Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja ja stuudios toimetaja Marta Peril, Grauberg planeeringutes põllumajandus. Kasutuskorra määramisel võiks ekspertide hinnangul senisest rohkem arvestada maa rolli kohaliku kogukonna tegevusvõimaluste mitmekesistamise. Gruusia peaminister Bidzina Ivani šviili nimetas oma järglaseks praeguse siseministri Irakli Caribašvili, kelle karjäär veerand tihedalt Ivanis viiliga seotud. Kevadel lavakunstikooli lõpetav 26. lend alustas Pärnu Endla teatris tööd oma diplomilavastusega. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel kindlustas Tallinna Levadia ja Nõmme Kalju järel kolmanda koha Sillamäe Kalev. Swedbanki sularahaautomaadid taas töökorras, ilm püsib pilves, selgimistega, võib tulla vihma. Sooja on öösel kolm kuni kaheksa, homme päeval seitse kuni 10 kraadi. Eesti mastaabis maakasutust planeerides võib sageli juhtuda, et paberil mõne maatüki väärtuslikuks põllumajandusmaaks märkimine võib osutuda kohaliku elu arendamise mõttes pigem piiranguks kui väärtuslikuks ressursiks. Sel teemal jätkab Piret Erremreis. Maailmas langeb igal aastal erinevatel põhjustel kasutusest välja viis kuni 10 miljonit hektarit põllumajandusmaad. Üha kasvava rahvastiku taustal on see murettekitav tendents. Nii arutletakse mujal maailmas sageli selle üle, kuidas põllumajandusmaad muude planeeringute eest kaitsta. Kuna planeeringute üle otsustatakse sageli siiski kohalikul tasandil, siis vähemalt Euroopas pole see maaülikooli mullateaduse ja agrokeemiaosakonna juhataja ala Razdovery sõnul kuigi suurt vilja kandnud. Euroopa praktikad ja näited põllumajanduses kasutuse nagu muutmisel on tavaliselt kavaiketi reeglina soovitusliku tasandil ja mina Ruuklike regulatsioonidega, aga otsuste tegemised toimuvad kohalikumale omavalitsuse tasandil ja need jälgi alati riiklikke suuniseid ja arengukavasid. Kui arendajad ikkagi väga suure survega mingeid muid arendusi põllumaadele tahavad teha linnad laiematele aladele minna, siis nad on ikkagi ka niimoodi läinud. Keskkonnakorralduse ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõte Hendrikson ja Ko juhataja Heikki Kalle tõdes, et maakonnaplaneeringute koostamisel teadvustab väärtuslik põllumajandusmaa meil sageli pigem piirangu kui ressursina. Seda eriti olukorras, kus ettevõtlust maal püütakse mitmekesistada ning maaelu seeläbi elavdada. Mõned näited on jah, kus tegelikult selline ütleme väga ühekülgne naeratus võib ka olla teinekord piirov, sellepärast et, et ei ole ju midagi halba selles, kui ka näiteks põllumajandusliku tegevuse kõrval ju näiteks salu tegeleb ka näiteks taluturismiga või muude asjadega sellest vallastama näiteks praktilisi näiteid, kuidas põllumaa väärtus võib hakata teinekord piirama maakonnaplaneeringutes näiteks ta kipub olema pigem piirang, selles mõttes on põllumaa kui ressurss, aga millised on selle majandamistingimuste või sellega siis suunavalt võiks nagu selles maakonnas pihta hakata, et noh, et selle kohta võib-olla regulatsioonid on kõhnemaks. Kalle sõnul võiks vabalt kaaluda põllumajandusmaal ka mõne muu säästliku tegevuse lubamist. Põllumaa kui väärtus võiks olla endiselt ikkagi teadvustatud, aga samal ajal on see, et et seal sotsiaalmajanduslikku mõõdet võiks olla rohkem sees, mida selle põllumaa olemasolu ühes või teises kohas tegelikult kohalikule kogukonnale tähendab, ehk siis ta ei peaks olema mitte ainult selle maa kui ressursikeskne, vaid ka tegelikult rohkem inimesekeskne, et peaks näitama, kuidas selle väärtusliku põllumaa väärtust kasutades tegelikult ühiskonda edasi liigub. Piret Erremreis Tartu. Gruusia peaminister Bidzina ivani šviili teatas, et tema järglaseks saab siseminister Irakli Caribashiili. 31 aastane Caribas šviili ütles, et jätkab ivani šviili kursil. Ta saab valitsusjuhiks 24. novembril, kui parlament on talle toetust avaldanud. Riba šviili karjäär on tihedalt Ivanišviiliga seotud, ütles Eesti suursaadik Gruusias Priit Turk. Uku Toomile. Ta on selle valitsuse kõige nooremminister oma vanuselt 31 aastane. Ta on kogu oma karjääri olnud Ivanišviiliga väga lähedalt seotud. Enne aasta tagasi valitsusse siseministriks tulles oli ta ihanistiili heategevusorganisatsiooni kartu direktor ja, ja, ja üteldakse, et ta on üks millestki šviili lähedamal seisvaid ministreid kogu aeg olnud. Kuidas tema renomee võrreldes joonis fiiliga on, kas teda loetakse liberaalsemaks kava käelisemaks, millise iseloomuga ta on? No seda on raske praegu hinnata, et ta Ja kindlasti see on ka üks teda valiti nüüd peaministri ja koalitsiooni poolt peaministriks. Et seal võiks tunnustuseta. Kindlasti sai oma tööga suhteliselt hästi hakkama. No diplomaadid on, muidugi ei saa mingeid, väga erilisi hinnanguid, aga kui ma siin kuulan vene uudistekanaleid, siis on väga erinevaid hinnanguid üldse uuele presidendile ja, ja ka praegusele peaministrile, et kord räägitaks või tehakse Saakašvilit maha, kord öeldakse, et võimule said nüüd uuesti populistid ja need Saakašvili korruptsioonivastane võitlus läheb kõik aia taha. Gruusia enda meeleolud on, kuidas. Gruusia eks on ka muidugi kaheti arvamusi, kuid nagu ka valimised, näitasid siis 60 protsenti inimesi siiski kuhugi unistuse kandidaat ja, ja selline sisepoliitiline omavaheline nägelus käib loomulikult asja juurde. Loomulikult tuleb tunnistada, et kõik praeguse valitsuse ministrid kui ka president tulevane president on tegelikult suhteliselt vähekogenud poliitikud. Ja eks aeg näitab, kuivõrd võimekad nad Igi juhtimisel on, aga aga mina arvan küll, et see võimalus tuleb neile anda ja rahva usk, mis on jätkuvalt päris kõrge Swedbanki sularaha sissemakseautomaatide töös esines täna häireid, mistõttu ei laekunud klientide kontodele sisse makstud summad oodatud ajal kella viieks masinate töö taastusautomaatide kaudu täna varem sisestatud raha laekub kontodele hiljemalt kella kaheksaks. Pank palub võimalike ebamugavuste pärast vabandust. Eestis registreeritud väikestele laevade hulk suureneb aastas tuhatkond aluse võrra. Ivar Soopan räägib sel teemal lähemalt. Tänavu oktoobri lõpu seisuga oli Eestis arvel ligi 26000 väikelaeva ja alla 12 meetri pikkust alust. Seda on 1175 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Samas suurusjärgus täieneb veesõidukite register väikelaevadega igal aastal. Tõusujoonel on aga esmaselt registreeritud väikelaevade arv. Tänavu 10 kuuga on Eesti juurde saanud 1211 Väikelaeva, neist uusi laevu on 797. See näitab, et Eesti elanikele on merel käimine üha tähtsam ja selleks ollakse valmis ka raha kulutama. Vestlesin väikelaevadest sadamatest Kuressaare sadamakapteni Oskar jõgiga. Kui keeruline on Eestis väikelaevaarvele võtta ja seda üldse omandada? On algul ma olen siin laevaomanikelt ja kuulnud, et see protseduur on ikkagi võrdlemisi keeruline, palju lihtsamalt näiteks saab oma laevaregistri reedel Soomes või ükskõik kuskohal siin Skandinaavia riikides. Ma arvan küll, et see asi tahaks natuke lihtsustada saades, see hooaeg oli meil nii kui selle 14 aasta jooksul paremuselt teine koht külastas meid sel aastal 478 jahti ja kõige parem aasta on meil olnud aastal 2000, et 11, kus käis meil 520 jahti, aga kui nüüd vaadata tähendab seda Eesti jahtide osakaalu, siis võib öelda, seda aastate jooksul ikka kasvab. Näiteks sel aastal oli meil juba täpselt 100 Eesti külalisi, jahti. Kas te oskate kuidagi iseloomustada näiteks eestlaste kasutuses olevaid väikelaevu, kas nad on muutunud kuidagi suuremaks nende luksusaste tõusnud? Ma ei ütleks seda, et jahtide osas midagi siin paremuse poole läinud, eriti aga kui me vaatame neid kaatreid, eks ole, mootorpaate, siis on tõesti vene mehel on juba väga vägevad riistad all. Aga milline Väinamere ääres olevates sadamate olukord praegu on, et kas see soodustab väikelaevade arvu suurenemist ja et rahvas rohkem sõidab? Väga-väga tugeva plussi on kindlust andnud uus Kuivastu sadam, Ruhnu ja, ja lõunaranna sadam, sadam ka, noh, Saaremaal on, minu arvates peaks olema vähemalt üks sadam veel, mis soodustaks meie külastatavust ja see oleks nimelt kõiguste sadam käibest. Sadam asub siis, ütleme nii, Virtsu-Kuivastu ja Kuressaare vahepeal. No kõik need inimesed, purjetajad, kes käivad, need on ju vanemad inimesed, nad ei ole mingid erilised profid. Nemad hea meelega sooviksite, ütleme, kui nad lähevad meilt ära kasvõi Tallinna, siis sooviks, et siin vahepeatuse teha ja ütleme, käigust sadamas. Ivar Soopan, Haapsalu. Kevadel lavakunstikooli lõpetav 26. lend alustas Pärnu Endla teatris tööd oma diplomilavastusega, jaanuari lõpus jõuab publiku ette Andres Noormetsa lavastatud Aleksandr vampiilovi etendus. Hüvastijätt juunis. Silvia sool annab teada Pärnu Endlas sai viimati teatritudengite diplomilavastust näha 2006. aastal ja siis oli selleks Andrus Kivirähki Rehepapp. Tuleval kevadel lavakooli lõpetavate näitlejate kursuse juhendaja Tiit Ojasoo Pärnust pärit seetõttu on igati loogiline, et 26. lennu diplomietendus just Pärnus lavale jõuab, jätkab lavakunstikooli 26. lennu tudeng Reimo Sagor. Ma arvan, et see on ikkagi kuidagi korraldatud niimoodi kursuse juhendaja poolt, et me saaksime kusagil mujal mängida, saaksime suure lava kogemust. Tudengid kohtusid esimeses lugemisproovis lavastaja Andres Noormetsaga, kellega kursus pole varem koostööd teinud. Peatselt näitekooli lõpetava Marian Hiinati arvates on iga uue lavastajaga põnev koostööd teha. Ikka on teistmoodi, Ma arvan, teine lavastaja. Me oleme nüüd Tiit toas aga üpris palju teinud, kuna ta on ka meie eriala õppejõud, et kuna lavastaja on juba teine ja keskkond on teine ja materjal on teine ja ikka on teistmoodi Siberi Tshobiks kutsutud Aleksander vampiilovi kirjutatud näidend hüvastijätt juunis jutustab loo noortest, kes pärast kõrgkooli lõppu seisavad suurte otsuste ees kevadel lõpetavatel näitlejatel tuleb samuti oma valik teha. Millisesse teatrisse keegi suundub, on praegu veel lahtine. Viimase koos kursusega tehtava lavastusega on seotud Peatse näitleja Ragnar Uustal. Mitmed ootused ja lootused. Et saaks veel kooli lõpus võimalikult rohkelt kogemusi, võimalikult palju lavaaega, võimalikult palju erinevaid rollilahendusi proovida. Lavastaja Andres Noormetsa sõnutsi on kogu tööprotsess näidendiga alles algstaadiumis ning seetõttu on keeruline rääkida, milliseks noorte diplomilavastus kujuneb. Et ega teatris ei ole need asjad niimoodi, nagu vabrikus on, et keegi joonistab täpselt toote paberile, siis mida täpsemalt suudetakse, millisesse maha joonistatud olukord taastada ja kellelegi maha müüa, sest tegemist on ikkagi mängulise situatsiooniga. Minu ootus on kokku saada 15 väga suurepärase näitlejaga ja osaliselt ma saan aru, et see ootus on juba õigustanud ja ma püüan neile siis vastu pakkuda peegeldustestendist. Lavakunstikooli 26. lennu diplomietendus hüvastijätt juunis saab lavaküpseks tuleva aasta seitsmeteistkümnendal jaanuaril. Silvia sool Pärnu. Äsja kõlas jõhvi kontserdimajas Venemaa sarvepillide orkestrimuusika, homme kuuleb seda haruldast muusikat Tallinnas Estonias kontserdisaalis. Kontserdi korraldab Venemaa suursaatkond, tähistades sellega Romanovite dünastia ta neljasajandat aastapäeva. Ago Gaškov. Nii tuleb kattudshacamoroshini oma mängust Wilhelm Tell sarvepillidel. See on jahisarvede orkester, traditsioon, mis tekkis 18. sajandi Venemaal keisrinna Jelizaveta Petrovna ajal räägib sarvepilliorkestri dirigent Timofei Giscilov. Serenale muusika meeldis ja taoline muusika tegemine hakkas-Venemaal levima, ütles Timofei Narovskil, kuniks jätkus pärisorje, keda sarve puhuma panna ja vale noodi eest piitsutada, kestsid rikaste aadlike juures Kasaripilliorkestrid. Kui pärisorjus kaotati, kadus ka muusika. Viimast korda kustuti taoline orkester kokku tsaar Nikolai teise kroonimispidustusteks. Seitse aastat tagasi otsustasid Peterburi muusikud traditsiooni taastada tänapäeval laenam sarvepuhuja Lev valel ajal puhutud vale noodi eest piitsa anda, vaid neid tuleb teisiti motiveerida, tõdes dirigent. Igal jahisarvel on oma tämber ja helikõrgus, mistõttu on iga noodi jaoks oma sarv ja seda tuleb õigel ajal puhuda. Selles orkestris on 96 sarved kõik tehtud muusik Vladimir koloveesko poolt. Mängida on lihtsam, kui neid pille teha. Mängima õppisin ühe aasta-pooleteisega, aga Pille täiesti kogu selle ajamise orkester, tegutsenud on vibrat Vladimir Kolovi orkester mängib vene marsse haruldast vene muusikat ja ka lääne muusikat. Spordiuudistega jätkab nüüd Juhan Kilumets. Sillamäe Kalev kindlustas Eesti jalgpallimeistrivõistlustel kolmanda kohaga alistas eelviimases voorus võõrsil Tallinna Kalevi koguni üheksa. Null kolm väravat lõi kassimaid haaram, kaks tabamust lisasid Vjatšeslav Zahovaiko ja Nikolai Mihhejev Sillamäe edu. Täna neli. Null Tartu Tammeka alistanud Tallinna Flora ees on enne viimast vooru ja omavahelist kohtumist neli punkti. Hõbemedali kindlustanud Nõmme Kalju sai täna viis. Null jagu Tallinna Infonetist. Korvpalli Balti liigas on täna võistlustules neli Eesti klubi. Rakvere tarvas võõrustab Raplat. Selles kohtumises juhib avapoolaja järel Rapla 40 29. Sven Kaldre on Raplale toonud 12 punkti. Tartu Ülikool rock võitis avapoolaja Valga vastu 43 29. Vormel üks sarja etapil Abu Dhabis võitis kvalifikatsiooni austraallane Mark Webber Red Bulli, kes edestas napilt oma meeskonnakaaslast Sebastian fettelit. Teise stardirea hõivasid Mercedese piloodid Nico Rosberg-Lewis Hamilton, viies oli soomlane Kimi Räikköneni ja kuues Sauberi sõitja Nico Hülkenberg. Kevin Korjus sai samuti Abu Dhabis toimunud keebeegolm vormeli sarja hooaja eelviimases sõidus 13. koha. Seejuures jäi eestlane mootoriprobleemide tõttu kohe sõidu alguses viimaseks, kuid suutis võistluse käigus 11 kohta tõusta. Meistritiitli kindlustas sõidu võitnud Daniil korjus on üldarvestuses neljas. Ning lõpetuseks ilmast, palun Eva-Maria Sula. Öösel jõuavad tihedamat vihmapilved kohale. Tuul puhub lõunakaarest kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on pilvise taeva all neli kuni kaheksa kraadi. Homme harv Norra rannikule liikuv tsüklon meid tasapisi oma idaserval. Öiste vihmapilvede taandudes hõreneb pilvisus hommikul ning päeval on päikestki näha. Õhtul suureneb tsükloni mõju, pilvi kandub Lääne-Eestist alates juurde ja taas hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul neli kuni üheksa, õhtul saartel kuni 13 meetrit sekundis. Sooja tuleb homme kaheksa kuni 10 kraadi. Aitäh niisugune sai tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.