Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tõhususe poole liikuvas maailmas on pea terve sajand peetud inimese ja töösuhet mõtestada lootuses leida vahendeid inimkapitali senisest efektiivsemaks kasutamiseks. Austria närviarst Sigmund Freud arvas, et inimesed on lihtsalt laisad. Nad vihkavad töö tegemist, nad väldivad vastutust. Töö tegemiseks peab inimesi premeerima. Dima alandama jaak karistama. Iseseisvus ja looming on ebasoovitavad ja iga endast lugupidava organisatsiooni seisuks on efektiivne kontrollsüsteem. Kui nii tundus kuulsale psühhoanalüütika koolkonna rajajale siseselt Ta ju samamoodi mõtlemist kellelegi otseselt pahaks panna. Aga kuidas tundub ameeriklase Douglas McGregori teooria inimesest kui loomast, kes tahab ja vajab tööd? Töö on inimesele loomulik tegevus. Nad tahavad õppida ja ennast täiendada. Inimesed soovivad väljakutseid ja ennast teostada. Peamiseks preemiaks pole rahaline tasu, vaid pigem eneseteostus ja õnnestumine. Taolist kapitali hoidev. Organisatsioon peaks looma võimalused eneseteostuseks ja kõik muu sünnib siis juba vabatahtlikult. Teooriaid veel, aga nendest kahest otsmisest peaks piisama, et saada aimu, kui palju variante mahub nende kahe vahele. Ja umbes samas kohas kahe vahel võib asuda nii mõnigi ülemus nagu Puridonjeesel, kes ei suutnud otsustada kummast heinakuhjast ampsu võtta. Kuni surm tulija viis ta hinge. Nälginud kehast minema ettevõtluses lõppeks otsustamatus pankrotiga. Nende teooriate kõrval leelise protsessina toimunud tehnoloogilise instrumentaariumi arendamine, tänu millele on muutunud esmalt töö ja selle tegemise viisid sellele järgnenud töökeskkonna muutumine ning surveorganisatsioonikultuurile ning viimasel ajal on järjekord. Jõudnud vajaduseni muuta töötajaid. Paraku on too ülesanne keerulisem, kui masinatega harjunud inimene arvata mistõttu peamisteks vahenditeks paistab, otsin paraku olema ravimid nagu antidepressandid ja valuvaigistid alkohol, kohvi ja energiarohked, toit. Viimasel ajal on aga näha püüdluseid, milles info ja kommunikatsioonid. Tehnoloogiate abil püütakse inimesel motiveerimisele puhuda sisse uut elu. Teatud mõttes on tegemist sundolukorraga, sest vanaviisi üht töökorralduse jätkamine on raske, mõnel juhul isegi võimatu. Märke muutumisest võib näha näiteks päeva võrra lühemast töönädalast. Ikka püütakse anda tööle kuuluvatele tundidele suurimat tähendusrikkust. Olgu meenutatud, et sajandi alguses ennustati tänaseks paari päevaseid töönädalaid, kuna kõik tööd ära tegevad masinad andvad inimesele vabaduse olla rohkem inimene, kui seda. Tüüpiline palgatööline. Nii kahju, et eksperdid võivad nii kõvasti eksida. Teise lahendusena võib märgata lühemate tööpäevade proovimist, mille eesmärk on ekspluateerida büroo töötaja fookust kasulikele tundidel. Selle asemel, et simuleerida kofeiini toel formaalselt. Tööl viibimist tähelepanu detailidele saavad teravdada vaevasiseste puhkepauside arvu kasvatamisega ja kindlasti on igaüks märganud puhkuselt naasvate inimeste puhul mõningast suuremat leidlikkust, avaramat, fantaasiat ning loomingulisust. Ja sedagi väärt ressurssi, püütakse siis mõnes kohas kultiveerida täiendavate puhkepäevadega. Viimase uuendusena, mida ajamasinaga tänapäeva jõudnu ära ei tunneks on mõnes kontoris leiduvate mänguasjade rohkus. Mängaga kasvatavad loomingulise maid. Mängivamaid ja kastist väljaspool mõtlevaid töötajaid. Loodetavasti täidab paljude meeli nüüd positiivne ärevus, lootuses et. Jõuavad kirjeldatud uuendused koos mänguasjadega ka nende kontorisse. Aga siin on üks aga eelmise sajandi USA suurt depressiooni uurinud. Teadlased jõudsid hiljuti järeldusele, et kuri ülemus ja stressirohke töökoht saavutavad. Episoodiliselt just neid samu tulemusi, see tähendab suuremat keskendumist, tähendusrikkamaid töötunde, vajalikku leidlikkust ja piisavat loomingulisust. Küsimus on lihtsalt kulu ja tulu vahekorras. Ja kui nad kurjus on odavam, siis tasub karta. Pinge jätkuvat kasvu, millest mul on väga kahju. See on raadio kaks.