Täna on stuudios kolm külalist ja põhjus on selles, et septembrikuu lõpul toimus Indias Brazanti Mila jaamis. Väärtushariduse konverents. Esimene ülemaailmne ja Eesti delegatsiooni koosseisus olid Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud Tiiu Kuurme Tallinna meditsiinikooli direktor Raimond lihtmaa ja sätia sai Paavo organisatsioonide juht Eestis Enn Kaljo. Miks te sellele konverentsile üldse sõitsite, kes teid kutsus ja kui palju osalejaid seal oli? Meil oli kutsed juba kusagil aasta otsa varem teada, et igalt maalt oodatakse inimesi, oodatakse prominentseid, haridustegelasi, kelle vaatenurka haridusele on just läbi väärtuste prisma. Ülemaailmse konverentsi organiseerimisega aga on sati ja sai papa instituudid, sain aru, et neid on kuigi tuntumad keskused siis NASA kohaga Indias ja Tais ning et on aeg see teadmine, mis on selle hariduse arengulugu olnud 30 aasta jooksul, et on jõudnud kätte aeg, see teadmine viia kogu maailma ette, sest see areng on niisugusse staadiumi juba jõudnud. Meie haridusmaastikul ei eksisteeri praegu sellist õpetust, mis näeks ette selle viie inimpõhiväärtuse õpetamine üldse. Ei, mitte mingisugusel tasemel ei eelkool ja see koolis ei gümnaasiumi, seega kõrghariduses. Ja meil on palju probleeme, nii eetilisi probleeme, nii tudengitega kui ka ma arvan ka õpilastega ja pärast ka töötajatega, kui nad ei ole saanud sellelaadilist haridust. Võib-olla oleks siiski õige defineerida mõiste lahti väärtusharidus. Haridus kui selline oma tegelikku väärtust, kui ta arenda inimeses iseloomu ja öeldakse, et ongi see, mis inimesest lõpuks välja tuleb, ongi tema iseloom, hariduse lõppresultaat, ja kui inimene siis Tartus hariduse kaudu on, on koolitatud, siis tema ütles ja see, mis, mis sealt lõpuks välja tuleb, see, see on kaugele näha nagu majakale ja tema siis ühiskonnas on ka nagu majakas ja iseloomu ja ja heade omaduste tõttu. Mina olen uurinud tagantjärele seda kirjandust, mida oli ohtrasti saada seal Indias. Ja tänu sellele, kas ma julgen öelda, et olen täiesti valgustuslike hetke üle elanud aru saamiseks, mis asi see haridus on ning sealt vaatas vastu, et haridusel on laiemas plaanis kaks tähendust. Nimetatud oli see siis maine ja spirituaalne tähendas hariduses spirit. Inglise keeles on vaim ja ka eesti keeles eksisteerib jo sõna vaim vaimsas mis meie hariduskõnelustest on täiesti taanduma hakanud. Isegi mõistet tarkus ei kasutata enam meil kui räägitakse haridusest. Maine haridus on väga vajalik haridus, see on inimesel selleks, et ühiskonnas toime tulla, omandada amet, oskused, suhtlemise, kompetentsus. Ning üleüldse kõik see vajalik, et tunda ennast ühiskonnas hästi ja tulla millegagi tõeliselt hästi toime. Teine pool on aga paraku inimesel ka ja see on inimese siseelu, millega läänelik maailm näib, et nii palju tegelenud ei ole kui kõige selle välisega, mis on inimese ümber. Ning see spirituaalne pool hariduses tähendab siis püüd inimest teadlikuks teha nendest ressurssidest, mis on meile kaasa antud siseelu poolel. Ning seda sisemist iseenda vaatlust on filosootlejates nimetatud ka sisekaemuslikuks vaatluseks. Ja nimelt inimeses on palju sisemisi reserve, mida me elu jooksul kasvatada ei oska, millest me isegi teadlikuks ei saa. Sest me oleme liiga aktiivselt tegevad kõige sellega, mis on väljaspool meid. Ja kui siis küsida, mis on inimeses sisemine pool siis see, mis avaneb vastu andmist, ehkki, mis ei ole seotud tema omakasuga, võib öelda, et need on isetu isetu väärtused inimeses, nagu armastas võime intuitiivse Os, loovus, inspiratsiooni võime pühendumine arengu pürgimas näiliselt nende suunas, justkui tahaks ka see üleüldine haridus, mis meil on ümberringi. Aga tegelik, see hariduse protsess, mis ikka veel on välise teadmise äraõppimine, seller, produtseerimine ja paistab, et viimastel aegadel see siin Eestis on koguni võimendunud see äraõppimine, nii et kogu see teadmine, mis maailmas juba on kõikidest muudest metoodikatestega, hariduse tähendusest see ei ole sugugi kõigutanudega liigutanud meie haridust, ideolooge. Ning see jätab inimese vaeseks sisemiselt inimene ei saa iseendast teadlikuks, ta jääbki abituks, jõuetuks. Millises seisus on meie väärtuskasvatus praegu? Raimond? Mina ei ole võib-olla kõige õigem sellele vastama. Ma arvan niimoodi, et selle hariduses on meid mitut ainult ühes suunas on see haridus, mis on inimesele ette nähtud elamiseks, tähendab seda ametiredelil rarhia redelil kusagile kõrgemale püüdmiseks. Ja seal peab tulema mängu paljud sellised inimlikud omadused ja väärtused, mis noh, ei oleks, ei ole üldse ette nähtud selleks, et elada. Teine haridus on see, mis on vaja eluks. Tähendab see on see empaatia, sallivus, armastus, teineteise mõistmine ja nii edasi, kaasa arvatud vägivallatus ja kõik, aga see elamiseks vajalik haridus, see on see mida me näeme, kus ma olen, vägivald järjest tõuseb, eks ole, tähendab, kus võib-olla kõikide väärtuste mõõdupuuks või suurem osa väärtuste mõõdupuuks on raha. Ja tähendab meil see teine pool haridusest nagu puudub, mida oleks vaja mehel tingimata arendada ja kasvatada alates juba. Mul on eriti nendest inimestest peale, kes on noored pered, et õpetada talle selgeks väärtuskasvatus juba sellest peale, väga palju sõltub sellest, milline laps sünnib, ka sellest, kuidas noor pere üksteisega käitu või juba vahetult enne, kuidas ta valmistub selle lapse saamiseks näiteks tema hellitada. Selle kohta on jaapanlased teinud palju materjali päris suurte arvude peal kus on ema hellitatud ema kõhtu, kui ta on rase lapsega räägitud seal sees ja on ka Sonographis vaadatud, kus laps naeratab, kui emale rääkida aretatud lõbusalt, siis laps naerab koos emaga kaasa. Need tähendab, see ei ole illusioon, enam seda on võimalik tõestada, et see asi tõesti niimoodi on. Ja vot see haridus meil üldse puudub selles sellisel kujul pärast seda kuni kooli ja nii edasi, et noh, inimesel oleks võimalik niimodi, kui ta lõpuks lõpetab oma hariduselt, ollakse Juuman ekstsellents. Et noh, oleksin midagi natuke enamat, kui me tavaliselt oleme harjunud siin nägema. Ja noh, selleks ongi ette nähtud viis põhiväärtust kõige alguseseks. Võiks öelda, et tõde on see, mis, millest see kõik hakkab ja, ja selle tõe otsimine on see, mis inimest sisemiselt ajendab. Inimene jõuab selle tõe tundma saamise läbi iseenda, selle olemuseni, mis on samamoodi tõde, mis on puhas muutuma. Igal mehel oma tõde. See on see suhteline tõde, mis aja jooksul muutub ja mis, mis meie nägemise muutumise kohaselt ka muutub meis endis. Aga see, mis ei muutu, see on meil siin sügavas sees ja selle äratundmise läbi me saame teadlikuks kogu maailma olemusest kõigi teiste inimeste olemusest. Kui ma tohin natuke lisada selle juurde, pole lennuga väga nõus selles suhtes. Praegu on läinud nii, et need suured filosoofilised suunad ütleme, ükstaskõik, mida me võtame kas budismi või, või marksismi või midagi muud, on nüüd asendunud ühe, ühe väikse individuaalse suunaga. Igalühel on oma individuaalne budism, oma individuaalne marksism, individuaalne ateism ja suurte filosoofiliste teoste asemel raamaturiiulil näiteks Urmas Oti killukesi elust, eks ole. Mis ei ole üldse põhjapaneva filosoofiline suund siin maailmas siiski, mida on võib-olla tava? Ja siis, kui see sisemine tõde rakendub elus, siis on juba õiglust. Õigluse juurde õigete toimimiste juurde, nii mõtete, sõnade kui tegudeni ja läbi selle jõutakse sisemisi rahuni, mis on nagu see alusrahulikuks eksisteerimiseks ja, ja mis viib siis armastuse abil vägi, vallatuseni, vägivallatus on see lõpptulemus nende eelnevate nelja inimväärtuste nii-öelda arengu tipp, kus siis inimesed saab üks kogu kogu loodusega tooduga ja ta arvestab väga täpselt samamoodi nagu iseendaga. Sellel ülemaailmsel konverentsil oli, kui ma nüüd õigesti mäletan, 78 riiki osalesid ja noh, need olid nii läänest kui idast. Praktiliselt kogu maailmast, noh, ütleme mitte just kõik riigid, aga enamus kohti oli esindatud Baltikumist, ka kõik maad olid esindatud. Kas kõikidel riikidel oli ühine mure, et haridus kasvab väga vääriti kõrvale sellest väärtharidusest? Ja sõnavõtjatest oli seal küllaltki palju drastilisi näiteid, isegi noh, ütleme Aafrikast, võib-olla kõige enam oli selliseid emotsionaalseid väljaastumisi, kus, kus esinejad lausa nagu läksid ägedaks seal sõnavõtus ja tõid välja kogu negatiivse, mis nendel nende maal on. Iseenesest see ei ole mõeldud niimoodi, et inimene peaks ainult negatiivset välja tooma, vaid püüdma lahendusi pakkuda ja ja oma nägemust selgitada, asjast positiivset nägemust välja tuua. Nii et järjekordne näide, maailm on globaliseerunud, mured on nii siin kui seal ühesugused. Seal olid kõrgelt kroonitud päid ka täiesti kõrgelt kroonitud printsesse ja kõik oli seal, oli haridusministrid, oli euro liidu haridus, esindajad olid seal, siis oli ülemaailmsest, ÜRO-st olid hariduse esindajad ja seal oli väga kõrgel tasemel. Olid need esinejad, tähendab, paljudel nendel olid näiteks telli teaduskraad, Nendest kaks doktorikraadi, siis olid veel väiksemat kraadid, peale selle olid tõesti väga haritud inimesed, näitakse Tartongium sai kahekordne kõrgharidus Euroopas saadud Cambridge'is, Oxfordis oli ja, ja peale selle on ta lõpetanud veel taiülikooli ja ta oli ka siis NASA programmist, kes osales selles ja selles programmis osas just, mis oli Marsile maandunud raketipidurdusmootorite väljatöötamisel, nii et ta väga kõrgelt tunnustatud teadlane kogu maailmas Kas kusagil mujal on ka sellist laadi kogemusi, et juba on suudetud siiski seda väärtusharidust hakata inimestele andma? Seda on nüüd üle maailma, neid koole, nii-öelda Saibava hariduse koole ja siis inimväärtuste koole nagu kaks sellist suundumust, kus ühes antakse sügavuti, sai vabahariduse ja filosoof ja põhimõtteid, teises minnakse nagu selles inimväärtuste raamistikus minnakse oma kultuuri ja vaimsuse ja religiooni sügavuti. Ja asjad on siis oma oma maa sellele põhjale rajatud tugevale alusele, mis on igal maal olemas. Ja noh, ütleme siin atest, Tais on see juba instituudiks arenenud, siis hariidsusel, Stahlis, Indias on palju koole, üks osa on adapteeritud, üks osa nagu asutatud uued koolid. Ja siis Lõuna-Aafrika vabariigis on mitu kooli. Sambias on üks väga tore kool, kus seal Kainstituudiks välja kasvanud. Siis on Brasiilias instituut, koolid. Mis on Indoneesias, on, on koole, Filipiinidel, Ameerikas, Ameerikas, Kanadas on on midagi ettevalmistamisel juba. Argentiinas on olemas. Taanis on, on Euroopas, et ja sai rahvaülikooli projekt käivitamas, tahetakse teha nagu akadeemia. Vaata akadeemia eeskujul tahetakse seda teha. Taanis on Euroopas kõige liberaalsemalt seadus, et tänu sellele on seal võimalik kõike teha, nii et ka sellist asja. Aga Euroopa südames Euroopa on küllaltki puina oma arengute poolest ja võib-olla natukene vale liiga puine, et teda niimoodi ümber kujundada, laskem Inglismaal, võib-olla on see asi kõige kiiremini nüüd tulema, sest Inglismaal on ka palju nii-öelda rändajaid erinevatest osadest, indusid on palju. Palju on, seal sai Baba organisatsiooni liikmeid, inimesi, kes tegelevad selle haridusega juba ja neil on, ütleme selline koolitus pühapäevakooli raames käib juba päris pikki aastaid. See tundub olevat siiski ikkagi maailmavaate küsimus. Et paratamatult tekib minul küsimus, et kas üldse materialistlik õhtuma suudab ida filosoofiat või idamaailmavaadet rakendada oma igapäevases elus, kas haridussfääris? Siin võiks võib-olla tuua näitajat varakristlikud kirjad, mis on, noh, ütleme nüüd hüüdeks jõudnud paljudes maades juba ilmavalgust näha toovad paralleele nendesamade hommikumaade tarkustega ja seal ei ole mingisuguseid erinevusi. Meil on jõudnud Kristuse õpetustest, need on paljuski juba moonutatud kujul ja niimoodi vägivaldselt vahele sekkutud nende nende nii-öelda pilti, väljanägemist, nad on algselt olnud budismiga väga sarnased. Et siin siin on, ei saa vahetamata õhtuma ummikuma vahele, see on kõik üks. Ametlik bioloogia muidugi seda ei kinnita. See ongi jah, kurb, et on ametlik teoloogia, ametlik haridus, see, mis on ametlik salati jäigastav, mingite printsiipide külge kinni, nii nagu mina aru sain, on sati ja saebaga enesemissioon ühendada erinevaid maailma religioon hoone ja näidata kätte, kus on nende üks lähtepunkt ja kus on nende üks ja ühine lõppsiht. Ning et need religioonid ei ole mitte vastuolulised, vaid nad vaatleja, vaat olemist ja universumit erinevatel viisidel. Ning lootust annab, et läänemaailm siiski on küllalt avatud ja ergas, ida poolt lähtuva oli ka see, et läänemaailmas täiesti tõsiselt on neid, kes tegelevad meditatsiooniga kuulda olnud, et meditatsiooni teemadel on kaitstud ka doktoridissertatsioone. Avaldatakse ju küllaga kirjandust ka meil äsja ilmus vaat siit ta isegi kaks väljaannet kahe erineva kirjastuse vahendusel. Nii et see mõtlemisviis, see on suur, ääretult üldinimlik, see väljendab sügavamat inimlikkuse tooma ja inimese otsinguid iseeneses. Vaatad, vaim on avatud igasugustele suundumustele ning niisugust valgustatust sealt siis ka kaasa sai sellest konverentsist. Ning mis veel, et haridus, seesama õhtumaine, ratsionaalne haridus on ju nüüd ulatuma hakanud üle kogu maailma. Oi-oi, kui palju on kriti veeritud seda õhtumaise hariduse eesmärgist, seadet üleüldse milleks on siis saavutusvajadus, teadmiste kuhjamine, kvantiteet, mõõtmisvajadus ja kus inimese sisemised kvali teedid, need nendest järjest rohkem vaikitakse, need kaovad kõne alt ja meilt Eestist on isegi kaduma hakanud mõiste kasvatus üleüldse. Nii et räägitaksegi veel ainult haridusest ja õppimisest, kusjuures seda hariduse mõistet iseendas, mis sellest saadakse väga kitsalt aru. See on nagu transformatsioon, ühe pull põlvkonna kalgi, kuiva ja külma teadmise istutamine, siirdamine noore põlvkonna ajukurdude vahele. Aga see noorte inimeste inimeseks olemine, see jäetakse nende isiklikuks mureks. Nad ei tule selle murega toime. Koolivägivald, agressiivsus, narkootikumid ja kõik see muu. Millegipärast sellest ei saada aru, et noorte inimeste hing on näljas ning paistab, et sai Baba haridus midagi taolist pakubki. Ning globaliseerumine jah, vaatas vastu ka suurel üritusel, sest need mured on niivõrd tõsised haridusse üle. Need, millest seal räägiti, püüdmised, tahtmised ka justkui oleksid ühised. Ja samas Katõn käed, mis seda kõike realiseerida takistab. Ka siin paistis, et väga palju on seda ühist. Ning praegu, mida minataju, mis on suureks läks üleüldse otse inimlikele mäng jälle haridust, sõjakooli sisse jõuaks, on turumajandusse ideoloogia, ümberringi igasuguse materiaalse paisutamine, kasvatamine, püüd see maha müüa, püüd hõlvata, püüd vallutada, nüüd siis vallutatakse turgusid kõikjal ja püüd vallutada inimteadvus, et see inimteadvus oleks suunatud üha laiutavamale tarbimisele. Kusjuures sisemiselt trikki kaasinimteadvus peab piiri oma tarbimisvajaduse üle. Ja võib-olla ka siit siis tahtlik tõke. Teadvus ei saaks sisemiselt vabaks rikkaks, sest muidu ei ei õnnestu teda enam turumajandusse ohjades hoida. Nii et niisugused mõtted sealt tekkisid. Esimese hooga. Aga mida siis teha, et ei jääks nende inimeste hääled hüüdja hääleks kõrbes, kes on tõepoolest selle sisemise väärtusliku hariduse eest valmis seisma kui riigi ametlik hariduspoliitika on hoopis teistsugune? Tähendab, kõige selle aluseks on siiski armastus kogu selle hariduse aluseks ka ja sellest see nagu lähtub kõigest ja nagu et siin maailmas armastuse peegliks on naine selles maailmas ja kui nendes on midagi viltu, siis kogu armastuses viltu, siis on kogu ühiskonnas vilt. Ja noh, peale selle on enamik pedagooge ka naised ja kui naises on midagi väga viltu, siis me võime kasvatada selliseid kodanikke siia maailma, kellel on siin raske üldse toime tulla nii iseendaga kui ka teistega. Ja ma arvan, et see haridus peaks hakkama kusagilt maalt ammu ennem pihta. Praegu õpetatakse, siinse on juba võib-olla hiljaks jäänud haridusse on tihti see haridus, kuidas teisele torni panna ja kuidas teine töökohalt ametikohalt ära lükata ja seda te näete iga päev ajakirjanduse ja mujal ka. Ja mõelda nüüd näiteks meie naist ja meie peredki, võib-olla see hakkaks pereharidusest pihta, on nii, et noh, Indias ja idamaades üldse abikaasade suurim soov saada abi kaasatakse ka järgmises elus. Ja kui me võrdleme Eesti naissiis ja, ja võib-olla nüüd seda hindud siis võib-olla ütleksite. Ma ei tahaks ise ütelda, pärast öeldakse, et ma võib-olla ei armasta, naises, on küll vastupidi. Meie poetess kirjutatud lõik, mille ma välja võtsin, see on juba üks, 15 20 aastat vana ja kui ma seal käisin, siis ei ole üldse muutunud. See naine Indias ja ta on kirjutatud. Haavat sündimata laps, üsas kaksiratsi puusal kolmas taga tatsama snik sari lehvivast otsast hoidmas lisaks pea peal suur korvproduktidega ja naeratus näol. Habras ja väike veel peaaegu lapselik keha on õnnelik seal, kus tugeva kondiga eesti naine oleks nõrkemas, aga eesti naise Tarmo ja karma vist ei näe eteni koormuvad, perekonna on. Ja nagu te teate, noh, ega meil nii väga seda perekonnaga midagi kiidelda ei ole lahutuste protsent. Ta on väga suur ja naiste tööga hõlmatavuse protsent on väga suur ja ja paljud muud on nii, et mis seos on kõigi nende vahel olemas. Ja kui me nüüd ikka ei jõua selle viie inimpõhiväärtusi ükstaskõik, millisel tasemel või pluss 300 õpetama, siis? Ma arvan, et väga suurt muutust ei tule, eriti nendes valdkondades on nagu, nagu see meditsiiniline teenindamine ja kus on vaja tõesti seda inimlikkust võib-olla natuke rohkem kui kusagil mujal. Ja tähendab püüame seda sisse viia ja järgmisest saastast oma koolis me viime selle viie-ini põhiväärtushariduse, siis kuidas tiheda noh, kõigepealt on niimoodi, et kui me olime seal konverentsil, siis n leppis kokku, et Me õppima sena taiinstituuti neli inimest Eestist. Et me saaks kõigepealt hariduse seal ja teine asi on selles, et meil õpetajatele õppejõududele tehakse üks sissejuhatav konverents, kus tutvustaks seda hariduse põhjal Pärnust üldse, nii et kõik õppejõud teaks, mida see sisuliselt tähendab. Ja siis me hakkame pärast edasi koolitama, nähtav ja püüame selle sisse ja sellepärast teisiti lihtsalt ei ole võimalik. Seda asja siin ühiskonnas küll paremuse poole muuta. Võib-olla ka niimoodi, et natukene paralleelselt sellega tahaks ka võtta väikse seltskonna lapsi nii-öelda päris päris algkooli esimesest otsast ja teha selline päris sellel haridusel baseeruv kool ka, mis hakkab siis pisitasa kasvama, tuleb klassi juurde, kogu aeg tuleb lapsi juurde, et siis seal ühel heal hetkel on selline suur kool ka olemas eraldi lisaks sealsele suurele meditsiinikoolile. Te olete enne saatja sai Baba organisatsioonide juht. Eestis ütlesime korrektselt. Tähendab üldiselt seda nimetatakse koordinaatori kohaks või või esimees juhtuks, üks teeb ta välja. Meil on siin nüüd keskuseid kolm ja üks grupp on registreeritud ametlikult, need eraldi loetakse kõiki organisatsioonideks ja lisaks on veel ametlik juriidiline organisatsioon. Soti sai Baba Ühendus Eestis, mis on need riigi poolt tunnustatud ka. Aga ikka tundub, et on meil siin Eesti ühiskonnas defitsiit väärtusele orienteeritud maailma vaata järel. Nii nagu läänemaailmas kirjanduses leida võib, üleüldse ongi isiksust defitsiit. Aga isiksus algab ka väärtustest suures osas ja eneseusaldusest, millele ta oma elu rajab. Meie inimesed siin on ohtlikud ja ebakindlad ning kurvastama panev on ka see, et üldine vaate viis ühiskonnas on taoline. Tuleb hakkama saada, tuleb läbi lüüa koolilastelt ja tudengitelt, kes siin praegu on ju suur janu hariduse järele, suured konkursid kõikjale. Ja kui kestsid, milleks siis nad vastavad selleks, et läbi lüüa. Selles sõnas iseeneses või sõna ühendis peitub sõna lööma löömise tulemusel keegi saab haiget ja kui keegi saab haiget, siis võime küsida, mis väärtus selle taga ikkagi on. Või õieti seal säärast väärastamine, mitte enam väärtus, et on vaja lüüa, haiget teha ja edasi rühkida vaatamata millist hinda selle eest tuleb maksta. Ning vanemad on hirmul näiteks praegu oma laste alternatiivkoolidesse panemisega. Sest et kas laps hiljem tuleb toime. Samas on selgitatud sedagi pedagoog loogiliste katsetuste toel, et kui laps lapsepõlves kohtab sallivad head ja temaga arvestavat keskkonda selline hoiak see väljendab ja üleüldse läbi kõige selle, mis lapse ümber on siis see laps on hiljem tugev, ta on loov ja kui ta raskusi kohtab, ta peletab need kuidagi kerge. Sergei algselt ta ei ela neid läbi. Aga kui seda last on õpetatud lööma juba varasest east, siis ka tema hing kujuneb välja lõhutud ning tema olemine kujuneb ebakindel. Ja kui küsida, et kust tuleks alustada, siis alustama peaks ühiskondlikest hoiakutest, tõest ja hoiakut looja, teadupärast praegu on meedia väga-väga võimas hoiakute looja. Need hoiakud on vägivaldsed, praegu nad on peale surutud nad sisendatud inimestesse, see löömise hoiak mitte ta ei kasva loomupäraselt inimesest seestpoolt. Aga hoiaku kujundamine on ju põlvkonna küsimus. Ma toon teile ühe ameerika teadusliku uurimise instituudi andmed selle kohta mul on, need annaks kaasas, et ma saan selle vastata selle väga hästi. Aga see ei olegi nii väga rask. Ja ei olegi nii pikk protsess, on pikk protsess, nendele, kelle aastate vanus on näiteks natukene suurem näiteks 60 aastasele inimesele rajab sisse hoiakute ümberkujundamine 106, see tähendab 8,35 aastat. Kui see inimene on suhteliselt noor, siis ei ole selle asjaga nii hullu. Näiteks 40 aastasel läheb vaja noh, ütleme natuke üle 20 kuu hoiakuid, väärtushoiakuid muuta, jah, et see ei olegi nii väga teatud distsipliini, teatud haridust ja, ja teatud noh, põhimõtteliselt teatud meetodeid. Ja siis inimene iga päev jälgima ja kasutame teda natuke õpetama, teda on vaja, nii et see ei ole sugugi nii raske ja kui on vaja kätte võtta, kui ikka tehakse seda, siis asi kujuneb ümber. See ei ole nii kardinaalselt väga raske. 60 siis kell 8,35 aastat. Ben, seal seda võib-olla polegi mõtet enam nii väga ümber kujundada. Paabo haridusel on ju ka oma täiesti pragmaatiline aspekt mis taas vääriks järelemõtlemist ja nimelt siin see väärtusrahu, mis tähendab tegelikult meelte jahutamist, meelte vaigistamist, mille tulemusel sünnib kontsentratsioon aga ilma kontsentratsioonid ta peita midagi ilma kontsentratsioonid, mälu töötab halvasti. Ja teada on ju, millega on hädas üleüldse kõik nii õpetajad kui lapsed või kõike haridusse puutuvat. Üldine kontsentratsioonivõime langus, lapsed enam ei ole suutelised kontsentreeruma ning selles hariduses siin on täiesti üksipulgi õpetused selleks, kuidas taas võita 100 kontsentreerumist võime ning samuti on tehtud katsed. Seal konverentsil räägiti kaks gruppi, võrreldud kuidas mäluprotsessidega lood ühel grupil, kus nad kontsentratsiooni harjutused ja meditatsioon oli sees ja teisel grupil, kus seda ei olnud ning võrreldamatult mäluprotsessid, töötasid paremini selles grupis, kus seda kontsentreerumist harjutati. Nii et vaikus, meditatsioon, kontsentreerumine, need on ühed märksõnad sati ja sai Baba haridusest. Ja need aitaksid. Selle sisseviimine ei ole väga raske, ta ei ole ilmvõimatu. See kõik aitaks üleüldse muud õppimist parandada. Ma võin lisada, olen teinud meditatsiooniga, tegelenud alates 1957.-st aastast on piisav kogemus selles suhtes ja selles samas instituudis härra näidatud, et sellega mitte ainult ei muutu inimeste mälu tunduvalt paremaks, vaid nad muutuvad tunduvalt rahulikumaks, nende uneaeg tunduvalt pikeneb. Peale selle nende reaktsiooni aeg, reaktsioonikiirus muutub tunduvalt paremaks ja palju muid omadusi, tuleb sellega juurde seal hariduse, selles suhtes on ka suur väärtus selles, et iga selle inimesena väärtuse kohta on oma olemas oma kindlad meetodid täiest, millega saab seda ilusasti arendada. Ja see, ma ei arva seda sugugi niimoodi, et et kas jumal on loonud või kuidas te tahate võtta, on inimene arenenud ahvist, kuidas teile rohkem meeldib? Et Ma ei oleks niivõrd erinevad geneetilisest struktuurilt ja ka oma aju koostiselt. Et see, mis on idamaades võimalik õppida, ei ole võimalik, Euroopas õppides on absoluutselt võimalik Euroopas. Mida tähendab, me on kõik üks ja sama, värisin sees ja üks ja sama, ühe sama väikesel elame tähendab mingit raskust selles suhtes küll ei ole. Loodame, et me oleme täna külvanud soodsale pinnasele ja kõik, kes meid kuulasid, on kas leidnud kinnitust või hakanud pisut teisiti mõtlema. Ma tänan teid, Tiiu Kuurme, Raimond lihtmaa ja Enn Kaljo tulemast stuudiosse ja rääkimast niivõrd vajalikul ja, ja pakilise teemal. Aitäh veelkord. Küsija rollis oli Terje Soots.