Raadiohääl kunagi laulis harali Ander pinnu lainest Timm ehk hästi pikka Emmiga muidugi nii. Ja kui nüüd seda sissejuhatavat laulu natuke kuulsime, siis te juba teate, lugupeetud kuulajad, et laulab iive patrasson. Kuid kui ei oleks olnud raadio teadustust või oleks olnud seda välja kuulutatud? No ma kardan, et väga vähesed võib-olla oleks tundnud ära iive patrassoni häälelauljana. Aga kõnelejana, noh seda me oleme küllaltki palju tundma õppinud. Mis te ise arvate oma minevikust selles mõttes, kas te nägite ette, mis te tegema hakata? Et kas hakkate lauljaks või? No vaat selle lauljaks hakkamisega, nii et ma tundsin, et mul ei olegi nagu mingit valikut. Ma olen laulnud sellest ajast saadik, kui ma mäletan üldse juba väikese lapsena. Ja kuna mul perekonnas on väga palju muusikuid olnud nii ema kui ka isa poolt ja muusika oli alati majas. Mu tädi oli teatavasti Estonia ooperilaulja liidi aadre, mu emal oli klaveristuudio ja juba mu vanaema ja vanaisa, tähendab muusika oli niivõrd loomulik osa meie perekonnas. Ja mulle juba väiksest peale öeldi, et et mul on ilus hääl ja mul ei olnudki nagu mingisugust valikut, vaid see oli automaatselt kõik suundus selles suunas, et ma hakkaksin lauljaks. Ja, ja nii ma siis saingi lauljaks. Liidiaadre oli tegelikult mulle väga suureks inspiratsiooniks, sest ta oli minule üks väga-väga armas tädi ja eriti lähedane, kõik tädid ja onud ei pruugi alati nii lähedased olla, aga tema oli. Ja tema oli see, kes innustas mind väga noorest peale et ma hakkaksin laulma. Ja muidugi, eks ole, muusikaga ma tegelesin juba noorest peast ja mängisin klaverit, käisin laulutunnis ja nii kui ma olin seal juba 14 15 16, isegi liiga vara veel, nagu öeldi, et liiga vara nakata laulu õppima. Aga kui ma siis keskkooli lõpetasin Kanadas rajal, Me elasime Kanadas siis ma hakkasin asja peale natuke tõsisemalt mõtlema ja kaheksateistaastasena, siis otsustasin ikka tõsiselt hakata muusikat õppima ja laulu. Ja üks huvitav asi oli sel ajal nii et oli üks eesti proua seal Kanadas maal kus meil suvila on, kes vaatas mu kätt ja ütles mulle niimoodi, et teil saab olema elus kaks meest, kaks last ja kaks karjääri. Muidugi kõik naersime ja ma eriti ebausklik just ei ole, aga see jäi mulle siiski meelde. Talle ununes küll ära, aga siis kunagi. Me saime hiljem kokku aastaid hiljem ja temal oli see meeles ja minul olid lapsed juba päris suured ja ütles, et kas te mäletate, mis ma teile ütlesin ja siis oli mul juba teine karjäär ja ka teine mees ja kaks last. Aga lauluõpingutest natukene, kelle juures millal, kus? Nii ma alustasin õpinguid juba keskkooliealisena ja seal oli Kitchener Ontario Kanadas, kus ma elasin, oli üks endine Estonia laulja, proua hellad ja ma usun, ta nimi vist siin Estonias lauldes oli hella juurikson. Ma praegu ei oskagi ütelda, kui palju ta laulis siin või Missosida, laulis, ma ei mäleta seda enam hästi. Aga ta oli ise väga hea väljaõppega laulja, tal Itaalias käinud ja tema peale minu tädi Liidia teiseks, minu inspiratsiooniallikaks. Ja tema oli see, kes ütles, et te peate minema siit väikesest linnast ära kusagile suurlinna ja mitte isegi Torontosse või Montreal Stahli mis oleks olnud loogiline. Kuna Me elasime Kanadast tol ajal ja ma olin Kanada kodanik ja kõik aga ütles, te peate minema New Yorki Joeli Ardi kooli ja tema käest ma kuulsin esimesena üldse sellest koolist, et niisugune fantastiline kool on olemas. Ja, ja muidugi see oli kaunis hirmuäratav üldse niisugust asja ette võtta, aga samal ajal oli minu tädi Liidia oli kolinud New Yorki elama. Ja kui proua Teder ühelt poolt lükkas, siis tädi liider tõmbas, tõmbas ja nii ma läksingi, siis värisedes väikse linnatüdruk suure kohvriga, sõitsin siis New Yorki 12 või 14 tundi rongiga ja jõudsin sinna kohale 1956. aasta oktoobris ja olin natukene hiljaks jäänud, tähendab, need sisseastumiseksamid olid juba läbi. Nii et ma tegelikult kolm kuud kaotasin, ühe semestri kaotasin, aga sellest ei olnud midagi. Ma sain ikkagi kursusi võtta, mida meil nimetatakse Extendion koos, siis ma ei tea, kuidas teil, no see on pikendus, laiendus, kur ja tähendab, seda võib peaaegu igaüks Taarja õpetajate juures, aga sa ei saa selle eest mingit krediiti ega ei saa mitte diplomitega kraadi. Aga võid käia no lõpmata lihtsalt aastate kaupa kellelegi jõuliseks Tantženko siis see oli väga huvitav, sest ma täiendasin ennast ja valmistasin ühtlasi nendeks eksamiteks Teie siis tuli nüüd see sisseastumiseksam. Mis, mis oli minul siis jaanuarikuul, see oli ikka võrdlemisi pähkel, ütleme sest, et tuli esitada terve kontserdikava üks 18 vastane õpilane ja suurem osa meist on umbes kaheksateistaastased, kes, kes muusikakooli astuvad. Ja ja see pidi olema kõik allkeeltes, tähendab itaalia klassikud prantsuse laulud, saksa liiderid, mingisugune kaasaja helilooja ja no täielik nisuke kontserdikava, mida võiks igal ajal haarne kehalis näiteks esitada ooperiaaria oratooriumi staar ja ja muidugi neil ei ole võimalik kõike seda kuulata, aga nad võtsid selle kava Te ja seal oli üks, kaheksa või 10 inimest ja nemad siis valisid, aga sa pidid olema valmis ükskõik mida sealt esitama. Ja võõrkeelte oskuse pidi ise oman. See see oli siis oli täitsa oma asi keskkoolis ikka ma olin õppinud prantsuse keelt juba ja saksa keelt ja juba mitmel pool maailmas heri maades elades olin omandanud mitmeid neid keeli, aga itaalia keel oli niisugune keel, mis mul lauluga tulid. Itaalia keel ei tohiks eestlasele probleem. Ei, see oli selles, mul oli eelis ameeriklaste ees, kahtlemata Nelovi hääldamisega palju suuremaid raskuseid. Aga huvitav, missuguseid aineid, milliseid veel nii-öelda lisaaineid tuli õppida? No lisaaineid oli väga palju, kõigepealt diktsiooni kursused kõikides keeltes ja siis väga algelise grammatikaga ka, sest muidu võimatu on ju, eks ole, kui sa üldse midagi grammatikast ei tea, ka pearõhuasetus oli, oli keeltel haldamisel diktsioonil ja need olid kõik nendest maadest õpetajad, tähendab, itaallane õpetas itaalia keele diktsiooni, prantslane ja nii edasi ja nii edasi. Nii et seda treeningut sa üsna põhjalikult ja ka inglise tähendab Diction forssenner, see oli kohe omaette raamat ja seesama daam mällu marssal kes on ainukesena niisuguse raamatu kirjutanud ja see on ilmunud trükis Singer Smanjuval For inglisDiction. Ja tema õpetas seda kursust, sest inglise keelt laulda on ka päris suur kunst ja ma ei mõtle niisuguseid koht, laule ja rokivaid, et tõesti ja diktsiooni pääle pandi juuli ardis väga-väga suurt rõhku, aga siis loomulikult ma arvan, nagu teilgi kõik teised ja need solfedžo ja ja muusikaajalugu ja, ja harmoonia ja teooria ja ja siis, kui juba ja ooperiklassi pidi oli veel eraldi eksam, nii et see, kes automaatselt olid juuli aarde ei saanud, ei saanud mitte ooperiklassi, vaid selleks oli, tuli jälle uus eksam teha ja seal olid siis juba isegi tantsutunnid ja draamatunnid ja vehklemine ja võimlemine ja selle tegite läbi, selle ma tegin, ei väike ja mul oligi just see huvitav, et ma nägin eile õhtu esimest korda elus eesti keeles ooperit, ma käisin Estonias. Nägin Cosi fan tutte ja see oli fjordi liitši oli kõige esimene osa, mida ma laulsin souli, ardist, Juljardi lavastust. Ja kas siis oli teil ka juba eesti repertuaari? Oli paralleelselt ikka kogu aeg ja, ja sest, et kui ma juba laulma hakkasin, siis mu esinemised ja nii-öelda lapsekingades sammud lauljana, need olid ikka Eesti rahvale, Eesti vabariigi aastapäeva aktustel ja emadepäeva aktustel ja pallidel ja nii et selles suhtes mu Ameerika sõbrad mitmed olid, ütlesid, et no küll, sul on tore, et sa hakkad laulma ja sul on kohe publik nagu omast käest võtta, et meil ei ole, et paljud olid tulnud teistest linnadest kusagilt väikestest Ameerika linnadest ja küsisid ikka, et kuidas sinul on ikka esinemisi ja ma mõtlesin, nojah, aga et Estonians jälle ees olevasse gruppi alati kutsub, et meil pole kuskile siduda. Et eestlased on mind alati väga väga toetanud ja pakkunud alati haruldasi esinemisvõimalusi, on haruldane. Ja kui me nüüd mõtleme veel A tähega heliloojad, mida te olete armastanud laulda Aavikut ja haava ja natuke välislaule ka. Kas lauside ainult ooperit või operetti proovinud? No ma ei ole tegelikult operetieinoh, kui nii võtta, ma olen ka Maide ohvenbachi, Orpheus allmaailmas, kuidas seda võtta, see on, see on ikka operett, aga mitte tegelikult palju operette. Kui ma päris noor olin ja Kanadas alustasin lauluõpinguid, siis meil meie kohalikus linnas Kitcheneris, seal laulsin kohalikus opereti linna operetitrupis, seal mängiti nisukest. Vektor, Harbeti, Fortšen, teller, ennustaja. Selles ma mängisin Gaza linna operetitrupis vähem tuttav, muidu helilooja. Ja seal Ameerikas on ta võib-olla rohkem tuntud. Ma väga palju operettides ei ole esinenud. No siis selle natukese peale kuulame näiteks Lehari laulu ja tšarter. Siis, kui oli juba õpingud selja taga siis Helsingi Mu õpingud ei olnud tegelikult selja taga, oli üks aasta veel puudu, aga avanes võimalus soome tulla ja kuna Soome asus nii lähedal Eestile, siis tol ajal, no see oli 60.-te aastate päris algul. Oli meil nendest eesti noortest, kes tõesti väga suurt huvi tundsid, kodumaa vastu oli Soome kõige lähem paik. Kust me võisime natuke saada seda Eestimaahõngu, vähemalt meie tundsime, nii et kui me soome juba saame, et see on nii lähedal Eestile. Ja meil oli niisugune grupp noori, kes tõesti väga südamega igatepidi tundsid ennast eestlastena ja tahtsid olla Eestile nii lähedal kui võimalik, nii et see oli peamine põhjus, miks mina ja mu tookordne abikaasa, kes tundis samuti Eesti suhtes, miks me tulime Soome? Kasutasime igat võimalust, et nagu soome, jõudsime otsekohe raadio lahti, Eesti raadiot kuulama, otse televisiooni vaatama. Mis aastal te tulite? Me tulime 60? 60, sügisel raadiost rääkimata ja siis hakkasin otsekohe, sügisel jõudsime Soome ja ma astusin otsekohe Sibeliuse Akadeemiasse ja hakkasin õppima Soini lauluklassis ja, ja klaverit ka natuke ikka paralleelselt kõrval, kuigi ma väga hea pianist ei ole, aga no niipalju kui lauljale tarvis oli ja siis ja õppisin väga palju soome repertuaari temaga ja siis Aja jooksul ma juba hakkasin siin ja seal esinema ja ooperis kuuldi mind ja see oli nagu üks üks ime minu arvates, sest et ma keegi teine lihtsalt ütles, et ma korraldasin sulle ühe väikse ettelaulmise seal ooperis, ma laulsin ette veel Faustist Margarita aariat ja öeldi, et jah, hea küll, et meil on keegi just läks ära, läks Viini ja norinad kui alles mida ma üldse ei osanud. Mul polnud õrna, väga kiiresti nädalatega ja üldse orkestri proovi olnud, ega midagi üldse ei olnud, klaveriprooviga esietendus oli orkestriga, aga ma olin võrdlemisi niisuguse tugeva tagapõhja saanud juuli ardis ja nii et see mind eriti kohutanud. Ja see osutus väga edukaks, seda me mängisime päris mitu korda ja siis pärast seda järgnesid teised osad rahvusooperi laval ja Helsingi rahvusooperis. Kui kaua jõgiti Soomes? No Soomes ma olin kõik kokku kolm aastat, see minu tööooperiga algas nagu selle esimese aasta lõpupoole kevade poole peale, aga siis peale selle veel kaks täit hooaega ja ma laulsin kaheksa peaosa selle kahe aasta jooksul on huvitav, milliseid? No see, nagu ma ütlesin, juba norina Donbass kohales oli siis tuli kohe Mimi Pohhimis George, osan madam pater flais Bioleta Travjaatas laureta channiskikkis. Siis oli üks kaasaegse Mooter, mis ei osutunud eriti edukaks, aga see oli huvitav teha siiski, Werner EKi. Tsau pärga haige võlu, viiul, seda seda mängisime ka see, ma ei tea rahva hulgas väga populaarseks osutunud, aga üks kuus etendust veni, seda veel. Ooper, pöör, künt, Jemja. See on minu ainuke kokkupuude olnud berne reki. No ja siis Orpheus põrgus, Orpheus põrgus, seal ma olin metsajumalanna Diana kilda Rigolettot Nikolai hädaga. Nikolai häda, kes külalisena. Oma keeltest siis mul oli just kogu aeg silma ees, Nikolai Eda, kui ta siin meil käis siis ma tean, ta laulab midagi seitsmes, kaheksas keeles. Tema on üks haruldasi, neid rahvusvahelisi lauljaid, kes laulab juba ammust ajast on laulnud vene keeles Ameerika lauljate hulgas, see on tavaline asi, tähendab, kõik esitatakse algkeeltes. Väga harva kuuleb, kuuleb inglise keeles ooperit, nad natuke nakatunud seda nüüd propageerima just pärast, et rahva hulgas ooperit populariseerida. Ja niisugused ooperid nagu eilegi. Me nägime koosi fan tutte ja Figaro pulmeni korretsetatiiv oleks rahvale arusaadav, siis mina isiklikult leian ka, et võib-olla see oleks huvitava, meelitaks rohkem rahvast ooperisse iga, kui nad aru saame veel, kui te nägite Cosi fan tutte. Aga mida te veel Estonias jõudsite vaadata viiuldaja katusel, mis oli väga tore, ma olen seda mitmel pool varem näinud ja ja see oli nii huvitav eesti keeles näha ja see oli väga toredasti tehtud väga-väga toredasti. Ja ta on kaunikesti kaasaegne meie jaoks siin Eestis. Kas te teate, et ma seda ütlesin peale just seda, kui me olime sealt välja tulnud Estoniast, et ma olen seda nii mitu korda varem näinud ja võtnud seda kui ühte muusikali ja see on üks juutide osa juutide ajaloost ja väga kurb ja kõik nii edasi, mis neile juhtus järsku siin olles, seda vaadates ma tajusin, mida see tähendab siin seda vaadata ja see kunagi olnud mulle mõjunud sellisel viisil mitte kunagi varem. Ma nägin ühte täiesti uut aspekti, mida ma kunagi varem pole tähelepanu. Ja aga kontsertide repertuaar? Kas Soomes Antsidega juba kontserte või see juba hilisemaks perioodiks? Kui ma Soomes elasin, siis ma käisin tihti Rootsis Stockholmis oli mul mitu korda esinemisi ja iseseisev kontsert, seal väikeses kontsert maalis Harri Kiisk saatis mind klaveril milleks me tegime üsna põhjalikke ettevalmistusi. Ja see oli üks väga meeldejääv üritus, sest et minu tädi kolleegid nagu Els Vaarman jääb Milvi laid ja Aarne Viisimaa ja need olid kõik kontserdil ja nii südamlikult võtsid mind vastu ja ma tundsin kohe, et ma olen nii liigutatud ja austatud, et nemad kõik tulid minu kontserdil. Laev ikka väga noor ja see oli minule niuke tohutu liigutav sündmus ja, ja, ja austusavalduse, et ma ei oska kohe ütelda. Lähed neile ka. See oli liigutav. Ja nad olid tol ajal kõik kõik veel elus ja olid mu kontsert. Millist repertuaari helistasite, laulda? Kui ma iseseisva kontserdi andsin, siis mul oli Jubadžuuli ardist oli väga rangelt sisse õpetatud kontserdikava koostamine ja täpselt kuidas see peab algama. Ja, ja millist moodi kava ütleme koostada. Nii et seda on väga raske öelda, eks ole, mida ma eelistasin. Te mõtlete heliloojate kaupa või kuidas ja, või mul on mitmesuguseid kavasi olnud, ma isegi ei mäleta enam Stockholmi kava, aga ma usun, ma vist hakkasin ühe grupi Beethoveni lauludega ja siis oli üks Mozarti kontserti aaria il Rebas toore viiuli obligaatoga, Mairi niitov mängis viiulit. Nagu ma ütlen, et see oli kuuekümnendatel aastate alguses, mul ei ole enam üksikasjalikult see kava meeles, ma valisin alati nii, et klassikaliste alustasin ja siis saksa liideri prantsuse laulud, prantsuse, näiteks Tübargi laulud, mis on mul väga südamelähedased olnud. Prantsuse impressionistliku heliloojate laulud on mulle väga meeldinud. Olen neid laulnud palju ja siis vorsakidsigoiner Melody on, see grupp on mul ka üks lemmikheliloojatega, ma olen tavaliselt lõpetanud alati kava, ikka ma olen hoidnud, niiet eesti heliloojad lõpus olnud. No üks ilusamaid nii-öelda omariikluse ajal valminud soololaule on ju Juhan Aaviku kodu igatses, seda olete ka laulnud, kui on väga palju, väga palju lao meenutame seda korraks. Muidugi on üpris vähe soololaule kirjutanud Evaldav ainult paar laulu, aga üks nendest on mu sui ja seda on üpris palju, meil ka lauldud. Nii et ta oli teie repertuaar. See oli minu repertuaaris oli minu tädi nootide hulgas ja see mulle väga meeldis, kuigi meil ei ole väliseestlaste hulgas väga palju seda lauldud, mõned on laulnud, aga, aga mitte mitte eriti paljud ja ja sellepärast ma võtsingi repertuaari selle, et on teatud laulud, mis on nagu noh, väga palju ära lauldud ja kojuigatsus on üks nendest juba abi ja ja siis kapi metsateel millegipärast seda on nii tohutult palju lauldud, et mina ei kaloldaks, et ja mina ei ole seda sellepärast kunagi laulnud, et seda nii palju laulnud. Kas teil on olnud partnereid, kellega sai rohkem esineda? No eestlaste hulgas oli Heinz riival kahtlemata tema oli, kellega ma kõige rohkem esinesin ja, ja temaga me just laulsimegi väga palju operetiviise tähendab igasugustel üritustel, kus sobist taolist muusikat esitada ja tegime ka paar heliplaati. Ja nii, et tema oli mitu aastat minu partneriks ja, ja laulsime temaga koos üsna palju. Ja kunagi 60.-te aastate lõpupoole ma jälle kahjuks täpset aastaarvu ei mäleta. Enne kui hakkasid toimuma ülemaailmsed eesti päevad, olid Põhja-Ameerika eesti päevad, millest võtsid Kanada ja Ameerika eestlased osa siis tegime väga ilusa lavastusena, seda võiks nii-öelda nimetada operettiks Toomas Nipernaadi, Jüri Mandre, viis laulud ja Ilmar Mikiveri dramatiseerinud. Ja see on üks väga ilus asi, aga kahjuks meie tingimustes meil ei ole oma eestiorkestrit ameerika muusikut tuli palgata. Ja muidugi need harjutused ka tegelased siit-sealt igalt poolt pidid kokku sõitma teistest linnadest ja nii. Ja ma mäletan, et ma tol ajal juba mõtlesin, et see on üks nii ilus asi, muusika on ilus. Noh, see jutt, seda teab igaüks muidugi, et see tuleks kunagi Eestis lavale tuua. Röövlid on ju olemas, eks materjalid, ja nüüd pärast Jüri mandri surma ilmus ka noot, laulu noot ja need on tõesti ved, haruldaselt ilusad laulud ja, ja õnnestunud see koostöö Ilmar Mikiveri, kes on üks parim laulude tõlkija, kuna ta on ise ka muusik ja laulja õppinud laulu ja nii siis tema oskab eriti hästi just seda teha peale selle, et on võrratu luuletaja. Aga need on väga hästi õnnestunud ja kui seda Meie oludes oli seda raske ette kanda, me tegime oma parima Ameerika muusikutega, seal oli, kes meie muusikat ei tunne eriti hästi väheste proovidega. Aga see tuli siiski marmorrahvas, nautis seda, aga minu lootuseks on, et see tuleks kunagi Eestis lavale. Ei, no tahaks loota, muidugi me peame nüüd vastastikku 11 varustama repertuaariga, muidu on huvitav mainida sedagi, et Vanemuise teatris toodi lavale muusikat. Tal oli kevad, suvi, sügis, Ülo Vinteri muusikaga ja see oli ka Nipernaadi teema oli ja, ja, aga see on tõesti niisugune ammendamatu teema, nüüd on temast mine Eestis film tehtud. Et seda annaks ka veel ühes variandis. Nii et seal on mitu naisosaga, siis muidugi Nipernaadi on loomulikult see peaosa ja see peab olema. Teil leidub neid Nipernaadi siit kindlasti. Ja see võib olla Paridonile või terrorile tenorile transponeeritud vastavalt, eks ole, need, kuidas need laulud. Ma ikka kujutan teda lüürilise baritoni pärast, aga kuna te nimetasite ins riivaldid, siis kuulame ühte duetti pala Abrahami operetist, Havai lill, mida te olete koos laulnud. See. On ju kõige raskem? Nii palju? Kui olen eespool, on küll. Ja üli. Heinz riivaldid kahjuks enam ei ole. Ta suri mõned aastad tagasi kahjuks väga kurvalt selles mõttes, et ta oli üksinda, ta talle süda oli olnud haige juba mõnda aega oli väga raske südameoperatsioon, milles Taanis väga hästi ja oli väga rõõmus ja optimistliku ellusuhtumisega. Ostis omale maja neitsisaartele, kolis sinna elama, käis väga sageli New Yorgi kandis, kus ta kodu oli Lake puud New Jerseys ja saatis kaardikese meile vast paar kuud enne surma, kus ta kirjutas, et ma olen lõpuks nüüd leidnud oma hingerahu, et siin on elu, teadis, et tulge mulle külla, kallid sõbrad. Et elu on tõesti ilus ja mõni kuu hiljem teda enam ei olnud ja kuna ta üksinda elas, siis kestis mitu päeva, enne kui ta sealt leiti. Jah, mis parata. Kui te siis otsustasite laulmisega lõpuarvet teha, kas kiiresti saite siis raadiosse koha? Ja noh, see lõpuarvete tegemine ei tulnud tegelikult nii kiiresti, sest et see minu suundumine lauljakarjäärile, nagu ma ütlesin juba varem kasvas välja peaaegu loomulikult, nagu mul ei oleks üldse mingid valikud on, ma lihtsalt läksin selles suunas, sest et ma olin alguses peale seda kogu aeg juba niimoodi mõelnud ja ka mu perekond oli nii mõelnud. Aga selle teise karje pärivalimisega tuli natuke teha, niisugune mõistusega otsus. Kui ma soomes tagasi läksin, siis, Elavad ju nagu mustlased, nad kogu aeg ainult rändavad ringi, mitte teevad väikse külalisetenduse siin ja seal vaid sa lähed ikka nädalate kaupa või isegi kuude kaupa oled kodunt ära ja siis tekib see, see dilemma, see probleem, et mida teha, eks ole, et kas, kas ma olen nüüd ema või ma olen laulja ja mul tuli niisugune tunne, et ma ei ole nagu kumbki enam, et ma ei saa panustada ennast täielikult muusikale ja ei ole ka niisugune ema nagu ma kujutan ette, et üks ema peaks oma lapsel olema. Sest mu lapsed on väga armsad mulle. Ja siis see laulmine selle tõttu muutus ikka nagu kuidagi natuke teise järgulisemaks, raskem oli seda teostada. Ja siis ei ole vormis ja siis ja muidugi enda suhtes kaunis nõudlik ja nii tahad ikka kogu aeg vormis olla ja ja, ja tuli ära öelda, tuli ära öelda niisuguseid kontsert, reisija, kus ma mõtlesin lihtsalt, ma ei saa nii kaua olla, kui tõesti äkki tekkis see võimalus Ameerika hääle juurde minna, siis ma mõtlesin, et noh, see on mulle ka alati väga südamelähedane asi olnud, kuna ma teadsin, et see on midagi, mida ma saan Eesti rahva heaks teha ja olla kontaktis vähemalt raadio teel, kuigi ühepoolselt, aga ikkagi oma rahvaga. Ja raadiotöö on mind alati huvitanud ja mind mind huvitab ka see või tähendab, mulle meeldib see, et ma olen niisuguses kohas, kus kõik uudised liiguvad, kui kõik tuleb kokku, kõik maailma uudiseid ja see on väga põnev on Washingtonis olla. Ja me kuuleme kohe kõike, mis juhtub kusagil otsekohe, on meil teada ja ma leian, see on väga huvitav ja väga põnev. Ja ma ikkagi kasutan oma häält, kuigi mitte lauluks, aga kõneks siiski ja see võimaldas mulle niisugust kompromissi luua perekonnaeluga, et kuigi ma käin tööl, aga ma ikkagi õhtuks tulen koju, kui mu lapsed koju tulevad. Nii et ma olen väga rahul. Seal on nii palju, kui ma mäletan, meie Washingtoni kohtumiselt annab päris tükk maad sõitev kodunt. No see on meie kauguste juures, see on lühike maamehe kauguste juures. Kui keegi pool tundi osutab autoga tööle sõitmiseks, siis ta sisse on lähedal siis on lähedal don kaugem, ütleme meilt nõmmelt sõita, linn natuke kaugemal peaks juba nõmmelt sõitma Piritale, aga Washington on ka natuke suurem linn kui Tallinn. Ja Washingtonis muidugi, teil on võimalus muidugi õhtu, Tõnu vahest ikka vabad, seal on ka, kas seal on pidevalt ooperitrupi või ei ole. Ei, seal ooperitrupi pidevalt ei ole ja Ameerikas on pidevalt ooperitrupp, on ainult Metropolitan ooperi siis terviseameerika süsteem teatud hoopis ooperisüsteem, teisele alusele. Alles väga hiljuti ütleme, viimase kümne-paarikümne aasta jooksul on tekkinud niisugused diaatrid, mida nimetatakse repertuaariteater. Et näitlejad on alaliselt ühe teatri ümber ja töötavad seal, Washingtonis on meil üks esimesi Arinas täid ja nemad käisid juba üsna üsna ammu tagasi ringreis üle terve maailma, aga üldiselt on ooperid nii, et on ooperi see soon teatud ajal kas kuus nädalat või nii ja Washingtonis näiteks nime poolest on ooperikompanii. Aga mis see tegelikult on, seal ainult administratsioon, see on administratsioon. Aga nemad hoolitsevad selle eest, et kui see ooperis soon tuleb, et nad saavad kõik lauljad ja muusikud kokku ja nad palkavad. Muidugi võistlus käib igas linnas, et kõige tippe saada tipplauljaid, et vähemalt igas etenduses laulaks kaasa dirigeeris üks maailma tippudest sest rahvas lihtsalt muidu pole huvitatud. Muidu ei ole huvitatud. Repertuaariteatris seal juba hakkab. Seal hakkab niimoodi olema, kui isegi Metropolitan on raske nimetada repertuaariteatriks, see on ju nii rahvusvaheline. Aga ta vähemalt tegutseb ühes kohas ja kindlal sügisel algab peale ja kuni kevadeni, aga teistes linnades igal pool, noh, on Chicago löörikaapera ja San Fransisco ja Washington, need on nime poolest kõik. Aga see on administratsioon, mis koostab selleks ooperis esooniks kava ja lauljad on võetud üle maailma igalt poolt, kelle nad saavad, käib tohutu võistlused, meie saime tema ja meie saime roti ja meie Domingo ja nii et see, see seal Terr täiesti teistsugusele süsteemile rajatud. Mis on viimasel ajal laval olnud. Teate, ma pean ausalt ütlema, et ma ei ole viimasel ajal ooperis enam palju käinud. Ja kuidas ma seda nüüd ütleksin, et minu maitse on muutunud. Ma eelistan kontserte ja sõnalavastust. Võib-olla mõni on pettunud, kui ma seda ütlen, aga nii on. Ma olin palju rohkem vaimustatud ooperis, muidugi kui ma ise laulsin, loomulikult loomulikult ja veel peale seda ka, aga ma märkan, mida vanemaks ma olen saanud, ma eelistan tõesti head sõnalavastust ja kontserti. Et oota, kui niisugune ma lähen muidugi seda hea meelega vaatama, kui võimalus tekib, aga ma ei ole enam nii suur ooperihuviline, nagu ma kunagi olin. Ma ei tea, kas on küpsuse tundemärk või? Mulle ütles kunagi üks õpetajad, kui sa vanemaks saad, et siis sa hakkad rohkem nautima oratooriumi kontserdi ja sõnalavastust, et küll sa näed, et ooperivaimustus läheb üle. See ei ole ainult karjääri muutumine elus inimene ka muutub, eks ole, noh teatavas eas meeldivad ühed asjad rohkem, teises ja teised asjad ja see on väga loomulik. Nüüd on siis paraku viimane päev, sedakorda et meie koos oleme, loodan muidugi uutele jälle nägemistele, aga nii tore, et palju eestlasi just teiselt mandrilt ookeani tagant on tulnud ka, nii nagu teiegi nüüd üle 45 aasta tagasi Eestimaale, siin oli meil Riina Reinik, praegu tuli Roman Toi ja Kaljo Raid, tõsi küll, varemgi käinud, aga nii rõõm oli näha neid tuttavaid minulgi, keda kohtasin Kanadas ja Ameerikas. Ja selles mõttes tahaks neid juba sõbralikud tunnete tekkides ikka ja jälle kokku saada. Aga ma ei küsinud seda, me keegi ei tea, millal see järgmine jällenägemine teoks saab, aga küsime siis sedakorda nii. Et mis siis saab kaasa viidud Eestimaad, seda, mida koi ei söö ja roosteeriku. Kaasa viidud seal väga, väga palju, sest elamusi on tõesti olnud tohutult. Seda sõnadega kuidagi raske seletada, siis need on niisugused väga emotsionaalsed elamused ja mälestused. Minule on see esimene kord Eestis tagasi, pärast 45 aastast vaheaega ära läksime, oli seitsmeaastane laps ja mul minu mälestused Eestist on võrdlemisi katkendlikud. Tallinnas ei olnud ma üldse kunagi elus käinud, nii et see on esimest korda elus, kus ma Tallinnas viibisin. Näha oleks muidugi veel väga palju, 12 päeva jooksul jõuab ainult nii palju, kuigi me kava on väga tihe olnud. Ma ütleksin, et mis mind kõige rohkem siin on liigutanud on inimeste armastus, see armastus, mida ma olen tundnud ainult oma sugulaste poolt, keda ma nägin esimest korda, ma ei olnud suurem osa neist ainult ühte sugulast olin kunagi varem näinud, aga teised on peale sõda sündinud ja ma ei olnud neid varem näinud. Niisugune armastus, mida ma lihtsalt ei oleks võinud ette kujutada ja võõrad inimesed isegi, keda ma kunagi varem polnud näinud või need, keda ma kunagi varem oleksin, on ainult mõned korrad olin kohanud, et, et see on midagi nii liigutavat, et ma ei oska kohe ütelda, ma tõesti tunnen suurt-suurt armastust ja ma tunnen, et ma kuulun selle rahva hulka. Et see tõesti on minu rahvas ja et ma kuulun hulka, kuigi ma oma elus olen elanud ka väga mitmel maal mitte mitte turistina ja mitte vabatahtlikult või kapriis kolinud ühelt maalt teise, vaid lihtsalt, nii on meie saatus olnud. Aga kui ma siia jõudsin, siis ma tundsin, et ma jõudsin oma rahva hulka ja seda ei saagi teistmoodi kuidagi seletada. Ühe asja, mida ma tahan pelga mainida nii nukra meelsemal toonil ja tänane päev paratamatult kujuneb natuke nukraks, sest seal meil lahkumisele. Et ühe väga kalli inimesega, keda mina ei olnud kunagi elus näinud, aga kes on minu ema niivõrd lähedane sõber, et on nagu peaaegu sugulane, ma kutsun teda tädiks meie esimest korda kuulsime selle vapra ja toreda naise jutustus, tema isiklikke jutustusi sellest kuidas tema veetis 17 ja pool aastat Siberis. Ja see jättis mulle niivõrd vapustava elamuse, et ükskõik kui palju seda võib lugeda ja kuulda teiste kaudu ja näha filme või videot või midagi, kui sa kuuled ühe inimese käest. Ja ma tean, et neid on lugematu arv teisi, aga seda niimoodi kellegi käest otse kuulda. See ei lähe mul iial elus meelest ära.