Kindlasti tuleb ka nakkushaiguste puhul alustada kuskilt iidamast ja aadamast ja see on niisugune võib-olla kohustuslik peatükk edaspidi, kui me räägime siin mõne mõne saate vältel, siis nakkushaigustest nii üldiselt kui ka siis võib-olla mõnest tõvest üksikult läheb ajas tagasi, noh võib-olla kusagil keegi on kokku leppinud, et järsku 12000 aastat tagasi ka noh siis kindlasti seal võib-olla täna lähemale tulles on see protsess juba juba selgelt käimas, aga ühesõnaga on olemas selline mõiste nagu neoliitiline revolutsioon. See on siis olukord inimkonna ajaloos, kus need senised kütid, korilased, ürginimesed korraga hakkavad muutuma, paikseks hakkavad põllu harjaks, hakkavad karja kasvatada, tahaks, ja see siis nüüd meditsiiniajaloos, usutavasti on see hetk, kui, kui leiab aset ka ütleme niimoodi nakkushaiguste leviku vaatevinklist selline nii-öelda pandora laeka avamine. Et see legend, mis, mis on Antiik-Kreekast pärit sisse pandora laegas, eks ole, kuidas jumalat, mis iganes põhjusel inimestele saadavad karistuseks ühe laeka, milles on haigused mõnes mõttes pühakirja pattulangemise loo analoog. Et see tegelikult nagu ei olegi meditsiiniajaloo vaatevinklist aga võõras ja valelugu. Nimelt tõepoolest võib arvata, et kunagi oma tekke järel ja väga varastel aegadel inimesed elasid küllaltki küllaltki sellises nakkushaiguste leviku vaatevinklist õnnelikus ajas, paradiisipõli kui nakkushaigusi inimesele spetsiifiliselt omaseid nakkushaigusi praktiliselt ei olnud jah, kindlasti midagi põeti, mingeid tõbesid loomadelt ühised haigused loomadega, neid saadi inimese eellased, eks ole, juba tegelikult loomadel endil me teame, et on olemas nakkushaigused, ikkagi mingid mikroskoopilised parasiidid, kes siis, eks ole, ründavad endast suuremaid olendeid. Aga üldiselt tundub ikkagi jah, et kuni selleni poliitilise revolutsioonini oli inimene jah, ta suri kindlasti tema eluiga oli lühike. Aga ei pruukinud. Ja ta on niisuguse suremusnäitajaid ja, ja kõik võimalik tervisenäitajaid, nakkushaigused nii väga mõjutada nendel varastel aegadel ju siis oli nälg, olid kiskjad ja vägivald, muu sellised asjad, mis inimesi tapsid. Aga ühel hetkel siis jah, natuke rohkem kui 10000 aastat tagasi mõnedes maakera piirkondades ja siis riburadapidi edasi, eks ole, lõpuks kogu maakeral tekib see olukord, kui niukseks peamiseks surmapõhjuseks inimpopulatsioonis saab nakkushaigus. Ja siin on siis, eks ole, miks see, miks see nii juhtub, milles seisneb pandora laeka avamine, ots on seesama karjakasvatajaks hakkamine, teisisõnu kontaktid loomadega. Loomadelt hakkab inimesele hüppama pulga erinevaid haigusi, kontaktid muutuvad tihedamaks. Ja noh, see on ka ilusti näha, et meie, meie kõige esimene kodustatud loom, koer, et sellega on inimesel kõige rohkem ühiseid haigusi. Ja siis järgmistega juba vähem. Ja teine asi paikseks muutumine, mõned populatsioonid, mis muutuvad põllu harjaks. Et need siis eks ole, tekib seal ressursside ülejääk ja nii edasi. Inimrühmad hakkavad kasvama ja nakkushaiguse vaatevinklist on see väga oluline, sest varasem selline kütt ja korilane, hulkur, inimseltskond, eks ole, need rühmad olid väikesed ja nakkushaiguse parasiidi vaatevinklist, lihtsalt sellises rühmas ei olnud võimalik seal haiguse ajal nii-öelda indeemilisena ellu jääda. Inimesel teatavasti sageli paljude haiguste puhul tekib immuunsus. Ja kui haigus selle väikesearvulise rühma kõik liikmed läbi käib, siis tal polegi enam kuhugi edasi minna ja, ja, ja põhimõtteliselt ta peaks siis nagu kaduma. Aga nüüd, kui populatsioon on suurem, inimesi on rohkem, tasapisi tekivad juba igasugune kommunikatsioon seal kaubavahetus ja nii edasi siis eks ole, tekib haigusel juba võimalus oma sellise arengu käigus kohtuda järjest uute ja uute inimestega, noh, sõltub sellele haigusest, mõni haigus vajab, mõni tõbi vajab Vendeemilisena elus püsimiseks, et mul on kõigest 5000 inimese populatsiooni, mõne teise tõve puhul peab see arv suurem olema. Aga pärast poliitilist revolutsioon igatahes see olukord tekib, ühelt poolt need paiksed inimrühmad, mis on suuremad kui seni. Ja teiselt poolt siis väga tihe kontakt loomadega ja hakkavad siis loomadelt inimestele oma haigused loomade haigused kõigepealt aga tasapisi nende olude kontekstis, siis nad muutuvad juba inimspetsiifiliseks seal veiste tuberkuloosi tekib inimese tuberkuloos ja nii edasi, nii edasi. Nii et see on nüüd siis see hetk tõepoolest, Kuvi korraga see nakkushaigus kui selline noh, meie jaoks nakkushaigus muutuks siis nende oma ja vanainimeste jaoks. Aga igapäevaseks asjaks. Ja see nüüd siis see olukord, kus inimkond elab, see on siis kindlasti teistsugune kui see varasem, et nüüd on korraga väga tugev loodusliku valikusõel inimesele pandud läbi nende nakkushaiguste. Ja inimesed on väga väike tõenäosus elada oma elu ära, nii et teda elu jooksul ei taba mitte ükski tollel ajal potentsiaalselt surmav tõbi. Sageli need haigused olid siis keskendusid ka lastele. Jällegi lähtuvalt sellest nihukesest immuunsuse loogikast printsiibist, täiskasvanud inimesed oli suure tõenäosusega see haigus, kui ta oli elus, eks ole, läbi põetud tal immuunhaigused pidid tabama lapsi, laste, selline elutsükkel ikkagi veel ütleme, kuni 20. sajandini väga karm. Seal oli võimalik lapsepõlves kohtuda väga erinevate ohtlike haigustega, kui sa sellest kadalipust läbi tulid, siis Sa oled nii-öelda eks ole, mõnes mõttes sotsiaaltarvinistlikus või noh, Tarministlikust vaatevinklist, eks ole, ennast õigustanud ellu jäänud. Tänapäeval sellist fooni meil enam ei ole, ellu jäid tugevamad, noh jah, või noh, kellel rohkem õnne oli, eks need jällegi, see on siin läks sedamoodi tagantjärele lülitatud ka nagu aru saada nende tsüklite loogikast, noh, mõni inimene võib-olla ka täiesti pääses tõbedest mõned haigused, eks ole, olid nii-öelda Aindeemilised, nad olid kogu aeg selles populatsioonis kohal, et neid haigus oli väga raske vältida. Aga mõned teised Need olid episteemilised ja nad ei pruukinud tulla iga aasta tsükkel võis olla seal mingi viis, kuus aastat. Ja, ja kui see haigus, eks ole, väga spetsiifilist vanuserühma, ründas lapsi näiteks seal läkaköha valla aastaseid mingi teine haigus kuni viie aastaseid ja kui sul õnnestus elada viie aastaseks silmadeta see läkaköha oleksin tabas, siis suure tõenäosusega sa teda hiljem enam ei saanudki, nii et selline niisugune õnne õnne komponent oli ka kindlasti olemas, aga teisest küljest ikkagi jah, võib, võib öelda, et selline tugevam jääb ellu. Sellest räägime sellest organismi teemast pole päris õige öelda, ilmselt tugevam ellu puhastunume veel. Aga, aga antud juhul siis jah, selline selline olukord oli, aga ravi peale, kui palju mõeldud tol ajal või kas sa saad üldse midagi teha? Vot nüüd me jõuamegi selle selle algse küsimuse juurde, eks ole, et mis kuidas need inimesed mõtlesid, reageerisid ja mis nad sellest kõigest arvasid. Ja, ja kindlasti eks ole, sellest on vist ka juba juttu olnud, aga noh, põhimõtteliselt see niuke meditsiin kui selline või ravi kui selline kõikvõimalikud ravipraktikat, et need on ikka inimkonna ajaloos väga vanad. Ju siis üritati ka nende nakkushaigustega tegeleda ja kindlasti kui see haigus tuli, siis, siis olid olemas mingid mis iganes vahendid. Ilmselt tänapäeva rahvameditsiinis siiamaani olemasolevat, et neid haigusnähte ja sümptomeid alla suruda. Aga teiselt poolt, mis muidugi nakkushaiguste puhul on, on oluline ja see on võib-olla pigem see niisugune peamine teema, millest rääkida on, siis on siis kõikvõimalikud tõrje, tõrjemehhanismid, saadi aru, eks ole, et on, on tegemist mingite tõbedega, mis millel on siis oma mingi selline veider leviku loogika. Nad kunagi mingil ajahetkel tulevad siis jälle lähevad ja üritatakse siis nagu sellest aru saada, et mis, mis see loogika on? Mingites piirkondades pannakse tähele, et vot seal on seda tüüpi probleemid. Malaaria näiteks räägime, see on kui väga vanadele traditsioonilistel kultuuridel. Olemas Nov haue, vot seal mingites madalamates piirkondades suvistel aladel seal on ohtlik olla või näiteks öösel välja minna on ohtlik, tuleb seesama kuri koll, halltõbi teeb sind haigeks. Tänapäeval me teame, eks ole, et see on, see on siis spetsiifiline sääsk, kes elab seal niiskes piirkonnas, kes lendab ja otsib ohvrit ainult öösiti. Aga tollel ajal ei osatud seda probleemi otsesele sääsega seostada, aga mingi selline kogemus oli olemas, mingid piirkonnad on ohtlikud. Järelikult siis käidud, tegi vastavalt, et ei oldud, ei mindud öösel õue, võimalikult vähe oldi nendes madalates, niisketes piirkondades ja nii edasi, nii edasi. Ja ka see kogemus, et see haigused inimeselt inimesele hüpata, et seegi on väga vana, kõikvõimalikud sellised jällegi tõrje käitumised. Kui inimene juba haigla on, siis siis teda käsitletakse kuidagi teistmoodi, hoitakse teda ülejäänud rühmast eemal, mõne haiguse puhul aetakse ta isegi minema sinna edaspidi võib-olla räägime leeprast. Vanades tekstides, pühakirjas, juutide tekstides, eks ole, käsitletakse seda haigust kui sellist nii-öelda roojasust, kui inimene selle tõve saab, siis üsna PEAB kogukonnast lahkuma. Sest kardetakse, see, see asi läheb edasi mikrobioloogilist. Arusaamist sellest, mis haigus on, mis need haigustekitajad on, see veel puudub, aga tõrje käitumine on olemas. Ja küllaltki varakult ka juba, mida enam ühiskond areneb, mida, mida enam ühiskond muutub korraldatuks siis kõikvõimalikud, sellised noh, juba nii-öelda üleval poolt rakendatavad meetmed, jumalikud garantiinid seal meresõitjatele, ränduritele ja isolatsioonid, asjad, kui ikkagi mingi tõbi käimas on, siis pannakse linnaväravad kinni ja nii edasi. Et seda, seda kõike nagu praktikas tehakse.