Maailma suurim saar, autonoomne Gröönimaa, kuulub Taanile. Riigipea on Taani kuninganna Margrethe, peaminister aga avamees Hans Enok. Sen. Saarel elab ligikaudu 55000 inimest, pealinnas nokkis 14000. Suurem osa saare kahest miljonist ruutkilomeetrist 85 protsenti on kaetud jääga mis on keskmiselt 2000 meetrit paks. Gröönimaa pealt vaadatakse, kui kiiresti maakeral temperatuur soojeneb. NASA on Gröönimaa jääd uurinud hoolega ja Ameerika teadlased on veendunud, et jää õheneb Gröönimaal üks meeter ühe aastaga. Viimane uurimus näitab, et 80 protsenti Gröönimaa elanikkonnast tahab saada Taanist sõltumatuks. Peaminister Heinoksen siumuti parteist pooldab senisest suuremat autonoomiat. Tema koalitsioonipartner Hatta Suti partei arvab, et Iseseisvusega tuleb oodata kuningröönlased selleks valmis on. Kes elavad sellel saarel, kuidas nad elavad, seda räägib meile Tuuli Aule kunstiakadeemia tudengid, kes elas Gröönimaal poolteist aastat ja jutu alustamegi sellest, kuidas eestlane Gröönimaale elama satub. Mina sattusin väga juhuslikult, et nägin ühte anot Taani ajalehte kuulutuse lehte ja siis silmasin seal ühte kuulutust, et vajatakse lapsehoidjat Gröönimaalehte Taani perre. Kuigi see oli nagu üsna vana ajaleht juba siis moodsalt ikka võiks proovida, nagu Gröönimaa on mul alati nagu lapsepõlve unistustest sees olnud, et sinna tahaks nagu minna ja siis võtsin ühendust ja saingi üsna vastuse ja paari kuu pärast rõiva Gröönimaal. Mis tähendab seda, et enne oskasite taani keelt taani keelt oskasin ennem jah, muidu oleks võib-olla raskeks veninud. Kuigi nad olid nõus ka sellega, et nagu inglise keelt räägib, nagu seal peres. Et noh, et siis lapsed õpivad, aga ikkagist taani keel on nagu vajalik seal. Et üldse nagu ühiskonnas noh, et hakkama saadan ta ainult vaja ikkagi. Kuigi nokkis saab ka inglise keelega nagu suheldud. Gröönimaal elab meie mõistes minu meelest käputäis inimesi üle 50000 enamus neist on siis taanlased ja räägivad taani keelt. Saan ma õigesti aru? Enamus on ikkagi kreeklased, räägivad kreeni, keelt, taanlasi on umbes võib-olla 5000 või natuke peale selle, et seda ei olegi nagu täpselt kindlaks tehtud, et palju neid ikkagi võõraid seal on, nagu et seal on ka nagu paljudest erinevatest teistest rahvustest, et alustades Aafrika väikeriikidest õpetades eesti, Läti või siis Leedu või Poolaga. Siin ongi meil ees just ühe lätlase fotoalbum Gröönimaast. Et temale siis lätlane, kes elab Gröönimaal Tema elab juba pikemat aega Gröönimaal juba 79.-st aastast või midagi sellist, et igatahes 70.-te keskpaik oleks ta sinna ekspeditsioone tegema, et on ise õppinud geograaf. Siin selles raamatus lehitsesin seda enne ka siin on palju pilte Grönlastest endist. Nad on niisugused tõmmud ja tumedasilmsed ja, ja hästi tumedate juustega ja lapsed on hästi säravate silmadega. Missugused inimesed nad on. Eks need ongi siuksed, särasilmsed, rõõmsad inimesed. Minu eest hästi kaunis rahvas. Nad meenutavad natukene ka indiaanlasi. Et indiaanlastega on tegelikult kindlasti üheskoos tuldud Aasiast vä? Ega tegelikult nendel eriti vahet ei teekski, kui riided oleks samad ja rahvuslike tunnusid juures ei oleks nagu rahvariided või midagi sellist. Tegelikult indiaanlased paiki Eskimatele sellise nime nagu veskima, mis on tegelikult sama solvav kui mustale öelda neeger. Tegelikult peaks ütlema vist üldse inuid nii-öelda iski maade kohta. Sest et eskimo tähendab toore lihasööjate nendele nagu ei meeldi, et see võib-olla ongi suurem eristus nagu indiaanlase ja kreemjas ehk siis sinu hittide vahel on see et nemad nagu söövad toorest liha, aga indiaanlased nagu küpsetavad Nagu me juba toidu juurde jõudsime, siis räägime kohe toidust ära, et sõita ise ka toorest liha. Toorest liha söönud kuigi küpsetatult ma andsin ikka nende erinevate liha sordid ära hüljest ja vaala, küll jazzi, muskusveist ja, ja nii edasi. Kõik on üsna kalamaitselised, aga ise nagu suur kala ei ole, et siis nagu lemmiktoitudeks ei saanud. Islandi laste kohta räägitakse ja islandlased on terved, sellepärast et nad lapsepõlvest peale on harjunud juba kalamaksaõli sööma ka lisaks kalale ja et nad söövad isegi hommikuputru niimoodi, et ei panemite moosi peale, vaid kalamaksaõli peale, et kas Gröönimaal ka niimoodi söödi kalamaksaõli palju lisaks kalale veel. Seda, miks, sest nendel on ikkagi hüljes nad põhitoit, et see kala nii väga ei olegi. Et kala läheb ikkagi ekspordiks, et selle pärast nagu püüavad kala. Aga põhileiti on ikkagi hüljes ja terve hüljes süüakse ära, et kõige maitsvam osa on toores hülgemaks, mis nagu purskab verd sellega naljakas vaatepiltkirjas üks indeks kreeni taamal uhkes hülgenaha kasukese, siis nägu on verine, sest et on just seal kuskilt turult endale maitsva palakesi. Jäkk ütleks, millal. Proovisite ei proovinud tänava täiesti selle hülgepüügi juures, et seal värskelt, et siis ta on nagu selline mõnus soe veel. Et see on nagu tõeline delikatess nendel. Aga kuidas muidu pere toidulaud välja nägi ja millal see põhiline toidukord nagu oli, kui vanad lapsed olid, keda te hoidsite? Mina olin üldsegi taani peres, nii et oli täiesti euroopalik toit ja euroopalikult kõik nagu veelgi. Aga minu sõbra täitud enamuses kõik kreeklased ja nii palju, kui mina nagu jälgisin, mida nemad söövad, siis on ikkagi ainult hüljes, hüljes, hüljes ja vahepeal midagi muud ka, ehk aga hüljes erinevates variantides, põhiline on see, et keedetakse liha ära, natuke riis on see sihuke leemega, et seda nagu süüakse, see haiseb väga jube hästi, et see nagu roiskunud kalalõhnaga või see on nagu hästi jube maitse on ka minu meelest, noh, ma arvan, et sama, võib-olla roiskunud kala. Et see on nagu teada, et kui keegi nüüd kaugelt tunda juba, et kui keegi kodusi Kuidas taanlased ja iirlased omavahel hakkama saavad? Üsna halvasti tegelikult et ta ei ole siiamaani üksteisega sõbra suutnud, et väga vähesed taolised suhtlevad kreeklastega ja üldsegi keelduvad Gröönikeele ära õppimisest, et mõni on seal elanud terve elu, aga täitsa ühtegi sõna nagu öelda, mõni ei oska isegi tere öelda, et see on nagu hästi, kummal nagu pärit võib olla 50.-test 60.-test aastatest. Lätineid taanlasin Gröönimaale õpetajateks, siis nendel oli ainuke kohustus oli see, et nad ei tohi suhelda Greenlastega, nende oma keeles ei tohi Gröönikeelt ära õppida ainult taani keel, taani keel, taani keel. Et see oli nagu, no võib-olla siiamaani sees. Praegu on Gröönimaal suhteliselt suur autonoomia Taani riigist. Seda küll jah, kuigi taanlased ise ütlevad, et me hoiame teid üleval ja nii edasi, aga tegelikult Sa oled üsna suurt kasu kraanimast, et see on, sellepärast nad võib-olla ei tahagi seda Greenivad ära anda. Et Gröönimaal on tuules on USA sõjaväebaas, mille eest USA maksab tohutuid summasid. Ma arvan, et need on need summad isegi kasvanud. Aga see kõik läheb nagu Taani riigikassasse. Nii palju kui mina olen kuulnud, et see, mis Taanis ja USA-lt Gröönimaasõjaväebaasi eest ei, on isegi suurem kui see, mis Taani annab Gröönimaale toetuseks raha, et nad saavad nagu kasumit. Ja need firmad, mis on Gröönimaal, on paljud Taani omad. Et see raha läheb ikkagist Taani. Nõidid ise tahaksin iseseisvust. Kindlasti tahavad sellest siis, kui mina seal olin, siis räägiti väga palju sellest, see ongi nagu kahevõitlus Gröönimaa ja Fääri saarte vahel, et kumb saab ennem iseseisvuse, et need aastaid tagasi leiti fääri saarte juurest naftat, et mõeldi äkki see nagu nende väljapääs ja Gröönimaal otsitakse ka naftat ja on leitud. Veel ei ole nagu nii palju, et iseseisvuda vist. Aga see on kogu aeg päevakorral. Nojah, ja võib-olla ühel hetkel selgub, et neil aitab ka sellest Nato baasist et NATO peab meid hoopis üleval. Sabinad ilmselt vajavad, ma sain aru, et need looduslikud tingimused on ikka nii karmid. Ma ei tea, kas just abi selles suhteliselt nad saaksid ka ise nüüd järjele, selles suhteliselt süsteem on juba sees, süsteem toimib, et kui see raha tuleks kuskilt mujalt või saaks ise nagu selle raha kuidagi ekspordiga, siis siis ikkagi toimiks kõik nii või teisiti suhtles Taani või USA või mis iganes riigiga õppima vaja saata ja välja koolitada, et see, see jääb ikkagi siis. Loodus on seal karm. Suurem osa sellest saarest on lume all. Seda küll jah, jäähaldja oleneb tegelikult piirkonniti ja noh, nemad on ka ära harjunud sellega, et nende jaoks ei ole karm, et see oli nagu täielik üllatus mulle, et isegi minuvanused noored, kes elavad linnas, on ikkagist loodusest niivõrd teadlikud ja kui kuskil midagi juhtub, siis nad oskavad nagu välja tulla, et ükskord õhtul hilja läksime sõpradega mägedele ronima ja siis tuli paks udu ja kell oli juba üsna palju ka, et 12 saamas. Ja me ei näinud nagu rohkem enda ette kui 10 10 meetrit ehk. Tegelikult peaks koha peale jääma, et sa ei tohi nagu liikuda edasi. Sest Sa ei tea kunagi, kuhu, kuhu suunas sa lähed, sest et see haigus ei ole nagu metsased, sa kuuled, et sealpool on nagu autode ja nii edasi, et see oli ikka linnast eemal vähemalt neli, viis kilomeetrit ja saad samuti nagu mägedes ka. Siis nad võtsid lihtsalt käed ja ütles, et siin on põhi-lõuna-sinna-tänna ja imago passite millegita isid kohale nagu mul oli nagu tõeline üllatus. Mõtlesin, et nemad nagu midagi jaga sellest lootusest, et on popkultuuriga ikkagi üles kasvanud. Aga see nendel lihtsalt veres nagu näitavad loodusesse kividest imeasju, nagu, et teavad sellest palju ma arvan, ükski kremlile jätta ja looduse pärast. Kui ei ole jääd või lund, mis siis on kivid? Siis on kivid või murud või võililled. See oli nagu jah. Suvel on terve maa kollane, sest et võilill tohutult palju. See oli üllatus. Puid puid ei ole, lõuna pool on küll siuksed, põõsad, aga puid otseselt ei ole. Nendel ei olegi nagu seal kasvada, sest tuul on niivõrd suur, et võiks pikale Islandil ka tegelikult ei peaks olema, aga seal on nagu üritatud ise kasvatada või kasvama pannud kassadest. Kui seal keset Gröönimaad seista, siis mina arvasin, et Gröönimaa on niisugune üleni lagendik, lage maa, et, aga nüüd ma kuulsin, et on ka mäed. Mägesid on palju, hästi ilusad on, kui lennata, siis see on võimas vaatepilt. Rannikute ääres on sellised ilusad rohelised fjordid ja tõeliselt ilus. Mulle väga meeldib. Talv on väga külm, aga suvi. Suvi on soe, aga seal on nagu tuul. Ega ma ei ütlekski metallkülmunud, aga fjordidesse olles on suvel võib-olla isegi pluss 30 kraadi, aga seal on külm tuul nagu puhub, et seda just ära. Aga talvel on hästi kuiv ja siis on nagu miinus 25, võib meile tunduda miinus viis kraadi. Kuid sellel on nagu omad ohud, et see mingit kõrvad või midagi ära ei kuku, sellepärast et sa nagu ei taju ära, et niivõrd külmal väljas Kuulame Gröönimaa muusikat ka. Võtsin kaasa Gröönimaa hetke populaarseima rokkansambli nimega Chilli flaide, kus on kõik, on kreeklased, et minu meelest väga üllatavalt hea muusika visata ja see on ka hea, et nad laulavad omaenda Gröönikeeles, mitte taani inglise keeles.