Kaunist keskhommikut, rahva teenrid, nagu ikka laupäeviti kell 11, null viis alustavad ja meie käes on siis järgmised 55 minutit, et rääkida möödunud nädala sündmustest ja täna siis teenivad rahvast. Aivar Hundimägi Äripäev ja Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe. Eesti televisioonist. Valimised on läbi, aga valimiste kaja veel ei veel ei vaibu, tegid mida eile hommikul oma postkasti kodus lahti ja välja vupsas valimisreklaam. Et oh taevas, et mis siis nüüd, et et keegi nüüd nagu põhjalikult hiljaks jäänud, aga, aga ei. Üks Tallinna abilinnapeadest oli otsustanud oma näopildiga saata mulle tervitused ja ja tänada, et ma tema poolt hääletasin. Tema poolt muidugi ei hääletanud. Aga, aga ilus ilus žest ikkagi, ainult et esimene mõte mulle, et kas, kas tõesti siis nagu raha pidi jälle jälle raiskama, see võib olla selline nagu valimiste kampaaniahinna hinna sees. Sain kaks päeva pärast valimisi posti pandud kaardi kutsega tulla Edgari kohvikusse ja siis saad, saatjaks oli märgitud sõbrad pärast valimisi ja see tempel, mida ta postile pandud oli pandud kaks päeva pärast valimisi äkki mingisugune väikene oli oma tööd teinud lohakalt? Jah või keegi mõtestab nalja. Aga võib-olla on ettevalmistus juba järgmisteks valimisteks ettevõtluset, sa pead kogu aeg turundama ja olema pildil ja kliendiga suhtlema ja järgmised valimised tuleb ja tulevad ja neid pole mitte mitte vähe, eks me räägime ka võib-olla natukene sellest, aga praegu siis käib üle Eesti valimisvabadust valitsemiskoalitsioonide kokkupanek. Ja üldiselt tundub, et, et asjad lähevad suhteliselt sujuvalt mõned sellised kolleegid või, või sellised humanitaarala inimesed kes on siis nüüd sattunud riigitüüri või linnatüüri juurde, õigemini et päris huvitav on, on jälgida siis tulevastel aastatel, et mismoodi nad oma oma tööga hakkama saavad, noh kasvõi siis Kuressaares, kus kus kolleeg Hansast saab linnapea ja, ja Viljandis Ando Kiviberg, folgijuht haarab linna juhtimise ja noh, mitte et ma tahaks kindlasti mitte midagi ette ette ära öelda, vete ära sõnada, aga ma lihtsalt noh, meil on kolleege, sõna otses mõttes kolleege siitsamast majast, telemajast lehtedest läinud ka poliitikasse ja üldiselt Ta noh, mingit statistikat ja selle kohta ei ole ja ja keegi ei ole seda viitsinud ka teha, aga aga ega, ega suuri õnnestumisi ei ole, nii et igal juhul me oleme soovinud nendele nendele kahele vähemalt, keda ma nimetasin pöidlad pihku, et et äkki äkki äkki neist saavad head valitsejad. Noh, ma arvan, et see, et kas inimene on humanitaar- või reaalvõi, mis muud tahes haridusega ei ole linnajuhtimise puhul nüüd küll selline otsustav, et loomulikult bilanssi peab tundma ja kulusid ja tulusid laskma kokku arvestada ka. Aga see küll nüüd kuidagi ei tohiks mõjutada, pealegi Eestis läbi aegade enim hääli saanud linnapea on ju hariduselt ajaloolane, samuti humanitaarne. Nojah, ei, lihtsalt on nimetatutel ja, ja paljudel teistelgi, kes nüüdisvalitsema asuvad poliitiku kogemus, kui selline puudub. Ahjaa, alati on seal olemaskaaslasi, kes muidugi aitavad ja alati on seal olemas väga-väga kogenud kaaslasi, kes oskavad bilanssi teha. Ütleme nii, et väiksemates kohtades on selline, kuidas nüüd öelda selline suure poliitika tegemise vajadusi oluliselt väiksem, et kui me räägime ikkagi sellisest erakondliku poliitika sissemurdmisest kohalikul tasandil, siis Tallinnas ja ja Tartused, et mujal on selline selline erakondlikus või maailmavaade parteide vahel nagu noh, nagu vähem nagu mõjule pääsevad, seetõttu sünnivad ka kohalikul tasandil selliseid võimuliidud, mida me riigi tasandil reeglina ei näe. Mulle tundub, et kohalikul tasandil sa peadki olema, et edu sõltub ka sellest, kui paindlik sa oled ja kui hästi sa sinna sellise uue mutrina sellesse masinavärki omavalitsusel masinavärki sobitud, et et kui siin ajalugu meenutada, siis ka paljud tuntud ettevõtjad on tahtnud minna poliitikasse, aga, aga ega nad seal väga pikalt pole vastu pidanud ja tõenäoliselt ongi seal see probleem olnud, et, et võib-olla ollakse liiga liiga jäigad ja, ja ei, ei kuulata seda siis ametnikkonda või partnereid. Mina isegi ütleks, et nagu, nagu jäigad ollakse, vaid ollakse harjunud noh, need need sellised käitumisja, otsustamismustreid, mis on täiesti loomulikud erasektoris ja ettevõtete juhtimisele, et et võib-olla sihukese omavalitsuse tasandil või ka riigi poliitika tasandil, et sa ei saa lihtsalt teha, et sa oled kas seotud juba igasuguste riigihangete ja muudega, et need protsessid on märksa aeglasemad, sa ei saa nii kiiresti seda vankrit pöörata ja siis sul tekib sellest frustratsioon ja ja nõnda edasi, et Sa võid minna geniaalset ideed, sul võivad olla ka absoluutselt jumalast õiged ideed. Aga sa pead samad mingil määral ennast kehtestama ja mingil määral arvestama nende oludega, kuhu sa satud. Ma üldiselt arvan, et ega, ega, ega need uued inimesed, kes nüüd satuvad täiesti nagu võib-olla esimest korda niukses veidi suurema poliitika juurde, et ega nendelt keegi ootagi, et nad midagi väga vapustavalt nagu muudaks või teistmoodi teeks. Võib-olla küsimus on pigem sellises nagu suhtlusstiilis, millal, nagu oodatakse, et et see oleks natukene nagu teistsugusem, kui neil, kes on olnud seal kusjuures neli, kaheksa või 12 aastat juba, et ja sellega nagu mugandunud ja võib-olla natuke liiga ülbeks muutuma sellest tulenevalt võib-olla see, mida valija võib-olla kõige rohkem inimestelt ootabki teda nagunii-öelda. Vali valijad jah, aga mulle tundub, et, et kui sa oled niisugune noor ja ambitsioonikas ja tahad nagu oma oma jälge jätta, et siis noh, ikka päris nagu nagu lõdva kummiga ka ei saa seda asja võtta, et et noh, ma usun küll, et, et niinimetatud del kui paljudel teistel on ikkagi mingil määral marssalikepike põues. Et kui see see valitsemisaeg läbi saab, et siis ah, oli kah üks amet, eks ole, tegelikult sa oled igavesest ajast igavesti kirjutatud selle linna ajalukku kui, kui linnapea ja kui, kui seda meenutatakse ainult läbi mingite ebaõnnestumiste, siis on siis on ka piinlik. Nii et eks nad, eks nad peavad tööd tegema ja, ja kohanema selles vähem tegelikult vot seda, mida just enne sai sai mainitud, on, on räägitud sellest aa noh, Tallinna ja Tartu veel, eks ole. Tartus on kõik korras, Tallinnas on ka kõik korras. Et tegelikult midagi midagi uut ja selles mõttes ei ole, et, et linnapea kruuse ja volikogu esimees ust on ju vana kombinatsioon, et pole siin nagu nagu uut midagi Tallinnas, ma ei, ma ei mäleta, kus, aga ma lugesin, et, et Tallinna volikogus siis 79-st kohast nagu seal on 33 asendusliiget on mis on nagu loogiline, et, et väga paljud lähevad linnavalitsusse, paljud lähevad linnaosa vanemateks ja palju. Kas ministrid, kes kandideerisid peibutuspartidena või, või riigikogu liikmed oma senisest tööst ei loobu, et üsna loogiline, et nii suur hulk nagu läheb, aga, aga noh, ütleme nii, et see nii on valimised läbi ja minu meelest oleks nagu tasuks nagu mõelda sellele, et kas 79 volikogu kohta on nagu ei ole nagu natuke üle pingutatud, et et tõsi, selles ei ole süüdi. Seni linna juhtinud Edgar Savisaare Keskerakond see muudatus tehti, mälu ei peta IRL-i poolt selleks et idee tasandil teeme enne üle-eelmise valitsuse mõte oli selles, et justkui anda nagu vähendada. Ta Lasnamäe nagu mõjujõudu, aga tulemus oli see, et nagu ikka selliste puhtalt lähed valimisseadust muutma. Lõpptulemusena saad risti vastu ja ei mingit, aga mis sa tahad öelda, et see peaks olema väiksem? Minu meelest võiks küll olla, natukene lappasin kolme peale mis iganes Tallinna-suguses minu meelest piisaks 50-st, et noh, nagu pool parlamendi koosseisust võiks nagu piir olla, et noh, 79 saadikud Tallinnas volikogus, no on natuke palju. Jah, Aivar, ma olen täitsa nõus Urmasega selles osas, et omal ajal see tehti selleks, et ennast tugevdada ja nii edasi Savisaare vastu, eks see oli mõeldud geniaalse käiguna, aga kas sa said selle käigu välja, mõtlevad just nii, et midagi midagi ei ole teha, et et see erakond on oma oma oma toetust suurendanud ja nüüd saanud rekordarv mandaate Tallinna volikogus, nii et jah, aga noh, kes, kes mis alustel üldse on arvata, et minnakse nüüd jällegi, ega nad selle koosseisus olekski, saakski, saaks härma, aga miks, miks nagu peaks või, või kes kes võtab selle sammu ette, et missugune see loogiline põhjendus nüüd on? Nii, aga vähem on ikkagi, räägid, tõota Tallinn saab siis, saab siis järgmine nädal nagu jälle volikogu tuleb järgmisel neljapäeval kokku ja siis jagatakse taaskohad, nii et vaatame, kas linnavolikogu linnavalitsus jätkab, jätkab samade, samade inimestega ehk siis abilinnapeadega ja, ja volikogu esimehega või, või mitte. Linnaosavanemad on ka päris huvitav vaadata, et, et tavaliselt see on, see on olnud Keskerakonnast selline nii-öelda uute nägude poliitikasse toomise koht, et hüppelaud hüppelauda, et, et saab siis näha kindlasti mingid muutused seal toimunud kas või selles, et üks selline linnaosa vanem ütleme, läheb lapsepuhkusele, aga, aga ma arvan, et neid muutusi võib tulla isegi mõned veel, et seal selles mõttes vaadates viimase aja meediapilti oleks tema üks peamisi kandidaate, kes võiks hüpata, aga aga praegu ta ei saa eriti hüpata minu arust, et selles mõttes on see pärit põnevalt. Nii, aga nende lõppenud äsja toimunud valimiste mõjust siis järgmistele, nagu ma ütlesin, mitmed, et valimised on ees, 25, Mai järgmine aasta on europarlamenti ja siis tuleb ridu riburada mööda siis ka riigikogu ja lõpuks ka president, et kui europarlamendi ja riigikogu valimistele need tulemused siis nagu otsest mõju ei avalda kuigi kaudselt kindlasti siis siis presidendivalimistel, kui need lähevad nii-öelda põllu peale ehk riigikogu ei suuda ära otsustada siis on väga oluline, kes nüüd äsja ära valiti. Jah, ja ei ole oluline mitte ise iseenesest see, et kes ära valiti, vaid millised koalitsioonid tekkisid. Et reeglina saadavad kohalikud omavalitsused siis valijameeste kokku kokku siis volikogu esimehe noh, mis on, mis tähendab seda, et noh, näiteks võtame noh, ma ei tea, et kui kui Valgas on ju Keskerakond küll näiteks valimised võitis enim hääli, siis tähendab see seda, et aga aga koalitsiooni pääsenud siis noh, Valgast ei tule nagu selle arutluse põhjal nagu nagu Keskerakonna esindajad valijameeste kokku ja mõnes teises kohas on kindlasti vastupidi, kus Keskerakond ei saanud parimat tulemust, aga Tartu näiteks just saada volikogu esimehe harmustaniana ja vaata, see oli suurema suurem suurem ka, on ju niikuinii on ju, et aga et noh, see need koalitsioonid määrab küll ainult mandaadiga just, et need koalitsiooni ja sisse ja ma arvan, et praegu on ilmselt keeruline nagu nagu ennustada seda, et et mis meelsusega see valijameeste kogu võiks olla, sest sest ikkagi valimisliidud tegid ikkagi üle-eestiliselt väga nagu hea tulemuse. Aga kui hakata neid valimisliitude taha natukene vaatama, siis, siis on nende taga ikkagi väga palju erakondi Hondade liite. Et, et see on päris suur nagu matemaatika ja, ja siiski, ma arvan, et kui tänastest Eesti Päevalehe laupäeva lisas ütleb Siim Kallas väga selgelt välja, et tal nagu ambitsioon saada saada Eesti järgmiseks presidendiks, siis. Ma ei mataks maha siiski ka seda võimalust, et võib juhtuda see, mis juhtus nüüd viimastel presidendivalimistel. Ehk et president siiski suudetakse ka pärast järgmisi riigikogu valimisi tekkima jõudude vahekorra puhul valida äraga parlamendis. Siin on veel üks aspekt, et enne enne toimuvat veel läks kahed valimised enne presidendivalimisi. Need koalitsioonid, mis praegu moodustuvad, ei pruugi olla kuigi püsivad, et need koalitsioonid võivadki omavalitsustes muutuda. Et seda võib-olla on ka nagu vaadata selle praeguse protsessi pealt, et et mis need transid võivad olla, kellel Siim Kallase intervjuu oli tegelikult päris huvitav. Mõneski mõttes. Et. No päris niimoodi nüüd ei olnud nagu, nagu seda artiklit, seda intervjuud pikka intervjuud üle mitme lehekülje, nagu leht ise oli välja välja reklaaminud, et et kui me võtame ikkagi selle teksti, siis, siis noh, see ei ole nii ühene, et Kallas ütleb jah, tahan saada presidendiks. Ei ole vastupidi, ta loeb pilk pika nimekirja ametikohti, kuhu, kuhu ta mille peale ta mõtleb, et praegu mõtleb ta kandideerimisele võib-olla jällegi mitte mitte päris kindlalt Euroopa parlamenti. Aga takistuseks on see pidev lendamine, mis loomulikult on tüütu ja siis ta. Ja siis ta ütleb, et ta võiks tegelikult ka jätkata voliniku, nagu valitsus selle ettepaneku teeb või nii otsustab, et, et selles ei ole ka mingisugust nagu juriidilist takistust ja, ja enesetunne ja tervis ja kogemusega oleme, mõtle, et isegi kui ta tahaks presidendiks saada praegult selle nagu selgelt välja mõtlete, lastakse nii auklikuks selleks ajaks kui presidendivalimised käes, on selle selge. Ja Siim Kallas, rõuge auklik ega, ega see, see taak, mis tal siin Eestis nüüd kaasas on ega see saadab teda ja seda kogu ülejäänud tema töömehe elu ega, ega ükskõik, millise ametiposti ta võtab või saab või valib või kandideerib ja saab siis igal juhul kogu aeg tuletatakse meelde. Äripäev on üks esimesi, kes, kes kalašnikov kogu aeg puusa peal ja annab, annab tuld ja tema, noh, ütleme ma arvan, et teda ei häiri need kunagised teemad enam, sest ta saab alati ennast kaitsta, öeldud seda, sellest on nii palju räägitud ja nad on ikkagi üpris vanad asjad, et kas sealt midagi uut tuleb, noh ütleme seal VEB fondi uurimine, et, et seda me veel ei tea, et kuhumaani riigikogu erikomisjon, Aivar, ära ära ütle, mulle tundub, et teda häirib küll, oodates nii sedasama mainitud intervjuud kui ka tema niukseid ele intervjuusid ja mõningaid, kui seal üks üks tütarlapsajakirjanikud tal lifti järele ronivad ja kõik, mida me oleme korduvalt teleka ekraanilt näinud, et ei ole ta nii deflonist midagi, ta iseasi, kas see mõjutab tema nii-öelda saamist mingil ametipostil ja see on isejutt, jah. Aga teda, kui inimest häirib ja inimest külla ma mõtlen, et see, et kas tal nagu see poliitiline karjäär siin Eestis, et kas ta võiks mõnele sellisele olulisele ametikohale saada, et seal, ma arvan, on see nende vanade lugude mõju suhteliselt tagasi. Ma olen täpselt nõus, et pigem saab nüüd vanade lugude asjad mõjutada mingeid piiri lausuda ametitele, kui nad pole siiamaani mõjutanud, siis siis ei hakanud mõjutama edaspidi kalla sisenete pesuga ilustajate lõppude lõpuks ma olen 65, ma olen pensionär, ma võin kohe pensionile jääda. Ja ta on öelnud ka, et temast võiks saada näiteks lektor või professor, Tartu Ülikooli majandusteaduskond. Kui ta oma loengu ära peab, siis hüpitab lapselapsepõlve peal ja no mida ma kallasest elu sees ei usu, vaadates tema helist vitaalsed olemist. Okei, aga, aga pärast valimisi rusikatega vehkimine käib ka Toompeaväel täie täie vinnaga edasi. Eks, lõppeva nädala kindlasti kõige kõige kuumem sündmus oligi ka seesama Eerik-Niiles Krossi juhtum, mida siis, mida siis uuesti nii öelda vibu vinna tõmmati ja, ja, ja täiega täiega edasi läheb. See oli mõneti ootamatu jah, et. Valitsuse pressikonverentsil sellise hoo sisse võttis, et algas kõik, kui mu mälu ei peta Tallinna televisiooni reporteri küsimusest. Ja, ja peaministri reaktsioon oli sellele noh, mõnevõrra ootamatu, et ja see ilmselgelt tekitas ka ebamugavust sealsamas laua taga olnud Juhan Parts siis tule ja, aga mulle tundub, et see tuli nagu Ansipi suust nagu eksprompt ta ei, ta ei, selles mõttes täiesti konverentsisaali nii-öelda valmis valmis. Ma arvan, et ta Tallinna televisiooni reporteriga seda küsimuse esitamist küll kokku ei leppinud, aga muidugi alati sa saad ju eeldada, Sa saad suvalise küsimuse keerata. Loomulikult. Et see selleks noh, küsimus ongi see, et noh, minu jaoks on see, et miks peaminister sellega nagu, nagu üldse nagu välja tuli, et nagu mitmed kolleegid on ka seda nagu öelnud, et nagu siin nagu saab nagu kulla nagu põhjusid nagu konks laias laastus suuri põhimõtteliselt üks on see, et Ansip teab midagi rohkem kui, kui meie siin ajakirjanikud või, või, või noh, need inimesed, kes on lihtsalt nagu jälginud seda, mida selle juhtumi kohta on nagu rääkisin Ardiksi saadamise-i kohta kas noh, praegu ju ka tegelikult toimusid Gruusias lõplikult, viidi läbi sisse nii-öelda võimuvahetused. Ja meenutame siis seda, et Eerik-Niiles Kross oli ju siis nõustas kruusiaalid ametist lahkunud presidenti Saakašvilit kelle puhul on räägitud, et on, tulemus võib olla välja mitte just kõige viisaka maid, asju, tema tegu tegutsemisest, et võib-olla need kuidagi mõjutatud. No ma ei tea seda. Aga igal juhul nagu Ansip on andnud ka 12 nagu vastuolulist, nagu seisukohta, et ühelt poolt ütleb, et ei, mul ei ole rohkem infot, kui on räägitud. Aga teisalt ta ütleb seda, et peaministrina mul on ilmselt rohkem infot kui mõnel teisel mõnelgi teisel ministril. Et noh, nagu see nagu natukene kordab ühte kord teist, et et see nagu see jah, et üks, üks variant on see, kes teab midagi rohkem. Või teine variant ja mis võivad olla ka mõlemad nagu omavahel seotud on ikkagi see et see klassikaline IRL-i, Reformierakonna nii-öelda sümpaatia, antipaatia, sõltuvus valimistsüklitest. Et ei ole midagi teha, et alati vahetult pärast valimisi on IRL ja siis ütleme seal eelkäija, kas Res Publica ja Isamaaliit ja Reformierakond saanud nagu väga hästi läbi? Kaks aastat on olnud valitsetud, hakkavad esimesed tülid tekkima ja siis ütleme, kui on näiteks aasta jäänud veel Parlamendi valimisteni, noh siis oleme näinud neid hetki, kus on koalitsioon läinud kas lõhki või on siis seda nagu jõuga nagu kogus hoitud, et et järgmiste parlamendivalimisteni ja nüüd poolteist aastat, et eks see, eks see piir hakkab nagu taas nagu, nagu kätte jõudma, et kus sul on vaja nagu hakata oma tülitsema hakata, noh ütleme näitama, et parempoolse valijasektoris on meie oleme nüüd ikkagi põhilised tegijad ja kindlasti ka need need kohalike valimiste tulemused on ju kus IRL tegi noh, üle üle pika aja ju Reformierakonnast ju ju parema tulemuse ja et kes on koalitsiooni suur vend just, et või sulle räni kindlasti on seal ka oma mõju sellele, kuidas koalitsioonid arvavad lihtsalt, et peaminister potsatas välja nii-öelda oma frustratsiooni. Ma ütlesin, et seal on, võib-olla see on üks võimalus, kaks põhjust võib olla, kas ta teab midagi rohkem, teisalt siis ütleme, niukse valimistest tulenevalt nii-öelda noh, mõnes mõttes selline jõudude vahekorra muutus veidi võivad olla mõlemat. No ja ma arvan, et ta on ise öelnud, andsid ka eile eile vikerraadios pikka intervjuud andes, et ta on andnud märku, et ta teab rohkem kui tab avalikkusele ja ja samas on ta viidanud, et, et liiga vara on veel öelda, et seal ei ole midagi selle taga, et ta rõhutanud seda vahet, praegu on veel seda liiga vara teha järeldusi. Ja, aga, aga noh, eks ajend, ma arvan, ka oli, olid needsamad valimistulemused, sest Reformierakond need valimised näitasid, et, et et ta on langustrendis ja nad peavad midagi muutma ja, ja, ja see muutus, kui nad tahad, midagi järsku tehase peab toimuma järgneva aasta jooksul, kui riigikogu valimisi silmas pidades. Muidu on liiga hilja. No peaminister, selleks ongi peaminister, et ta rohkem teaks, ma samas usun jällegi, et siseminister võiks ju teada umbes sama palju kui peaminister selles küsimuses, ma ei näe seal nagu olulist vahet. Nad teavad seda, mida annavad neile kompetentsed organid ja, ja prokuratuur. Siis ma pean silmas mingi, et justiitsminister on Reformierakond, see on ka nagu see ei, seda küll, aga seda, et, et asja uurimine nii-öelda üldse edasi läheb. Me saime ju tegelikult teada alles siis, kui vere stuurivad, see on iseküsimus uurivad või uuri või mis meil, mis toimub Moskvas, me ei tea. Aga et, et Eestis üldse uuritakse edasi, seda me saime alles siis teada, kui krossipilt Interpoli lehel üles riputati. Nüüd nüüd ütleb meile peaminister, et oleks, et see, sellega me tegime asja või protsessi poliitiliseks. Ja, ja kõige tähtsam ei ole mitte see, et kellelegi erakondlikud huvid oleksid kaitstud. Jutt jumala õige väidet, et me saaksime selle selle asja kohta, no ma ei tea, tõe teada. Jah, et ma tahaksin, ma tahaks teada, kas, kas, kas uuritaks, kas eesti poolid uurib midagi, raiskas venelased tahavad Eesti, ütleme prokuratuuri käest midagi või nad ei taha. Me saame rääkida sellest, mida me, mida prokuratuur on avalikult öelnud, prokuratuur on avalikult öelnud seda korduvalt püüdnud Venemaalt saada nagu informatsiooni eest ja ja, ja mis puudutab siis sedasama Arctic Sea juhtumi kohta. Ja, ja selle artikli Sii kohta tervikuna midagi on saadud. Aga mis puutub konkreetselt Eerik-Niiles Krossi, siis sealt ei ole nagu saadud. Et see ongi siis nagu see nagu, nagu Keyssetud. Me ei saa saamegi, kuna meie, meie prokuratuur on öelnud ja see oli, kuid tagasi, eks ole, see oli vist kevadel kui oli ka võimalused, kross kulutatakse, kulutatakse rahvusvaheliselt tagaotsitavaks Interpoli kaudu ütles meie prokuratuur, et meil ei ole mingit alust arvata, et krossil oleks oleks mingit seost selle selle looga või, või piisavalt tõendeid selle kohta, et tal oleks seost. Aga see uurimine, noh, ütleme see info liikumine ei pruugi käia ainult läbi prokuratuuri, siis näiteks valitsusele või peaministrile. Et on olemas ka Eestis teisi asutusi, kes, kes võivad üritada selle kohta infot hankida, võib-olla midagi teavad kahtlemata mõtlen kaitsepolitsei ja, või jah ja ei pea käima, noh, ütleme siis sellise kriminaalmenetluse raames selles raamistikus, et et, et selles mõttes. On see Ansip nagu väljaütlemine noh, kindlasti nagu tähelepanu väärne või, või oluline ja, ja teisel ta tekitab segadust siin ja no ma olen muidugi üksipulgi need peaministri intervjuud läbi lugenud, mis, millele te ka viitasite ja hea tahtmise juures saab ju alati tõlgendada nii et noh, ma tean rohkem. Aga ma ei, ma ei saa öelda või, või midagi taolist. Samas võib-olla see ka mingisugune noh, niisugune reaktsioon sellele välja Purtsatusele, mis, mis seal siis pressikonverentsisaalis oli. Et me ei tea, minu meelest näiteks ka meie kaks ministrit IRL-ist reageerisid üle. Ja neid asju võiks ajada ju vaikselt need aeda intensiivselt ja väga, väga väga nagu, nagu hea tempoga ja kõik, aga aga seda võiks teha vaikselt sellised asjad. Noh, nagu öeldakse, et tõde selgub luurajate Valhallas, eks ole, et, et see on ju seda sedalaadi keisse. Et ma lähen, ma juba võtsin ära piletil jooni ja lähen nüüd Interpoli, oli jala, no tähendab, see, see kõlas natuke magedalt nõus ja, aga, aga arvestame ka, et mis kontekstis need need väljaütlemised tehti, eks, et see oli, oli nii-öelda valimiste eelõhtul, kus oli arvamus, et väga oluline, et see on noh, ütleme see Tallinna tavaline, et see on küsimus nahannete fifty-fifty eksete, et oli võimalus. Donski IRL uskus, et, et tõesti on võimalik, et Savisaar ei saa enamust. Ja, ja nüüd on küsimus, et kes sellele päästikule vajutas, et see info avalikkuse ette tuli, et kindlasti IRL tänu siseministrile mon veendunud, ta teadis sellest niipea, kui see kuulutus Interpoli kodulehel läheb, et et niipea seda Eesti politseiorganisatsioon teab, nad jälgivad seda ei saa olla nii, et see on juhuslikult või keegi seda ajakirjanduses sai asi avalikuks laupäeval kuskil pool 11, aga minu teada Eesti vabariigi ministreid informeeriti sellest reede õhtul kella kuue paiku, nii et reageerimisaega oli ja teine on Keskerakond, kes tõenäoliselt läbi Kalle Klandorfi keskkooli esimene, kes Keskerakonna poolt sõna võttis, kes, kellele on infot tänu oma eelmisele elule nii-öelda politsei politseistruktuurides, et, et selles mõttes tõenäoliselt irl ootas, kuidas reageeritakse, võib-olla ei olnud alguses nende huvi, et see välja tuleks enne valimisi, aga kui Keskerakond hakkas pressiteatega pommitama, sest nad reageerisid ja reageerisite üle seal selles osas ma olen Ansipiga päri, et ministrid oleks võinud natuke teistmoodi ja samas noh, ministri ise on võtnud ka endale päris suurel nagu riskionju, et kui see, kui sa juhtumid pöördubki nagu Eerik-Niiles Krossi, vastupidi kui see läheb nii, ma ei tea, kas see läheb võib-olla ei lähe. Et siis on kahtlemata ka need ministrid ise nagu väga suured nagu surve alla sattunud. Et. Nad mängivad teadlikult sellist mängu ilmselt et teavad neid riske, mis sellega kaasneb, nii, mitte ainult Eerik-Niiles Krossile mitte ainult neile, vaid erakonnale tervikuna, et, et kui see asi peab suuremaks minema, siis on IRL-i nii-öelda tõusul nagu kriis. Aga ikkagi see oli, oli kahe ministri poolt võib-olla jah, et neil hetkel nagu Aivar ütlesite, et vaatame nagu ajalist konteksti, et hetkel tundus, et kurat, valimised on homme-ülehomme, mis me, mis me nüüd teeme. Aga ei olnud ikkagi nagu, kui oleks mõelnud ennast juba juba esmaspäeva või teisipäeva ja, ja mõelnud, et nooh, ja küll vaatame ikka reaalselt nagu olukorrale silma, et mis meil seal valimistel ootab ja kaalul ei ole mitte siin planeetide Huqvaid vaid kandideerimine Tallinna linnapeaks. Et, et noh, eks ta oli ülereageerimine, aga samas sellegi Ansipi poolt, et noh, nii ei ole ju niisugune väga riigimehelik või noh, minna minna. Kuigi noh, ütleme praegu, kes on ikkagi ükskõik, mis seal articsiil toimus või praegu on ikkagi nagu kuvand on ikka selline, et et venelased kiusavad meie ühte, noh, ütleme väljapaistvalt või mitte väljapaistvat, aga aga juhtival kohal olevat poliitik või väga-väga niisuguse noh poliitikud, kes, kellel võib-olla olla, olla suur tulevik ja nii edasi ja kõik see, kuidas missugune foto on pandud Interpoli kross paraadmundris ei tea, kust võetud presidendi vastuvõtult või kus kus iganes, eks ole, aumärkidega ja reservohvitserid, Jüri Ratas, mis iganes jah, et et. Selles mõttes ma olen, olen, olen ühte meelt nagu Indrek Tarandiga Kolmeraudse saates, kes kes ütles, et Ansip oleks võinud kasutada õigust vait olla, lihtsalt et et noh, see, see, see ei ole see koht, et et muidugi me saame kõigest aru, et, et ei hundimäekoogiga jätkame pärast. Ken-Marti Vaher, Urmas Reinsalu ei sõidaks Leoniagaljooni taha. Et siin on, siin on, ta on, on teised mängud, aga et, et noh, need need põhjendused praegu, et, et me peame kaitsma iga Eesti kodaniku, noh siis need kõlavad kuidagi õõnsalt, aga aga, aga noh, see selleks et kokkuvõttes ikkagi nii-öelda, millest me võime nagu teha järelduse, on, on ikkagi see, et venelased lasid nagu tühipadruniga õhku paugu ja eestlased viskasid juba kraavis pikali, eks ole. Ja jälle niuke mage niuke. Kokkuvõttes mage, mage värk Eesti Eesti mainele ja niisugune asi või ma ei tea öelda, et mõlemad pooled ütleme Reformierakond ja IRL, et, et nad pigem käituvad erakondlik, kust lähtuvad nagu oma väljaütlemiste erakonnast mitte, mitte mitte riigist. See ongi viga, et Ansipi puhul tõesti et ta ei pea seda teemat võimendama, ei ole mingit sundust, aga ta millegipärast tahtis seda teha ja noh, mina näen, selles soovis ikkagi nagu sellist sisepoliitilist heitlust võimalik, kuigi vahel me vaena mõtleme selles suhtes üle ja arvame, et, et kõik on jube kavalad. Aga vahel poliitikud oskavad teha lihtsalt käiku jäi 204 ja ei, ei mõtle tulevase ratsukäigu peale, et et lihtsalt sellised välja välja purtsatus, no lihtsalt tulevad ja, ja ongi kõik ja, või ei ole piisavalt head nõuandjad parasjagu käepärast või mis iganes. No näiteks kas või seesama mis, millele sa viitasid, Aivar see vikerraadio intervjuus langi 29 häält, eks ole, mis läheb minu minu jaoks nagu samasse sarjad. Et peibutuspart, pordist kultuuriminister 29 häält on muidugi on muidugi omaette saavutus, aga aga, aga peaminister, kas, kas peab niimoodi reageerima, eks ole noh, jällegi. Ma ei tea, mis, kas, kas oli seal lihtsalt purtsatus, mis tuli korraks ja kadus, kadus hetkeks enesekontroll või, või, või on seal midagi rohkemat nagu kust me siis? Ei noh, nii-öelda ajakirjaniku ja raadiokuulajana mulle meeldib, kui on, nagu meie poliitikud ei olegi ainult sellised aja suust välja masinlikku suhte korraldatud ümmargust juttu vaid kui ongi sul mikrofoni, eesluust ja lihast inimene oma emotsioonidega. Mulle meeldib see rohkem kui see, kui kui oleks alati vaoshoitud ja esinenud arve gladitakse kuskil tagatubades, et mina selle eest küll midagi ette heidaks. Võib-olla keeruline aru saada, millal on suhtekorralduslik jutt ja millal on selline nii-öelda ootamatu väljaütlemine või ehe väljaütlemine, et sealsamas intervjuus kui tulises selja partsi, tüli, eks, mis ka valitsusliitu painab, et et siis nagu see väljaütlemine oli küll nii demagoogiline ja mööda hiilida sellest küsimusest, et küsimuse tõstatamise eest, et noh, see tundus, et sellise suhtekorralduslikult tähendab paika pandud ja läbi mõelda. Ja no ma ei tea, see oli Seli parts, kas me, kas me, kas me esmaspäevasest sellest proksjonist tahame rääkida, ilmselt ei taha? Ja mina ausalt öeldes ei, ei, ei valda seda, seda infot, et et miks miks asi toimub maailma tõenäoliselt mainekaimas oksjonimajas. Mis ei ole küll nüüd maailma tähtsam küsimus sellest üldse aru saada, aga, aga teadupärast selles oksjonimajas on osavõtutasud ja komisjonid ja kõik asjad noh ju midagi muud, et miks nagu Eesti riik või, või seedri ärimehed, kes siis nüüd on nagu raha kokku pannud? Kahekordset olümpiavõitjat, teisiti ei saa aidata, vaid, vaid peavad nii-öelda, aga raha raha sinna oksjonimaja taskusse kandma, et, et see, see natukene arusaamatuks. Kui teie teate rohkem, ei, võib-olla see protsess tuli, tuli neile ka ootamatult, et on, see selgitas, et korra juba nii-öelda otsus tehti oksjonile panna ja siis nüüd üritatakse tõesti seda seda siis nii-öelda. Mul lihtsalt tuli üks, üks üks teema eelnevast jutust möödas ja olmet mainisid Gruusiat, eks ole, et kuigi jah, luurajate elust me saame alles luurajate Valhallas teada, kes sinna kuuluvad, aga aga, aga see ikkagi, mis on, nagu Gruusia ümber, mitte see gruusia sai presidendi ja võimuvahetuse lõpule viidud ja, ja kõik nii edasi, et see, see praegu nagu ei ole tähtis, aga aga ma tahaks kunagi lugeda ikkagi Asjaomaste raamatut selle kohta ausalt raamatut selle kohta, et missugune ikkagi Eesti Eesti roll selles kogu selles gruusia asjas oli. Et kui me kuulame ikkagi neid eestlasi, kes on nüüd seal tihedamalt olnud seotud ja, ja need jutud on ikka väga-väga seinast seina. Olgu siis see pool, kes oli gruusia valitsuse või, või siis riigi palgal ja, ja teised, kes on seal käinud nüüd pikalt nõustumas ja kes ei ole olnud palgal, et need jutud on ikka totaalselt erinevad. Kohutavalt huvitav oleks lugeda. Ei saa kedagi sundida raamatut kirjutama, nii et tõenäoliselt need jutud jäävad sinna sinna, kus nad, kus nad on igal juhul, kui, kui kullata jah, seda, seda seltskonda ühel pool, Kross ja suursaadik, Matsulevitš ja ja siin on neid veel ja Mart Laar loomulikult ja, ja teiselt poolt, nüüd siin Ahto lobjakas Ahto Lobjakas, keda me kuulasime suure huviga esmaspäeval välisilmast, siis jutt käiks nagu hoopis kahest erinevast riigist ja kahe erineva riigi minevikust. Võib-olla systensus natuke optimism, et kui selline võimuvahetus toimub, et, et siis siis noh on üpris sageli hakanud erinevat infot liikuma või, või ütleme siis selle teise teise poole kohta, et et võib-olla küll need inimesed, kes seal osalesid, olid veel kirjutama ei hakka, aga võib-olla me saame sealt eestlaste rollist ka varem teada, kui, kui me arvame. Olen jah kuulnud väga värvikaid lugusid, aga kuidas Eesti noormehed sisuliselt Gruusia valitsust juhtisid ja neid paika panid, kui asjad hakkasid jälle kiiva kiskuma, aga aga natuke laialt laiemat pilti tahaks näha jah. Tor, kuigi kuigi teised teisipidi on ka väiteid selle kohta, on see, et kuidas meie nii hirmsasti nõustusime seal Saakašvili, Sid ja nõnda edasi, et see on nagu selline nagu müüt, et me olime nagu ilusad, nagu sellised. Kus nüüd on dekoratsioonid, mida, mida näidata muule maailmale? Kuule sa kindlalt olemas. Ja noh, nüüd sellel seltskonnal enam siis Gruusiasse huvitav asja ei ole, et huvitav, et meil oli kolm kolm riiki, kes, kes olid meie nii-öelda välispoliitika erilises huviorbiidis endiselt vennasvabariigid ja, ja me tohutult panustasime ja nüüd on siis vist nagu läbikukkumine nagu kolmel rindel korraga, et Moldova, Ukraina ja Gruusia olid meie suured prioriteedid. Midagi loomulikult ükski ametlik välispoliitika meie kujundaja ei, ei tunnista, aga, aga tundub, et et asjad lähevad paraku kõik nagu ühes ühes suunas nagu mööda mööda ühte kanalit. Aja tormoli. Ja, ja tormiga meil alati loomulikult seonduvad elektrikatkestused, nii et ega siin nagu põhimõtteliselt ju midagi uut ei ole, aga, aga tegelikult noh, torm on igal aastal ja mitu-mitu tormi võib-olla ühel aastal. Jaa, jaa, ja ära hakkab tüütama see torme. Elektrikatkestused tormi vastu ei saa, ilmast ei ole mõtet rääkida. Aga maailmakindlamad Me võiksime olla. Aga kui palju oled sa nõus maksumaksjana selle nimel maksma, et et et need võrgud oleksid meil siis ilmastikukindlamad. No kas keegi ei öelnud, kui palju tahetakse juurde, no mingi võibolla teangi väga umbkaudseid nagu arvutusi, onju, et praegu vist on see investeerimistempo, mis öeldakse, et mis on nagu mis oleks nagu niisugune vajalik oleks, 510 miljonit eurot taastas pragunenud umbes teebkaa elektrile järgnevad aastad, 100 miljonit just ja et kui tahta, nagu noh, ütleme niimoodi, et mina kuulun selliste väike arvutus, ma ei tea, kui täpselt see õige on, et need tuleks panna selline siis 10 kuni 15 aasta investeerimisraha kohe sisse, ehk siis kokku läks kuskil. Miljard-poolteist miljardit, meid on miljoneid, no ütleme natuke vähem ikkagi noh, näidanud maksumaksjaid just ka, et siis siis mis see tähendab, see tähendab iga elaniku kohta kuskil 1000 500000 1500 eurot või kas oleksid nõus seda aastas nii-öelda täiendavalt nii-öelda välja käima? Et saaks meie noh, ütleme siis võrgud nagu piisavalt siniseks ilmastikukindlaks, et kas alla viie või asendada asendada siis selliste õhuliinidega, mis on rohkem ilmastikukindlad kui, kui paljud praegused? See oli nüüd küsimus mul, jah, ei, ma küsin lihtsalt küsimuse rahva, ma ei taha nagu õigustada kuigi nagu mingit meie mängib sellised monopoolsed ettevõtted, aga Malaisia nagu ta nagu rääkida, et loomulikult me tahaks, kõik, need võrgud oleksid ilmastikukindlamad ja nõnda edasi. Aga midagi pole teha, Eesti on märksa fajastatum riik kui, kui näiteks Lääne-Euroopa riigid meil on, mis elektrilevi ise välja tõi, et meil on inimese kohta liinikilomeetrit kaks korda rohkem kui, kui Saksamaal või Hollandis. Et järelikult nende nii-öelda ülalpidamiseks parandamiseks läheb ka rohkem raha. Nojah, aga no keegi ei ütle ju, et, et see ilmastikukindlus saaks kunagi olema 100 protsenti, ei, seda ei olegi, see siin ei ole võimalik, see ei olegi võimalik, et küsimus on see, et, et kui, kui Soome, sest on viidud need nii-öelda maa alla vist 75 protsenti liinidest, noh, kas meil on praegu olevat ilmastikukindlad? Nägin numbrit 49, see on jah, 50 tsirka 50 ja see ei tähenda, et nad maal on, vaid need on need on siis sümbioosis nii-öelda maa alla viidud. Viljandi linna Tony elektrilevi ei ootus on öelnud, et et eesmärk oleks 75 kuni 85 protsenti viia viia maal. Aga siin on üks asi, on see, et palju maksab Raekoja sa tegelikult seal investeerimismahu paneb, paneb paika, kuna see on reguleeritud turg, spons konkurentsiamet määrata, määrab need tasud. Ja aga see sõltub ka sellest jah, tõesti meie eesmärkidest ja, ja üks teema, mida ei ole Eestis väga palju räägitud ja mille üle ei taheta diskuteerida, ma arvan, sellepärast et majandusministeerium Eesti energia ise pole sellest huvitatud. On, on ikkagi see, et kas on mõistlik või kas tasuks tükeldada Eesti energia ehk et võtta see jaotusvõrk Eesti Energia struktuurist välja ja Kaja Kallas on seda viimati nüüd selle aasta kevadel seda teemat uuesti tõstatanud. See on nagu küsimus on selles, et et jaotusvõrk on, saab üpris soodsalt või eeldus on, et ta võiks saada üpris soodsalt laenuraha, kuna, kuna see turg on tõesti ära reguleeritud, seal ei ole erilisi riske ja et see laenuraha hulk, mis ta võiks olla, et odavalt, et, et see võiks olla suurem, aga Eesti energia praegu see on nüüd see midagi tagalas on tõstatanud võib kasutada ütleme siis seda, seda raha välisprojektidele, mis on riskantsed, Jordaania vallutused. Ühendriikides tehtav Eesti energia on selle vastu vaielnud, öelnud, et see nii ei ole, kõik on, on eraldi ja, ja et midagi ei muudaks. Aga seda debatti võiks pidada, võiks nagu sellise noh, ütleme asjatundjad, võiks analüüsida neid plusse-miinuseid, mida seni seni tehtud ei ole. Vot sa küsid, Urmet minu käest, et kas ma olen nõus 1500 eurot panema lauale, et, et saaks, eks ole, on äkki veel võimalusi, et võtta laenu lükkas ta siis nii-öelda see kohustus tulevikku. Küsimus on ka selles, et mis on nagu tähtsam, et kui suured meil need kahjud on, et ma ise ei oska seda öelda, kui me hakkame nagu mõtlema selle peale, et kas me äkki ongi mõistlik võtta suurem plaan 15 20-ks aastaks ja see asi praegu korda teha lootuses, et tänu nendele katkestustele on see ebamugavuse kahju majandusele väiksem ja me saame ka sealtkaudu nagu tulu, et, et noh kui see eesmärk on 85 või seitse, 75 või 80 protsenti nii-öelda ilmastikukindlaks teha ühendustest või võrgus, muidugi igatses talul ei jõua seal, selge, et siis küsimus on, et kas me teeme seda 10 või viie aastaga ja sealt tuleb see, see hind ja kasuvat jällegi, kui seda hakata, noh kuidas ma ütlen, et kui seda hakata tegema ühel hetkel ja püüda kiiresti ja siis toob see kaasa selle, et selle töö, teenuse hind kindlasti kasvab hüppeliselt, seda enam, et kas meil on Eestis piisavalt neid inimesi, kes suudaks kogu selle asja nii-öelda ühe või kahe aastaga ära teha. Et võib-olla neid inimesi tuleb ka siis spetsialiste sisse tuua ja, ja see kindlasti läheb ka selle võrra siis nii-öelda selle noh, iga nii-öelda taastatud või korda tehtud kilomeetri liinikilomeetri hind ministriga kallimaks. Teisalt jällegi kasud sisemajanduse elavdamise seisukohalt, eks noh, niimoodi Me saame, koer ei teeks, aga kui, kui torm oli, äraldasid läinud, siis kuulsin raadiost, kuidas minister Parts ütles, et põhimõtteliselt oleks ressurss olemas, et oleks võimalik kõik need need tööd kahe aastaga ära teha. Millised arvutused, millised hinnad? Ei, ei, ei oska öelda, aga, aga igal juhul niimoodi minister väljendas, et kaks aastat on see kui ja siis lõpetas lause loomulikult, et, aga me ei jõua seda kinni maksta. Ma tean, et on olemas elektrilevil tegelikult erinevad kavada, nad on neid koostanud sedasama tempo, et ja see ongi see valikute küsimus, ühelt poolt hinna küsimus, et kas me oleme kõik nõus maksma kallimat hinda või kui meil siin Tallinnas olema, kas me oleme huvitatud sellest, et kuskil maapiirkonnas oleks katkestusi. Ja teine küsimus ongi see nagu raha hind, eks, et kui palju me oleme seda laenu laenu valmis võtma, kas see mõistlik sellise kiire tempoga tähendab. Aga teine asi on see, et ega siis energiafirmad ei kompenseeri saamata jäänud tulu, kui, kui elektrikatkestus äritegevust peaks nagu vähendama või hoopis ära ära katkestama. See on alati olnud küsimuste küsimus, alati ajakirjanikud lähevad ja küsivad sama, sama küsimuste saavad sama vastuse. Ei, me seda seda ei kompenseeri, kui me ei suuda seal jah, mingi 72 72 tundi on kahe tunniga, eks ole, kui seal tuule kiirus on üle 25 meetri sekundis ja, ja siis siis ja arved loomulikult vähenevad, aga, aga kõik see, mis teil jäi nagu saamata seal, ma ei tea, farmides ja nii edasi. Et, et seda, seda me või kellel on nagu ikkagi praegusel ajal ikkagi noh sisuliselt kohustus nagu mingid generaatoreid hoida. Ja sellist vooruseks ei ole, aga mõistlik on ilmselt jah, oli ka seal kümned lehmad, et see päris nii mustvalge ei ole muidugi. No see ongi see, et tegelikult elektrilevi, onju juba viimased aastad tegelikult investeerinudki rohkem kui siin, Aivar ütles, et kas linnainimesed on nõus sellega, et et sisuliselt maksta kinni just nagu maainimeste elektrikindlus, sest linnades ei ole ju see probleem, linnades ei lähe reeglina elektriala, kui just keegi kuskil kaevu kaablis, aga see ei ole ilmastikust tingitud ja pole nii pikaajalisem. Et elektrilevi tegelikult ongi investeerinud nii-öelda nendesse linnapiirkondades ju oluliselt vähem, siis tuli kolmandik nii-öelda kogu potist mõtlikult investeerinud ju rohkem maapiirkondadesse ja neil on olemas kadel kaart, mis näitab nagu jooksva aasta kohta, et Kuu on investeeritud, eelistan seda, näe seal ma vaatasin seda enne siia saatesse tulekut, et tegelikult need piirkonnad, kuhu nad praegu panustavad, on need, kus olid katkestanud Pärnu, Tartu, Saaremaa, aga loomulikult, et ühtepidi noh, siin ongi nagu siin ei olegi ju nii lihtsaid nagu lahendusi, kui need lihtsad lahendused välja mõeldud. Ühtepidi tõesti nagu et inimene näeb oma igakuist nagu seda elektriarved vaatab, et sealt läheb oioi oi võrguteenuste peale läheb sealt ja mõnel kolmandik mõnel pea, pool või isegi üle selle keskuses pidi see vist 40 protsenti. Aga kui sa saad hakata nagu lahti vaatama, et kuhu see siis läheb, et noh, siin on nagu üks näiteks lihtne arvutus, et kui sul on näiteks 20 eurot, on see sul see võrguteenuse arve. Et siis sellest võrgu hoolduseks ja remondiks, sest 20-st eurost läheb ainult kolm eurot. Et ülejäänud läheb sul käibemaksuks taastuvenergia tasuks elektriaktsiisiga Eleringi teenuseks võrgu kaoks ja, ja siis noh, elektriinvesteeringuteks pikemaks. Et see ei ole nagu päris, nii et see, see raha, kõik lähekski nagu justkui nendesse renoveerimist ei ole nii. Nojah, nii on lihtsalt igatahes mõistma neid inimesi, kes elavad nendes piirkondades kus oli noh, näiteks ma toon Pärnumaal päris oli selline olukord, kus elektriks ära. Seetõttu ei saanud mingi kohalik väikene lokaalne katlamajaga kütta. Mingil hetkel kadus ka mobiililevi, kuna seal saidi varu need generaatorid, akud, mis seal on olemas, olemas tühjaks õnn, et praegu sul ei, sul ei olnud võimalik helistada enam kuskile keset talvekülma talve. Et mis on siis selle, et loomulikult selle piirkonna inimesed õigustatult on need võib-olla nagu pahane küsida, et aga ma ju maksan iga kuu ju ju samas nende võrku täiesti oma oma elektriarved, et noh, siin ongi need, kes see ongi probleem, et ma lugesin kohati eriti, et noh, torm on ju selline tavaline, et Eesti ilmastikutingimused ei peaks nii palju nagu sellele tähelepanu pöörama või see ei ole nagu probleem seal tõesti inimestel, kellel on elekter pikalt ära, et, et nende jaoks ta on nagu tõsine probleem ja, ja kui sul on tõesti olemas farm, lehmad Sa oled, sul on seda elektrit vaja, eks ju. Et sa mõtled nagu teistele. Vaadake, kui huvitavalt uudis muutub, eks ole, see, see torm muudkui tuli ja tuli, kogu aeg jälgisime, kuidas ta seal Briti saartelt Taani ja niimoodi kogu aeg lugesime, hukkunuid kokku kokku, seal vist mäletaks õigesti meeles, aga oli vist kogu see, kogu see torn, see juudas, vist 13 hukkunut oli, oli Euroopas, eks ole, et noh, jube positiivne, Eestis ei ole see kas Taanis või Rootsis või Soomes mingit majapidamist elektrita, need numbrid lähevad kõrvust nagu mööda, eks ole, see pole tähtis, tähtsad hukkunud, aga siis, kui ta siia jõuab, siis me enam ei, ei mõtled uhku. Hästi läks, et keegi surma ei saanud, vaid me mõtleme oma elu igapäevaste pisiasjade peale, mis, mis õige muidugi, sageli ta ei olegi. Ei ole pisiasi, kus päevade kaupa istud ilma jala külmas ja, ja kool ei tööta ja lasteaeda last ei saa viia, sest seal pole elektrit ja meelde vist oli ka nii, talt ütleme, oli taltsamse torm, kui oli, oli, eks ta, eks ta, eks ta tasanduskogu aeg üks üks huvitav nüanss oli see, et. Et päris mitmetelt kooli maadelt Viljandi spordihoonetes läksid selle tormiga katused ja mõni torm, kui ei lähe moni katus ja aga huvitav ristilt läheb nagu rohkem rohkem sellistest ühiskondlikest hoonetest kui, kui, kui eramajadest. Et huvitav, miks küll nii, et, et kehvalt odavalt ehitada, just, et on võetud odavaim pakkumine? Võib-olla on tehtud just sellesama selle raha eest? Kui, kui ühel hetkel meil oli neid nii-öelda CO2 rahasid ehk sai korraga palju teha, igal pool. Ehitajad olid paremad, ehitajad olid Soomes ja nüüd nüüd on juba ju mitmed ja selle puhul juba juba välja toonud, et ma ei mäleta, kas oli vist üks Paide abilinnapea, kes ütles, et näed käisime vaatamas, tüübid olidki väga lühikesed, millega olid mingid asjad seal kinni pandud, et et, et see ei puuduta ainult see torn, tavaline plekk-katus, pooled kruvid puudu, täitsa normaalne, keegi hoidis kuskilt kokku, kusjuures pakkumises on näidatud need kruvid pannakse, tüüblid on pikemad ei pruugigi odavus alati noh. Ja seda pole alati öelnud, et, et torm on nagu lakmuspaber, et kuidas maja või, või siis noh, praegu konkreetselt katus on ehitatud. Et saavadki kehvast katusest lahti, kahju küll, aga, aga mida, midagi ei ole teha, et et nii ta on, jah. Leemet, kui nad teevad uue katuse jaoks. Et ega see paremini tähendab, kõik kõiki teavad niimoodi, et noh, et koolil läheb katus ära ega siis koolis katuseta. Ta tuleb kiiresti teha, Anja, ühegi rool võtab või, või siis ma ei tea, kohalik omavalitsus või ministeerium või kes iganes ta tellib, võtab uue pakkuja äkki, mis seal on, see seal on veel oluline hind. Ja teeme sama odava ja sama sama käsitlust. Aga sul on õige tähelepanek, koolid ja spordirajatised, võimlad tavaliselt, et minul oli lihtne loogika, on ju see, et kui sa oled oma eramajale katust, siis sai vali kõige odavamat, vaid sa valid kõige kvaliteetsem seal koht, kus kokku hoida, nagu ei sa vaid kõige kvaliteetsemad. Aga siin on ka üks võimalus meediale või ajakirjandusele, kui räägitakse, et, et seal see katus lendas ära, et siis võiks seal taustainfona laga juures ettevõtte ja selle firma nimi, kes, kes selle tegi absoluutselt, kas alustada sellest? Ja ma tahaks näha seda serva juhtkonda, kes loeb oma nimede alt, paneme subtiitritega, Allar, kas, eks ole selle koolimaja katus ja katuse näete siin maas muru peal praegu koos penoplastitükkidega, selle, selle ehitas seeesse firma. Asjad muutuvad, noh, järgmine angerja ei pruugi sugugi olla kallim, võib olla sama, sama odav, aga tunduvalt kvaliteetsem. Näiteks kui see on hea mõte, olmet sina, kui uudistejuht võtta, võtta see asi kaalumisel. Meil on, ma mäletan, kui me rääkisime. Ja oleme rääkinud, noh, mingite uute majade ehitamisest on meil ju alati ju nimetame ära, kes on ehitaja, kes on arhitekt. Et me saime ka omavahel AK-s kõvasti sellest kottida, et me ei öelnud arhitekti nime ja siis solvunud arhitekt helistas meile sinna toimetusse olid ajad, olid ka muide nõuka ajal selliseid, selliseid muideks vahepeal nüüd on, need ajad on muutunud, nüüd on arhitekt tavaliselt öeldakse, aga lehitsetud liit nõngatanud nagu mitu korda teinud märkused, ütelge ehitaja. Ja õige on ju teada, kellel arve ehitada, kui esitada, kui, kui miski miski ei meeldi, jalgratastega samamoodi aiamajadega, eks ole. Nii et vähemalt ühe väärt idee võrra oleme me täna siis viimase 55 minuti jooksul targemaks saanud. Aga nüüd on meil tõepoolest ka aeg lõpetada. Urmet Kook, Aivar Hundimägi ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas. Ja ega midagi, muudkui soovime ilusat nädalavahetust meie kuulajatele.