Tere eetris anportaal jooga kommentaari esitab Kristjan Port. Ühiskonna kui kodanike poolt organiseeritud nähtuse eesmärgiks on ju teha selle liikmete elu paremaks. See ei tähenda otseselt raha peo peale panemist paremini hoitud tervist turvalisemat elu ja indiviidide aktiivsuse tõhusama tarvitamise kaudu. Kõigile rikkuse võimaldamist. Arvutitele loomisel on selles arengus olnud jätkuvalt oluline roll, mida me tavaliselt positiivsena. Ameeriklane Robotics kringli avastas endale lisaks ühe teise tuntud tehnoloogiavaatleja keranlanyerliga vesteldes omapärase paradoksi, mis paneb kahtlema, kas arenenud ühiskond suudab endiselt tagada oma liikmete heaolu. Nimetatud meeste tähelepanu USA-s kuumalt tervisekindlustuse probleemil. Aga tegelikult leiab samale mõttele kinnitust teistestki valdkondadest. Kuid olgem esmalt siis nende näite juures. President Obama üheks lubaduseks oli luua võimalus kindlustamaks kõikide kodanike tervis. Iga viies kuues ameeriklane elab hetkel ilma tervisekindlustuseta. Tervisehäda või isegi tervise hoidmiseks vajalike meditsiiniteenuste eest peate maksma ise täishinda. Tervishoiuteenused on. Enamuses iga inimese jaoks kas kallid või siis ülikallid mistõttu jäävad paljudel vajalikud teenused saamat. Näete, siin on ühiskonnal koht tsirka 50 miljoni kodaniku jaoks eluolu parandamiseks. Põhjus, miks nii paljudel ameeriklastel ei ole tervisekindlustust, on samuti seotud rahaga. Aga see on seotud ka arvutitega. Ja just seda viimast aspekti polegi keegi eriti valgusega tänaseks veel kiskunud. Tehkem seda siis nüüd ja alustagem paarikümne aasta tagusest ajast, kui arvutid olid kallid. USA-s pakuvad tervisekindlustust ja firmad, erakindlustaja peab teenima kasumit. Seetõttu analüüsitakse põhjalikult killustatavaid valdkondi, et rahul oleks nii kindlustuse ostnud kliendid kui ka kindlustaja ise. Tänu kallile arvutiressursile oli aga tänasega võrreldes kasutada vähem ja väiksema detailsusega lähta Meid ning kindlustustooted loodi peamiselt suurte gruppide andmete põhjal. Näiteks uuriti mõne haigusega seotud riskirühma suremust, ravi riskiraviga kaasnevaid kulutusi ning optimeeriti oma kindlustuspakkumised vastavalt grupi tunnustele. Sellises olukorras oli mõttekas kindlustada võimalikult palju inimesi, kuna suures grupis oli alati neid haigemaid õnnetumaid, kes kasutasid kindlustusfondist ära olulise osa firma kasumist klientide arvu, suurendades kasvasega vähemate kulutustega klientide osakaal kiiremini kui erandite oma. Kuid kusagil 90.-te keskel langes arvutusliku võimsuse hind nii madalale, et suure arvutiseerimise tulemusel hakkas kogunema rohkem andmeid ja oluliselt paranes andmete analüüsi võimekus. Tervisekindlustuses kajastus analüüsi asendumises Grupilt indiviidipõhiseks. Tänu suurtele andmemahtudele sai võimalikuks. Võiks hinnata endisest täpsemalt üksiku inimese kindlustusriski mis iseenesest ei paistagi. Halva nähtusena aga seda siiski seniks kuni unustame, et tegemist on erakindlustustega milledele omanike ess kohustus kasumit toota. Uues detailsemalt nägemuse olukorras pole enam siis otstarbekas kindlustada võimalikult palju inimesi. Kuna nüüd võib suurema riskiga jäta ukse taha, pakkudes neile oluliselt kallimaid kindlustustooteid. Ja viimased 15 aastat ongi USA-s kindlustatud peamiselt terveid inimesi ning tõrjutud neid, kes vajaksid toimivat ühiskonda keskmisest rohkem. Paradoksaalne ja traagiline. Ühiskonnad düüs funktsioneerimise muudatus leidis aset tänu arvutite võimekuse kasvule ja sama ainest leiab pealtkuulamisskandaalidest finantskriisist. Sest ja nii edasi. Seetõttu on huvitav, milline peaks olema kaasaegse ühiskonnakorralduse muutus võimsate arvutite ajastul et selle Omamisel oleks mõtet.