Et keegi ta Kreeka. Taastab maailma on. Ja keegi. Tänases maailmapildis arutame me Soome Instituudi kultuurisekretäri tõlkija Tuije Kokoga natuke soomlase uskumuste ja hoiakute, et teemal me oleme harjunud paralleele tooma eestlaste puhul ikka soomlastega, nad on kõige lähemal, eks nad peaksid oma psühholoogiliselt natuurilt keestlasega kõige sarnasemad olema. Ja kui eestlane vägagi oma tegudes hinnangutes lähtub uskumustest eelhoiakutest, mis on eestlastesse juurdunud juba geneetiliselt kultuuriliselt, siis kuidas on lood soomlastega? No ma arvan, et lood on suhteliselt sarnased, mis puudutab seda geneetilist külge ehk meid, soomlasi kui põhjarahvast, nii nagu eestlased ka, Anvar, ma arvan, et see külg on suhteliselt sarnane. Mis muidugi on väga palju erinevusi nüüd vähemalt viimasel ajal viimase 50-ni laste jaoks on tekitanud, on muidugi ajalugu ja see, et, et kuidas Soome on nagu rohkem Lääne-Euroopa kultuuripiiris olnud ja Eesti alles hiljuti sinnasamasse piirkonda tagasi tulnud. Ja see 50 aastat, mis vahet oli, ma arvan, et see on vähemalt näiliselt tekitanud väga palju erinevusi. Millest sa neid erinevusi näed? No eelkõige, mis puudutab, ütleme Me naise rolli alates laste kasvatamisest ja lõpetades muidugi selle nii-öelda beibekultuuriga ja matsu kultuuriga, mida me siin Eestis väga sageli kohtame. Soomes ei ole tegelikult sellist beibekultuuri, ei ole nii ja vastavalt ka matsu kultuuri tähendab kui kultuuri muidugi on üksikute inimesed ja ma arvan, et see selline hoiak hakkab juba juba lasteaias pihta juba väikestele lastele, siin nagu näiteks poistele öeldakse tihti, et pois ei nuta ja pois ei tohi nutta. Ja Soomes selliseid piiranguid ei ole, et siin on nagu kõik väga palju rangem kõik ja arvatakse, et mingid teatud asjad sobivad tüdrukutele, mingid teatud asjad poistele ja tüdruk peab kodus tegema teatud asju, poiss peab tegema teisi asi või siis üldse mitte midagi. Soomes on selles mõttes lapsed on nagu üldiselt võrdsemad. Just mis puudutab mehe ja naise suhteid, et ma ikkagi küll paljusid Eesti naisi imestan ja võib-olla ma ei tea, kas ma imetlen, aga vähemalt imestan, et kuidas nad oma meestele nii ustavalt teenijateks on, et sellisest hoiakust ma, ma lihtsalt ei saa aru. See on ainult sinule iseloomulik, et sa oled sõltumatum, vabam või on soome naine üldse oma suhetes meestega sõltumatum, vabam. No ma arvan, et, et soome naine on sõltumatum, vabam, aga see muidugi tähendab ka seda, et, et soome mees on teistsugune, et see ei ole see, et naised nagu ise otsustavad, et mina olen nüüd vaba, vaid et see on nagu mõlemapoolne kokkulepe, et lihtsalt need ülesanded on jaotatud teistmoodi. Ja tihti paistab, et soome naised, mehed on, on sellega rahul. Muidugi see ei tähenda seda, et kõik soome abielud ja koos elamised on vabaabielud on õnnelikud. Sugugi mitte, aga siis on juba teised tegurid mängust see, mis ma tahan öelda seda, et lihtsalt see kooselu nagu kujuneb teistmoodi, kui siin. Aga kui me vaatame väärtushoiakuid orientatsioone laiemalt, siis meil räägitakse ju praegu sellest pea peale pööratud väärtusskaalast. Et trendikas on kõik see, mis müüb, maksab, näeb hea välja, kuidas Soomes? Hetkeseis on hetkeseis kindlasti nii ekstreemne ei ole nagu Eestis. Ja ma arvan või olen isegi veendunud, et see on osaliselt vähemalt nüüd tänu sellele, et, et Soome on nüüd tõusmas sellest sügavast majanduslikust depressioonist, lammast ja võib-olla pigem selline väärtuste peapeale pööramine toimus enne seda lama. Et oli lõputu usk majandusse ja, ja nagu raha, jõudu, raha võimu ja siis korraga plahvatas kõik ja, ja siis inimesed said aru, et ega tegelikud sellise ellusuhtumisega lihtsalt võib-olla kuskile ei jõua. Ja ma arvan, et, et soomlased on hakanud natukene teistmoodi mõtlema, et võib-olla otsima mingisugust teistsugust sisu, et võib-olla vaimsust isegi spirituaalsus ehk nagu religioonid ja, ja võib-olla isegi Meie oma kristlik religioon on nagu rohkem tähtsamaks saanud paljudele inimestele. Kas sa siin, Eesti ühiskonnas näed mingisuguseid tendentse, mida sa oled märganud varasematel aastatel Soome ühiskonnas? See, et kogu aeg nagu ostetakse, ostetakse, tahetakse midagi uut ja alati kogu aeg peab olema suurem, parem, uhkem ja võib-olla võimalikud veel natukene parem kui naabri oma. Et see on kindlasti selline, mis Soomest möödunud aastatest on, on ka väga tuttav, aga aga just aastatel, kui ma mõtlen Soome ajalugu, et kui pärast sõda lihtsalt ei olnud midagi ja siis hakati vaikselt üles ehitama. Ja muidugi ta ühtepidi nagu viib, et kui me mõtleme nagu terve riigi tasandil muidugi ta viib nagu riiki edasi, kui inimesed pingutavad ja tahavad aina paremad ja on valmis selle jaoks tegema ja vahendeid leidma ja, ja nii edasi. Aga muidugi, kui me nagu isiklikul tasandil mõtleme, siis see on suhteliselt, eks ta tekitab nagu minu meelest üle ülearu said pingeid ja kadedust ja sellist. Aga ma arvan, et see on inimese loomulik tahtmine lihtsalt edasi püüda ja midagi paremat saavutada. Psühholoogid kasutavad sellist terminit nagu enesekehtestamine ja eestlasel pidavat olema suuri probleeme enesekehtestamisega, see ei ole võrdne enese maksmapanekuga. See niisugune suhtlemismoodus, et kumbki pool selles suhtlemisprotsessis saab võrdselt kasu ja võrdselt rahuldatud, et üks ei tagane teise arvel või vastupidi, siis kas soomlasel on kerge ise oma tahtmist ellu viia. Tal ei ole selliseid sisemisi tõrkeid. Mõnel soomlasel on nagu keskmisel soomlane, kes nüüd siis ongi, aga keskmise soomlase soomlase ikka on väga madal enesehinnang. Muidugi seda on raske mõõta, aga aga eks ta tuleb elukäigus välja. Ei, kui, kui nüüd mõelda näiteks ameeriklastega või lõuna eurooplastega, kes nagu üldiselt on väga julged ja ja kompleksivabad ja ennast päris heal arvamusel, tähendab ka positiivses mõttes et mitte ainult oleksid väga ennast täis hindavad ennast rohkem ja julgevad oma arvamust paremini vabamalt väljendada. Ja väga soomlane on selles suhtes küll väga piiratud. Raske muidugi öelda, et millest see tegelikult tuleb, ma lihtsalt tean, et see on selline selline joon, selline omadus, mida Soome ühiskond kogu aeg kannab edasikasvatuses näiteks noh, muidugi eks me saame ka kogu aeg vabamaks, aga põlvkondade kaupa on see niimoodi läinud, et tagasihoidlikkus on selline nagu väärtus omaette. On palju soome vanasõnu, näiteks mis just nagu toonitavad tagasihoidlikkuse tähtsust ja vaikimise tähtsust. Et kui midagi tarka öelda ei ole siis või kaalu oma sõnu, et et parem olla vait kui, kui midagi rumalat öelda. Ja päris paljud vanemad kasvatavad lapsi ka niimoodi, et väga ei kipu neid kiitma sellepärast et arvavad, et mudu lapsed lähevad ennast täis ja hakkavad vastikud ülbed käituma ja et kui laps on millegi noh, näiteks koolis hästi hakkama saanud, seda võib-olla juba natuke kiidetakse, et on tubli, kui, kui laps hästi areneb. Aga sellist nagu lapse ilu ja, ja sellist. Et kui laps on ilus, kena, et sellist asja nagu eriti ei, ei räägita laps selle endale, et, et ta nüüd ennast liiga heal arvamusel ei oleks. Kokkuhoidlikkus ollakse nagu armastuse avaldamisest ja kusjuures ma arvan, et tegelikult seesama kehtib ka eesti meeste puhul, et ei taheta nagu eriti, et on väga raske leida sedaviisi, kuidas oma tundeid avaldada ja et see ei tule väga loomulikult. Kui me vaatame vanasõnu, siis minu meelest eesti vanasõnades on selline skepsis õhus. Kuidas koer külale, nii küla koerale ära hõiska enne õhtut niisugune tagasi hoidev lähenemine, et on see sarnane. Soome on ja et meil on palju ühiseid vanasõnu tähendab, mis on täpselt üks ühele, siis on muidugi selliseid, mis erineval kujul, aga, aga sisu on täpselt sama. Et ära hõiska enne õhtut näiteks noole enne kuin tibahta ja see teine oli nii küla, kuidas küla koerale, koer külale või aasta pidi. Nojah, no see on umbes nii metsa vasta, kunstiline hooldaja, tähendab, need on ja need ja sageli kasutatud ka nüüd just seal igapäevaelus ka. Et, et see on nagu teatud laadi mõtlemine juba. Kui me räägime soomlase isiklikust ruumist, on see suur. Oi, see on suur tsensuur ja tähendab sa mõtled vahe vihma, jah, kui lähedale ta laseb tuttava sõbra seal üsna üldiselt on, on see suur, kuigi ma ütleksin, et see nii suur ei ole, kui ta on eestlasel vähemalt minu kogemuste järgi. Soomlaste ja eestlaste suur erinevus on see, et et soomlane on väga palju otsekohesem, et kuidagi aus loll või kuidas ma ütleksin, et et tähendab eestlane valdab selliste mängu ja sellist nagu varjamist hästi palju paremini kui soomlane. Ja selle tõttu ta muidugi suudab selle ruumi veel suuremaks teha, et Tal tõesti õnnestub teist inimest mitte väga ligidale lasta. Aga ma arvan, et see selline nagu mänguoskus tähendab just selline psühholoogiline mäng ja asjade, mitte väga otseütlemine, et, et see võib-olla just sellise selle viimase 50 aasta tekitatud, et lihtsalt oli vaja asju nagu läbi lillede või kuidagi teisiti öelda, et mitte väga otse. Kas sa nimetaksid eestlase puhul seda heaks diplomaatiaks või on see tegelikult rohkem niisugune kassi-hiire mäng? Ma arvan, et see on rohkem kassi-hiire mäng ja, ja võib-olla mõne inimese puhul, see on lihtsalt Ma ütleksin, et, et see võib-olla isegi mingil määral õnnetused, et, et inimene enam ei oskagi otse öelda võid võib-olla et ta on kuidagi niimoodi harjunud, et ta peab kõike niimoodi kuidagi keeruliselt ütlema, väljendama ja ja võib-olla, et ta on jah, ei oska enam ise ka oma tunnetest päris hästi aru saada. Et on kuidagi ära ära rikutud sellise mängu poolt juba. Soomlast peetakse väga koduhoidlikuks inimeseks, et kui soomlasel on suvila, siis ei ahvatle teda ei Kreeta, Kanaaride Mayorca, mitte mingi eksootilisega, ta rahuldub oma suvilaga kusagil. Metsasügavikust ilusa järve kaldal. Nojah, no kindlasti tähendab, aga ma siiski julgen arvata, et kõik need soomlaste massid, kes, kes talvel seal kuskile Kreekasse tormavad, Hispaaniasse, paljudel nendel siiski on suvilad, et et võib-olla pigem, et siis, kui ta suvel suvel ta ei kipu ju eriti sinna lõunamaale, aga talvel, kus suvilad on muidugi üldiselt väga tagasihoidlikud, niiet nendest talve jooksul elada ei saa. Ja sellepärast, kui nad talvel midagi sooja ilusat tahavad, siis lähevad nad lõunamaale, aga suvel tõesti, kui nad oma suvilast juba viibida saavad, siis kohe kindlasti mitte. Aga on see siis lihtsalt selline vale müüt, et soomlane on maailmas suhteliselt vähe näinud. Ma arvan, et see ei ole vale müüt, et soomlane on näinud mingit turismikohti küll Lõuna-Euroopas ja nii, aga teisest küljest ma ütleksin, et see kehtib vist kõigi rahvaste kohta, et et massid nii-öelda lähevad ikka kuskile turismi kohta. Ja väga vähe on igas rahvas need, kes tõesti tahavad maailma avastada ja ümber maailma või või isegi nagu Euroopas ringi reisida, selleks et midagi täiesti uut avastada ja ja teiste maadega tutvuda, et neid on igal pool vähe. Öeldakse, et rahvuse tõeline sügavam olemus tuleb välja tema rahvalauludes ja tõepoolest venelaste romansid, nii hingelõhestavad, kui nad ka on. Missuguseid laule laulab soomlane oma sünnipäevadel pere kokkusaamistel? No eks ta kipub just need hingelõhestavaid vene laule laulma ja, ja tähendab no mingi selline melon koolja soomlases kindlasti asub ja, ja soomlane väga armastab just. Nüüd pateetiliselt. Meie laule need on, nad on ilusad, nad on tõesti hingelõhestavad, nad on nii kurvad ja see teeb kohe meele nii heatahtlik. Et tõesti mingi väga tugev kalduvus kurvameelsusele soomlase sees ikka on. Muidugi ta laulab neid laule ja siis tal on teine tüüpi, laulan sellised. Rõõmsat nagu me ütleme, rengudukesed, mis räägivad mingist pättidest ja, ja sellistest natuke sellised, võib-olla mässumeelset ja sellised võib-olla elavad laulude kaudu välja seda, mida muidu ei julge teha. Aga pidutseb soomlane südamest. Pidutseb küll, et, et siis kui ta juba pidutseb, siis ta pidutseb südamest muidugi võrreldes näiteks sakslastega, kes minu kogemuse järgi nagu iga asja ümber mingisuguse peo ehitavad ja, ja ennast lõbustavad tähendab, sellist kommet soomlasele ei ole. Aga siis, kui ta juba pidutseb, siis ta teeb seda südamest ja ja tõesti tahab, et, et kõigil oleks lõbus ja et soomlane minu meelest ei ole selline mingisugune peoloom või kes, kes väga-väga meelsasti suurtel mingisugustel skaala pidudel käiks ja oleks seltskonnas ütleme, keskpunktiks või niimoodi, et et vaikselt pidutseda heade sõprade hulgas, et see on rohkem soomlasi, löömad. Aga soomlane on tegelikult ei olnud siiski läbilöögivõimeline maailmas. On küll ja samas ma arvan, et ta võinuks olla veel rohkem läbilöögivõimeline, et kui soomlased oleksid võib-olla paremini kunagi osanud oma disaini ja, ja kõike seda ilusat, mis meil on seda turustada, et siis võib-olla oleks oleks veel rohkem selliseid nokkijasid tekkinud. Kas soomlane ise oma rahva ajupotentsiaali tunnustab või oskab tunnustada? No see on raske öelda, oskab ja ei oska. Et ma arvan, et tänapäev juba oskab. Et vähemalt, mis nagu tehnilist valdkonda puudutab ja tehnoloogia kindlasti see on juba nii üldtunnistatud asi, et soomlane ise ka enam vastu vaielda ei saa. Muidugi, soomlane tõesti kipub pigem niimoodi mõtlema, et no et ega mina nüüd midagi ja et, et ega see, see nüüd ei ole nii midagi erilist, aga ma arvan, et see asi hakkab muutuma vaikselt. Tunnistama seda, et et meie oleme nagu täpselt teistega ühel tasemel, kui mitte mõnes valdkonnas isegi natuke paremad. Soome ühiskond on selle beibe vaimustuse üle elanud või ei ole seda kunagi olnudki. Minu meelest ei ole seda kunagi olnud. Muidugi. Meil on ju ka tüdrukud, mängivad Barbidega ja ilukuningannad on kõik muidugi ühte ühesugused tähendab täpselt samasugused. Kas blondiinid, brünetid nagu Eestis ka ja sellised natuke beibe tüüpi tüdrukut, aga aga see on siiski, see ei puuduta eriti tavalise rahva elu. Ja muidugi tüdrukud, väiksed tüdrukud võtavad barbi võib-olla eeskujuks endale mõneks aastaks, aga siis see vaimustus läheb üle. Ja tegelikult ma ei oska öelda, et kus, kust soome naine oma eeskuju võtta kui niimoodi mööda, kui, kui ei ole seda beibed kultuuri, et kust, kust see eeskuju siis leitakse seda mul pisut raske öelda. Et eks ikka naised tahavad ka naiselikud ja veetlevad olla, et see on täitsa arusaadav. Aga selle, seda väljendatakse küllaltki teistmoodi. Aga kust oma ideaalid võetakse Soome ühiskonnas praegu? Soome on suhteliselt Americaniseerunud Et tahetakse elada nagu, nagu suures maailmas või nii, nagu arvatakse, et kuskil Ameerikas elatakse Võetakse kindlasti eeskuju. Telekast Ameerika filmidest. Ja üks huvitav nähtus muidugi no mis on Eestis ka mobiiltelefonide tohutu hulk, et mida see tegelikult tähendab, et kindlasti seal on ka mingisugune eeskuju või ettekujutust edukast inimesest ja peale selle, et see on väga praktiline töövahend. Vahest aga, aga et mobiiltelefon kui eduka inimese sümbol sellest autokultus nagu Eestis meil nii väga ei ole. Võib-olla see on juba läbitud etapp, võib-olla tõesti läbitud etapp ja kui me näiteks vaata mingisuguseid kuulutusi Eesti ajalehtedes otsitakse omale partnerit, et siis on tihti nagu märgitud seda, et kas peab olema auto või ei pea olema, kui keegi arvab, et kui ma nüüd panen sinna, et mul on auto ka, et äkki leian siis omale tüdruk on natukene paremini. Et sellist asja meil Soomes küll ei ole. Aga üldiselt, eks eeskuju ma arvan, et tõesti tuleb kuskilt telekast ja Ameerikast ja väga palju nagu inglise keelt topitakse igale poole, et see ju näitab ka seda, et et see on tegelikult seda, mida mingil määral ihaldataks. Milliste muinasjuttudega sina Tuija üles kasvasid? Väga traditsioon roniliste tähendab, tol ajal, kui mina väike laps olin, tähendab kuuekümnendatel aastatel Siis seda lastekultuuri muidugi selles mastaabis nagu täna seda ei olnud. Et muinasjutud olid enamasti need vanad, traditsioonilised, mitte, mis olid juba mitme põlvkonna ajal eksisteerinud. Hakati vaikselt juba muidugi soome lastele ka midagi uut kirjutama. Tollal muinasjutud olid alati väga õpetlikud ja sellist nendel oli väga mingi väga, väga selge moraal alati. Nii nagu vanasti vanasti oli, olid need Pöial-Liisi tuhkatriinulood ja põhjalised tuhkatriinud ja Sa oled ja kõik sellised olid muidugi juba olemas. Aga kui me tänapäeva vaatan, et mis võimalusi. Et kui ma hakkan oma lastele raamatuid otsima, lasteraamatuid, et mida ma tahaks neile lugeda, see valiku nii tohutu, et seal ei oska ilma abita enam kuidagimoodi orienteeruda, peab väga hästi kursis olema. Aga kas soomlane ja muidugi küsida niimoodi üsna raske ja vastata ka, kas soomlane on siiski rohkem idealist või materjalist? No tahaks muidugi, tahaks vastata, et soomlane on rohkem idealist aga ma ei pea, aga kui ma nüüd ütlen, et aga kui võrdluseks eestlase seisma saan, kohe kindlasti öelda, et soomlane, soomlane on rohkem idealist. Aga et jah, mudu on seda, et suhtes, millega tähendab mudu, on seda raske tõesti öelda. Sa oled mitu aastat nüüd Eestis elanud. Sedapuhku nüüd, varsti saab kolm aastat järjepidevalt. Oled sa otsustanudki Eestiga oma elu siduda või lähed sa Soome tagasi, kuigi sai ju väga tihedalt. Käid seal? Ma olen kindlasti otsustanud oma elu tähendab Eestiga siduda, et kas see nüüd tähendab seda, et või tähendab minu jaoks ei tähenda see seda, et ma pean siin siia tingimata nüüd eluks ajaks elama jääma, aga kindlasti jääb minu elu loodan vähemalt ja jääb kuni lõpuni Eestiga seotuks. Et juba sellepärast, et keeleoskus on enam-vähem käes ja seda saab iga tähendab juba Soomes rakendada ja ja eks see maa ja inimesed ja kombed on ikka niivõrd armsaks saanud, et ei tahaks nendest nii väga loobuda. Tunned ennast, oman omade seas? Jah, kuidas öelda, tähendab, eks ma olen ikka natuke väljaspoolt, aga võib-olla ma olen igal pool natuke väljas. Loomalt kosmopoliit, kuna seda ei tea. Loomult erak. Aitäh kuulamast tänases maailmapildis rääkisime soomlaste uskumustest nende maailmapildis ja kõneles Tuije koka, küsis Terje Soots. Head õhtut. Elab kuu on, olen laiune.