Palusin päeva südamele täna külla pika moskvastaažiga Eesti diplomaadi Mart Helme, tere tulemast saatesse. Ma pakun teile kommenteerimiseks märksõnu selle ja eelmise nädala välisuudistest. Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin võtab Moskvas üllatuslikult vastu eesti poliitiku Mart Laari, kes ei ole isegi ühe erakonna esimees ja nad arutavad kahe riigi suhteid. Samas ei võta Vene Föderatsiooni välisminister vastu Eesti välisministrit viidates ajapuudusele. Vene riigiduuma esimees Boris Krõzlov teatab, et talle imponeerib Edgar Savisaar ja Keskerakonna välispoliitika, millest Eestis keegi mitte midagi ei tea. Isegi Keskerakonna volikogu ei tea midagi erakonna esimehe plaanist sõlmida koostööleping Putini parteiga Ühtne Venemaa. Res Publica ja reform ruttavad keskerakonda nimetama Venemaa käepikenduseks ja saavad hulgaliselt vastu süüdistusi varjatud venelembuses. Mart Helme, millest kõik need uudised teile kõnelevad? No need uudised kõnelevad üldiselt sellest, et meie idapoliitikas valitseb endiselt suur segadus, nii nagu see on seal kogu aeg valitsenud ja et Venemaal õnnestub meie niisugust isegi ütleksin haiglas soovi ja vajadust Venemaaga ja samal ajal survet, et lääne poolt Venemaaga normaalseid suhteid pidada. Venemaa kasutab seda ära, Venemaa lõhestab meie poliitilist maastiku, mängib ühtesid parteisid ja ühtisid poliitikuid teiste vastu välja ja saavutab sellega selle, et me oleme siin omavahel tülis ja segaduses ja samal ajal on tekitatud Venemaa poolt kena suitsukate ja see, mis toimub meile tegelikult olulistes kohtades, ehk siis teiste sõnadega Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistel läbirääkimistel jääbki just nagu natukene meie jaoks teisejärguliseks. Vaadates nüüd eilseid uudiseid ja tänaseid ajalehti, siiski ma saan aru, et Eesti poliitikud on aru saanud, et, et Euroopa Liit võib teha olulisi järeleandmisi Vene suunal ja kaubandusleppe varjus anda järgiga teatavatele poliitilistele nõudmistele ja mulle tundub, et siin võib olla prindikud. Siiski lähevad ühisele rindele. Aga millest see tuleb, et Eesti poliitikud on kergelt manipuleeritavad Moskva suunalt? Ma arvan, et siin on päris palju faktoreid ja siin on nii objektiivseid kui subjektiivseid faktoreid. Üx objektiivne faktor, mis on püsinud kogu Eesti iseseisvuse perioodi uue iseseisvuse perioodi on vaieldamatult see, et Venemaa küsimused tänu eelkõige vene vähemusele, mis meil siin ikkagi ju küllaltki suurt mõju avaldab meie meie elule ja meie sisepoliitikale ongi osa meie sisepoliitikast Venemaa Venemaasse puutuv Venemaa ja teiste riikidevahelised suhted, see on osa meie sisepoliitikast vältimatult ja paratamatult see on objektiivne, siia ei ole midagi teha. On subjektiivne faktor, subjektiivne faktor on see, et meil on käinud mingisugune niisugune minu jaoks natukene arusaamatu võidujooks. See on ilmselt tingitud teatud määral edevusest, aga see on tingitud ka sisepoliitikas teatud loorberite lõikamise soovist. Kes on siis ikkagi see, kes suudab Venemaal sõpru soetada vene turu, avada meie, meie suurettevõtjad telemeie, meie põllumeestele öelda, et näete, mina tõin rikkuse teie õuele, et mina olen see mees, kes andis teile uuesti võimaluse Vene turule pääseda ja sealt suurt raha teenima hakata. Siin on objektiivne, subjektiivne faktor põimunud, aga just subjektiivne see edevuse ja punktivõidu noppimise lootus, mis vaieldamatult poliitikute tegevust Vene suunal dikteerib. Pluss noh, ma ei oskagi ütelda, millegipärast peetakse meil seda nähtavasti siis ka sellepärast, et et raskesti kättesaadav on ikka nagu hinnalisem peetakse just nagu nagu palju prestiižemaks kohtumist Venemaa presidendiga kohtumist näiteks Ameerika presidendiga. Sellest see kõik kirjutavad ja räägivad, kuidas Laar, kes tegelikult sattus suhteliselt juhuslikult Putiniga vestlema selle vestlemise vahendajaks oli Andrei Illarjonov, kes on Eesti liberaalse majandusmudeli ammune propageerija Venemaal, kes, kes nüüd Putini nõunikuna majandusküsimustes on kahtlemata omandanud jällegi suure mõju. Vahepeal oli ta lihtsalt üks, üks peaaegu tundmatu teadur. Kuna ta vahepeal oli ebasoosingus siis Illarjonov, kes on eesti sõber, kes on ka Eestis käinud, kes on Eestis esinenud, kes tunneb laari juba varasematest aegadest oli see vahendaja, kes sokutas siis Laari just selle laua taha, kus istus ka Putini ja sealt siis ka see vestlus. See on jällegi meie press on nähtavasti see, kes tähendab just neid vene asju võib-olla ebaproportsionaalselt suureks. Millest see tuleb, kas sellest, et me oleme tõepoolest Venemaa on meie saatus erinevalt Ameerika ühendriikidest või Saksamaast mis ei ole meie saatus, mis on lihtsalt meie meie elu mõjutajad? Siin on niisugused komponendid kõik, mis arvesse tulevad ja mis kõike seda pilti siis igasuguste erinevate värvitoonidega rikastavad. Ja teisest küljest siiski ka, et Moskvale nagu minnakse teise erakondadele kaebama, keda võib arvestada, kellega ei või arvestada, kes on alles noored ja nendega ei pruugi üldse suhelda. Jah, see on nüüd küll kahetsusväärne, igasugune eesti kodust lahkarvamuste viimine väljapoole on igal juhul kahetsusväärne ja see näitab kahtlemata seda, et sellel poliitikul, kes nii käitub on mingisugune väike viga küljes. Olgu see siis takti, tunded iga, olgu see siis patriotismi viga, tähendab, et ta ei ole piisavalt patriootiline, ükskõik mis, mis, mis sõna või nimetuse sellele leiame. Niisugust asja ei tehta, oma asjad lahendatakse oma kodus. Aga ei minda. Eriti ei minda selle riigi juurde, kes on ainsa riigina maailmas alaliselt ja eluliselt huvitatud Balti riikides domineerimisest Me peame ikkagi vaatama täiesti karmile tõele näkku, ei ole maailmas ühtegi teist riiki peale minema, mis oleks Balti riikidest nii eluliselt ja püsivalt ja läbi sajandite huvitatud kui Venemaa. Kõik teised riigid on ajutiste huvidega, see sõltub nende huvide realiseerimine. Siin sõltub sellest, kui tugev Venemaa, sinul, kuivõrd Venemaa sõna siin meie juures maksab. Kuid Venemaa on see, nagu ma ütlesin, kes on meie saatuse, kes alaliselt meist huvitatud. Ja kui nüüd minnakse just nimelt Venemaa juurde kaebama Venemaa juhtide juurde kaebama siin, et meil kodus on asjad korrast ära siis see on ju selge, nagu niisuguse vasallivalmidus. Vaata, mine seal, kus me seda kindlasti ilmutama ei peaks. Euroopa Komisjoni president Romano Prodi on praegu Moskvas ja tõenäoliselt on jutuks Kremli juhtidega, aga Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline leping 14-st punktist 12 puudutavat teatavasti kaubandusküsimusi ja sinna lisatud siis Kaliningradi territoorium ja nii vene vähemus Eestis ja Lätis. Tänases Eestis Päevalehes välisminister Kristiina Ojuland kaldub arvama, et Euroopa Liit, et läheb selle lepingu sõlmimisel järeleandmistele millega muutub nagu küsitavaks üldse Eesti liitumine Euroopa Liiduga. Kahjuks on proua välisminister avastanud selle liiga hilja, see järeleandmine on juba tehtud. Proua välisminister lihtsalt valmistab Eesti avalikkust ette selleks, et tal tuleb mingi aja pärast teatada nende järeleandmiste tegemisest. Need järeleandmised on tegelikult tehtud Hispaania esindajate poolt. Ma ei oska ja praegu nimesid nimetada, kes on täpselt selle, selle vastava ettevalmistava paberi koostajad olnud, on, on tehtud jah, teatud platvorm nendeks läbirääkimisteks, kus on siis noh, enam-vähem taolises sõnastuses formuleeritud Euroopa Liidu positsioon et Venemaa ja Euroopa Liidu vahelised suhted laiemas plaanis on olulisemad kui mõne liikmesriigi tulevase liikmesriigi vähemuse küsimused ja neid suhteid ei saa Nende vähemuse küsimustele tuua ohvriks. Sellega on kõik öeldud ja ma ise olin see inimene, kes kirjutas mõned kuud tagasi äripäevas artikli pealkirjaga arve maksavad väikesed, kui ma õigesti mäletan, kus ma ennustasin ette, et asjad nii lähevad, et Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste kaubandussuhete ja partnerluse ja koostöölepingu laienemise hinnaks saab järeleandmiste tegemine uute liikmesriikide valuliste küsimuste arvel ehk siis teiste sõnadega arve maksavad antud juhul Eesti ja Läti kellele nüüd juba Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu vanade liikmesriikide poolt hakatakse avaldama tõsist survet, et Venemaa muredele leitakse lahendus. Ja tõenäoliselt see fakte tumestab siis ka Eesti Euroopa Liiduga liitumise pidustusi, mis leiavad Eestis aset täpselt nädala pärast. 30. aprillil. Tänan intervjuu eest, Mart Helme.