Täna on mikrofoni juures Oskar Kruus, kirjanik, kirjandusteadlane, kirjelduskriitik ja õppejõud. Ja ma küsiksin alguseks kohe, kuidas elu läheb nüüd, kui on juba pikka aega kirjanduses poldud. No vastaksin, et keskmiselt, sest on nii halbu kui häid momente, jalad tasakaalustavad. Ja kuna ma olen juba vanas eas, siis on aeg aeg sedasama teed jätkata ja mitte enam teha pöörama. Kuid ja võtame siis nüüd need head ja halvad momendid lähemalt vaatluse alla mis on head. No üks hea on, ma sain dotsendi koha pedagoogikaülikoolis ja olen seal saanud siis rahuldada oma õpetamist arvete, sest ilmselt mul on see olemas ja noh, diplom ka näitab, et ma õigupoolest olen eesti filoloogia õpetaja kutsega. Ma olen vahel siis isegi ajalehe kirjutistes kippunud liiga palju õpetama. Aga ega kriitikaski seda õpetamist eriti ei soovita, vahel pannakse pahaks. Kuidas tööPedas on? Noh, nagu kõrgkooli tööke noored enamasti tütarlapsed istuvad, audit tooriumidesse kuulavad ja vahel on need rohkem ja vahel on need vähem. Kuidagi vähe tuli kultuurhariduse osakonnas kuulaja, et nendel on kogu aeg vaja pilli mängida ja kirjandusega olnud aega tegeleda, nende juures ma siis olin eelmisel semestril, aga nüüd ma olen filoloogiateaduskonnas ja nendel on siis nagu nähtavasti rohkem huvi selle vastu, need käivad paremini lahku. Pakub see endale ka niisugust eneseteostus, rõõmu. See töö küll jääb, jah. Ja pealegi, sul on siis näete selline kohustuslik seltskond, kellega sa saad rääkida, noh rääkimine küll enamasti monoloogiline. Loengutel räägin põhiliselt mina. Seminaridel püüan küll arendatavas dialoogi, aga seminarid on kuidagi veel ebaõnnestunud Whilise dialoog veel, päriselt? Noh, ja eksamitele siis Ajaxi vastupidised monoloogid, mina siis mõne küsimuse küsin, sekka peavad nemad monoloogi pidada. Katse pakub suuremat rahuldust kui näiteks oma kirjutuslaua taga tehtav kirjanikkude ja kriitikud. Kirjandusteadlased. Ei kõige rohkem rahuldust pakkuv, kui ma ikkagi saaksin rahulikult istuda kirjandus. Kirjaliku ülesandega laua taga kirjutada novelli või romaani. Ja loodan, et see natuke ka toob rõõmu ja ma ei tea, kuidas need lugejad vastu võtavad, sest ta on uus, alles tuli müügile. Praegu muidugi, kirjaniku töö on selles mõttes raskemaks keerulisemaks läinud, ettekirjastamise probleemid on tekkinud ja honorar on ka vähenenud. Kui vanasti sai sellise keskmise paarisaja leheküljelise raamatu onoranist aasta aega elada, siis nüüd Zapalt paar kuud. Kui suursele terasol ei kirjastus ei ole mõõtraaži, öeldi, et ma isegi ei tea. Tiraaž ongi praegu kirjastamispoliitikas kõige suurem saladus. Siis ärisaladus et isegi Ma ei ole taibanud küsida, kui ma ikkagi tungivalt küsin küllalt nats ütlevat. Sest jäigi ju kokkulepe, et mulle makstakse 10 protsenti sellest raamatumüügisissetulekust ja siis oleksin loomulikult teatatakse ka teraas. See makstakse siis, kui raamat on müügiläbimegi. Nähtavasti küljest, ega mul ei ole veel midagi makstud seal, et ette ei maksta või ei, ei, ei need ajad on ka jällegi mööda, kui varem oli kirjastus Eesti Raamat, selline praktikat maksti 60 protsenti tee esimese tiraaži onu rabist välja, kui käsikiri oli trükivalmis või vastuvõetavaks tunnistatud aga praegu enam jääma. Mitte seal romaan novellides. Kas sellele järgneb ka midagi? Ei usu, ta peaks olema praegu lõpetatud kompositsiooniga teos. Ja kas nüüd kriitika tunnistatud romaaniks, eks seda saab näha, kuigi neid novell on ühendatud 10 lugumisena, ühendades 11 10. looga ja siis selle jutu ostamis paigaga milleks on siis ka dramaatiline. Kui kuulutatakse välja Eesti vabariik ja samal ajal siis vene tankid ründavad televisiooni torni. Kust sellise romaani siis ma nimetan ikka romaaniks, kuna pealkirja alla on kirjutatud romaan kust materjal siis pärit on? Ma olen seal kasutanud muljeid Nendest võõrastes linnades, kus ma olen liikunud, nii et kui need lood vahele on küll välja mõeldud, aga nende taust on igatahes reaalsest elust võetud, nii et kõike seda Moskva Takanka teatrit ma olen ise külastanud seda etendust 10 päeva, mis vapustasid maailma niisamuti olema külastantsist türgimaal seda muistset Trooja linna ja selle ligiduses olevat väikest linnad, Sanakaleed, kus me olime siis ööd, sest trooja endasse ei ole tänapäeval mingit linna, on ainult sellesamale puust hobune, mis kuidagi lapselikult mõjub ja ei ole nii väga imposantne. Kirjandusteadlasena ja kirjanduskriitikuna ja kirjanduse uurijana on tulnud küllap käia ka mujal kui kui nendes paikades, millest jutt. Ta oli Kirjandusloolasena nendest külaskäikudest tuleksid arvesse kaks naabermaad Soome ja Rootsi. Ja kui ma 89. aastal esimest korda käisin Rootsis ja sain külastada Sist tähtsat kirjanduskeskust Eesti Kirjanduskeskus, Stockholmi ja ka teist olulist eesti kirjanduse keskust Lundi linna Lõuna-Rootsis siis see andis mulle palju juurde, ma olin juba kuuendat aastat 60.-te aastate lõpus huvi tundma ja tegelema eesti pagulaskirjandusega ja olin hakanud sellest loengut pidamas ja kirjutada, sellest ei lubatud, aga loengut siiski nagu ei keelatud ära ja pistke keegi kaevanud minu peale. Ja ka lugemise järgi ikkagi ei saanud sellest pagulaskirjanduse tekkimisest ja selle arengusse atmosfäärist ikkagi õiged või täpsed kujutlust, midagi nagu jäi, puudus ja tähtis oli, tegi ta oma silmaga näha kuidas siis need väliseesti kirjanikud elavad ja kuidas need linnad on ja kuidas need olud on ja kõik see samane atmosfäär andis minu meelest palju juurde. Ja küllap andis ka huvitavad kogemused need käigud Soome. Eriti kui ma 86. aastal oli kutsutute Jyvaskyla Ülikooli, kus peeti Ella pooli Joe juubelikonverentsi, nimelt ta sel aastal siis oleks saanud sajaaastaseks. Kuna soomlastel endil on mitu pooli uurijad ja vool ei oska mitte, on mitu raamatut kirjutatud siis Eestis on olukord tagasihoidlikum ja siin olen siis põhiline, oli uurija just mina olnud ja on mul isegi ka juba tükk aega raamat pooleli. Tahaks kunagi nii palju vaba aega ja keskendumist leida, et saaksin pooli raamatu ära kirjutada. Tõsi küll, praegune aeg vooligast kirjutamiseks ei ole kõige parem sest praegu valitseb Eestis parempoolne poliitika või õigemini öeldakse, tänane poliitika ei ole õiget parempoolsetega vasakpoolsust. Aga küll on tõrjumine kõige vasakpoolsuse vastu modella pooli. Jõgi ju oli vasakpoolne, poliitikategelane mitte küll kommunist, aga ta on kuulunud sotsiaaldemokraatlikku parteisse ja küllap tema seda ideoloogilist platvormi võikski nimetada sotsiaaldemokraatlikuks. Ja sellisena oli tal ka tähtis koht Soome ajaloos. Hella kooli jõgi oli ju see, kes aitas sõlmida vaherahu talvesõja lõpul. Uuesti tahtis ta seda missiooni täita, siis jätkusõja lõpp pool kuid olukorrad kujunesid teistmoodi ja teda süüdistati koguni riigireetmises ja ta vangistati ja mõisteti eluks ajaks vangi. Sellest eluaja vangis istumist Läks täide külanud lühike periood, sest septembris 44 tuli vanglaülem tema sellesse kambrisse vaid kongi, kuidas me nimetaksime, ütles proua vooli, joogi. Mul on korralduste kella kolmeks vanglast välja visata. Aga huvitav et teil on olemas suur kartoteeki ju üldse kirjanduse kohta või tähendab bibliograafia või kuidas seda nimetada, ma ei teagi. Ja põhiline on see personaalia kartoteek ja ta on segakartoteek selles mõttes, et osalt on ta siis bibliograafiline, aga osalt sisaldab, et aga küllalt ulatuslikke väljakirjutisi, aga mõnesugune süsteem on olemas ja teda siiski on mul üsna hõlpus olnud kasutada ja eriti suurenes kartoteek viimastel aastatel, kui ma sai väga suure ja raske ülesande koostada ja toimetada eesti kirjanduse uus bibliograafiline leksikon. Praegu on selle pealkiri natuke lühendatud, deta ei oleks selline veniv ja nimetatakse teda Eesti kirjarahva leksikon. Kaugel see seal on? Lõpustaadiumis ta on praegu Tartu trükikojas laotud ja isegi esimene korrektuur on loetud, tõsi küll, jällegi need viimased tööd kuidagi hakanud venima ja kui möödunud aastal lootsime, et see raamat ilmub juba aprillikuus siis nüüd siiski lükkuks ilmumine mõne kuu võrra edasi ja võib-olla võiksime ütelda, et ilmub selle aasta kolmandas kvartalis. Ta on muidugi üsna suur raamat ja ma olen reklaaminud teda kui kõigi aegade suurimad eesti kirjandusloolist teatmeteost. Ja kui 75. aasta leksikon sisaldas 607 biograafiliste artikleid, siis praegu leksikon sisaldab 1260 artiklid ja nii, et ta on üle poole suurem, sest ka neid vanemaid artikleid, millest ta sealt leksikonist varasemast leksikonist on üle võetud, neid on ka kõiki ümbertöötatud täiendatud nii varasemas osas ja muidugi siis uuemas osas, mis siis on pärast aastat 1009 75. Ja teda nähtavasti vajatakse, oodatakse. Sest kogu aeg koostamise käigus mulle helistati peaaegu iga nädal küsiti teadmetja, ma muutusin nagu siis elavaks leksikoniks ja see on omamoodi ka natuke tüütav ja ma tahaksin väga sellest elava leksikoni funktsioonist lahti saada ja et inimestel oleks siis oma riiulil või laual paikalise raamatulik raamatuna. Leksikon. Väga paljudele inimestele on see lausa hädavajalik, ma mõtlen kirjandusõpetajad ja kirjandusega kokku puutuvad inimesed ja kirjandushuvilised. Jah, ainult, et nüüd küsimus on selles raamatute tegemine trükikulude kallinemise tõttu muutub järjest kallimaks ja nüüd raamat ähvardab tulla küllaltki kallis. Ma ei tea, mis tema lõplik müügihind tuleb, sest see alles otsustatakse viimasel minutil. Aga siin sügisel oli selline kalkulatsioone, võiks maksta asja raamat 150 eesti krooni. Ja seda ei ole lugejatel kuigi kerge välja panna, isegi asutustele nahakasutust ehk ikkagi saavad, sest tõesti kõikvõimalikud toimetada, et raadio kaasa arvatud niisamuti õppeasutused, ja-ja, ministeeriumid ja noh, raamatukogus nagunii saavad nii et küsile on vajalik ja ma arvan, et küllap teda vajatakse ka välismaadel ja ma olen püüdnud propageerida ainult et need välismaa puhul kerkib see küsimus selle raamatu transportimise eest. Sest kaalult tuleb ta raske ja ka välismaised postitariifid on kõrgeks kruvitud ja siin sammunud. Nii et saatekulud tulevad väga suured. Paistab, et siiski väljavaated selle raamatu müügiks on olemas Rootsis ja Soomes. Sinna saab siiski noh, kasvõi reisijatega transportida laevad käivad tihti edasi-tagasi ja nii edasi. Ja probleemiks on, kuidas seda raamatut müüa meretagustes kaugetes maades, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, Austraalias ja kas või Austraalias. Austraalia oli mul ka läbirääkimisi ja Sydney linna isegi taheti saada 10 eksemplari aga ma ei tea, kuidas neid siis kohazad. Ja autori enda kulul. No mina ju ei ole ka päriselt autor kuidagi pool autorit maa, olen kirjutanud sellest vast ühe kuuendiku ja ülejäänud osalema siis toimetanud. Ja kirjastus isegi ei taha mulle anda seda kopirait iva kirjastamisõigus, seda c-tähega märget tiitellehe pöördel. Ma kujutan, et niisuguse asja tegemine on suur töö ja vaevalt et see materiaalselt ära tasub. Ja oh ei. Ja kui ma oleks selle asemel kirjutanud Taani, on nende aastatega, ma oleks suutnud seda ka teha, siis ma oleks teenivad märksa rohkem. Ka mul mind kuidagi peeti seda tegema ja neid, kes seda oleks võinud teha, ei olnud vist ka väga palju, võib-olla tosina ringis ja kõik teised, kas siis olid loobunud või jõutud nendele pakkuda ja mina olin siis eesel, kes võttis selle koorma vedada. Kellel õnnestus auk pähe rääkida? Jah? Ja muidugi on veel üks selline raskendav tegur oli, ma ei olnud kuskil entsüklopeediat toimetuses või ka mujal sellise tööga tegelenud, nii et ma pidin kõik õppima. Ja kui ma näiteks nüüd praegu uuesti alustaks mõne sellise töö tegemist, siis oleks palju lihtsam, sest nüüd on mul see amet kätteõpitut, jama, oskaksin vältida mitmesuguseid eksiteid ja viltuminekuid vigu, mida ma siis tegin, sest kogu aeg ma pidin tegutsema selle katse-eksituse meetodil. Nonii igatahes on see suur asi ja suur ettevõtmine ja jumal tänatud, et seal nüüd siis lõpule jõudnud. Mis te plaanite nüüd praegu, kui teil hakkab olema rohkem aega vana? Ma ei taha öelda vanaduspõlves, aga vanemas eas No te tahate viisakas inimene olla, ma olen juba iseenda kohta vahel ütelnud, et vanamees ega sellest ei ole ju pääsu. Kuidas me ka ei kihutaks, ikkagi jõua kalmistule, on küll võimalik ka sinna põletamisele jõuda. Kõige rohkem tahaks ma siiski kirjutada veel paar raamatut. Ja mõned on mul siis alustatud, ma juba nimetasin raamatut Ella pooli joosta, mis on selline elavaloomuline biograafia ja mida ma võib-olla nimetaksin ka romaaniks kogulisest romaani mõiste, nagu avaldab avar, avardunud romani mõistet on viimasel ajal laialt tõlgendatud ja näiteks minu kolleeg professor Endel Nirk ju on ka vahel saanud koguni oma laikma monograafia Ristikivi romaani raamatu puhul juba ka romaani tiitli, kuigi see ei ole üksmeelne. Ja on olemas mul ka esimene versioon esimesest memuaare raamatust. Seegi vajab viimistlemist, küllap oleks vajada teist korda ümber kirjutada ja, ja tihendada. Ja memuaarraamatut ilmselt ei ole ka kergem kirjutada kui romaani. Sest noh, vaba väljamõeldis siin ei ole ei või sellist mõtte jooksuni väga lasta lennata vaid peab just andmeid kontrollima, sest olen lugenud üsna palju memuaar ja mõned ei ole üldse kontrollinud, seal oleks kellapooli, joogi noh, ta osa kirjutas vanglasse ja ei ole kontrollinud ja seetõttu on sellised üsna lihtsaid eksitusid, sisse satuvad ja memuaarides on seal paha. Nii et jah, püksid ja leidsin ma siis ajaleht ja käsikirju ja raamatuid ja mida kõike kätte saab need memuaare vaid kulla siis ka natuke noh, mitte just küll uurimus, aga, aga sinna sihi sellest siis nagu liigub. Ma näen jutu või novelli, vahel ka kirjutan. Paar tükki ongi nendest ootamas ajakirja favoriit toimetuses Tartus. Kas Memaari raamat tuleks midagi Apo Griiva taolist või? Ei, mitte? Mina ei ole suur naljamees ja seetõttu ma jah, võib-olla ei oska kuigi palju anekdoote meelde jätta, aga mõned muidugi ka. Ta on isegi üsna kindla piiriline, ta kujutab aastaid 1953 ja lõpeb aastaga 58. See on mõnesugune piiridega periood minu elus. 53. aastal lõpetasin ma Tartu Ülikooli ja tulin siis Tallinnasse, sellest alates siis saigi Tallinn minu kodulinnaks. Ja võib-olla ajalooliselt Ki, need piirid on kuidagi olemas. 53. aasta talvel soli suri jo see samane Kremli türann ja seegi tähendas uue ajajärku algust ja 58. aastal õigupoolest valitses niinimetatud Nikita Sergejevitš sulailm. Aga sulailmad on ehitlikud, vahelduvad jällegi uiskude ja ja külmadega ja mina sain just tunda seda külma hoovust 58.-ks aastal sest siis peeti Nõukogude Eesti Kirjanike Liidu neljandat kongressi. Maa ei kuulunud veel Kirjanike liitu, aga ma olin aktiivselt tegev Tallinna Noorte Autorite koondisest selle juhatuses ja andsin välja siis need noorte autorite koguteoseid. Aga need almanahhi ei meeldinud kirjanduslikele ülemustele. Ja nii siis mina, Jaan Kross, sattusime sellel detsembrikuu. Sest noh, kuna noortekirjandusega ei oldud, siis rahuldab patuoinad süüdlasi oli vahe ja nii siis neid eesotsas inimesi siis hakatigi peksma, mõned vabadused said siis ka natuke. Ja mina oma õnnetuseks olin veel kogenematu ja püüdsin siis ennast ja noori kirjanikke kaitsta kõnetoolist too koosolek toimus esimest kongress toimus esimest korda siis Toompeal riigikogu saalis ja Jaan Kross kui vanem ja kogenum inimene. Tal oli ju saksaaegne vangistus ja nõukogude aegne vangistus selja taga, nii et mitmesugused elukoolid peale ülikooli ja tema oma kõnes oskassis diplom vaatlikumalt väljendada ja kuigi ta otseselt ei taganenud ja talle siis nagu õppulla handestati midagi rohkem, kui mulle aga mind tolleaegne kompartei keskkomitee sekretär Leonid Lensmani isiklikult karjuvast kõnetoolist maha. Ja pärast seda siis muidugi olid selle tagajärjed ka tunda. Mõned ajalehed julgendena, mitte ainult minu arvustusi avaldada, vaid koguni minu nime trükkida ja sellest siis tuli ka muid järeldusi jätma. Pidigi pidingi jääma siis väikse palgaliseks nooremteaduriks ilma kandidaadi Traadita ja nii siis ma olen akadeemilise kraadini nüüd küll magistrikraadini jõudnud, siis alles vanas eas ja olen kirjutanud siis sellepärast ka uue nii-öelda siis juba teise väitekirja. Tookord viiekümnendatel aastatel kirjutasin ma selle Johan Sütistest. Püüdsin küll nagu ajastu vaimus kirjutada. Ja nii siis ta pananes ja hiljem ei tahtnud ma teda enam näha, sest Stahli kuidagi vulgaarsotsioloogilist mentaliteedist täidetud. Kuigi need artiklid, mis ma Sütistest avaldasin, need ehk on natuke paremad kui see väitekiri ise sest need on siiski tihendatud ja, ja noh, nagu kokku surutud ja seal on isegi neid tõsiasju rohkem kui seda sõnavahtu, mida tollane nõu. Ja nüüd ma siis olen viimastel aastakümnetel tegelenud põhiliselt siis väliseesti kirjanduse uurimisega ja nüüd siis selle uue väitekirja. Ma kirjutasin ka väliseesti kirjandusest, valisin sealt Raimond Kolga, kellega ma olin ka pikka aega tuttav. Vahetasime kirju, kuid vahest kõige intensiivsem kirjavahetus oli mul, Bernard Kangro ka kangru käes, ilmselt ongi Eesti kirjavahetuse rekord, küllap Kangro kirjavahetus, trump, papp üle, nii Kreutzwaldi kirjavahetus, kes möödunud sajandil vist hoidis rekordit enda käes ja küllap ka selle sajandi selle sajandi kirjavahetusest vast kõige olulisem silmapaistvam oli Vares-Barbaruse kirjavahetus, mis on ju ka koostatud ja trügivad. Kuigi varem või hiljem peaks ka see Vares-Barbaruse Semperi kirjavahetus siiski ajadokumendina trüki jõudma sest sellesse on palju kultuuriloolise informatsiooni 20.-te 30.-te aastate kohta. Ja noh, mõnes kohas on päris huvitav lugeda. Tänan täitsa huvitav juttu ajama, sest meie aeg on ümber kena ette. Võtsite ette ja ei kartnud mikrofoni ja ma soovin, et kõik teie plaanid saaksid teoks. Aitäh, Oskar Kruus. Tänan.