Tere, head klassikaraadio kuulajad. Alanud on selle nädala helikajasaade, mina olen toimetaja Johanna Mängel. Tänases saates vaatame tagasi kahele möödunud nädala muusikasündmusele. Teisipäeval Estonia kontserdisaalis toimunud Eliitkontsertide sarja kontserdist jagab oma vahetuid muljeid Annema Edala ning kolmapäeva õhtul aset leidnud Toivo Tulevi autoriõhtust kõneleb Ove Koit. Kadak. Muusikauudiseid maailmast vahendab meile toimetaja nelevasteinfeld. Ent tänast saadet alustame aga põneva diskussiooniga. Tänase heligaja saate vestlusring keskendub Üle-Eestilise kooride, kollektiivide elu ja jätkusuutlikkuse küsimusele. Millised on sealjuures probleemikohad ja võimalikud arengusuunad ja mida selleks teha tuleks ning üle-eestiline koor on pigem esinduskollektiiv või õppeprotsess, seda kõike täna hakkame uurima. Siin klassikaraadio stuudios on inimesi, kes on pädevad sel teemal rääkima ja võib-olla teemegi sellise tutvustusringi. Esiteks, et igaüks ütleb, kuidas ta selle teemaga seletan. Tere, mina olen Jeanne friga, olin ja olen Eesti Muusikaõpetajate Liidu esimees ja seotud võib-olla kõige otsesemalt eesti lastekooriga, sest Eesti lastekoor on saanud alguse Eesti Muusikaõpetajate Liidu initsiatiivil. Tere Raul Talmar, Eesti kooriühingu juhatuse esimees ja pikaaegne Üle-Eestilise neidudekoori leelo dirigent. 10 aastat on mul see aeg nende juures olnud, et kahte otsapidi olema seotud väga otse. Aitäh, mina lähen Eino Pedanik ja olen Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik, ilmselt minu poole vaadatakse, vaadatakse kui ühe rahakanali vahendajale või rahastusega ahendajale, et olen töötanud ka maakonnaskulptuurijuhina ja kokku puutunud maakondlike kooridega ja kollektiividega, nii et me peaks täisti maad vaatama tervikuna võib-olla laiemalt. Olen juhatuse esimees Arvi Karotam ja, ja meie selts on, on tänase päeva teemaga seotud seetõttu, et meie lõime aastal 1994 üle-eestilise poistekoori Kalev, mis tänavu hooajal saab 20 aastaseks juba. Tere, mina olen Pärt Uusberg. Olen pikaaegne Eesti koolinoorte segakoorilaulja, läksin sinna koori laulma 14 aastasena. Õieti lõpetasin selle laulmise alles nüüd paar päeva tagasi, kui toimus Eesti koolinoorte segakoorid viieteist- 10. juubelikontsert. Ja viimastel aastatel olen saanud siis ka üsnagi regulaarselt seda koori juhatada. Väga tore, tere tulemast kõigile, aga alustame siis sellest, et milline üldse on üle-eestilist kollektiivide, praegune elu ja ja millised on need murekohad, et miks me siin täna istuma. Ma võib-olla võin alustada selle mõttega, ma tean, et selle saate üks initsiaatoreid Külli Kiivet, kes on uus neidudekoori leelo peadirigent ja tema algatus on seotud ka sellest muremõtted, mis on nüüd viimasel mõnelgi kooriühingu muusikanõukogu istungit läbi käinud. Ehk siis kas meil on vaja kõikides liikides oma üle vabariikliku noortekollektiiv ja kui teda on vaja, siis millistel tingimustel, kuna praegune, st olnud see ajajärk, kui on sugulaste vanem põlvkond pannud maha oma juhtivad positsioonid nendes vabariiklikes kollektiivides ja on kuulutatud välja konkursid uute peadirigentide leidmiseks siis on tekkinud üks teatud kõhklus või vastuolu paljude, ka Peadirigendid kandidaatide poolt. Üks on, ma arvan, et Pärt Uusberg oskab seda varsti kommenteerida, sellepärast et teda on angažeeritud üle-eestilise koolinevate segakoori juhatama. Aga mis on põhjused, miks sinna nagu ei tormata niukse hurraaga? Ja eks siin on kaks küsimust, inimesed peavad saama elada, nad peavad saama oma õpitud ametis vastavat palka, kuid võib-olla isegi palju keerulisem küsimus on see, et kuidas ühiskond tunnetab või kas ühiskond vajab, et meil oleks sellised kollektiivid ja millisel moel nad on võime aimata. Ja Tähke on vaja, aga saate tutvustuses te isegi ütlesite, et et kas ta on esinduskollektiiv või ta on õppeprotsess. Need on olulised küsimused ja ma usun, et me saame natukene siin täna neile vastuseid. Ma loodan, et ministeeriumi poolt, aga ka kõigi osavõtjate Te poolt, et millised vähemasti võiksid olla arengud. Pärt, alles hiljuti oli sinul see mõte kandideerida Eesti koolinoorte segakooridirigendiks. Kuidas mõte siis lahenes? Lahenes siis paraku praegu nii et ma ei kandideerinud, aga ma kirjutasin ühe pikema kirja, mille ma saatsin siin päris mitmele inimesele lugeda, mis võiksid olla selle koori ja üldse üle-eestilist kollektiivide võimalikud arengusuunad. Põhjus, miks ma ei kandideerinud. See jutt on võib-olla päris pikk ja, ja kokkuvõttes minu isiklik küsimus võib olla seotud minu vanusega ja ebakindlusega, võtta üle selline vastutusrikas roll. Aga minu kogemus läbi Eesti koolinoorte segakoori ja natukene läbi kõikide nende kollektiivide. Tahaksin nii-öelda seda, et minu meelest on need täiesti suurepärased nähtused, mida igal juhul tuleks jätkata. Ja minu meelest nad võiksid olla nagu vähemasti kooriühingu poolt hästi toetatud süsteemid, sest seda tuge nad kahtlemata vajavad, kuna juba oma olemuselt on üle-eestiline kollektiivi väga keeruline, tuleb tõesti nii Saaremaalt kui Võrumaalt inimesi kokku ja see kõik on kulukas ja, aga põhjus, miks me siia juturingi tulid, on võib-olla just see kindlasti nagu rõhutada ja toetada seda mõtet, et see on ääretult vajalik nähtus ja need koorid võiksid olla nagu üks olulisemaid asju, millega kooriühing tegeleb, kuna ise olles nii-öelda maapoiss või väikelinnast pärit Raplastis. Et üks põhjus, miks üldse professionaalsesse muusikasse olen jõudnud, on kahtlemata olnud Eesti koolinoorte segakoor ja ma arvan, et ma ei ole ainus, et neid inimesi on päris palju, kes nagu just tänu nendele koolidele on leidnud sellise sõpruskonna ja saanud sellise nagu tuule tiibadesse, et üldse muusikasse sügavamalt tulla. Mulle tegelikult väga meeldis üks mõte sinu sellesama pöördumise või kirjaga seoses, et kirjutasid, et üle-eestiline kollektiiv peaks olema oma nime vääriline võrdlesid seda sportlikult koondisega. No selle mõtte ma kirjutasin võib-olla natuke seetõttu, et, et vahepeal on tekkinud tunne, et nende üle-eestilist kollektiivide kvaliteet ajas pisut, võib-olla langenud, et see algne idee, et kutsuda nagu igast koolikoorist parim kvartett, kellest panna kokku selle üle-eestiline kollektiiv, et vähemalt Eesti koolinoorte segakoori puhul see ajapikku langes ära, kuna lihtsalt ei toiminud see süsteem, et muusikaõpetajad ei tahtnud enam saata oma parimaid lauljaid ära üle eestilisse koori, kuna siis kadus nende lauljate motivatsioon laulda koolikooris hästi või ma ei teagi, mis probleemid need kõik on olnud, aga igal juhul sujuvalt tekkis süsteem, kus nii-öelda uued lauljad tulid koori ainult siis sõbra kutsel või siis Nende peadirigentide kooli kooridest, ehk siis Eesti koolinoorte segakooride puhul väga palju Kuusalu noortekoorist, mida Taavi Esko juhatab, ja siis mul tekkis tunne, et kui nüüd see koor kuidagi jätkub et oleks vaja ja saavutada jälle see nii-öelda jah, nime väärilisus, et see koor oleks tõesti koht, kuhu nii-öelda dirigent ei otsi lauljaid, vaid et laulja otsib selle koori ja dirigendi ja on tänulik selle võimaluse eest, et ta on välja valitud sellisesse seltskonda. Janne pidalin, teie olete Eesti Muusikaõpetajate Liidu esinaine, et võib-olla see koorilauljate otsimine algab üldse mingisugusest madalamast tasemest, et koolidest, kelle teha, see on, et meie koorid saaksid varustatud heade lauljatega. Kindlasti see hakkabki koolidest peale, aga seal ei tohi ära unustada, et on lisaks muusikaõpetajale ka veel kodu, üks väga oluline osapool selles, et ka kodu peab väärtustama seda, et nädalavahetustel laps käibki laulmas ja sinna ei organiseeri Ta peresündmusi ja sest et regiooniti see õpetajate suhe asjast on erinev, seda näitas ka Eesti lastekoori tegutsemine. On õpetajaid, kes väga püüavad ja saadavad oma lapsi ja tegutsevad selle nimel, et see laps sinna jõuaks seal kooris käiks, sest et sealt koorist tulles üle-eestilisest kollektiivist. Ta areneb seal väga kiiresti, ta on parem laulja oma koolikooris, see on selge. Ma ei oska kommenteerida seda, et on lapsi, kes käivad Üle-Eestilises kollektiivis laulmas ja ei taha oma koolikooris seetõttu laulda, et Mul ei ole selliseid näiteid, aga kindlasti ka selliseid lapsi on. Ehk siis sind ma oskan ainult arvata seda, mis tänapäeva laste probleem on hõivatus, et nad ongi nii väga hõivatud. Neil on väga palju tegemist peale laulmise veel. Ja kipub olema nii, et kes on hea ühel alal, on ka hea teisel alal ja ja tal on lisaks ka trennid kooriproovidele. Aga kui kodu oleks kolmanda osapoolena ka toetav, siis ma usun, et me leiaksime need lauljad muusikaõpetajad abil kindlasti üles. Ja Eesti meestelaulu seltsi poolt ma tahan küll kinnitada seda, et, et sellise üle-eestilise kollektiivi olemasolu on äärmiselt vajalik ühele liigile. Näitlejale poistekoor on, kui me selle lõime 94. aastal, siis eelkõige nägime võimalust just väikeste maakohtade ja, ja valdade ja linnade tublimaid laulupoisse ühendada. Ja nende dirigendiks valisime meie oma ala tippdirigendid. Väga oluline, siin on jah sõlmida kokkulepe, et seal eesotsas oleks parimad oma ala asjatundjad. Siin juba eelkõnelejad rõhutasid seda, et väga tähtis selle kollektiivi moodustamisel on suur kolmnurk. Eelpool nimetatud dirigendid siis kindlasti muusikaõpetajad ja kodu. Et me näeme siin, kui palju vanad vanemad vaeva ja selle eest neile tõesti suur-suur, tänu kes üle Eesti aitavad korraldada oma transpordiga ja kombineerivad siin mitme peale. Et nende poisid saaksid tulla laululaagrisse. Seal on suur kohustus ja peredele lisakoormus, aga teistmoodi ei ole võimalik üle-eestilist kollektiivi kokku saada. Meil oli just siin eelmine nädalavahetus väga tore sündmus. Kalevi poistekoor nimelt harrastab sellist praktikat, et meil on üle laagri on laager väljaspool Tallinnat ja see laager need oli just Karksi-Nuias kust on pärit väga paljud meie laulupoisid, kaasa arvatud asutajaliikmed, mehed, kes täna juba täismehed ja laulavad, nagu öeldakse, meeshääli selles poistekooris. Ja see laager lõppes kontserdiga, saalitäis rahvast kuulas Karksi-Nuias selle poistekoorikontserte nii oma nii-öelda kodualevi poisid said oma isadele-emadele sõpradele-tuttavatele esineda ja sama praktika meil jätkub. Nii et kui need, et kes kõik vallad ja kohad läbi käia mõne aja jooksul, kus meie poisid pärit on siis ma arvan, et see on ka suur tunnustus neile poistele ja ja samal ajal ka reklaamib seda. Ta on täna seltsi siiski üks esinduskoore ja meie võistulaulmisel olid nad raudselt esikolmikus poistekooride võistulaulmisel, nii et see kunstiline tase on aastat erinevalt lähtuvalt nüüd selle poiste tasemest antud hetkel, aga kui Konica konkursid silme ees, siis poisid võtavad kokku ja teevad väga tublit tööd ja muidugi dirigentidelt ja kooriadministraatorid ja lastevanematel on siin ikka väga oluline roll ja siin tõesti pöördun pilguga riigi poole, et, et riik peaks kindlasti nende kollektiivide rahastamist jätkama, sest et me toetame seda kollektiivi niikuinii omalt poolt veel oma toetajat oma sponsorite abil lapsevanemad toetavad. Aga riik peaks panustama kindlasti oma osa. Eino Pedanik, võib-olla teine on sõna sekka öelda siinkohal, et mis moodi ja kuidas see rahastamine peaks käima, et kõik oleksid õnnelikud. Kui rahakott on suur, siis ei oleks üldse probleeme ja aga selge see, et selle raha eraldamisel jaotamisel peab ju mingeid valikuid tegema täna riik toetab otseselt professionaalseid koore, et need on riigi palgal, aga harrastuslike, olgu nad siis üle-Eestilised või ütleme, maakondlikud nende kooride toetusteks nagu otseselt sellist tegevustoetust ei tule, et selleks ongi nüüd nagu erinevat projekti vormis võimalused, kuidas nende kollektiivis ülalpidamistoetada? Tahtsin nagu võib-olla vahele sekka öelda selles osas, et kui toodi siin näide Saaremaalt ja Võrust tulla laulma, et olin üks osalejaga selles protsessis, et miks ma rõhutasin seda maakonnas olemist, see oli periood, kus meil meeskooride hulk oli väike, kus meil poistekooride arv oli väike ja tänu meestelaulu seltsile käivitati selline suurem protsess nende kooride loomiseks piirkondades ja maakondades. Ja ma arvan, et me panime ka omal ajal aluse sellele, selline maakondlik kooslus nagu sai tekkida ja nägime, et kasvõi siis üle-eestilise poistekoori Kalevi näol, et korjatise koorekiht ja, ja maakonnast leiti ikkagi täna veel suur hulk poisse, kes tegelikult laulda tahaksid ja ja arvestades täna nüüd ütleme sellist pilti nagu meie omavalitsuste suurused, mis on, et ega neid koore nii väga palju kuskile kohapeale luua ei saa, et see peabki olema nagu sellise ühistegevusega ühiskoosluse tulemusena tekkinud. Ja minu teada see, millele me siin 90.-te teisel poolel aluse panime, et see toimib täna siiamaani ja samamoodi liikusime ka seda teed, et nii nagu viimastel aegadel on ka üle eestiliste kooridega mindud, et kooriühing kuulutab välja konkursi, et otsitakse parimaid dirigente. Et kes siis võiksid nagu sellele kuriga noh, ütleme väga heale tasemele jõuda või edasi minna. Rahastuse poole pealt võib-olla veel, et ma olen olnud ka mitmeid perioode kultuurkapitalis ja, ja kui me võtame kogu seda kooride hulka, mis Eestimaal on, et see surve nagu sellele rahale on ka hästi-hästi suur riik on täna nagu valinud seda teed, et meie jaoks on ülimalt oluline ja tähtis laulupidu ja me toetame seda laulupeo protsessi. Ja me toetame täna nagu seda protsessi baasrahastusega, et noh, võiks öelda niimoodi, et kõigile võrdselt. Võib-olla on hea, et, et me täna siin koos oleme ja me arutame neid asju, et me suudame võib-olla ühiskonnas selgemini oma sõnumi saata, et miks need koorid peaks loovutama, missugust rolli või funktsiooni peaks nad täitma, et ma ei ole küll Pärdi kirja näinud, millest siin juttu oli, aga aga ma arvan, et see sisu on umbes sama nagu minagi praegu hetkel mõtlen, et mis on see eesmärk ja kuhu me tahame nende kooridega jõuda või täna siia tulles näiteks mõtlesin ka endamisi sellist ideed või mõtet, et ega me ei ole minu teada ei ole vist tituleerinud ühtegi koori, näiteks huvikooliks. Et sisuliselt, kui on veel selliseid koorikollektiive, kus on meil erinevad vanuseastmed ja kui ongi esinduskoor ja, ja võib-olla alles esimesi samme teeb, harjutavad ja õpivad ja seal vastavalt erinevate vanuseastmetele veel võib-olla veel see üles ehitatud, et võib-olla seda protsessi me saame nimetadagi juba üheksa koorimuusikahuvihariduse võimaluseks tasuks nagu kaaluda kõiki neid versioone. Ja samas kui täna noh, ma väidan, et ega need üle-eestilised koorid ju baseeruvad Tallinnas, et me tekitame täna võib olla probleeme. No selge see, et me ei saaks keelata, et sealt Saaremaalt või Võrumaalt ei tuleks noored siia üle-eestilise koorijaga, aga võib-olla kui meil on eesmärk täna hea tulem ja võib-olla ka rahvusvahelised konkursid ja need võidud seal saavutada, ütleme see väga hea kvaliteet. Et võib-olla me leiame selle kooslusega selle baasi lauljaid täna juba kusagilt siit lähedalt. Või ei leia. Siin tahaks väga vastu vaielda, et minu meelest üle-eestilist kollektiivide eesmärk peab jääma just selleks, et see ei läheks Tallinna-keskseks, sest Tallinnas on juba välja kujunenud oma kvaliteetset kollektiivid, kes on väga kõrgel tasemel ja sel juhul sulanduks ja üle-Eestiline kollektiiv sinna juba olemasolevas nagu halasse, aga minu jaoks jällegi kordan, olen ise Raplast pärit, mis on küll Tallinna lähedal, aga olen kohanud seal Eesti koolinoorte segakooris palju sõpru ka kaugemalt, kes nüüd on tulnud muusikat õppima, kasvõi näiteks Kadri Voorand, kes on haljalast ja nüüd on Eesti jazzmuusikani. Ja tema sai minu meelest väga suure süsti just sealt Eesti koolinoorte sega paarist, näiteks et minu meelest on just oluline see, et pigem võiks leida võimaluse, et need laagrid ka toimuksid just Saaremaal, Võrumaal ja igal pool mujal kui Tallinnas. Aga üle-eestilised kollektiivid peavad just nagu minu meelest ujuma vastuvoolu kogu ühiskonna sellele pealinnastumise protsessile, mis niikuinii toimub. Nojah, selle Tallinnas olemise tegelikult põhiline põhjus on raha Tallinnasse on kõige odavam tulla, et ta ükskõik kus Eestimaakohast ja see oli väga põnev idee, see huvikoolitee, mida ainuvälja, kes ma, ma ei tea, et oleks sellel teemal vabariiklikud kollektiivid nagu arutanud. Kuid me jõuame siin nii või teisiti, tee ühe selle lihtsa algküsimuseni. Koolinoorte segakoor on tõestanud ennast ju ka väga toreda sellise sulatuskatla nagu käivad toredad inimesed koos. Ma arvan, et täpselt sama tunnetab täitsa sama tunnetab lastekoor ja, ja leelo. Kuid Eesti ühiskond ei teadvusta neid tegelikult mitte mingilgi moel ka vähesel moel, kui Eesti mastaabis esinduskollektiivid, kelle kontserdile ma peaksin kindlasti minema, ehk tegelikult me räägimegi juba sellest, et praktiliselt me kasutame neid kollektiive just nimelt selliste sulatuskatel tena selliste töötubade, no kust me loodame tagasi lähevad, inimesed oma kohtadel on Parema koolituse saanud, neil on mingi kogemus huvitava repertuaariga ja tänu sellele võib-olla mõned valivad ka näiteks muusiku elutee, et võib-olla peaksime me proovima esitada endale küsimus, et kumb siis nagu on selliseid Heino rääkis ka väga tähtsana seda, et noh, et need kollektiivid ju peaksid siis ka olema rahvusvaheliselt nähtavalt käima kuskilt konkurssidel festivalidel tooma kõrgeid kohti, mis ei ole antud skeemi puhul üldiselt üldse lihtne, et mitte öelda võimatu. Aga kas sellisel juhul peaksime me nendel kooridel võtma nagu vaiba alt üldse ära, kui me lihtsalt selgelt adume, et tegelikult nad ei tule, ei hakkagi tulema esikohtadega kuskilt tagasi seepärast, et nad on üle riigi koos, nende harjutamisaega on lihtsalt väiksem, sa ei suuda üle korra kuus mingil moel need kokku tuua. Nad ei suuda saavutada kontsertkoori kvaliteeti või sellist kõrge rahvusvahelise konkursi kvaliteeti. Aga mis siis, lihtsalt tahan öelda, et sõbrad, mis siis see on üliväike osa elus, põhielu on see, mis on ilma konkursid. Põhielu on see, et tuleks inimesed kuulama üle-eestilist või koorinud segakoori ja kalevit. Neil on huvitav. Kavalil on vahvad dirigendid ja need rikastavad meie oma elu. Kuidas nad selleni jõuaks? Jätaks Rauli jutu jätkuks öelda, et poistekoor, Kalevil on küll olnud selline õnn, et nad on ennast suutnud nende väheste proovide arvuga siiski mobiliseerida ja väga edukalt esinenud ka rahvusvahelisel konkursil, siin Poolas olid nad aasta tagasi, tulite edukalt hõbemedalile ja varemgi olnud. Nii et noh, see on ka üks ikkagi dirigentide püüdlused, need paremad pojad, kes kokku tulevad, et nendest ka siiski vormida, selline hea tulemus. Aga kahtlemata ei ole vähetähtis see, et nendest tekiksid lihtsalt tublid mehed, head lauljad, kes pärast annavad lisaväärtust oma maakonnas ja siin heina jutu jätkuks, ma tahaks tänu avaldada nendele inimestele, kes omal ajal olid selle idee toetamise taga, et toetada just maakondlike kooride poistekooride teket. Täna on meil neid kaheksa tükki elus, meil on noorte meeskoorid ja nende toetamine hasartmängumaksu nõukoguga jõudu jätkub ja nii et ma usun, et see on ka tulevikus, see on väga oluline. Siin on täna küsimus pigem selles, et kuidas me suudame selle jätkusuutlikkuse seal maakondades hoida, et sellest poistekoorilauljast tuleks noorte meeskoorilaulja ja siis ta läheks edasi meeskoori laulma. Täna tunnistame ausalt, meie meeskoorid vananevad ja noorte meeskooride pealt ei tule nii palju, eriti väljaspool Tallinnat just täiendust meeskooride laulmisse, nii et nii et see on ikka väga-väga tõsine küsimus meie üldse laulupeo protsessi ka jätkusuutlikkuse osas. Tahaksin tulla tagasi veel selle juurde, mis Raul ütles, et ja Eesti koolinoorte segakoor ja ilmselt ka neidudekoor leelo on tegelikult saavutanud kõrgeid kohti rahvusvahelistel konkurssidel, et, et selles ei ole küsimus, et kahtlemata nad tegelikult ongi küllaltki esinduskoorid, aga ma arvan, Raul mõtles just seda, et kui on juba selline nimi, et ta tõesti on üle-eestiline disk, et ta peaks olema justkui noh, tõesti sportlikult siis Eesti noortekoondis või siis kas ta peaks olema nagu Raul juba ütles, et võib-olla ei peagi olema ja ja isetunne On ka, et suures osas minu süda kuulub ka sinna, et ei pea olema või vähemasti see ei ole kõige olulisem, aga lihtsalt olles käinud näiteks siin kahel korral Oll Euroopa kantaat festivalil ja kuulnud teiste riikide üleriigilisi kollektiive näiteks noh, siiani minu üldse üks kõige lemmik koore, mida ma elus kuulnud olen, on Norra noortekoor ja Nad kohtuvad ainult kaks korda aastas, aga see tase väärika selle koori nime, et nad tõesti ilmselt ongi Norra kõige parem noortekoor, et võib-olla siin ongi endal tekkinud lihtsalt mõtled, et kas oleks võimalik Eestis luua ja ikkagi selline kollektiiv, kus säiliks need mõlemad, et säiliks inimlik protsesse sulatuse nähtus, millest siin juba juttu on olnud, aga et samas tõuseks pisut ka see kvaliteet, mis vääriks nagu seda nime. Ja mina isiklikult arvan, ma olen küll idealist, aga et see ei ole võimatu, et see, sest ma olen täiesti kindel, et üle terve Eesti on tohutult andekaid hääli laiali, et nad ei ole kõik Tallinnas. Ja üks asi. Ma olen mõelnud, et võib-olla, kui laiendada seda vanuseastet, et ühesõnaga, aga juba on ju neidude koor, leelol vilistlaskoor tekkinud on näha, et need inimesed tahavad tegelikult jätkata laulmist nüüd EKS-i juubelil, juba vilistlased tulid rääkima, et teeme vilistlaskoori. Olles saanud maailma noortekoolis, kus siis vanuseaste on kuni 27 aastat ja ka norra noortekooris oli see vist umbes nii, et see annaks nagu võimaluse oluliselt tõsta kõlakvaliteeti, sest selles vanuses seal on juba pisut küpsem kui see koolinoore hääl. Samas põimitakse sisse ka koolinoori, kuna ka maailma noortekooris laulis seal 17 aastasi näiteks, et siis tekib teineteistmoodi sulatusmudel. Et need noored juba siukse, selge muusikahuviga noored, kes on võib-olla gümnaasiumis, kohtuvad tudengitega, kes ilmselt õpivad juba muusikat ise olles noor inimene, ma olen 27, mina selles koolis enam-vähem siis ei saaks. Aga Tanel omalt poolt, et ei ole Eestis ühtegi sellist koorikus, tahaks laulda pärast koolikoorijat, ise laulsin oma ema käe all suurepärases noortekooris ja pärast seda, ega eriti sellist koor ei ole, kus, nagu just minuvanused kohtuksid. Et ongi võimalus, kas minna vustes musikaale sesse, kolleegium music alles, aga et seal on juba nagu ja vanemad inimesed juures, mis on tore iseenesest, aga ikkagi tohutu vägi on sellel oma generatsiooni asjale, selle iseenda igatsuse pealt ma julgeks ka öelda, et oleks võimalik tegelikult neid üle-eestilisi koor nagu jätkata sellise mingisuguse fanatismiga, et luua mingisugune selline asi. Samas minu meelest Raul ja, ja Taavi ja Hirvo ja, ja kõik, kes neid koor on praegu Ta on loonud nagu sellise ilusa vundamendi, mida võiks nüüd jätkata, et mitte midagi ei ole minu meelest valesti tehtud, et nagu on vaja eluga edasi minna. Sinu jutust kumab läbi idee muuta Eesti koolinoorte segakoori nimi eesti noortekooriks ja, või Eesti noorte segakooriks, mis on, ma arvan, täiesti okei. Ma arvan, et see on siiski just praegu siin ikkagi õige koht, rääkida mõistest fanatism. Ehk paraku on niimoodi, et väga suur hulk nii avalikust kui kõrvalseisjad, kes ei ole protsessides sees ju arvavad tänaseks päevani, et koorimuusika ja laulupeod toimivadki tänu fanatismile siiski maa jahutaksin nende inimeste meel ja ütleksin, et ühel päeval saab fanatism otsa ja sellele järgneb väga järsk langus siis fanaatik jõuab väga kaugele, see natukene hullu silmaläikega vend jookseb maratoni ära. Aga kuna ta ei ole sportlane, vaid ta on fanaatik, siis ta sureb pärast ära. Sportlane on osanud oma jõudu jagada ja jookseb teise maratoni eel. Sellepärast olekski meil vaja siin ja praegu rääkida asjadest, mis tekitaksid tegelikult võimaluse jätkata need protsessi kenal moel, nagu sa ütled ja ma arvangi, et, et hetkel on asjad veel toredasti. Kuid ma väidan, et fanatism hakkab lõppema. See on ka põhjus, miks me siin üldse täna oleme. Suures joones on tegelikult see algpõhjus tõesti siin. Ma tahan selle fanatismi teema juurde öelda, et vaadates poistekoori Kalev täna siis nende mees rühmalauljat täna on nii-öelda poisist peale laulnud seal 20 aastat väga mitmed ja nad tõesti tahavad seal koos käia ja koos olla, ühel hetkel võib-olla tekib sellest üle-eestiline noorte meeskoor, Kalev ja poistekoor kasvab jälle peale. Seda kooslust tuleks püüda hoida ja, ja see on siis ma olen Rauliga nõus, et kui täna meestelaulu selts toetab neid kondlike poistekooripoistekoori Kalev, kui see toetus ära kaoks, siis ma kardan, et, et paljud koorijuhid ütleksid, et teate, ma enam ei jõua. Ma oleks tahtnud küsida Pärdid päde idees selle norra kori suhtes, et kuna ja ma suhtlen väga palju kolleegidega kultuurikorralduse poole pealt just erinevate regioonidega kuni võruni ja saarteni välja ja me peaks võib-olla sellises Üle-Eestilises kooris vaatama seda, et, et meil on abidirigendid, on võib-olla kusagil ka piirkondades, et võib-olla selle võrra me suudaksime täna neid lauluhääl ja arendada ja toimetada täna võib-olla seal regioonis, mis oleks lihtsam ja on rahaliselt võib olla odavam, et tulla Tallinna ja, ja siis, kui meil on riik, see, et meil on nüüd üle-eestiline kokkusaamine, suur laager kusagil ja, ja tullaksegi koos siis selle staffiga kokku või selle meeskonnaga ja võib-olla saavutamegi siis paremaid häid tulemusi. Ühtepidi ma võib-olla kahtlustan, et tegelikult selline süsteem täna toimib ju ka tegelikult maakonna poistekooride ja Kalevi vahel vä tol ajal ma nagu jälgisin seda, et need, kes laulsid maakonnakooris, laulsid kalevis ja siis enam ei jätkunud nüüd neid noori selleks, et näiteks koolikooris laulda või oma koha peal kultuurielus seal kusagil sõna sekka öelda või midagi toimetada. Niiet kui tulevikus hakata süvitsi kogu seda teemat võib-olla veel läbi mõtlema, ma mõtlen siin kooriühingus ja meestelaulu seltsis ja et võib-olla tuleks ka kõiki neid võimalikke variante siis lauale panna ja kaaluda, et kuidas seda teha ja ja täna ikkagi tegelikult osaliselt toetavad ka need piirkonnad, ütleme neid maakondade omi, järelikult siis tekiks seoskasele vabariikliku ka, et see, mis koha peal toimub, seal toetab piirkond natukene juurde, eks ju, et ja me suudaksime võib-olla ka finantsiliselt kergemini ütleme sellise võib-olla parema tulemuse. Praeguse praktika kohaselt võin öelda küll, et maakondade muusikaõpetajaid ja dirigendid kohapeal on hakanud tähtsustama üleriigilist kollektiivi just sellist esinduskollektiivi, nii et Kalevi poistekoor saab iga kuu täiendust ühest või teisest maakonnast ja muusikaõpetajad hea meelega saadavad oma tublisid poisse sinna laulma, nii et see nagunii-öelda endale hoidmine on nagu ära kadunud. Üks suur boonus, mis on täna Kalevi poistekooril, on see, et nii nagu Arvi ütles, et me liigume erinevatesse piirkondadesse maakondadesse siis see, mida nende noortega seal kohapeal tehakse, lisaks laulmisele see lisaboonus, kus kohtutakse eriti põnevat nende inimestega, kus tehakse selliseid atraktsioone või lastakse noormeestel ütleme, midagi toimetada või kuskil pean ronida või et tegelikult läbi selliste tegevuste sulatatakse see kollektiiv kokku. Arvan, et siin ongi täna võib-olla see tugevus seisnebki just selles nendes korraldajates, kes kõike seda toimetab. See lauluväline tegevus on äärmiselt oluline, üleöömaja on jube tähtis, see on kõik kuulub laulu laulu juurde. Kuulates seda vestlust, tekibki küsimus, et kellele see koor kuulub, siit kumab läbi, et Kalev toimib päris hästi. Järelikult Eesti meestelaulu selts teeb pingutusi selleks, et Kalev toimib hästi. Vahel on tunne olnud, et Eesti kooli võlakoorma struktuurses mõttes nagu ei toimi võib-olla nii hästi, järelikult see oleks vaja tegelikult hästi sügavalt läbi arutada, et kes seda koori kui nii-öelda haldab, sest üle-eestiline kollektiiv ei saa olla nagu iga teine harrastuskoor, et keegi seda lihtsalt fanatismist veab, kaitseb dirigent, mingis mõttes on üsna ebaoluline selle koori puhul, ta peab olema lihtsalt oma ala professionaal. Aga dirigendi lahkumise järel näiteks kindlasti koori tohiks lõppeda, et ta peab olema laiem idee ja väga tugevalt toetatud oma nii-öelda katuseorganisatsiooni poolt, et. Ja see on õige katusorganisatsiooni nii-öelda võimalused on olulised ja poistekoor Kalev, kui ta loodi, siis, sest see nimi tekkis ju tänu Kalevi kommivabrikule ja Kalevi kommivabrik on aastaid toetanud Kalevi poistekoori ja ma mäletan, kui eelmine aasta poistekoor laulis jõulutänu kontserte ja siis saalis olnud Kalevi tavalistele või nii-öelda liini taga olevatel töötajatel läksid silmad märjaks, eks ole, et see oli tore, tore emotsionaalne elamus ka neile. Tehing, eks? Okei, me võime võib-olla õhku jätta see ideaalmaastiku mõte, tore oleks ju, kui Eesti kooriühingu allorganisatsioonidega alaliidud, segakooride liit omab oma esinduskollektiivi, noorte esinduskollektiivid, koorid, segakoor, või siis eesti Noorte segakoor, naislaulu selts omab noorte neidudekoorikooli muusikasektsioon oma dekoori, meeste laulusid. Poiste ja meeskoori ja puhkpillimuusika ühing, puhkli orkestrid, tegelikult nii naad kuidas öelda nime poolest ju ongi. Nii et temast ma võtan Pärtsinu sõnast väga tõsiselt kinni ja ma loodan, et me suudame alaliitudega jõudagi sinna sellised kooriühingu võimalused. Ausalt öeldes on praeguseks hetkeks jõudnud nii kaugele, kui nad jõuavad, kooriühing ise. Rohkem raha ei oma. Aga see lisaväärtus, mis võiks alaliitude kaudu tulla oleks minu meelest ka see, mis, mille peale ma tõstaksin seda klaasi. Et mulle tundub, et see võiks olla nende alaliitude nagu põhiline asi, sest kui vaadata, millega seakooride liit tegeleb muidugi neil on tegevusi küllaltki, tuleb korraldada Tuljaku konkursi, onju ja segakooride laulupäev ja nii edasi aga siiski selle kõrval, mis on üks üle-eestiline kollektiivne, üsna väiksed asjad, et mulle tundub küll, et seal oleks tohutult panustada teadlikult energiat nendesse Üle-Eestilises kollektiividesse. Aga ma ilmselt räägin muusikaõpetajate liidu nimel kui ka naislaulu seltsi ja, ja võib-olla natuke segakooride liidu nimel ka, kelle käekäik ei olegi võrreldav Eesti meestelaulu seltsiga rahalise poole pealt. Et väga tahaksime, et Eesti lastekoor oleks meie hallata, aga siin on väga palju küsimusi meie oma rahastamisel, et meil ei ole ühtegi inimest palgal. Isegi muusikaõpetajate liidu esimees ei saa palka selle töö eest, mis ta teeb. Ehk et need rahad on väga napid, need on ainult liikmetasud, millest me organiseerime nii palju kui võimalik, on isegi muusikaolümpiaad, mis on meie praegu prioriteetne üritus olnud selle jaoks me peame tegema projekti, et küsida raha. Siin on nagu küsimus, et kas keegi toetaks neid liite aastaringselt, nii et neil oleks võimalik toetada siis oma prioriteetseid, üle-eestilisi kollektiive. Mul on siin praktikast hea nõuanne, et tegelikult need ettevõtmised ja üritused ise kutsuvad avalikkust toetama neid kollektiive, nii et eks see on pikaajaline protsess, ei ole üheaastane protsess, aga teema on muidugi õige, et kõik alaliidud võiksid olla majanduslikult tugevamas seisus ja kutsun üles ettevõtjaid ja neid, kellel on pangaarvel vaba raha toetama. Eesti kultuuris on väga tänuväärne tegevus. Mul on väga kahju, et meie tänane eetriaeg ei võimalda seda tulist arutelu jätkata. Aga siiski mõningaid põnevaid mõtteid siin laua taga kindlasti tekkis ja loodame, et et see tähelepanu ülestriste koorida elu ja jätkusuutlikkuse teemal selle ümber ei kustu ja tänan teid väga täna siia klassikaraadiosse tulemast. Soovin teile jõudu ja uute kohtumisteni. Stuudios olid Eesti Muusikaõpetajate Liidu esinaine Janne Frido linn, kooriühingu esimees Raul Talmar Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik, Eesti meestelaulu seltsi juhatuse esimees Arvi Karotam ja koorijuht ning helilooja Pärt Uusberg. Tänane heligaja jätkub nüüd muusikauudistega mujalt maailmast. Ülevaate teeb nele. Impeld muusikauudised. Maailma muusikauudised. Budapestis asuv 138 aasta vanune listi akadeemia avas pärast neli aastat kestnud renoveerimistöid taas oma suure saali. See on maailmas tunnustatud kui väga erilise akustikaga ja 1100 istekohaga kontserdipaik, kus on esinenud omal ajal nii Svjatoslav, Richter, Yehudi Menuhin kui ka näiteks Leonard Bernstein. Uuendustöid alustati listi akadeemia rektori Andreas Ta sõnul seepärast et 1907. aastal valminud saali ei olnud kordagi põhjalikult renoveeritud. Harjutusruumid olid väsinud, küttesüsteem halb ja puudus ka konditsioneer. Renoveerimine läks maksma 40 miljonit eurot. 90 protsendi ulatuses finantseeriti renoveerimist Euroopa Liidu fondidest. 10 protsendi ulatuses kattis kulud Ungari valitsus. Akadeemia suur saal, mis koos lisaruumidega moodustab omaette kontserdikeskuse. Avatiiiferenduslisti sünniaastapäeval, 22. novembril galakontserdiga listi Akadeemia rajati 1875. aastal alustati viie professori ja 38 õpilasega praeguseni. Hetkel õpib akadeemias 800 üliõpilast. Pestis elab üldse ligemale kaks miljonit inimest ja suuremaid kontserdi ooperimaju on seal kokku kuus listi akadeemias värskelt renoveeritud kontserdisaali on lähiajal oodata esinema ja külaskäigule selliseid muusikuid nagu Steve Reich, Isabel Faust, Joa Pällija stiiman isse. Olles. Chicago sümfooniaorkestrilt tulevad rõõmsad uudised, sest juba kolmandat hooaega just võib orkester olla uhke heade finantstulemuste üle. Kõrget piletitulu ja finantskasvu seostatakse mõistagi entusiastliku peadirigendi ka kelleks on Riccardo Muti. Viimase kolme aasta lõikes oli tänavuse fiskaalaasta tulu kõrgeim. Chicago sümfooniaorkestri fiskaalaasta lõppes tänavu 30. juunil. Aasta jooksul teenis sümfooniaorkester piletitulu 22,3 miljonit dollarit, mis on 4,5 protsenti rohkem kui möödunud aastal. Kontserdipileteid müüdi kokku 381000 ja kontserte toimus aasta jooksul 235. Kontserdireisidel. Roosid ja ruumide rentimise tulu laekus Chicago sümfooniaorkestrile omakorda ligemale 10 miljonit dollarit. Riccardo Muti katusel esines orkester näiteks karnegi hoolis ja Mehhikos. Samuti toimus ulatuslik kontserdireis Aasiasse. Academy pension Music nimetada tas hiljuti ametisse uue tegevjuhi, kelleks saab tuleva aasta jaanuarist Jonathan mäles. Ametist lahkub praegune juht Mike Garvey, kellest saab omakorda BBC Walesi sümfooniaorkestri direktor Jonathan mäleson varem tegutsenud inglise rahvusliku ooperi tegevjuhina. Samuti on ta töötanud mänedžeri na selliste kollektiivide juures nagu Monte Verdi koor inglise barokksolistid ja orkester, revolutsionäär, romantik. Ja sa oled talle õnneks on ka üks plaadifirma resonantsklassik loojatest. See on maailma esimene klassikalise muusikale keskenduv firma, mis tegeleb üksnes digitaalsete väljaannetega. Academy of Music loodi aastal 1973. Rajajaks oli Christopher hakkpuud, kelle järel sai 2006. aastal orkestri muusikaliseks juhiks Richard kaar. Kollektiiv on välja andnud üle 300 CD plaadi. Dirigent Daniel paren Paim pälvis Saksamaal kõrge autasu, milleks on Berliini Ülikooli vabaduspreemia. Preemia tõi maestro muusikaline tegevus Lähis-Ida piirkonnas, mille parimaks kinnituseks on 1999. aastal loodud vastistan diivan okestra. Kolmandale detsembril antakse Inglismaal välja protiscampuse Woods preemiad ja praeguseks on teatavaks tehtud nominendid, kelle seas on näiteks Gaabriel Jackson seal Harrison Pötwislu ja Rebecca Saunders. Preemiale kandideerib 39 helitööga 38 briti heliloojat helilooja veebruaril Jackson nomineeritud kahe erineva tööga kahes kategoorias. Tänavuste nominentide seas on ka kaks heliloojad, kes kandideerivad preemiale postuumselt. Nendeks on Rodney Bennett ja Jonathan Haavi. Preemiale tuli tänavu sooviavaldusi 300-lt briti heliloojalt, kellest žürii valis välja 38. Vene riik plaanib arvatavasti ära osta Sergei Rahmaninovi kuulunud Šveitsis asuva residentsi. Villasenar on ehitatud lutserni järve. Olete selles majas asub Rahmaninovi lemmikklaver ja palju heliloojale kuulunud esemeid. Maja müügihinnaks on ligikaudselt 18 miljonit Šveitsi franki. Pianist Andrei Kavrilovi sõnul on president Vladimir Putin juba ostulepingule alla kirjutanud, ent pianistonismad suu jääb väidab, et Rahmaninovi villaostuleping ei ole veel sugugi jõustunud ja läheb aega, enne, kui korda saadakse vajalik dokumentatsioon. Tänavu kevadel levis uudis, et leiti üles tooniku pardal kasutusel olnud viiul. Kuulus Pill pandjaga hiljuti oksjonile ja müüdi seal 900000 naela eest. Võlts siris. Enne oksjonile panekut oli huvilistel võimalik viiulit näha Belfasti linnas Põhja-Iirimaal, kus kuulus ookeaniaurik omal ajal ehitati ja kus asub Titanicu muuseum. Viiulit eksponeeriti seal tänavu 18.-st septembrist 13. oktoobrini. Väidetavalt Ta oli tegu pilliga, millel mängis vallas Haatli ehk mees, kes juhtis Titanicul musitseerinud ansamblit. Auriku hukkudes leiti Haatli surnukeha külmast Atlandi ookeanivoogudest ja koos viiulikastiga, mis oli talle selga seotud. Aastakümneteks kadus viiul inimeste tähelepanu orbiidist, kuni see leiti ühelt jooks ühingult. Pärast seitse aastat kestnud vaidlusi ja uuringuid tunnistati Pill autentseks niinimetatud Titanicu viiuli ostis nüüd oksjonilt 900000 naela eest telefoni teel oma pakkumise teinud inimene, kes on arvatavasti inglane. Muusikauudiseid välismaalt, vahendas nelejevast Reinhold. Kaja. Möödunud teisipäeval, 22. oktoobril toimus Estonia kontserdisaalis kontsert Eesti kontserdi ja Eesti Interpreetide Liidu sarjast eliitkontserdid, kus esinesid matile kontrabassil Mihkel pääske flöödi-il Arvo Leibur viiulil Harry Traksmann viiulil Lauri Väinmaa klaveril Theodor Sink tšello ja Sandra klimaite vioolal kalasid Bergeri vorsakkija fon Williamsi teosed. Sellel kontserdil käis Eesti muusika ja teatriakadeemia kompositsioonitudeng Annema Edala, kes jagab meile nüüd oma vahetuid muljeid. Tõesti õnnestus mul teisipäeva õhtul siis seda kontserti külastada. Huvitav kontsert, mille keskseks figuuriks oli siis Mati lukk ja tema kontrabass. Üldiselt saan öelda, et tegemist oli väga hästi kokku pandud ja muusikaliselt kõrge tasemega kontserdiga. Esitamisele tuli kolm teost. Johannes Mattias Bergeri kvartett, D-duur uppus 110 Antoninud vorsaki kvintett, keetuur uppus 77 ja Ralph von Williamsi klaverikvintett see mull. Repertuaari valik oli hea, sest ta pakkus kasvavat pinget kontserdi algusest kuni viimaste akordideni. Kontsert avati Bergeri kvartetiga, mis on kirjutatud soolokontrapassile flöödi lähti joolalejatšellale. Teada oli minu jaoks just seetõttu väga huvitav, et kontrabass oli välja võetud enda tavapärasest situatsioonist ning mängis nüüd tihtipeale keerukaid soolalõike ja väga kiiret tempole ise elemente. Pean tunnistama, et Mati lukk näitas tõeviisi, mida kõike on võimalik kontrabassiga mängida. Samas pean nentima, et minu jaoks justkui midagi kontrabassi poolt puudu. Ma arvan, et asi on selles, et kontrabassisoolo ei ole siiski võrreldav viiuli vioola soolaga. See on kõlal tunduvalt tuhmim ning kiirete käikude juures lähevad noodid tihtipeale kaotsi. Öeldes seda ei mõtle ma siiski seda teha ei maksaks, et kasvõi lihtsalt visuaalselt oli see väga nauditav, kuidas Mati lukk pilli ülimalt hästi valdas. Teine kontserdile esitatud teos olid vorsakikelpillikvintett juba enne kontserdi algust, sirvisin kava ning see teos tundus minu jaoks kõige huvitavam ja ootasin südamega. Siin teoses oli kontrabassil hoopis teine ülesanne. Ta justkui sidus, juhendas kogu üldist küla ühtseks. See õnnestus ka väga hästi, kvintett kõlas väga tasakaalustatult ning eriti nautisin kolmanda osa pokuad Anted, kus domineerisid kontrabassi mahlakad, pitsikaatad, helilooja oli osavalt jätnud nende pitsikaadude taustaks ka ruumi. Et see eriti välja Belt kõlaks. Esitus oli kõikide mängijate poolt taaskord väga-väga hea, nautisin tõesti. Ja lõpukontserdile pani Williamsi klaverikvintett see mull. Selle teosega on kaasas muidugi väga konfliktne ajalugu seoses sellega, et helilooja oli selle teose pannud esitamiskeelu alla 1918.-st aastast, kuni siis 90.-te lõpuni. Lugesin, et selle põhjuseks võis olla autori ebakindlus teose suhtes. Ta oli päris noor veel selle kirjutamise ajal ja alles otsis oma isikupärast telligelt. Pean tõdema, et seda oli justkui teosest ka välja kuulda. Et see oli väga laialivalguv, väga tormakas, väga tundeküllane. Kõiki elemente oli justkui liiga palju aga see teos siiski sobis kontserdile väga hästi, kuna ta justkui äratas üles kõik need suured dünaamikat, mis seal olid väga ergutav, mõnus. Ja kuigi see teos siiski päris minuni ei jõudnud või ta minust siiski väga kaugeks oli esitus siiski interpreetide poolt jälle väga kõrgetasemeline. Üldiselt nautisin kontserti väga publikut, saali jätkus, kuigi oleks mahtunud veel. Ja eks selliseid kõrge tasemega interpreedid, nagu sellel kontserdil kaasa tegid Mihkel Peäske, Arvo Leibur, Harry Traksmann, Lauri väinmaa ja nooremad Theodor Sink ja Sandra klemaate tekitasid kindlasti palju huvi selle kontserdi vastu ning tore oli näha kontserdisaalis oli palju noori. Eks kindlasti pole saladus, et paljud nendest olid interpreetide õpilased akadeemiast, aga see oli väga. Tore üldised, väga nautisin kontserti. Möödunud teisipäevasest Eliitkontsertide kontserdist kõneles Annemai Edala. Möödunud kolmapäeval, 23. oktoobril toimus Tallinna metodisti kirikus helilooja Toivo Tulevi autoriõhtu magnificat. Kontserdil esinesid Läti raadiokoor ja Tallinna kammerorkester, dirigent Kaspars Budnintsivad juhatusel ning solistid olid kontratenor ka Bo Chan ning löökpillimängija Heigo Rosin ja Vambola Krigul. Lisaks soleerisid Virgo Veldi altsaksofoni Age Juurikas orelil. Kontserti käis kuulamas aegut Kadak, kes on nüüd stuudios oma muljeid jagamas. Ettekandjate nimekiri oli tõesti päris muljetavaldav. Väga head solistid Heigo Rosina ning Läti Raadio koori eeslauljad võib-olla kõige rohkem avaldaski muljet. Esimene teos legatissimobivad pillidele, mida mängis Heigo Rosin, mis oli ühtlasi ka löökpillikonkursi kohustuslik pala. Oli näha, et Eegolulise selge tuli see peas mis on üsna tavatu tegelikult näha, selles löökpillimängija mängib üsna ulatuslikku teost niimoodi peast. Seda oli väga muljetavaldav vaadata, ta valdas seda materjali ikka täielikult selles suhtes, et esiteks tema visuaalne pool kontrollib oma ülejäänud kehaliigutusi ka väga täpselt, et see on täitsa visuaalne elamus seda kogeda. Aga mis kõige rohkem omale muljet avaldas, oli tema meeletu kontroll vaiksete stena meestes registrites. Ta kontrollis igat väikest lööki mängida Dremoloosid Piano pianissimas nagu päris pikalt sellise kontrolliga seal ikka nagu täiesti teine elamus, kus löökpillide valik iseenesest oli väga hea, et nüüd tämbriline kokkusulandumine oli, oli tõsiselt hea, see oli tõeline elamus. Veel pakkus elamust päris ulatuslikule koosseisule tema Aisseid hua jõutšisse Tiiu teos, kus siis kontratänaval saksofon, orkester ja orel siis mängisid. Seal oli väga-väga ilusaid hetki kontserdi näol, muidugi kiriku akustikas oli ma ei tea, kas jumalik oleks võib-olla liiga otsene väljendus oligi ilmselgelt mõistetav. Aga ta tõesti oli, seal, muidugi peaks mainima siia juurde, et noh, et kompositsioonist küsimustest ma ei saanud autoriga kõikides punktides täiesti nõus olla. Aga see võis olla minu sellise eelhäälestuse küsimus sellest, et Toivo Tulevi varasematest teostest ma olen kontserdisaalis, on väga suuri elamusi, võib-olla seekord jäi natuke alla endale teistele, aga, aga eks ole küsimus alati selles, et kui sul on autorikontsert, sa pead täitma täis kontserdi aja, et, et siis on oht, et autor võib ennast kordama hakata. Meesid mulli tekkides magnificat. Võib-olla minu jaoks oli kogu selle ülejäänud kontserdist nagu raskuskeskmega üsna nagu sarnases võtmes, et siis kui teda, kui ta oleks nagu olnud lõpus, võib-olla oleks oodanud mingit teatavat kulminatsioonis. Mina seda isiklikult ei tajunud, aga samas jällegi, kellega ma teistega pärast arvutasin, pärast kontserdid, siis teised said seal elamused, kulminatsioonimoment enda jaoks tekkis minu jaoks isiklikult vähem, aga esiettekannete puhul on ikkagi selliseid kaheldavad hetk, et kas kunagi ei tea, kui palju keegi on proovinud teha, aga eks see on alati olnud selline logistiline probleem, tekib sinna juurde ka teose mõjus, kuigi oli hetki, kus ma pidin enda käest küsima, et kas need asjad olid mõeldud või see oli nagu juhuslik minu jaoks jäänud magnifikad siis selle kontserdi nende kõige eredamaks elamuseks. Ma olen saanud väga-väga eredaid elamusi Toivo Tulevi kontserditelt ja ma läksin saama sedasama emotsiooni. Aga, aga võib-olla minu ootused olid selles suhtes liiga kõrged, et seemnekontserdi spetsiifiliselt silmas pean, oli Estonias, kus on täiesti teine akustika. Olukord on ka selles suhtes natuke teine ning teos oli ka natuke teise nagu suunitlusega. Et siin on jadamisi neid erinevaid muutujaid, mis võib-olla siis andsid kokku selle, et see kontsert ei olnud, võib-olla on nii ere kogemus minu jaoks olid eelmised olnud helilooja trump, sellel puhul võib öelda ikkagi on see, et nende teostajad kliendid on ikkagi väga tugevatel tekstidel väga tugevatel teemadel, üleüldiselt. See intensiivsus kumab ikka sellest muusikast läbi. Need on kirjutatud väga siirast emotsioonist kui ilmselt väga keerulistest emotsioonide summast. Ja eks see konflikt paistab muusikast välja ka ja nagu need valukohad on väga eredalt esile toodud konfliktipunktid. Ning need väljenduvad muusikas väga muljetavaldavad. Kokkuvõttes ma pean ütlema, et ma sain ikkagi selle, mida ma ootasin. Et mul olid teatavad eeldused ideeliselt täideti, selles suhtes need ei trumbatutele, küll aga neid täidetud. Muljeid helilooja Toivo Tulevi autori ohtralt jaga suvekoti kada. Selline oligi 26. oktoobri heligaja saade. Tänasele saatele tegid kaastööd Annema Edala Ove, kuid Kadak ning nelevasteinfeld saate helioperaator alli Katrin maadik ning toimetaja Johanna Mängel. Aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.