Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 30.-st oktoobrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Harju maakohus tunnistas endise kaitsepolitsei töötaja Vladimir võitmani süüdi riigireetmises ja mõistis talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Neli tundi tagasi oli tormikahjustuste tõttu elektrita hinnanguliselt veel 40000 elektrilevi klienti. Keskpingerikked loodetakse kõrvaldada homse päeva jooksul ja madalpingerikkad järgmise nädala teisipäevaks. Tallinna halduskohus avalikustas otsuse mitte tühistada kavandatav Paldiski vedeldatud maagaasiterminali teemaplaneeringud. Looduskaitsjad lubavad selle otsuse edasi kaevata. Poola välisminister Radoslav Forski teatas, et Euroopa Liit võib assotsiatsioonilepingu allkirjastamisega heinaga edasi lükata järgmisele aastale, kui Ukraina ei täida nõutud tingimusi novembris toimuva idapartnerluse tippkohtumise ajaks. Läti korruptsioonivastane Roo taotleb peaprokuratuurilt kriminaalasja alustamist lennufirma Air Baltic endise juhi Berdalt Flicki suhtes. Lastekirjanduse keskuse korraldatud võistlusel põlve pikku raamat hinnati parimaks. Kätlin Vainola teos spordist. Eesti meeste käsipallikoondis kohtub homme esimeses MM-valikmängus Bosnia ja Hertsegoviina koondisega. Ainsaks probleemiks, kuna ühe põhijõu Janar Mägi eemalejäämine. Öösel on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab vähest vihma. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, pealelõunal pilvisus tiheneb, kohati sajab vähest vihma. Õhutemperatuur on seitse kuni 10 kraadi. Harju maakohus tunnistas endise kaitsepolitsei töötaja Vladimir võitmani süüdi riigireetmises ja mõistis talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust, jätkab Mari Rebane. Vladimir Veitmani kohtuasja arutati kinnisel istungil ning kokkuleppemenetluses. Lisaks vanglakaristusele konfiskeeriti Veitmanilt 120000 euro väärtuses kuritegelikult saadud vara ning mõisteti välja tsiviilhagi 65000 euro ulatuses, jätkab riigi peaprokurör Norman Aas. Vladimir väitman mõisteti kokkuleppemenetluse tulemusena siis kokkuvõtvalt süüdi selles et aastatel 2002 kuni 2011 kogus ja edastas siis korduvalt Eesti riigisaladusi Vene Föderatsiooni välisluureteenistuse SVR ülesandel tegutsevatele isikutele ja samuti koguse taastas nendele isikutele erinevate Eestis elavate inimeste isikuandmeid ja muud informatsiooni, mille abil siis ka võis saada kahjustada Eesti huve või siis ka värvata või kallutada teisi eesti kodanikke. Võimalikuks riigireetmiseks. Vladimir Veitmel vahistati augustis taga, tunnistas tehtud, mingeid tegi kaitsepolitseiuurijatega igati koostööd. Menetlust otseselt juhtinud riigiprokuröri Inna Ombler sõnul leiti peitmaniga seotud läbiotsimistel mitmest peedikust erinevas valuutas sularaha kokku ligi 89000 euro väärtuses. Samuti arestiti veidmani kontodel oleva raha üle 90000 euro ning tema korteri auto Vladimir Veitmani töötanud kaitsepolitseis kõrgel kohal vaid tegeles pigem tehnilise tööga. Veidmani värbas Nikolai Hermakov, kellega nad olid koos KGB-s ühes osakonnas töötanud. Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu sõnul lähes Hermakov Veitmanile esmakordselt aastal 1999 ning raha sai veits on esmakordselt 2002. aastal. Millal kapo viitmanina jälile sai, ei tahtnud Sinisalu uurimise huvides öelda. Otsest mõõdetavat kahju tegi peitma on Eesti riigile 65520 euro ulatuses kuid NATO ega muude rahvusvahelistele saladustele veid mannil juurdepääsu ei olnud. Arnold Sinisalu tõi näite Veitmani rikkumisest. Vladimir Vatmann avaldas Vene luureteenistusele siis ka seda, et Herman Simm on meie jälgimise all, tema suhtes käib nii-öelda läbitöötlus ja hoiatas nii-öelda vene teenistust, et Herman Simmi tõsiselt jälgitakse ja et tegemist on millegi tõsisega. Kuid meil õnnestus vältida seda, et Herman Simm oleks nii-öelda enne õiget aega mõistnud, et ta on kahtlusalune ja üpris peetakse kinni. Nii et ei õnnestunud nii-öelda Herman Simmil tõdeda, et tuleks Eestist kiiresti putku panna. Arnold Sinisalu oli veel midagi lisada. Nikolai Hermakov ei tegelenud ainuüksi Vladimir väitmaniga ja meil on teada rohkem kui üks isik, kes on Nikolai Hermakoviga olnud ühenduses ja temaga sidemes, et korraldada sellist teabe kogumist ja meil ongi selline palve, et me soovitame tungivalt nendel inimestel, kes on Nikolai Hermakoviga kontaktis olnud või sellise inimesega suhelnud mõne muu nime all, et nad pöörduksid Kaitsepolitseiametisse, sest et peale mingisugust ooteaega kindlasti me kõigi nende inimestega ka ise võtame ühendust. Vladimir peitmann on juba kolmas viimastel aastatel süüdi mõistetud riigireetur. Neli tundi tagasi oli tormikahjustuste tõttu elektrita hinnanguliselt veel 40000 elektrilevi klienti. Keskpingerikked loodetakse kõrvaldada homse päeva jooksul ja madalpingerikkad järgmise nädala teisipäevaks jätkab Reene Leas. Esmaspäeva õhtul Eestisse jõudnud torm jättis elektrita kümned tuhanded kliendid. Kuna tuul puhus tugevusega üle 25 meetri sekundis, oli majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse määratluse järgi tegemist erakorralise olukorraga. Selle määratlusega kehtivad võrguteenusepakkujale määruses sätestatud kvaliteedinormide kohustused. Jaanus diiselelektrilevi juhatuse liige. Kuna ta läheb erakorralise olukorra alla, siis vastavalt määrusele võrguettevõtjale antud aega võrgu kordategemiseks ja kliendil elektrivarustuse taastamiseks 72 tundi ja kui 72 tundi täitub ja võrguettevõtja ajaks oma asjadega hakkama saanud ja siis on võrguettevõtjal kohustus tarbijatele, kes, kellel ei ole vool selleks ajaks tagasi toodud hakkama nii-öelda kompensatsioone või trahve maksma jaoks kõlab see see viimane hetk, millest me hakkame hakkab trahvida harrastus käima on reede kell üks vastavalt sellele, et palju siis me hilineme, kas liinile ma alla 48 tunni rohkem ja kogu selle arvestus ja me teeme ise automaatselt. Kaheksast eurost algav kompensatsioon võrgutasude vähendamise näol ei lohuta aga kindlasti inimesi, kellele elektri ja telefoniside puudumise tõttu kannatab nii igapäevane kodu kui tööelu. Tahkuranna valla elanike ja ettevõtja Olavi puistan elektrita teisipäeva hommikust saadik. Põhimõtteliselt, ega elu jäi seisma, internetti pole, elektrit pole, külmkapid on vist juba kõik sulanud, kogu see marjasaagist läheb aia taha. Birmas ei saa tööd teha juba teist päeva. Täna ma kuulsin, et elekter tuleb esimesele kuskil, et noh, see on siis veel paar päeva. Jaanus Tiis vendi sõnul võiksid ettevõtted põhjalikumalt analüüsida oma elektrikatkestusega kaasnevaid riske ja sellest tulenevalt teha ka otsused. Kui on, tekivad ütleme, saamata jäänud tulud, siis, siis iga ütleme, Nathan omanik, eks natuke korra ise ka maha istuda, mõtelda, et, et kust ta, see tasuvuse piir jookseb, et kui on 200 lehmaline kari, on teada, et ta on kuskil metsa sees. Kas tema riski piir on see, et ta võib elada näiteks ühe päeva ilma elektrita võib täheldada kaheksa tunni, mäletate, et kuidas neid riske maandada, aga kuskilt peab ikka iga tarbija ise ka nagu seal oma otsustusi tegema. Paljud inimesed kindlustavad küll hooned, kuid kodune vara jäetakse kindlustamata. Merko kimpsto IF kindlustusest. Paraku noh, on väga paljudel klientidel on kindlustus võetud ainult selleks, et et pank nõuab, kes on laenu võtnud ja kodune vara telekas, arvutid, rõivad ja muu on kindlustamata, siis, kui nüüd elektrihäire korral või elektrikatkestuse korral näiteks kui elekter tagasi tuleb ja nüüd enam telekas või arvuti käima ei lähe ja kodune vara on kindlustamata, siis ei ole ka nagu hüvitist oodata. Tallinna halduskohus lükkas tagasi Eestimaa looduse Fondi ja Eesti ornitoloog Looge ühingu kaebuse Paldiski linnavolikogu otsuse asjus, millega kehtestati Alexela poolt planeeritava Paldiski vedeldatud maagaasiterminali teemaplaneering. Eestimaa looduse Fondi ja Eesti ornitoloogiaühing kavatsevad otsuse edasi kaevata, kuna terminali ehitamine Pakri poolsaarele kahjustaks nende hinnangul sealseid loodusväärtusi. Jätkame välisuudistega, tänased tähtsamad sõnumid võtab kokku Liisu Lass. Poola välisminister Adolf Kurski ütles, et Euroopa Liit võib assotsieerunud lepingu allkirjastamise Ukrainaga lükata edasi järgmisel aastal. Seda juhul, kui Ukraina ei jõua täita kõiki selleks nõutavaid tingimusi selle aasta novembris Vilniuses toimuvaks idapartnerluse tippkohtumiseks. Tšaikovski ütles, et Euroopa Liit võib Osotseerumis leppe Ukrainaga allkirjastada koos analoogsete lepingut parafaseerimisega Gruusia ja Moldova, aga see on plaanis idapartnerluse järgmisel tippkohtumisel. Varem on mitu Euroopa Liidu kõrged esindajad rääkinud, et juhul kui assotseerumis lepingu allkirjastamine selle aasta novembris nurjub, võib see dokument allkirjad saada alles pärast järgmisi Ukraina presidendivalimisi 2015. aastal. Euroopa Liit uurib ajalehtedes ilmunud väiteid, et Venemaa üritas septembris Peterburis G20 tippkohtumisel külalisdelegatsioonide arvutitesse nuhkvara poetada, kuid ei ole tõendeid veel leidnud. Euroopa Komisjoni pressiesindaja ütles, et asjatundjad uurivad tippkohtumisel osalejatele tehtud kingitusi nagu USB mälupulgad. Seni ei ole tema sõnul aga riist- ega tark varaanalüüsid andnud alust tõsiseks julgeolekumureks. Uurimine ei ole samas ka veel lõppenud. Komisjoni esindaja täpsustas, et Euroopa Liidu liidrite ja diplomaatide hulgas valitseb reegel teatab välisriigis kingitavate tehniliste seadmete kasutamise eest. Ajalehed avaldasid teateid väidetavate nuhkimise katsetest möödunud nädalal, kuid Venemaa ei ole seesugust tegevust omaks võtnud. Läti korruptsioonivastane büroo taotleb riigipeaprokuratuurilt kriminaal Valencia alustamist lennukompanii Air Baltic endise juhi Bertold Flicki suhtes. Uudisteagentuuri LETA kasutuses oleva informatsiooni kohaselt peab büroo Flicki süüdlaseks raskete tagajärgedeni viinud ametiseisundi kuritarvitamises. Air Balticu endist juhti võib süüdimõistmisel ähvardada kuni viieaastane vangistusbüroo väitel on neil piisavalt tõendeid, et Flick muutis 2011. aastal alusetult ära kompanii üheksa lennureisi. Seda põhjusel, et survestada valitsust ja ametiisikuid muutma kompanii põhikapitali. Lennufirma Air Baltic, mis on tunnistatud selles asjas kannatanuks, nõuab aga üle 26000 euro kompensatsiooni. Ajakirja Forbes maailma mõjukamate inimeste nimekirjas tõusis esimeseks Venemaa president Vladimir Putin, teine tõugates teisele kohale USA riigipea Barack Obama. Ajakiri nimetas Putini maailma mõjukaimaks inimeseks riigijuhtide rahandustegelaste, filantroop, ida ja ettevõtjate seas. Järgnesid Hiina president Jinping, paavst Franciscus ja Saksa liidukantsler Angela Merkel. Ühtekokku on pingereas 72 nime. Ja tagasi Eestisse Tartu linnaliinibusside sõidugraafikutes teavitavad elektroonilised infotablood annavad vaatamata korduvatele süüdistustele ikka veel sageli valeinfot. Süsteemi arendaja G4S on lubanud probleemid kõrvaldada novembri keskpaigaks. Tartust jätkab Piret Preis. Septembrist on Tartus 44 bussipeatust, kus plingib väike elektrooniline infotabloo, mis peaks andma reaalajas teavet saabuvate busside kohta. Paraku on aga olukord selline, et sageli ei suuda tabloo näidata õiget kellaaegagi, saabuvast bussist, rääkimata. Infosüsteemi loomise jäädabloode paigaldamisega tegeleva firma G4S kommunikatsioonijuht Julia garantša viitas võimalikke põhjuseid selgitades andmesideprobleemidele. Oleme kaardistanud, kuskohas on need probleemid kõige teravamad ja näeme, selliseid kohti on Tartu linnas ligi 10, tänaseks on ka siis viies peatuses ka see andmesideoperaator ka välja vahetatud. Jätkuvalt esineb tõrkeid siis nii-öelda selles omavahelises suhtluses keskuse ja monitoride vahelt, mis peaksid siis vahendama seda infot, et kuidas, mis ajaga bussid liiguvad, kuna see võrku on GSM-võrgu peale üles ehitatud, siis see on selline avalik võrk, mida igapäevaselt kõik kasutame, nii et seal võib esineda lünkeid ja selliseid katkestusi. Tartu linna ühistranspordi peaspetsialist Madis Oona sõnul on tabloode puhul andmesideteenusepakkujatega mõnel pool EMT teisele leelise. Seni pole aga operaatorite vahetus oodatud tulemusi andnud. Arendajalt pole saadud ka täpselt mõõtmistulemusi, mis probleemide tõsiduse le viitaks. Alguses nagu nad toimisid, siis, kui häälteavituste hakati neile käivitama, siis millegipärast tekkisid need seisakud nõnda tablool saadi neist üle. Nad on jälle tagasi tulnud, et mina ei oskasin öelda, millesse viganguse arendajas või selles, et tarkvaraarendustega mahedalt kuulda vähemalt esimese hooga kohe ei õnnestunud testida. Elektroonilised tablood pidanuks Tartu linnaruumi ilmuma juba jaanipäevaks, kuna Aga tablood esialgne tarnija ei saanud tööga hakkama, tuli arendajal leida uus. Pikemaks testimiseks aga enam aega ei jäänud ja nüüd toimub see una hinnangul linnaruumis. Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste ütles, et kui süsteem töötaks, muudakse bussijuhtide elu oluliselt lihtsamaks, kuid paraku ei saa sellele praegu veel loota. Viimased probleemid ka minuni on jõudnud, on ikkagi see, et mingil hetkel lihtsalt eesti keeles ei ole, seda hangub ära programm bussijuht liini sõites, järsku ei saa seda kasutada enam. Sellega seoses tekivad ka valeinfopeatustes ja bussisele liini ringi jooksul ei teavitada Sis peatuseid. Kaljuste soovitab bussisõitu planeerides loota praegu ikka veel pigem paberile trükitud graafikutele, mis bussipeatustes olemas. G4S avaldas lootust, et praegused tõrked suudetakse kõrvaldada novembri keskpaigaks. Infotablood linnaruumi toomine läks maksma 650000 eurot, millest valdav osa tuli Euroopa ühtekuuluvusfondi toetusest. Linna omaosalus on 15 protsenti. Piret Errbris Tartu. President Toomas Hendrik Ilves andis üle tänavused hariduspreemiad. Preemiad pälvisid Eesti tudengisatelliidi programmi algataja Mart Noorma, kauaaegne viiuliõpetaja Tiiu bioske ning majandusõpetaja Epp Vodja. Presidendi reaalteaduste eripreemia pälvis füüsik Jaan Kalda. Viiuliõpetaja Tiiu bioska ütles, et ei ole head õpetajat ilma hea õpilasata. Ma pean ütlema, et ega õpetaja võib olla ju ükskõik kui hea aga kui vastuvõtjad ei ole, see tähendab õpilaste ei ole, siis tulemusi ei ole, aga mul on sattunud õpilased supervanemad ja ma olen sattunud tööle niisugusesse kooli nagu Tallinna muusikakeskkool. Ja ma olen seal iseõppinud, selles koolis õpetanud esimese lennu ja nüüd eluaeg seal töötanud ja mul väga hea meel, et läbi minu on tegelikult tulnud suur suur tunnustus Tallinna muusikakeskkoolile mis on ju tegelikult ettevalmistav kool muusikaakadeemiale ja kümmekond aastat umbes on juba ka kogu Euroopas muusikakõrgkoolide leiaga Ameerika muusikakõrgkoolidele, nii et ma tänan oma kolleege minu peale, seekord langes õnnelik sõrm, et mina olen siin, aga siin oleks võinud olla ka mitmeid-mitmeid, muusikakeskkooli, teised õpetajad. Lastekirjanduse keskuse korraldatud võistlusel põlve pikku raamat hinnati parimaks Kätlin Vainola teos Tõnu Karjatse rääkis žüriiliikme ja lastekirjanduse uurija Jaanika Palmiga. Konkursile laekus 92 tööd, mis on kõige suurem arv üldse, mis on põlvepikku raamatu konkursile saabunud. Ja see konkurss pakkus meile väga eriilmelisi raamatuid. Esikoha võitis Kätlin Vainola jutuga armastusest ja tema käsikirjale joonistas pildid Kertu Sillaste. Ja hästi tore ja vahva raamat tuleb natukene selliste 60.-te 70.-te stiilist ja räägime niisugustest olulistest teemadest. Raamat on selline idee, raamat ja selle on kirjutanud Epp Petrone ja pildid on joonistatud Kristi Kangilaski poolt. Kolmanda koha võitis siis Markus, Saksatamme, Raamat, postiljon ja kanad, millel on pildid joonistanud Anni Mäger. See on natukene sellise koomiksilaadis ja sellise karikatuursete illustratsioonidega Raamat. Hästi selline lõbus ja lustlik ja fantaasiat arendav. Kui raamatupoodi minna, siis see valik on seal väga kirju. Need tänased võistlustööd jõuavad siis umbes aasta pärast raamatulettidele, kuidas neid sealt üles leida, kas nende tiraaž on piisav, et kõik, kes soovivad need ka üles leiavad? Eks neid ole jah, raamatupoes keeruline üles leida, et väikelasteraamatuid ju tegelikult suures osas mõjuvad ka pildiga ja kui nad on raamatuga paigutatud seljad sinu poole, siis sa ei saagi sellest raamatust nagu aimu. Ma soovitan kõigil, kellel on väiksed lapsed, vaadata päikese pilvekodulehekülge. Tema on selline kirjastus, kes meil kirjastab põhiliselt just väikelastele mõeldud raamatuid, sealt saab siis need head ja paremat üles leida ja siis minna poodi juba kindla sooviga midagi osta. Kestab kultuuripärandi joosta ning veeteede ametis esitleti täna Peeter Peetsalu raamatut merekultuurilugu Eesti randade tuletornidest Peeter Peetsaluga, rääkis Margit Iisak. 880 lehekülge uut trükist tähendab tegelikult autori 12 aastat kestnud tööd. Algas aga kõik sellest, et Peeter Peetsalu lihtsalt sündis Pärnus. Ja minu sünnimaja õue peal olid need kalurite mõrrakuulid seal kalurid hakkasid rääkima sellest merest, seal silmapiiri taga oli Sorgu ja Manija ja Kihnu ja Tibriku ja paljud mehed, kes olid enne sõitnud ka maailmamerd, siis need rääkisid ka, ühesõnaga maailmamerede ja Läänemerekuulsatest, sadamatest ja sealt mul see huvi siis tekkiski. Raamatu materjal hõlmab aega tänapäevast tagasi aastani 1251 kui Taanist leiti Läänemere vanim purjetamisjuhend Soome lahe kohta. Seda nimetatakse kuningas Valdemar purjetamis juhendiks ja seal siis anti esimene juhend selle kohta kuidasmoodi Kotlandilt üle Ahvenamaa saarte üle Rootsi idaranniku Hango ja mägi Loodo kaudu pääseda Tallinnasse. Neid ajaloolisi merekaarte raamatust teisigi, kuid ametliku dokumentatsiooni kõrval leidub üsna paljugi isiklikku mõõdet, näiteks laevameeste päevikud, kuidas need Peeter Peetsalu kätte juhtusid? No täiesti ikka täiesti juhuslikult ja loomulikult kogunes juba välja niisugune tutvusringkond ja, ja inimesed, kelle vanaisad ja kelle sugulased olid, olid kaugsõidukaptenit või meremehed, siis nemad usaldasid minu kätte selle materjali ja kui ma sain nende inimestega ka loa, et ma võin neid kasutada, siis minu arvates minu kohus oli see asi niimoodi kirja panna. Merekultuurimaastiku üks olulisi komponente on aga majakad ja kõik see, mis nende ümber toimus ja toimub. Ja lõpetuseks raamatu autori Peeter Peetsalu kuldsed sõnad. Kui meie tuletorni saarte ajalugu hakkab peale juba meie kohaliku tekke ja kohamuistendite eest siis on minu meelest see õige aeg need teke ja kohamuistendid kõik kõik kirja panna ja kaante vahele saada. Tänased tähtsamad spordiuudised võtab kokku Alvar Tiisler Eesti meeste käsipallikoondis alustab homme 2015. aasta MM-valiksarja, kui Tallinnas Kalevi spordihallis võõrustatakse Bosnia ja Hertsegoviina koondist, kellest 2012. aasta valiksarjas kaks korda jagu saadi. Eesti koondise jaoks oli suur löök vasaksisemise Ivar Mägi käevigastus Saksamaa esiliigas. LHV aue ridades mängib mägi sai viga nädalavahetusele ja pidi koondisele appi sõitmise asemel lõikuslauale heitma. Koondise mänguplaanis võtab see variante kõvasti vähemaks. Peatreener Jüri Lepp. Janar Mägi on see mängija, kes mängib sama positsiooni, mis Mait Patrail võtab meilt võimaluse ära, et me maitu saaksime keskel kasutada, võtab selle variandi, et Mikk Pinnonen võiks vasakus ääres mängida, et jah, ega ta teeb meie elu keerulisemaks. Meie variandid on ikka ilmselt, et mängujuhid, Ardo Puna ja ja Uku-Tanel laast ja Mikk on siis üks nendest tagamängijast, keda me toome vajadusel sisse kuhu vaja, sest et on niisugune kiire särtsakas mängija, keda võib mitmele poole panna. Korvpalliliidu juhatus otsustas treener Andres sõpra karistada avaliku noomitusega. Nimelt süüdistasid noortekoondise mängijad ja korvpallitreenerite ühenduses pra mängijaid alandavast kohtlemisest suvisele noorte EM-finaalturniiril. Hetkel Rakvere tarva meeskonnaga Rootsis viibiv Andres Sõber oli ERR-i sporditoimetusele antud napisõnalises usutluses teadlik nii otsusest kui ka Heino Enden kirjutatud avalikust kirjast, kuid ei soovinud teemat kommenteerida. Tema jaoks on see teema nüüdseks maas. On maast täielikult ja ega ma ausalt öeldes seda ei taha, kommenteeridagi isenesest Heino endani juba on kirjutanud ka sellise avaliku kirja, mis on praegu Delfis üleval. Oled sa kursis sellega, nagu seda ei kommenteerinud? Saksamaa jalgpalliklubi Dortmundi Borussia pikendas peatreeneri Jürgen Kloppi lepingut kahe aasta võrra ehk 2018. aastani. Lõppenud aasta parimaks jalgratturiga valiti Tour de France'il triumfeerinud britt Chris Froome, kellele omistatakse prestiižne Veloode auhind. Ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa. Tere õhtust. Täna 100. mitmel pool hoovihma, õhurõhk aga päeva jooksul juhud, sealt tõusis ja mitmelgi pool hõrenes pilvekiht ja sai päikest näha. Lääne-idasuunalises õhuvoolus on järgneval küll aga Eesti kohal külm front, mistõttu ööl vastu homset on meil ilm pilves selgimistega ja mitmel pool sajab vihma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, saartel, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhusooja on kolm kuni kaheksa kraadi. Päeval ulatub lõuna poolt Baltimaadele aga kõrgrõhuhari, kuid see levib itta, sest üle Taani ja Lõuna-Skandinaavia läheneb Läänemerele uus madalrõhulohk, mis muudab ilma tuulisemaks. Ilm on ennelõunal on meil muutliku pilvisusega ja vähest vihma võib sadada Kagu-Eestis. Pärastlõunal kattub taevakaar mitmelgi pool tihedamat pilvedega ja õhtupoolikul on vihma oodata enamus kohtades Lääne-Eestis. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13, õhtul 16 meetrit sekundis. Õhusooja tuleb seitse kuni 10 kraadi. Aitäh, sünoptik Ülle Jõemaa, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.