Tere, head raadiokuulajad, MINA, OLEN nelevasteinfeld, selle nädala helikaja saate toimetaja. Juttu tuleb tänases saates muusika stuudiatest ja huviharidusest. Sel teemal räägivad Rapla laulustuudio juht Thea paluoja, Meero Muusik, stuudio juht, varje Lepp ja Maire Eliste muusikakooli juht Maire Eliste. Järelmuusikauudiseid maailmast ja samuti kaks muljet kontserdielust. Viiendal toobril alustas uut hooaega uue peadirigendi Risto Joosti käe all. Tallinna kammerorkester. Sellest kontserdist räägib Igor Karsnek ja üheksandal oktoobril andis hooaja avakontserdi Anu Tali juhatusel Põhjamaade sümfooniaorkester. Seal kontserdil soleerib ris Fletist Ervin klambover ja kontserdi üle vahet. Vat mõtteid, flatistid, anni Ruugla ja Pipilota Neostus. Head kuulamist. Kaja. Täna räägime sellest, kuidas läheb lasteaianurka muusika stuudiatel, millega tegeletakse, mis on selles tegevuses muutunud, mis võiks olla tulevikusuunad, millised on probleemid ja mõtlemise kohad ja heliga. Saates on nüüd külas Rapla laulustuudio juht Thea paluoja Meero Muusik, stuudio juht, varje Lepp ja Maire heliste muusikakooli juht Maire. Helistan tere kõigile. Teie koolid, stuudiod on tegutsenud ja Eesti lapsi ja nende vanemaid rõõmustanud. Meero muusikul on käimas 14. hooaeg ja see on kasvavas trendis jäidet meie kooli jaoks, ehk siis meie õpilaste arv viimastel aastatel on tõusvas joones. Mis teeb meile muidugi head meelt. Laulustuudio alustas 90. aastal, nii et kui kui nüüd lugeda, siis vist algas 24. hooaeg. Maire Eliste muusikakool on siis 11. aasta kui võtta äriregistri järgi, aga tegutsenud on enne ta prantsuse lütseumi juures igal pool, eks ole, et entusiasmist. Kui palju on soovijaid praegusel ajal te ütlesite, et on kasvavas joones, aga kuidas näiteks Raplas lood on, et Tallinnas me teame, on palju lapsi, aga. Ma arvan, et, et see masu, mis siin meile peale 100. võib-olla maal mõjuski kõige rohkem, et näiteks meil on nende rahadega natuke kitsam ja kui kuskil viis aastat tagasi oli laulustuudios peaaegu 160 last, siis tänasel päeval on 80 per? Jah, jah, neid muidugi lapsi iseenesest ka üldse väheneb, aga aga et natukene need rahad maksid kätte ja siis väiksed poliitilised otsused ja ja et need ei ole alati väga meie poolt. Meero muusikus eelmine aasta lõpetas 370 õpilast ja, ja selle aasta sügiseks oleme jõudnud 350 õpilaseni, jällegi sel aastal on kadu kas siis eelkoolide või kooliminekute tõttu, mis meie jaoks on väga suur probleem, et me kunagi ei tea, kuidas algab meil järgmise hooaja õppeaasta. Alati augustikuus on see väga hirmuäratav, mõtled, et kuhu need lapsed need kadunud on ja miks nad pole tagasi tulnud, teades, et me teeme ju head huviharidust, pakume, et see mure on, aga meie oleme saanud laiendada ennast ainult tänu lasteaedadesse minnes, sellepärast et meie ruumid ei võimalda nii suurt õpilaste arvu ja see oli ainukene võimalus, et meie õpetajad liikusid lasteaedadesse ja suurim osa meie koolist ongi eelkooliealisel muusikakasvatusel muusikaõpetusel ja tahaksime väga, et ka kooliealiste osakaal kasvaks. Ehk siis järjepidevus, materjal, millega töötada, mida oled ise sisse õpetanud, saaks nagu edasi jätkata, ka kooliaeg on see aeg, kus on suuremad kaod. Jah, see on tõepoolest niimoodi, et et kui laps läheb kooli, siis lapsevanemad valivad kas mingisuguse eliitkooli, mis on elukohast kaugemal ja kõik tunnid ei saa ju ka huvikoolis olla õhtuti kui lapsevanem seal lapsi tuua ja kui sa alustad keskpäeva, siis just jäävad need lapsed ära, kes ei jõua koolist või kes ei oska veel ja ei julge üksi tulla. Aga yldiselt? Ma pean ikkagi rõõmustama, mul ei ole küll nii suuri arve öelda, seepärast et Pirita ja Viimsi on ikkagi ääremaa. Aga kui sul on üks laps, kes on alustanud kahe aastaselt beebikoolis ja nüüd on juba neljandas klassis ja ta laulab mudilaskooris näiteks see teeb nii palju rõõmu ja sooja hinge. Ilmselt ongi nii. Kivi, kivi peale käib see ehitamine. Sa alustad beebikoolis, sa motiveerid neid edasi jätkama vald siis meil on ka lastevanemate kuur ja, ja nüüd kui laps läheb koolis, ta ütleb tingimata. Ma tahan kammerkoori nii laulda, ma tahan ka kammerkooris laulda, eks ole, lapsevanemana pärast, aga meie koolis on neid väga suure kaaluga juba pilliõpe. Et me oleme muusikakooliliidud liige, meil on oma süvaõppeprogrammid nagu munitsipaalmuusikakoolides ja on huviõppeprogrammid. Ja see on plahvatuslik, kasv on seal, mis kitarr ja klaver teevad. Võiks sama öelda, et Kõime klaveri. Avasime teatavasti erahuvialakoolis on see oluliselt kallim kui kusagil mujal. Siis ma küll ei uskunud, et meile klaverisse võib aasta-aastalt kogu aeg õpilasi juurde tulla. Ja täna on tõesti kitarr ja klaver on väga populaarsed ja kõige suuremate koormus ongi klaveriõpetaja. Mis võiks olla see põhjus, et miks valitakse näiteks selline kallim erastuudio mõnevõrra odavama Muusikakooli vastu, mina arvan, selle tingib õpetaja pühendumus 150 protsenti panustamist oma lapse edule ehk siis õpilase edule. Meie klaveriõpetaja puhul toimib küll see ja samuti ka kitarriõpetaja puhul. Ja eks me oleme vist kõik ikka väga hoolikalt valinud, aitäh lugupeetud õpetajaid või siis nooremad on sellised, kes on väga lugupeetud õpetaja, üliõpilased olnud. Et sõnaga see taustauuring on ikka väga põhjalik ja, ja kui inimesed on sõbralikud ja on oma ala spetsialistid, siis lapsed on no klaveriõpetaja nagu emme, seal on oma perekond, tekib ja, ja omavahelised suhted ja see on väga järjepidev, sealt ei loobu. Meil on ta alles pillikool, nüüd viies aasta ja viiendas klassis on täpselt sama palju lapsi, kui nad alustasid esimest. Klassis mina kahjuks pilli ei jõua õpetada, laulustuudiot töötan üksi ikkagi suuremas mahus ja päevas on endiselt 24 tundi ainult Nendest 12 kuni 14 ma istun oma keldritoas ja muudkui töötan. Et pillide jaoks kahjuks ei jää aega ja see on vajakajäämine, et paljud lapsed ikkagi ei käi ka muusikakoolis, et ütleme seal nüüd natukene laulu kõrvalt nad saavad selles mõttes, et laulustuudios on nagu see tava mul nüüd aastaid juba. Et kõik lapsed osalevad koori töös kaks korda nädalas ehk siis oma muusikalise vokaalse aluspõhja. Me laome koori tunnis ära, agaramad saavad siis kas soolotundidel või käivad vokaalansamblites juurde. Aga võib-olla see, mis meelitab, on ehk see, et kui muusika kuulun tegelikult tavaliselt meie ümbruskonnas küll väga mina julgeks öelda kandiline, selles mõttes väga kindlate reeglitega väga kindla programmiga, siis laulustuudios mina eeldan, et on esimene asi, loovus paika lastele räägin, et ei ole olemas halba muusikat, on kehv esitus või kehv teostus. Igast asjast saab luua igast asjast saab mõelda ja kõike on võimalik üles ehitada. Aga et miks üldse siis ütleme, peaks toetama muusikaharidust on mitte niivõrd, et me toodame, me ju ei keegi luu, muusikuid, meie eeldaga, riigist tulevad, tulevad muusikud eluks. Aga et oma hääleline üles leidis, et sa tunned oma häält, oled sa siis poliitik, tohter, õpetaja, mida iganes, et seda hakata väiksest peale tunnetama, kust mu hääl tuleb, kas, kuidas ja kuhu ta võib välja viia, kuidas laval käib, missugused reeglid on lavaga seotud, et see on nagu minu töö alus. Kui. Võtame muusikaõpetuse sort metoodikat, see tähendab, et me keskendume lapsele kui isiksusele ja arendama tema isiksuse omadusi läbi muusika. Seal on sotsialiseerumist protsessid, seal on tajude arendamine, seal on koordinatsioon, tsooni arendamine, häälehelide kuulamise oskused. Sort metoodika on natuke enamat kui ainult laulmine ja ta on selline laiemapõhjaline muusikaline alus lapsele. Tihtipeale ka lapsevanemad ei teadvusta tegelikult, et muusika võib olla nii mitmekülgne, et põhiline on see, et minu laps tahab laulda, ta peab viisi kõikide vanemate meelest või siis meelest ka, et ma ise ei pea viisi, ma tahaks, et laps õpiks. Et need on need motivatsioonid, mis tuuakse muusikaringi. Tegelikult me anname ikkagi palju laiemapõhjalisem muusikaharidust kui ainult laulmine, eks ole, ja absoluutselt et ikkagi islami enese tundmaõppimine, oma häälevõimaluste tundmaõppimine ja areng. Vastavalt ütleme sellele trepiastmele, kus ta peale hakkab, siis kõigile lastele ei ole võib-olla loodus teinud väga suurt kingitust, aga et minul on põhimõte, ma ei sellekteeri lapsi, võtan vastu kõik lapsed ja nad lihtsalt, et hakkavad sealt oma astmelt ikkagi edasi minema. Ja kui ta käib kaks korda nädalas koori tunnis, siis hakkab ta viisi pidama iga laps. Vaat see on huvitav jah, et lapsed tulevad, ei pea viisi, aga õpetaja oma kogemustega siiski suudab eraldada, et see laps võib hakata viisi pidama. Ja kui läheb mööda paar aastat, siis järsku issand ja ühel päeval ta laulab ja niimoodi tõesti meie võtame ka vastu kõik. Me alguses selekteerimine võimete järgi küll gruppidesse ja nad on vanemad sellega väga nõus ja, ja siis hakkame neid arendama ja tulevad välja korraliku viisipidamise, Klaulja. Uskunud meie sellekteeri juba sellel põhjusel, et me arvame, et väiksemate muusikaliste eeldustega laps areneb suuremate muusika eeldustega lapse kõrval paremini. Ja ka see muusika eeldustega laps suudab areneda sealjuures hoides oma viisipidamist ja see on ka temale kasulik, kui kõrval tulevad natuke segavad tegurid, et meie meelest on see segatud variant väga hea ja toetav mõlemale. Ja võib-olla kõige suurem probleem on teinekord lapsevanem, kes loodab, võib-olla lapsest, ma ei tea, kohe saada Maicel saksa või või et see, et seal on ikka väga pikk protsess, et ega ma arvan, et kõik õpetajad viivad lapse võistlusele siis, kui ta on selleks valmis. Et see ei käi päris lapsevanema tahtmist vea see on, et see protsess on mõnel väga palju aastaid kestev ja mõni ei jõuagi selleni, aga ta saab väga hea koorilaulja näiteks noh, kõik ei pea olemas. Ta saab väga hea publik saalis, eks ole, absoluutselt ei ole ka just ja Wen hea südamega inimene ja minu meelest see rühmaõpe on isegi natukene kasulik, kui näiteks kui ka võtta kooli eas, kus me juba mitmehäälsust arendame, et keeleõpe on väga individuaalne ja seal arenevad ühekülgseid võimeid, aga rühmaõppes, kus sa pead ikkagi oma kõrva treenima ja arvestama nii-öelda meeskonnaga siis seal on ka paljud muud faktorid, mis on nagu õppes hoopis kasulikumad, et kuigi meil on ka lapsevanem öelnud, et kas ma pean sama raha maksma selle eest, et mu laps laulab kolmandat häält siis, siis ma tõesti õpetajatega mõtlesime selle peale kolmas ja see ei ole kui teised, kas ma pean sama raha maksma, ei saa ju kunagi viisi häält laulda, kas majale tuleks vundament teha või kelder seal ju keegi ela tubades teisele kolmandale absoluutselt, ja et ta kõik koosneb nii mitmest asjast. Et igal juhul mina soovitan küll rihmaõpet solistule nii või teisiti välja ka rühmaõppest. Soolaõpe on meie koolis ka siis vastavalt vajadusele, kui tekivad need konkursid ja, ja esinemistel vaja mingisuguseid soolot laulda, et siis teeme täiendavalt tunnid selle eest raha küsimata. Meie koolis on areng selline, et need eelkooliealised võetakse vastu kõik, aga kooridesse, mudilaskoori, lastekoori seal juba toimub ikkagi väikene selekteerimine, kuigi seal on ka võimalik veel esimesed aastad arendada last ja algklassides küll aga kui me tahame esineda kuurina, tahame minna laulupeole, tahame võtta osa konkurssidest, siis muidugi seal on omad väga suured nõudmised ja koorilaul on. Minu kirg läbi elu olnud siis meie huvikoolide täna välja tulebki, et määra ei ole suunitlusega koorilaulule. Meil on muusik, meie oleme väiksemate gruppidega töötajad, see tingib juba meie ruumide võimalused. Et me pääseme võib-olla lastele natuke lähemale, kuna meid ei ole nii palju selles rühmas. Aga jah, et meie peame oma tugevuseks just ost, metoodika põhinevaid õpet ja, ja väiksemad ansambliõpet. Koorid on toredad asjad, aga me otsustasime, et me ei hakka konkureerima koolide kooridega jagama lapsi, kes peavad laulma nii ühes kooris kui ka teises koorised peal on kindlasti selles mõttes lihtsam Raplamaale. Võimul kôige, palju keerulisem, eks neid muresid ole kõigile igal pool sidet ei, kirg on koorimuusika, siis mina ütlen, minu kirg on muusika selles mõttes, et ma lastele püüan nagu, kui ta kolme erinevat suunda. Ja, ja nüüd see laps, kes need kolm suunda suudab endale nagu läbi mõelda, see ongi juba väga hea laulja. Kui ta suudab kooris laulda nii, et ta teistest välja ei paista. Kui ta suudab ansamblis olla mõttejõuga juba väikest viisi solist, aga harmuleeruda teistega kokku ja kui ta suudab soolot laulda niimoodi, et ta jätab inimestele mulje, et need on kolm. Väga erinevat tasandit, väga erinevat lähenemist, väga erinevate isiksuste omadustele rakendamist, nii et ma nagu püüan neid hoida, et need tugevamad saavadki nagu kõiki neid kolme suunda, kui nad jaksavad vähegi. Ma toon ühe näite. Me käisime aasta tagasi veegaksist maailma muusikaõpetajate konverentsil esinemas Meera lastega Isme ja me saime sealt uued laulikud noodid. Õpetaja võttis, noodid võttis lapsed ja 10 minutiga nad laulsid kolme-neljahäälset lugu ja selle ümber koondusid meil need välismaa muusikaõpetajad, et kuidas see on võimalik. 10 minutit, teil on uus noot käes ja teie lapsed laulavad nagu lõokesed puhtalt emotsionaalselt edasi selle kohta õpetaja ütles, et see ongi see vundament, mille me oleme ehitanud alates beebi east või siis väikelaste eanelt ja need olid 11 kuni kolmeteistaastased lapsed. Ja jõudnud nendega sinnamaani, et Anna lugu ette nad teevad seda, mida õpetaja ütleb. Seda imestasid kõik maailma muusikaõpetajad ja sellega me saime tõesti suur tähelepanu. Sama neuroopakantaadil ka meie võtsime osa Pärnus mõned aastad tagasi Euroopa kantaadis, et seal paari päevaga tehti kontsertprogramm, mitte üks laul ja mitte eesti keeles, vaid baski keeles hispaania keeles inglise keeles ja minul olid seal lapsed kaheksa kuni 10 valdavalt, kes praktiliselt ei osanud ühtki keelt, ei teadnud hääldusreegleid, aga see maailmatasemega muidugi õpetajad seal ees ja see innustus oli niivõrd suur ja teistega koos ja lõpuks siis mida mina oma elus olen palju üle elanud, näid konkursse Euroopas siin ja seal ja seda siis, kui need lõppkontserdid on seda emotsionaalset kõrgtunnet ja selle said need lapsed ka kätte siis lõppkontserdil, kus nad esinesid, kui saal, killuse plaksutas ja nii edasi eduelamus on niivõrd tähtis. Väga vahva, see eduelamus on meie töös ka väga tähtis, et sa pead igas tunnis õpilasele pakkuma eduelamust, et ta millegagi hakkama saanud kiitma peab, laps, kiitus on ainult see, mis edasi vihmaga ta peab ka tajuma. Ta on midagi teinud või midagi selgeks õppinud. See on hästi oluline õppeprotsessis. Et sellist eduelamust oma õpilastele, õpetaja suudab pakkuda ja, ja selleks, et õpetajad seda suudavad pakkuda, on hästi oluline õpetajate koolitus. Mida mina, olles töötanud 23 aastat munitsipaalhuvialakoolis ma ei saanud mitte ühtegi koolitust. Nüüd ma olen leidnud, et minu õpetajad peavad saama väga head koolitust Orph pedagoogikas ja ma olen ise kutsunud õppejõude üle maailma, et meie õpetajad saaksid osa sellest kaasaegsest õppemetoodikast. Ka väga oluline on ajaga kaasas käia. Ma arvan, et meie kooli klaveriõpetaja edu ongi see, et ta kasutab kaasaegset repertuaari, mis lastele meeldib samas armu andmata Tehnikale käe hoiakule, mis sinna juurde kuulub. Eks need munitsipaalmuusikakoolid on ka läinud juba vabamad teed, aga siiski eristatakse nii-öelda siis süvaõpet ja huviõpet, huviõppes on loomulikult repertuaar leebem, repertuaar on paindlikum ja kas on omad reeglid, kuhu sa pead lapse välja viima ja millise hariduse saab ja mida sa tunnistusele kirju? Mul on hästi palju õpetajad maise annan koore ja need õpetajad on kõik magistrid või praegu õppimas magistrit. Ja see, millise hariduse annab Muusikaakadeemia praegu muusikapedagoogidele, see on lihtsalt vaata ja imesta, ma käin nende tunde kuulamas kas või beebikoolitunde kuulamas. Et see on niivõrd huvitav, et mul on sealt õppida. Nende käest, aga alati saab haridusele lisaks ka ise õppimist panna. Mina näiteks olen enda jaoks pidanud väga oluliseks kaasajastada oma teadmisi selleks, et aru saada, mis vajadused on meie õpetajatel, mis vajadused on tänapäeva lastel aga ennekõike loomulikult teevad põhitöö ära Meie kooli õpetajad, keda ma tõesti hindan, kes ongi ühe huvikooli alustala. Õpetajate valik on kohutavalt tähtis nagu igal pool ja nagu igal pool tõesti. Jätkame juttu muusikastuudiote ja erahuvihariduse teemal. Stuudios on Thea paluoja, Maire Eliste ja varjelep. Aga kui me mõtleme kahe sõna üle huvitegevus ja huviharidus, siis kumba viljeleta teie Meeroreis kindlasti huviharidust ja me oleme ka Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel ja tänu sellele me saame ka laste vanematele õppemaksust tulumaksu tagasi. Ja ja samal ajal meie muusikakool kaeba aastaid esises registreeritud ja programmid registreeritud kahel suunal muusika ja laulmine, muusika, pillimäng ja, ja kõik need programmid on seal pillide kaupa nagu sisestatud ja saame samuti tulumaksusoodustuste, kas see on? Hästi oluline on järjepidevus muusikas ja, ja huvitegevus on selline tegevus, kuhu siis mina nimetan seda vaba aja veetmiseks, et see on tore, seda ei saa hukka mõista, aga kui me tahame ikkagi anda lapsele mingit protsessi, protsess on tähtis ja pikemaajalist arenguplaani, siis selleks on ainult huviharidus ja järjepidev tegevus. Aga kuidas lapsevanemad sellesse suhtub? Teatele tuuakse palju erinevaid lapsi, et mida vanemad ootavad, kas nad on rahul sellega, et nende laps peab võib-olla kodus natukene harjutama ja pingutama selle nimel, sest et vahel muusikakoolides on tulnud ette juhtumit, et lapsevanem ütleme siis põrkub kokku õpetaja küsib, et milles asi, et meil on ju muusikakoolimaks makstud. Seesama eelmise teema juurde veel, et huviharidus ta on küll vabatahtlik, aga ta paneb ka lapsele kohustuse. Ja, ja see on nagu see, mida me samamoodi kasvatame, et huvitegevus on, lähen natukene, vaatan, seal tantsitakse, seal mängitakse keeglit, see on huvitegevus. Aga see, millega meie tegeleme, on ikkagi huviharidus just nimelt, et see on nagu vastastikusel kokkuleppel ikkagi seotud kohustuste ja protsesside lõpuleviimisega. Ja see on järjepidevus ja seda saavad lapsevanemad täpselt aru ja on neid toredaid kodusid, kes on pannud oma lapsele siiski südamele, et laps peab kõige eest vastutama, mis ta teeb. Ta on võtnud endale selle kohustuse ja nüüd ta peab seda täitma. See on õpetajale ainult suur rõõm, ei ole mina põrganud kokku õnneks mingisuguse vastuseisuga. Küll aga on meil seda huvitegevust sealsamas kõrval toimumas odavamalt, linn maksab ja, ja nii edasi, eks ole nagu ebaterve konkurents on natukene sellepärast, et meil ei ole toetusi. Me peame tulema toime õppemaksudest õppemaksudest, maksma ära õpetajate palgad, maksma rendi ära maksma palgamaksud riigile jooksvaid tarbeid, õppevahendid, õppevahendeid ja ikkagi tohutu finantsiline vastutus, mis meil lasub nii, me peame elama sellest ajast, kui võti ära need toetused Tallinna linnal. Kahju küll. See on tõesti murettekitav koht huvihariduses selles mõttes, et laste vahel tehakse vahet, et maksumaksjaid on kõik ühed nii munitsipaalhuvialakoolis käivate lapsevanemad erahuvialakoolides ja erahuvikooli lapsevanem peab veel omakorda maksma kinni munitsipaallapsevanem huvi koolituse ehk siis läbi oma maksude ja minu jaoks on nagu selles mõttes kurb meel, et et spordis leitakse vahendit toetada, eraspordiklubisid aga huvihariduses ei leita. Ja mina pean seda nagu väga ebaõigeks, et kui ühtesid saab toetada, siis miks teistele lastele raha jagub? Ma siin muidugi pean lihtsalt vahele sekkuma, ütlema, et selles suhtes meie, Raplas oleme veel hoitud, mina olen nagu oma stuudio. Vägivalla all oleva kultuurikeskuse huvikool ja nagu selles mõttes kogu arveldamine lapsevanematel käib ka läbi valla ja nagu selles mõttes hoiduda ka Tallinnast, mul on teist vahelin, on üks väheseid omavalitsusi, mis ei toeta erahuviharidust sest Tartu teatavasti ja Pärnu ja paljud kohad toetavad veel erahuviharidust ka võrdselt nii-öelda kohaliku omavalitsuse huvikoolidega. Ja siis, kui me kuuleme, et 700000 eurot pannakse igasuguste avamiste kulutustesse siis sellest on küll kahju kuulda, et selle raha eest saaks toetada väga palju erahuvihariduses käivaid lapsi. Ja lapsevanem ja nemad ja meie peame katma kõik, näiteks soodustused, mis lapsevanemad, üksikemad või mitmelapselised lapsevanemad. Meie koolis käies soovivad, me tuleme vastu ja võimaldame soodustusi. Meil on ka sajaprotsendilise vabastusega õpilasi võtaks hea meelega vastu väga, väga andekaid, mitte toimetulevatest perekondadest lapsi, olenemata sellest, et me oleme erakool sest me tahame pakkuda huviharidust laiemalt. Sama on nagu meil, et püüame tõesti vastu tulla ka kahe kolme lapse ühest perest on 10 protsenti soodustust ja on teised kakski stipendiumid, eks ole, kus laps saab täielikult poolaasta tasuta ja nii edasi ja toetame oma õpetajat stipendiumidega. Aga see on kõik väga suure riskiga ja kui palju tuleb õpilasi sellel aastal, kas meil on sisse tuleks selline, et me saame jälle järgida seda mudelit, mis oli eelmisel aastal, aga, aga siiamaani siiski on ja mul on väga hea meel, et need on alati läinud õigesse Peresse sellest erahuvialakooli sissetulekust, meie tulud on üheksa kuud või isegi vähem kaheksa kuud, sellepärast et töötades mõeldes lasteaedades on meile ette kirjutatud, et me saame töötada seal ainult kaheksa kuud. Ja kuna huviharidusega liitumine on pikk protsess, lastevanematel septembris tihtipeale keegi ei jõua veel otsustatud, kuhu rühmadesse või kuuringides seda oma lapsed tahab suunata. Nii et võib-olla, et oktoobri lõpuni toimuv huviharidusega liitumine, aga meie oleme kaotanud juba raha, et meie tuluallikas on ainult maksimaalselt üheksa kuud, aga kuluallikas on 12 kuni 12 kuud ja väga raske on toimetada selle finantsbaasiga, mis meil on. Et tegelikult me peame tõesti Togumu rinna peale ja ütlema, et me oleme tublid, et me oleme siiamaani hakkama saanud. Ja, ja me peale oma tavaõppeprotsessi korraldame ka kontserte nii lastevanematele kui avalikke kontserte ja need kontserdikulud, need summad on kordades teistsugused kui maksud. Aga kuidagi peab sellega toime tulema, sellepärast et see väljund on lapsele väga tähtis, et ta saab esineda, et oma ema saab kuulata teda, kui ta esineb, et seal on võib-olla veel vanaemade ja sõbrad ja sugulased kuulamas ja ilma selleta, nagu võib-olla jääb liiga vaeseks see elu, ma arvan, et Meero teeb ju samamoodi. Jah, kontsertsaalides meil ei ole mitte mingit hinnaalandust, mitte mingit helitehnikarendis meile mitte mingit hinnaalandust, valgustehnika rent on täpselt sama. Kas teeb jazzkaar oma kontserte? Meero, muusik, oma lastekontserti ja arusaam, et lastepiletite eest sa ei tohi rohkem raha küsida, sest et oma lapsevanemad ju maksavad. Aga kontsertsaalid on vaja kinni maksta, kõik see muu tehnika kinni maksta. Et see arusaam, et lasteürituste jaoks ei lähe nii palju raha, kui läheb näiteks professionaalsete muusikute jaoks. Et väga raske on seda selgeks teha ka projektide kirjutamisel. Et kõigile tundub, et meie projektide eelarved on nagu põhjendamatult kõrged, aga kusagilt vastutulekut selles osas ei tule. Ja mis puutub üldse Tallinna linna projektipõhist toetust, siis võiks öelda, et kui erahuviharidusele, kui koolitusele, raha ja anda, siis võiks näidata head tahet ka projektide toetusel. Kuid siin oleme võrdsed kõikidega ja pigem, kui vaadata projektitoetuste saajad, võiks arvata, et munitsipaalhuvialakoolid kui nemad midagi teevad, siis nemad ka kindlasti saavad. Haridusamet arvab, et me teeme tuuri, kultuuriväärtuste amet arvab, et me teeme huviharidust ja me ei kuulu sellesse valdkonda. Keeriumid ei vasta või on kultuuriväärtuste ametis veel välja toodud selline nüanss, mis minnu hinge kraabib hirmsasti, et anname toetust vähemusrahvustele, nemad võivad saada nii lapsed kui ka kõik võivad saada toetust. Aga kultuuriväärtuste amet ei anna alla 18 aastastel laste näiteks kontsertkorralduseks raha. Sest Eesti omad lapsed ei saa raha, aga meie vähemusrahvuste lapsed võivad kontserte teha ja nemad saavad raha. Ma ei vähenda üldsegi nende tähtsust. Selge see, et nemad peavad omakultuuri hoidma ja, ja arendama, aga me ei saa seda teha Eesti laste arvelt. Meie oma laste arvelt. Jah, tähendab enne seda, kui ära võeti Tallinna linna toetus oli erahuvialakooli kuskil 29, kui ma ei eksi ja aasta arve toetuseks oli kaheksa miljonit krooni ja see toetus kaotati ära kuskil enne jaanipäeva. Õpetajad olid läinud puhkusele, keegi nagu ei suutnud jälgida, kas mingi uudis käis ka mustvalgel kuskilt läbi või ei käinud ja siis saime lihtsalt teada, et kaheksa miljonit, mis oli nähtud terveks aastaks, sellest oli kasutatud ära neli miljonit. Kuhu läks ülejäänud neli miljonit, mis jäi välja jagamata erahuvialakoolidele toetuseks ja korjati allkirju, püüti võideldes kõik selle eest, aga need allkirja täitma tühipaljaks paberimäärimiseks? Kahjuks mina küll tunnen, et see oli väga suur kuritegu, see oli väga halb samm. Aga õnneks me oleme sellest välja tulnud siiski ja, ja eksisteerimine elame. Et just, et kui teie räägite, et linn ei toeta laste huviharidust, siis meil otsustati mõned aastad tagasi hakata küsima valdadelt nagu pearaha, ehk siis lapsed, kes laulustuudios käisid mujalt valdadest kui et Rapla et sealt need vallad hakkaksid maksma pearaha ja on meil kolm suurt valda, kes sellest keeldusid. Ja selle otsusega, ehk siis nüüd oleks pidanud need lapsevanemad maksma siis kogu selle pearaha kinni ja seda ei suudetud tegelikult ikkagi teha, neid lapsi on paar tükki, ütleme võib-olla neli, kes veel seda teed käivad ja need lapsevanemad suurt raha maksavad. Ja Rapla vald kaotas sellega võib-olla 30 last, ehk siis 30 lapse ka kuutasu. Rääkimata sellest, et ta ei võitnud nende pearaha. Et, et ma ei tea, kas oli tark otsus, aga nii tehti. Ei tahaks ühtegi teemat puuduta Tõnis huvihariduses veel. Minu meelest väga valus koht on see, et me saame huviharidust, kui ta teatud kellaaegadel koolist vabal ajal ja see periood on keskeltläbi kella kolmest kella seitsmeni. Ehk siis me ei suuda ühelegi õpetajale pakkuda täiskoormust oma huvikoolis. Sest et kolmest seitsmeni saab teha neli tundi. Ja kui me teeme viis korda nädalas neli tundi, siis me saame 20 tundi maksimaalselt ühe õpetaja koormuseks, mis on enam-vähem täiskoormus. Aga meil ei pruugiga tulla jällegi sedalaadi õpilasi, et me saame kella kolmest alustada. Siin oli just juttu kooliõpilaste east. Et nemad oleksid see kella kolmene kontingent. Enamasti meil on lapsevanemad, kes toovad oma lapsi huviharidusse alates 17 30 ja 18 15, kaks tundi päevas. Kust me võtame selle koormuse õpetajatele, et maksta neile palka, maksta nendele suvel palka, kas ja kuidas me saame neile suvel tööd pakkuda, kui lapsevanemad ei ole nõus tooma oma lapsi suvel huviringidesse? Me saame küll korraldada laagreid, kus me ei ole konkurentsivõimelised, sellepärast meil pole nii palju tuge. Linnalaagrites on samamoodi, et me konkureeri koolidega. Koolidel on oluliselt odavamad linnalaagrid. Me saaksime neid teha, aga nad olnuks oluliselt kallimad. Et sellised küsimused, et töötada täiskoormusega, on väga keeruline huvihariduses. Ja kui õpetajad töötavad nüüd lisaks, et teenida endale elamiskõlblikku tulu töötavad kahes kohas kas siis kusagil lasteaias või veel mingis muus asutuses, mis tähendab, et õpetajate tööpäev on 12 tundi pikk, nad lähevad üheksaks tööle ja lõpetavad kell kaheksa erahuvihariduses, nende pereelu kannatab, ühe inimese tööpäev ei tohi olla 12 tundi pikk. Ja Ma näen, et siin ei olegi nagu varianti kuidagi asja paremaks muuta ja finantsei ole kõik, lapsevanemad ikkagi küsivad seda, kas lisaks natukene hiljem alustada aga ei mahu ära, kõik seal 17 30 alustama, eks ole, lihtsalt ruum ruumide puudus ja, ja need on need küsimused ja kui rääkida erahuvila koolidest, siis me oleme kõik ühes isikus. Me oleme koolijuhid. Me oleme ühtlasi ka majandusjuht. Me oleme ühtlase õppepidaja turundusraamatupidaja. Kui rääkida munitsipaalhuvialakoolidest, siis seal on kõik need eelmainitud isikud eraldiseisvad töötajad et täiesti erinevas olukorras oleme kahjuks, aga, aga me oleme selle tee endale valinud ja me oleme selle seda töödes väga õnnelik. Tegelikult arvan jah, et me oleme siiski armastanud oma tööd kogu aeg ja, ja see ilmselt tiivustab tõkked 24, seitse on meie tööd, meie hobi, meie armastus me selle üle absoluutselt ei kurda, siis enam ilusamad tööd ei saa olla kui töötada muusikalises huvihariduses, kus sul igal õhtul koju minnes laulab keegi ilusat südantlõhestavalt laulu. Näiteks. Võib-olla kõige nauditavam on ka see, et meil ei tule ka juhuslik väikelapsi ma nagu vahest mõtlen, et küll ma olen õnnelik, et tegelikult tulevad ju need lapsed, kes on seda tahtnud. Ja kes ongi võtnud selle vastutuse ka. Et ma ei pea olema huvitav ja põnev nendele, keda üldse muusika ei köida. Jah, just seda, et see on võib-olla selle töö kõige suurem pluss. Pool siin on palju emotsionaalset sidet, rõõmu või kuidas see nüüd täpselt nimetada? Töö pakub nii palju, et ma ei vahetaks seda mingil juhul mingi hästi tulutoova töö vastu. Ma olen kogenud erinevates etappides erinevaid töökogemusi ja ma ei vahetaks seda hetkel küll mitte millegi vastu. Kuna meil ei ole tõesti rahalisi vahendeid tehar suurt reklaami oma huvikoolidele siis tegelikult me peame tänulikud olema õpetajatele, kes on teinud nii head tööd, et see reklaam on läinud suust suhu ja needsamad lapsevanemad on reklaaminud meie kooli läbi enda kogemuse. Ma kuulan teid ja mõtlen, et siis kahjuks maal ilmselt erahuvialakool ellu ei jääks. Meie rahakotid on niivõrd palju väiksemad. Hoolimata sinu tugevast kaubamärgi ja palu jäi see ei muuda, sest kui lapsevanemal ei ole raha maksta, et meie õppemaks on ilmselt mitu korda ja omadest praegu väiksem ja ma täiesti usun, et seda ei oleks võimalik üleval pidada. Võib-olla tõesti me peame olema tänulikud, et meil Tallinnas siiski on selliseid lapsevanemaid, kes väärtustavad seda muusikalist huviharidust ja suudavad leida ka vahendid oma laste õppemaksude tasumiseks, et tõesti, me oleme nendele väga tänulikud, et nad on meid leidnud. See on tõsi? Jah, see on suur usaldus ja me peame selle usaldust õigustama. Ja see ongi ainult pühendumus. Kui meil võtaks seda tänast vestlust kokku, siis mis oleksid need lõppu kõlama, jäävad mõtted või, või sellised soovid tuleviku jaoks, et tulevik oleks rõõmus koos muusikaga ja pisut kergem? No mina arvan, et riik peaks väärtustama huviharidust rohkem, kui ta seni on teinud, kui ei saa omavalitsused sellega hakkama, siis peaks appi tulema riik. Teine asi, tahaks rohkem võib-olla teavitada lapsevanemaid selles samas muusikakasvatusest ja, ja järjepidevast õppest. Et nad siiski saaksid aru, et muusika ei ole alati ainult laulmine, vaid ta on ka kompleksne tegevus nii rütmimuusika, helide ja, ja sotsialiseerumise ja muude protsesside valdkonnas. Ja tahaksid ka ettevõtted, saaks aru ja tuleks, paneks oma õla piss huviharidusele rohkem sest seni toetatakse meelsamini sporti ja tahaks, et õpetajate palgad saaks tõusta. Seal on ka õppemakse, ei saa tõsta, see on erakoolides valulävi piiril ja õpetajate palgad on kõik sõltuvalt sellest Täiesti mõtlesin praegu, et mida teile soovida, suvine näiteks teile, et te kunagi ei puutuks kokku sellise sündroomiga nagu KKK üks minu väga hea sõber lihtsalt kasutab seda ja see lahti mõeldes on kadedusest kollane kolleeg. Aga vot see on nüüd küll see, et huvihariduses soovin ma kõigile õpetajatele, kes oma hinge selle töö sisse panevad, et et need inimesed jääksid kaugele. Kadedus ei vii kusagile edasi, koostöö on see, mis edasi viib. Ja tegelikult ma sooviksin väga, et erahuvikoolide vahel oleks suurem koostöö, näiteks kontserdite korraldamisel võiks kokku panna oma jõud. Me saaksime suurema publiku ja me saaksime rikkalikumaid kontsertsaale valida oma lastele ja anda nendele paremat esinemiskogemust. Aga seal on see KKK, mis ütleb, et, et järsku see konkurents on see, mis takistab meid koos töötamast. Aga Meero muusika on väga avatud ja oleme valmis koostajaile tublidele lastele kellelegi midagi. Selline oli arutlusmuusikastuudiot. Ja erahuvihariduse teemal stuudios olid Meero Muusik juht, varje Lepp, Maire heliste muusikakooli juht Maire Eliste ja Rapla laulustuudio juht Thea Paluoja. Liiga ja muusikauudised maailmast muusikauudised. Üheteistkümnendal oktoobril toimus Peterburis Ermitaažis Teatris 10. balti tähe auhindade gala. Kõrge autasu sai ka rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe. Mul on väga hea meel, et kas me kõik tahame ju tunnustused, eks ta on seotud paljuski Jaani kirikuga. Jaani kiriku, ma nimetaksin seda heas mõttes saagaks, kestis minu jaoks kaheksa aastat, sinna vahele jäid ju väga keerulised ajad, märksõnaga näiteks oli osa, mis põrmustes mu kolme-nelja aasta töö ja ma pidin jällegi nullist algama ja siis ma lõin käega vahepeal ja siis uuesti virgusin tuhast ja see saak oli tohutu. Ja ju siis mõni inimeste nägi kõrvalt pealt. Aga mõeldes selle Jaani kiriku ajaloolisele tähtsusele võib-olla meedia ei istuks siin laua taga ja võib-olla ei olekski naistriki, kui oleks tegelikult olnud. Lisaks said balti tähepreemia veel näiteks Valeri kergev Rodion trenn ja Maia Plyssetskaja. Balti tähepreemia asutati 2004. aastal, et tunnustada läänemeremaade, kultuuri ja kunstiringkondade esindajaid, ühiskonnategelasi, poliitikuid ja majandusinimesi, kes on andnud suure panuse humanitaarsidemete ja koostöö arendamisse Läänemere regioonis. Sel aastal antakse preemiat välja juba kümnendat korda. Varem on Eestist balti tähe auhinnaga pärjatud. Arvo Pärt ja Eri Klas. Firma Heima hakad, Pablishin küüs aga maha Briti muusikaajakirja grammofon. Heima tablishingali grammofoni. Ajakirja omanik viimased 10 aastat. Uueks omanikuks on Mark Allen grupp, mis tegeleb valdavalt tervise, hariduse ja reisiteemaliste ajakirjadega. Ajakiri grammofon on maailmas üks kõige usaldusväärsemaid muusikaajakirju, mida antakse välja aastast 1923. Seitsmendal oktoobril suri Pariisis 68 aasta vanuselt prantsuse lavastaja, produtsent ja näitleja patrism Roo, kes kirjutas end ajalukku kui mitmete silmapaistvate lavastustega. Enim jäädakse vast mäletama 1976.-st kuni 80. aastani Bayrotis koostöös berbuleesiga lavale toodud Richard Wagneri sõrmusetsüklit. Lavastus äratas suurt tähelepanu, sest Wagneri mütoloogilised tegelased olid toodud tänapäevale palju lähemale ja see tähendas esialgu muidugi palju negatiivset tagasisidet traditsioonilise ooperiaustajate poolt. Kuid patris lavastajatöö võitis peagi ka kõige konservatiivsemat vaatajate südamed ja võib väita, chero lavastus pani aluse hilisematele modernsetele lavastustele. Hiljuti äratas tugevat vastukaja Pariisi konservatooriumi rektori Bruno Mantovani mõttekäik prantsuse muusikaraadiojaama eetris nimelt esitajat, timatavanile kuiva statistikat, et Prantsusmaal möödunud hooajal toimunud 574-l kontserdil oli orkestri ees naisdirigente ainult seitsmeteistkümnel korral. Näiteks Pariisi rahvusooperi orkestri ette pole sel hooajal veel ühtegi naisdirigenti kutsutud elavat diskussiooni tekitanud. Ta käigus arvas Mantovani väheste naisdirigentide arvu põhjuseks olevat naiste nõrgema füüsilise vormi ja pereelu, mis ei luba laste saamisel enam mööda maailma palju ringi reisida. Bruno Mantovani selge seisukoht oli see, et ebavõrdset kohtlemist pigem ei esine ja statistikast paistab välja lihtsalt see, et väga vähestel naistel on ambitsiooni dirigendiks hakata. Mantovani sõnavõtt äratas tugevat pahameelt ja juba on hakanud kõlama arvamused, et Mantovani peaks rektori ameti Pariisi kontserdile tooriumis maha panema. Lõpetuseks eesti muusika ja eesti muusikutega seonduvast. 12. oktoobril lõppes Saksamaal Use Tomi saarel rahvusvaheline muusikafestival mis oli pühendatud sel aastal eesti muusikale. Festivale Neile anti üle 35 kontserti 27. erinevas esinemispaigas. Tänavu oma kahekümnendat juubelit tähistanud festivalil esinesid Neeme Paavo ja Kristjan Järvi, samuti mitmed Eesti tuntud kollektiivid ja solistid nagu Vox Clamantis, Eesti rahvusmeeskoor, Eesti filharmoonia kammerkoor, pianistid Rein Rannap, ta Kalle Randalu, klaveriduo Kai Ratassepp, Mati Nikolai, Villu Veski, Andres Uibo ja paljud teised. Oli ka mitmeid noori eesti esinejaid, nagu insomnia keelpillikvartett ja viiuldaja Triin Ruubel ning tema pianist õde Kärt Ruubel. Usedami festivalil kõlas eesti muusik ka näiteks sellistelt heliloojatelt nagu Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Lepo Sumera, Rudolf Tobias, Toivo Tulev, Veljo Tormis ja Tõnu Kõrvits. Tähtis oli ka see ettusedami festivalile esitanud eesti muusikat mitte ainult meie eesti interpreedid, vaid Eesti muusikat olid oma kavadesse võtnud ka mitmed Saksa ja Poola esinejad. Eesti muusika kõrval oli kavas ka välismaiste heliloojate loomingut. Lisaks kontsertidele programmis kolm eriüritust koostöös Eesti saatkonnaga Berliinis ja nendeks olid August von Kotzebue salong, Mare vindi graafika ja Margus meenarti maalinäitused ja Kristel Pappel loengud. Festivali lõppkontserdil 12. oktoobril kobril juhatas Põhja-Saksamaa ringhäälingu sümfooniaorkestrit Neeme Järvi. Pikemat arutelu Tomi festivali teemal on võimalik kuulata 15. oktoobrini delta saates kell 13, null viis, kus oma muljeid jagavad Harry Liivrand ja Kristel Pappel. Kaja. Tallinna kammerorkestri hooaja avakontserti käis viiendal oktoobril Mustpeade majas kuulamas Igor Karsnek, kes on need siin helikajas stuudios. Milline see kontsert oli? Ühesõnaga öeldes särav kahe sõnaga öeldas isegi väga. Ja kui nüüd pikemalt rääkida, siis see kontsert oli väga mitmes mõttes tähendusrikas punkt üks ja Tallinna kammerorkestrile on nüüd üle 12 aasta aed nüüd esimest korda peadirigent Risto Joosti näol, kes on ennast juba väga mitmetes kooslustes ja mitmekülgse interpreedi nagu tõestanud. See oleks nüüd üks väga oluline punkte ja teine, et mis taas peadirigendi esimene kontsert, ükskõik millise kollektiivi ees tee nagu selline võti, mis võib näidata nii orkestri kui dirigendi koostööpotentsiaali kui ka ütleme dirigendi antud juhul siis peadirigendi mingeid eelistusi nüüd kontserti tervikuna oli selles mõttes klassikalise suunitlusega, kuna sai kuulata Elleri muusikat, keelpillide, Tšaikovski ülikuulsat ja populaarset serenaadi keelpillidele, aga nii-öelda nüüdisklassika seisukohast väga nõudlik teostajad, mitte rüüstakovitši esimene klaverikontsert. Kolmas selline väga oluline moment sellel kontserdil kuulajate jaoks ja samas ka nii esitajate kui kontserdi terviku jaoks on muidugi pianist Sten Lassmanni kaasamine ja kuna, nagu me teame, Šostakovitši esimene klaverikontsert on mingit pidi ka topeltkontserdis. Indrek Vau, kes on meie üks säravamaid trompetisoliste oli kaassolist ja ansamblis väga täpne kaassolist. Sten Lasmonile. Nüüd Risto Joosti puhul on ilmselt kõige huvitavam, kuna ka lai, väga mitmekülgne, selline muusika, kultuuriline taust tähendab just sellise tõlgenduse kruti, kuidas ta läheneb klassikalise repertuaarile leides seal üles võib-olla sellised nüansid. Teised dirigendid kas ei pea oluliseks või ei too seda piisava selgusega välja. Minu arvates oli Tšaikovski serenaadi tõlgendus Risto Joosti poolt äärmiselt värske see neljaosaline teos, seda on maailmas palju esitatud ja seda esitatakse ilmselt ka veel sama palju edasi. Seetõttu on siin küllaltki selliseid standardseid tšekkovskile omistada vaid esituslike kaalu neid, et noh, et kui on tegemist valsiga ja siis tuleb mingisugune selline sentiment mängu, kui on eleegia, siis tuuakse välja meloodiliste joont ja kui on tegemist finaaliga, mis nagu kontsentreerib endasse muusikat, siis rõhutatakse sellist romantilist paatost. Põhimõtteliselt see kõik oli Risto Joosti tõlgenduses olemas kõigi osade puhul ühe väikse sellise nüansiga istuvast võttis Chegozuki seriaali puhul igas osas nõks elavama tempo, seetõttu see esituslik tervik oli väga vitaalne, väga energeetiline ja, ja põhimõtteliselt ta on noor dirigent ja seetõttu ka väga selline nooruslik ta kordagi ei tekkinud Tunnete, et kuulad mingit vana plaati või mingi Hay väina maestro kordab seda versiooni oma nägemuses. Mida võiks kuus aastal 1956, ütleme seal näiteks Toscaniini või aasta 1948 Ford Rangeri esituses need sees oli väga selline huvitav energeetiline tõlgendus. Just pean silmas Tšaikovskit. Nüüd Tõnu Kõrvits kirjutas spetsiaalselt laulusõpradele, mis pühendatud siis nii Risto Joostile kui Tallinna kammerorkestrile 20.-ks sünnipäevaks ja meeldiv üllatus oli see. Ega Tõnu Kõrvits ebameeldivaid üllatusi polegi olnud, aga meeldiv üllatus oli pigem nagu see. Tõnu keeld on ilmunud, sellised kergelt dissoneerivad momendid ja sõitsime jäätuur kella pealt aega kuskil kuus, seitse minutit ja see oli nagu selline meeleseisundite vaheldumine ja midagi uut oli Tõnu Senišis akvarell, sed neoimpressionistliku ja romantiliste käeder harrastas mingi uus moment, tuli sissetung. Aga muidugi peateoseks ikkagi Šostakovitši esimene klaverikontsert. Arvestades selle teose nõudlikkust nii orkestrile kui dirigendile, eriti kahele solistile, siis muidugi Sten Lassmanni ülim artistid, kus selliste Šostakovitši tüüpiliste satiirilist kergelt grotesksed karakterite väljatoomisel sellise pianistliku täpsusega see on võib-olla üks väga olulisi väärtustatavaid kvaliteedi. Teine moment oli see, kuidas toimis Sten Lassmanni ja trompetisolist Indrek Vau ansamblile ja koostöö. Vaat siin peab eriti kiitma Indrek Vau, sellist vägata sealt artikulatsiooni. Selle klaverikontserdi finaalis, kus on kasutatud kovitši poolt Haydni Kuusade sonaadi alguse põhiteemat, mis klaveril on väga lihtne mängida, seal rattatata toredat rada. Aga trompeti on see pagana raske täpselt välja. Ja kogu selle labori kontserdi tervikuseline kujundusse üldises artistlikesse nüanssides hambrilisesse siis ühismõtlemises ja muidugi Risto Joosti poolt väga energeetilised ja samas ka paindlikult kujundades dünaamika režiis, nii taga ju suur orkester seal keelpilliorkestri, nii et kuskil tekitada tõhusa niimodi, et mitte keemilise tooni forsseerida ja, ja samas ei saa ka peanud liiga alla redutseeritud. Aga see muusika nagu voogosmopulseeris ja minu jaoks oli see täiesti vaimustav etele. Stuudios oli muusikakriitik Igor Karsnek. Sülgaja. Põhjamaade sümfooniaorkester alustas üheksandal oktoobril oma kuueteistkümnendat hooaega. Kavas olid Arvo Pärdi, Carl Nielseni ja Pjotr Tšaikovski teosed ja kontserti juhatas Anu Tali. Karl Freudi kontserdis soleeris austria solist, termin klambover, flöödisolistide esinemine meie lavadel on tegelikult üsna harv sündmus ja nüüd on siin stuudios kaks flöödimängijat muusikaga. Stenni Ruugleja Pipilota Neostus, kes sellel kontserdil käisid ja nüüd oma muljeid jagavad. See oli väga suur sündmus, just selline väga hiiglaslik flöödikontserte, nagu teada, siis meil ei ole väga palju selliseid suuri teoseid, et ja nii, seal on kindlasti üks kõige olulisemaid flöödikontsert üldse meie repertuaari, sa juhtumisi on see ka minu lemmik, et see oli tõesti väga-väga suur sündmus. Kui mängitakse üldiselt võib-olla rohkem kammermuusikat siis et on flöödi solistil võib-olla natuke keerulisem sattuda ning see tuli tõeliselt vapustav kontsert. Minu jaoks oli see kontsert eriliselt põnev vaadata, et kuidas flöödisolist seal siis seisab ja kuidas ta hingab, kuidas ta orkestriga suhtleb, et minule endale nüüd kahe kuu pärast tulemas samasugune ette astumine. Täiesti flöödimängija jaoks on orkestri ees mängimine üks suur võitlus ja Ervin lamba avaraid kohe kindlasti ei kaotanud. Ta oli seal täiesti orkestrist ele, ta ei vaevelnud tehniliste raskuste ega millegi käes, et seda lihtsalt väga-väga uhke vaadata. Imekspandav on just see, kuidas ta on tegelikult orkestrimängija. Ta mängib Austria Raadio sümfooniaorkestris seal soolo fetist ning sellise töö kõrvalt hoida veel täiesti maailmatasemel soolo fetisti taset. See oli täitsa uskumatu tõesti ühes taktis sellist pianissimat, mida sa, mina olen jälle kuulnud, mis kõlakas saali viimasesse otsa ja järgmisel hetkel sellist uskumatut Fortett. Kontserdi juures võiks kindlasti ära märkida ka selle koosseisu, et seal on väga oluline roll basstrombooni ja pool aega võitlejad, kese soolo, Fletistsele, bass, trombooniga. See ei ole kerge ülesanne, kohe kindlasti mitte. Ja Erming lambaverre tegin seal uskumatut. Erakordselt kõlav, kuid orkester on duty, forte on flööti sealt nii selgelt välja kosta, et tema toonis oli mingisugune eriline noot. Nielseni kontserdi puhul on eriline ka see vorm. Et seal on kaks osa. Mõjutasid Nielseni juba paljud modernistlikud jooned nii tonaalsuses siis kui ka selles vormis. Kui esimene osa allegro olla jõulisem, siis teine osa lõpeb väga ebatraditsiooniliselt, seal on vaibuv ja taandub lõpp, tegelikult. Kui alguses nagu natuke muretsesin, et kuidas see siis tööle hakkab seal kontserti saalis, siis ma pean tunnistama, et ma tegelikult väga üllatusin, et see toimis väga hästi ja just flöödisolisti poolt, et seal kuidagi tõeliselt hästi välja mängitud. Ma ei tundnud kordagi, et publik oleks nagu ebamugavust tundnud, et kas nüüd siis on või et ka see oli väga hästi tehtud. Kui tema mängu võib-olla siis nagu kokku võtta, siis kõige rohkem avaldaski muljet tohutu üleolek sellest suurest suurest teosest. Nii tehnilises dünaamilises kõla mõttes ning väga raske on midagi rohkemat paluda Hähkletistilt. Kontserdi esimeses pooles soleerinud flööt Sirkkas Sis orkestri ridadesse ja lõi kaasa Tšaikovski kuuendast sümfooniast. Just nimelt tegi seal samuti vapustavat tööd. Et räägime siis lähemalt Pjotr Tšaikovski sümfoonia esitusest, et kuidas Põhjamaade sümfooniaorkestrile õnnestus. Õnnestus väga hästi ja mulle meeldis, kuidas see moodustas sellise hea terviku. Oli tõesti nagu väga emotsionaalne esitus. Märkimisväärne oli kindlasti see energia, millise energiaga oli iga mängija selle juures. Kui viiulit mängisid oma meeletult tehnilisi kiireid käike, siis mul lihtsalt käisid judinad üle kogu keha, et ma mäletan, et esimeses osas mul tulid täiesti pisarad silma, sest see oli nii uskumatu, et selline tunne, nagu seal laval oleks hoopis kolm sümfooniaorkestrit mitte miks, et et see energia ja see info, mis sealt edasi kandus, oli niivõrd võimas, lihtsalt. Aga kontserdi avateoseks oli hoopis Arvo Pärdi tšello, et kuna sa tead, pole Eestis väga palju esitatud, siis me kindlasti väga värskendavalt ja uudselt. Ning ma arvan, et orkester sai sellega ka väga hästi hakkama, oli väga veenvaks algus noodiks. Jah, tantsuline avavalss, seal olid siuksed väga tummise mahedat tšellosoolod ja ja see keelpillide kõla oli üldse hästi värske ja see oli tõeliselt tabame avalugu. Ja selline oli tänane heligaja saade. Saatele tegid kaastööd Igor Karsnek Anniruugla ja Pipilota Neostus MINA OLEN heliga, saate toimetaja Nele-Eva Stein. Ja saate mängis kokku helioperaator Katrin maadik. Ilusat päevakaja.