Tere täna on tegija saates mees, kes kogus Tallinna suhteliselt väikeses linnaosas nõmmel valimistel 4237 häält. Tere tulemast saatesse, Rainer Vakra. Tere päevast. Minu poolt. Seda tulemust nõmmel annab ikka ületada. No kõigepealt ma tänan siinkohal südamest ja siiralt kõiki nõmmelasi, kes mind toetasid. Ja ma ilmselgelt annan endale aru, et see toetus tähendab vastutust ja ütlen veelkord kõigile aitäh ja teen sügava kummarduse. Milliseid kampaaniavõtteid kasutasite, Rainer Vakra, et saada nõmmelt 4200, no ütleme 40 häält. Mind alati see sõna, kui keegi ütleb kampaania, siis see tundub selline kunstlik ja võib-olla midagi sellist mida kutsutakse esile, midagi erakorralist siis tegelikult ma arvan, et olen ka ise Nõmmelasena selles veendunud, et Ühed, linnaosa elanikud mõistavad seda kes elab nõmmel, kes teab, iga nõmme tänavaauku peast, külastab kõiki nõmmelasteaedu, leiab need ilma kaardi abita kinnisilmi üles, teab kõiki muresid. Ehk tegelikult on ju ikkagi kohalike omavalitsuste valimine see koht, kus valitakse neid inimesi, kes teavad kodukandi probleeme ja ma arvan, et Nõmme linnaosa on konkreetselt see näide, kus siis valitsev erakond ehk Keskerakond oma maksumaksja raha eest tehtud klounaadi või teatriga tegelikult ei suutnud valijaid petta. Ma veel kord rõhutan, et nii turism, poliitikud, ehk siis abilinnapea paidest või linnasauna Viimsist kogusid ju kahepeale vähem hääli või said väiksema toetuse kui nende enda erakonna Keskerakonna viies number minu hea sõbra Jüri Ratas, isa Rein Ratas, mis näitab seda, et Nõmmelased ei lase ennast sellest poliittehnoloogilisest trikitamises segada ja valivad neid inimesi, kes tõesti nõmmel elavad ja mina elan nõmmel, olen nõmmel ja olen ka öelnud, et meie tee nõmmel veel ei lõpe, vaid vastupidi see on alles algus, et nende valimistega ei ole veel lõpp. Ma olen teid sageli nõmme turul näinud, mina saan seal käia ainult laupäeva hommikuti, aga, aga sageli näen teid seal ringi kõndimas, inimestega juttu ajamas ja sugugi mitte ainult valimiste eel. Milliste inimestega rääkida? No ma elan ise nõmmeturust 500 meetri kaugusele, et loomulikult see on ka üks koht, kus ma käin igapäevaselt, et toiduaineid ostmas ja mul on seal omad sõbrannad, nii 65 aastasest 70 aastased kui ka nooremat, kes siis vastavalt hapukurke kartuleid müüvad. Aga inimestega tänaval me räägime nõmme asjadest. Tihti räägime ka sellest, mis toimub Riigikogus ka ka vahel ilmast, vahel tervisest, et ma ütlen küll, et selle 10 aastaga, mis ma nõmmel olen aktiivselt tööd teinud, et ma tõepoolest tunnen paljusid inimesi ja mul on hea meel selle nii hästi, et kohati mulle tundub, et ma võiksin ja peaksin pooled nõmme elanikud kutsuma oma sünnipäeval, et kui ma seda ei tee, siis ma vean neid alt, et see on hea tunne ja, ja see, ma veel kord rõhutan, et mul on kurb, kui sellised peale valimisi või enne valimisel arutatakse selle üle, et kes midagi tegi, et no lihtne sõnum on see, et egaa Lump peavõitjaks ei tulda kahe kuuse treeninguga ennem olümpiamänge. See on pidev töö, mis tuleb teha südame ja hingega. Et ma arvan, et siin ei ole tegelikult mingit sellist ühest vastust või, või valemit lihtsalt tuleb olla see, kes sa oled. Ma arvan, et see on kõige õigemad. Ütle, kas teid, Rainer Vakra on enne valimisi nähtud bussis sõitmas ikka linnast nõmmele nõmmelt linna tagasi ja, ja sõitjatega rääkimas, kas see olite teie või teil on teisiti? See olen mina, ma küll igapäevaselt transpordivahendina kasutan pigem rongi, kui me räägime ühistranspordist nõmmelasel kohane teadupärast ju nõmme sai linnana alguse rongist ja rongijaamast. Aga enne valimisi ja ka valimiste vahel ajab mulle väga meeldib käia jalgsi ja sõita ka bussiga, sest see on ka taaskord see koht, kus on tore inimestega vestelda arutleda maailmaküsimuste üle ja, ja ma pean tunnistama seda, et nõmedast on väga julged tulema ka rääkima ütlevad oi, tervist. Rainer, teid on rõõm näha, et teate, et kas või seda, et miks Nõmme turul ei ole ammu viimasel ajal olnud kontserdid, siis ma saan vastata või et meie tänavas on auk, et et see teeb südame soojaks ja, ja me oleme leidnud endale pahatihti lahendusi, et helistanud siis ise Nõmme linnaosavalitsusse ja palunud abi või vastavasse ametisse, nii et et see on selline igapäevane kogukonna sõpruskond, eks nii-öelda, et seal ei ole midagi erilist. Ma arvan, et eriti on inimestele nõmmel meelde jäänud see, kui juhtus kole õnnetus ja Nõmme turuhoone põlema läks, siis teie olite linnaosa vanema staatuses ja, ja poole tunniga olite tulekahju koha peal, et see, kuidas tee jäänud hommikut ja kustutustöid ootama, et see on nõmmelastel praegugi veel meeles. Jah, see oli üks kurvemaid sündmusi, ma arvan, siin viimaste aastate jooksul nõmmele. Ma mäletan seda päeva sellepärast väga eredalt, et et ma tulin sõna otseses mõttes oma ema sünnipäevalt ja olime Valdeku tänaval, kui mulle helistati, et öeldi, et et Nõmme turu turuhoonest tuleb suitsu. Ma algul arvasin, et tegemist on kellelegi pahatahtliku naljaga või midagi muud sellist, aga sõitsime kohe sinna. Alguses tõepoolest tundus, et see leek on nii väike, et sa kindlasti saadakse kontrolli alla, aga nähes, kuidas see siis tegelikkuses ikkagi väljus kontrolli alt ja kuidas see hoone, mida me mõne kuuest oleme just äsja avanud, hävis, et me ehitasime täpselt samasuguse uuesti üles. Aga eks uus asi on ikka uus asi ja üks oli ajaloolise hõngu ja sellise tõelise ütleme siis sellise mälestusena ikkagi nõmme kõigi lastenõmme, kõigi nõmmelaste südamed. Sellest on siiralt kahju, kui selle päeva peale mõelda. Kelleks te lapsena tahtsite saada, ma ei usu, et veel teismelisena mõtlesite, et no nüüd ma hakkan poliitikuks. Aga sellele on tegelikult lihtne vastata, et kui ma vaatan nii oma isa kui ema tegemisi haridus, siis ma lähen kahe kehalise kasvatuse pedagoogi laps ja vähemalt oma esimese veerandsada eluaastat valima. Ta ei taheta täis veendumust, et saada olümpiavõitjaks, nii et on olnud hetki, kus ma olen päevas teinud kaks-kolm trenni päevas ja ma siiamaani vahest mõtlen, et et huvitav, et mis jõudse küll oli, kui hommikul enne koolikella seitsme ajal minna jooksma kuute kilomeetrit, et olgu siis õues kas miinus 20 kraadi või pluss 20 kraadi. Et et see oli selline tõsine sisemine soov teha sporti ja seda ma ütleks maailmatasemel. Mis juhtus. Ma arvan, et mitmeid selliseid kokkulangevusi, et paljuski andis vastuse tegelikult ka 2007. aasta, kus selline minu isiklikus elus teatud mõttes katastroof, kus ma siis kurikuulsas mõttes rabajooksul kahjuks kokku kukkusin, jama, võimed, ülehindasin, et seal tagantjärgi tehtud tohutute teste käigus selgus, et et mul on ka selline looduslikke lihas eripära, et minu taastumine ei ole liiga hea, et sellele oleks pidanud ka noores põlves rohkem tähelepanu pöörama just selliste suurte sportlike koormuste puhul. Ja teisalt ega sport on nii nagu kõik muud eluvaldkonnad, aga tsiteerida oma eeskuju. 200 meetri jooksjad Andrei puhver keset salati, et et maailmas on tuhandeid ja tuhandeid lihtsamad ametit kui keskmaajooks. Aga keskerakondade astusite ja Nõmme linnaosa vanemaks saite ju enne 2000 seitsmendat aastat, nii et selle valik oli teil varem tehtud. Ja valik oli 2005. aastal tehtud, et et siis, kui ma astusin erakonda põhimõtteliselt ma võin öelda, et selle esimese küsimuse vastus lühidalt oli see, et igaüks meist on võimalik tegema vähemalt kahte asja tulemusel. Kas on õppimine, töötamine ja sportimine, aga kõike kolme korraga? On keeruline teha ja sellel hetkel tuli teha valik, et samal ajal õppisin ülikoolis Tallinna Ülikoolis magistrantuuris, kommunikatsioonimeediat töötas ja Mustamäe linnaosa valitsuses ja soovisin kaks korda päevas sporti teha. Siis ühel hetkel oli see koht, kus pidi lihtsalt maha istuma ja vaatama oma päevaga ümber, et kõike kolme ei jõua teha. Ja sportima on alati teinud selle põhimõttega minu treenereid Evald Kree tennises. Kui Aleksander Tšikinil legendaarne Nõmme kergejõustiku rohve kergejõustikus ütlesid alati, et õppimine eelkõige ja siis sport ja sellest tulenevalt ei olnud ka 2005. aastal keeruline valikut teha, et jäi töö ja õppimine ja sport tänaseks oma lõbuks. Kas otsus erakonnast lahkuda aprillis 2012 oli keeruline otsus? Jah, kindlasti, et teatud mõttes on see ikkagi väga suur otsus, seal on ju siiamaani selliseid kuidas ma ütlen hingelisi haavu kui selle päeva peale ja nende tegemiste peale mõelda. Aga ma olen täiesti kindel, et see oli õige otsus, oli vajalik otsus. Ma arvan, et inimesed, kõik oma elus arenevad, on erinevaid etappe selleks, et aru saada, miks me siin elus oleme, mis me tegelikult tahame siin korda saata ja, ja see oli kindlasti üks õppetund, see oli hea õppetund. Ja ma arvan, et kogu sellest Keskerakonna perioodist on võimalik väga palju häid asju meelde jätta ka kindlasti lõppkokkuvõttes tuleb tunnistada seda, et et meil oli selge, et samamoodi enam jätkata lihtsalt ei ole võimalik. Me ei lahkunud sealt kesklinnas tegelikult omal soovil, vaid me olime sealt sunnitud lahkuma. Me ei olnud nõus selle, kuidas seda erakonda juhiti. Me ei olnud nõus sellega, kuidas seda erakonda rahastati. Kuidas sedasama liikmemaksu kasutati näiteks Jüri Ratase laimukampaaniaks, kui ta soovis kandideerida erakonna esimeheks. Ehk neid eetilisi ja puht selliseid inimlikke küsimusi, mida lõpuks ei olnud võimalik enam aktsepteerida. Tolereerida oli nii palju, et ühel hetkel tuli lihtsalt see otsus teha ja öelda, et aitab. Niimoodi me enam seda mängu edasi mängi. Niimoodi me seda vankrit enam üheskoos edasi vea. Ka tänavu te kandideerisite parteituna sotsiaaldemokraatide valimisnimekirjas, kas teile tundub, et erakonnas olemine on isiksusele nii siduv või et see rahaasjad erakonnas on kuidagi niit julgastavad, et enam kunagi ühtegi erakonda ei astu? Seda kindlasti mitte, et lihtsalt olles nüüd oma esimesest kogemusest õppinud, siis. Ma tihti võrdlen seda erakonna erakonda astumist abieluga ja mitte selles osas, et et nagu sisulise poole pealt, vaid sellest vastutusest, et see on selge vastutuse partneri eest, see ei ole ühepoolne otsus. Ja Ma arvan, et inimene võib ühe korra eksida, äärmisel juhul kaks, aga see, et on inimesi, kes on vaata et iga aasta vahetavad erakonda, ma arvan, et see ei ole õige, ma ei pea seda õigeks. Nii et sellel korral teinekord peaks kuhugi erakonda astuma, siis ma mõtlen seda 1000 1001 korda läbi ja, ja teen selle otsuse lähtuvalt oma hingest ja südamest ja püüan seda teha võimalikult õige. Ma arvan, et igas erakonnas on nii häid inimesi kui kahjuks ka musti lambaid, et kui lihtsalt erakonna liikmed on tuhandeid, siis igas sellises Me potis võib-olla üks tõrvatilk, aga mulle meenub kui me kaks aastat tagasi, kui ma oma vanas Helmariga käisin koos Tartus presidendi vastuvõtul ja tema oli väga tulihingeliselt ainult ühe erakonna pooldaja. Ja siis me tulime sealt, et järgmisel hommikul Tartust kahekesi minu autoga tagasi ja vanas istus, kõrvalistme ütles, et tead, Rainer, ma pean sulle ühte asja tunnistama. Et ma mõtlesin terve selle hommikupoole, et Eestis peaks tegema ühe erakonna ja see võiks olla mõistlike inimeste erakond. Ehk tegelikult on see, et Eesti poliitikas tervikuna peaks rohkem olema parteiülest koostööd, vähem kaklemist ja loomulikult tuleks lõpetada see poriga ja sopaga loopimine, et seal lihtsalt labane egole. Mida te nüüd nende 4237 häälega peale hakkate, volikogud ei lähe ja kõik need 4237 tunnevad ennast petetuna. Valisin Vakra, aga sain sotsi, keda ma ei tunnegi. No ma olen tegelikult ju ma arvan, ma olin võib-olla üks kõige kurvemaid kui nii võib öelda inimesi seal pühapäeva õhtul, kui need valimistulemused tulede tulid, et. Ma siiralt tegin tööd ja siiralt lootsin, et Tallinnas tervikuna on võimalik mingit muutust tuua ja ma ütlen siiamaani minu eesmärk oli, on minna tööle oma kodulinnas Nõmme linnaosavalitsuse linnaosa vanemaks. Lubasin seda tänaval, ma arvan, üks 500 korda, kui mitte rohkem, lubasin seda nii Nõmme turul kui erinevates koolides, lasteaedades, sõpradele-tuttavatele, toetajatele, et Inglismaal tõsiselt kurb selle üle. Aga see, mis puudutab volikogu ja vaadata seda volikogu koosseisu või kasvõi seda eilset sellist nii-öelda kuulujuttu et Keskerakond lausa soovib tõsta fraktsiooni moodustamise nii-öelda liikmete arvu 10-le, mis tähendab seda, et et ka volikokku jääbki ainult kaks fraktsiooni, IRL ja Keskerakond, et näiteks sotsiaaldemokraadid ja reformisaagi lähtuvalt oma väiksusest seda fraktsiooni Moosta, siis siis ma ütlen teile ausalt, et kui keskerakonnal on 79-st kohast 46 inimest, seal, siis selle roll see teerull sõidab kolm korda võimsamalt kui riigis ja see on ka see üks koht, mis mind kui Rainer Vakralt alati nagu Eesti poliitikas kurvastab, on see, et et näidatakse küll teisel näpuga, aga tegelikult ise tehakse täpselt sama moodi, et kui me vaatame riigis, kuidas Keskerakond riidleb, pahandab, karjub, näitab näpuga, et kuidas küll peaminister ja peaministripartei neist üle sõidab. Siis siitsamast raadiomajast ei pea kaugele, vaatame, ma arvan, üks kilomeeter peaks jalutama, kui me rääkisime seda, mis toimub Tallinna volikogus ja ma ütleks, et see on veel kaks-kolm korda hullem, mis siin toimub, et siin isegi oma nii-öelda need juhtivad fraktsiooni liikmed tegelikult ei võta sõna ja esita oma ettepanekuid, et see on kurb ja piinlik, aga inimesed oma valiku teinud ja ma ütlen veel kord, et ka täna demokraatlikus riigis, demokraatlikus Euroopa pealinnas võiks ja peaks tulevane linnapea sellega arvestama, mis tulemusena nõmmel tegime ja nõmmel toetas keskerakonda vaid iga viies valija. Sellest tuleks teha järeldus ja mina alati valmis Nõmme linnaossa tööle minema. Mis te arvate, kas Keskerakond vahetab Nõmme linnaosas linnaosa vanemat, kui ma vaatan seda, kuidas näiteks Arvo Sarapuu kandideeris, kui innukad ta seda tegi, kui palju oli juba juba mustamäel tehnikaülikooli bussipeatuse juures suuri Arvo Sarapuu plakateid ja, ja mida ta kõike Nõmmekatele lubas, siis mulle tundub, et võib-olla tal on soov tulla abilinnapea kohalt Nõmme linnaosa vanemaks. Ma kindlasti ei hakka siinkohal spekuleerimisega, mida teeb Keskerakond ja kahjuks seda ei ole ka võimalik, sest et keskerakonnas seda, kas Erki Korp jätkab Arvo Sarapuu, jätkab, ei tea kahjuks või õnneks mitte keegi muu kui ainult Edgar Savisaar. Selleks, et seda teada saada, peab ainult tema käest küsima, nii et nii lihtne see ja nii nii lihtne ja samas nii keerulise maailm ongi, nii et see on puhtalt ühe mehe otsus, kes jätkab ja kes mitte. Eks nad kindlasti pingutasid, et Edgar märkaks ja nad Vaatame nüüd teiste erakondade valimistulemusi Tallinnas. Siin analüütikud, kui on vaadanud, et erakonna esimees on saanud valimistel ikka oluliselt vähem hääli kui mõne sama erakonna lihtliige, see on viinud analüütikud, mõtlen, et võib-olla erakonna esimeestel tuleks seda valimiskaotust tunnistada ja, ja oma koht loovutada. No vaatame näiteks Urmas Reinsalu, selsamal Nõmme valimisringkonnas sai 2509 häält, samal ajal kui IRL-i esinumber Tallinnas sai ligi 7000 häält. Reformierakonna esimeest, et see ei puuduta, sest tema ei kandideerinud. Aga kui me vaatame Tallinna linnapeakandidaati Reformierakonnast Valdo Rand randpere häältesaaki Lasnamäel, siis oli erakordselt tagasihoidlik ja sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja suurim häältepüüdja. Olite teie, Rainer Vakra, võtame siis nii-öelda puhtalt sotsid. Andres Anvelt 1614 häält, Indrek Saar 1391 häält. Kas see häältesaak ehk valija toetus, kas see on põhjus, et erakonna sees jõujooni muuta ja juhti vahetada? See on see koht, kus ma kindlasti ei võta sõna selles osas, mida peaksid tegema teised erakonnad. Mina tõepoolest olen kuus kuud teinud koostööd sotsiaaldemokraatide koos meie demokraatide Ühendus, aga meil on kindlasti põhjust istuda maha, vaadata peeglisse ja teha sellest õiged järeldused. See tulemus meie meeskonda kindlasti ei rõõmustanud. Seal ei olnud edasiminekut, kui kohtade arv Tallinna volikogus jäi täpselt samaks, mis neli aastat tagasi. Aga selliseid üks-ühele järelduse, et kas partei esimees peab võtma vastu mitte? Ma siinkohal tõesti jätan kõigile partei esimeestele selle võimaluse ise mõelda ja ise oma seisukoht välja öelda. Aga kõigil neil, kes ei olnud edukad nii isiklikult kui kui ka erakonna mõttes või nimekirja mõttes loomulikult tuleb maha istuda ja mõelda. Ja, ja tegelikkuses mulle üldiselt sellises ühiskonnas kui kasutaks sõna häältesaak kui häälte püüdmine, et Mulle kohati tundub, et selliseid valimisjärgsel ajal need taanduvad selliseks statistilistest numbriteks, et et kes sai 1000 või 2000 häält, et iga hääl on, on kulda väärt ja, ja iga valija, kes on oma otsuse teinud, teda tuleb sellest siiralt, tänan selle usalduse eest, et et ka mina olen siin tänaval kohanud inimeseks saanud, et vaadake, et ta sai ainult 50 häält, siis 50 häält on väga palju. Mõelge selle peale, et see on üks autobussides inimesi, kes mõtles, et just teie olete kõige õigem inimene. Esindamaks teda Tallinna linnas või neid viitekümmend inimeste Tallinna linnas. Ehk ma veel kord rõhutan seda, et ma inimesena ei pea õigeks seda, kuidas sellises valimisjärgses aja säilitades poliitikute ajakirjanike poolt need hääli lihtsalt taandatakse sellisteks numbriteks, mille järgi inimesi ritta pannakse, et hääle saanud inimene peab olema ja on loodetavasti tänulik selle häälest. No aga valimistulemus moodustabki ju poliitiku põhilise kapitali, poliitilise kapitali. Nõus selles osas ma kindlasti ei vaidle vastu, see on põhitõde. Aga ma lihtsalt mainin seda veelkord, et, et liigne, selline matemaatiline, et kes on tugevam, kes on halvem, hea, et poliitiline kapital kindlasti, aga samas ei tohi sellest teha sellised paikapanevaid järeldusi, et iga valimine on selles hetkes selles ajas, et laske inimestel mõelda, mis nad tegid valesti ja ma kindlasti loodan, et need, kes hääl ei saanud kasvõi Nõmme kontekstis, et linnaosavalitsus ja Tallinna linn teevad sellelt järeldusi ja lõpetavad need jamad ära. Olgu selleks soov kaotada Nõmme arhitekti või see, et nõmmeturg oma tuludest tänadoteerib Lasnamäel pankrotis olevat turgu ehk kui varasemalt vanas rahas kroonides nõmmeturg teenis ligemale miljon krooni kasumit, mille eest nõmmel sa ehitada mänguväljakut, toimusid Nõmme turul kontserdid, erinevad üritused, et rohkem inimesi tuleks Nõmme turule, siis nad pandi täna Lasnamäe turuga kokku, Lasnamäe turg teenib miljon krooni kahjumit, aga aastaaruandes saab linnavalitsus pidulikult trummide põrinal deklareerida, et turud olid nullis. Et noh, need on need kohad, et valija on selgelt oma sõnumi saatnud, et see tuleks tegelikult nõmmel lõpetada ja ma siiralt loodan. Linnavalitsus teeb sellest järeldused. Kas see see miljon krooni miinust Lasnamäe turul on oluline, kui, kui Lasnamäe lased annavad 40000 toetushäält linnapeale ja erakonna esimehele Edgar Savisaarele. Minul on rahul minu kui nõme. Ka seisukoha pealt ja nõmme esindate seisukohalt on see tohutu oluline see, et Lasnamäe häältega täna korraldatakse nõmmel asju. Teate mulle isegi siin vist ei olegi rohkem sõnu, et sa lihtsalt ju kurvastab, et ma veel kord ütlen, et et see ei ole selline koht, kus võiks praegu rõõmsalt hõisata, et vaadake, kui paljud nõmmesid ning toetasid. Siiralt olen kurb, et kõik see jama, mille vastu oma südames ja hinges olen, et see kõik tegelikult võib-olla nõmmel jätkub ja see täna lihtsalt oleneb Edgar Savisaare mõttelennust suvast, et mis tujuga ta hommikul üles ärkab ja kelle ta Nõmme linna saaks, paneb see situatsioon tegelikult on kurb ja tülgastav. Räägime veel Lasnamäest, ma ei tea, kas teil õnnestus eile õhtul vaadata Ta TV3s, Mihkel Raua Kolmeraudse saadet, kus olid stuudiokülalisteks kaks Lasnamäe noormeest, nii aastates 19 kuni 22. Ja kes ütlesid, et nad valivad keskerakonda puhtalt sellepärast, et nad ei tunne teiste erakondade kandidaat, et neile tundub, et teiste erakondade kandidaadid ei tunne Lasnamäe inimeste vastu huvi, et kui nad lähevad kas reformi või IRL-i erakonna kodulehele, siis nad ei leia sealt venekeelset veebilehe versiooni. Et teised erakonnad ei tunnegi Lasnamäe valija vastu huvi, kas te nõustute sellega? Seal on kindlasti oma tõde sees. Vaatame kas või ka seda, et näiteks Narvas ju täna peaministri erakonnal ei olnudki üldse kandidaati, et see, et kui täna ikkagi võimul olev erakond eesti riigis loobub sõna otseses mõttes narval Narvas kandideerimast ehk on selle tüki juba Eesti riigist nii-öelda maha kandnud. Ma arvan, et enam halvemat märki ei saagi eesti riigis olla. See on tõsine ohumärk, et on teatud piirkonnad, kus ma olen juba loobunud. Töö tegin töö tegemisest, kus me arvamegi, et et siin ei olegi meil mõtet minna, et see on kuidagi ääremaa või et seal on puhtalt need inimesed, kes meid kunagi ei toeta ega ei mõista. Ma arvan, et Eesti riigis tervikuna on see väga vale ja teatud osas võib sedasama mudelit üle aga tõepoolest kanda Tallinna peale, kus siis Lasnamäe elanikke on jäetud oma inforuumi läbi Tallinna munitsipaalmeedia ja loomulikult läbi PBK. Nad elavad täiesti teises inforuumis, et sellest peab ükskord aru saama. Aga muidugi täna tuleb tõdeda selle, seda et, et loodame, et see jutte jää jälle selliseks ainult valimisjärgseks analüüsiks, kus kõik istutud maha ütlevad. Jah, me saame aru, et Lasnamäe häälestusega tuleks rääkida, nende keeles tuleks rohkem seal kohapeal käia, aga tegelikult homne argipäev tähendab seda, et keegi sinna ei lähe. Ja nelja aasta pärast oleme täpselt sama lõhkise küna eest tagasi. Et see on ju tegelikult kordunud juba valimistest valimistesse. Järeldusi ei ole tehtud, et et, et pole midagi muud, kui me paneme pöidlad pihku, tuleb ise ka hangust haarata kõigil neil, kes neid muutuseid soovivate tööle hakata, et ega iseenesest siin elus midagi ei toimu ega midagi muud. Tänavu kevadel ühines sotsiaaldemokraatidega Vene Erakond Eestis ja ja selle erakonna juht, senine juht Stanislav repano sai ka koha Tallinnas sotsiaaldemokraatide valimisnimekirjas. Tulemus on tagasihoidlik. No minu hinnangul nende juht, kas ma eksin, ei kandideeri, mitte Paldiskis. Kas ma olen võimalik? Jah, et minu teada seal minu teada kandideeris nende juht Paldiskis mitte Tallinnas ja Paldiski kohta, tema häältesaak kooli, pigem ma ütleks, hea, kui, et oleks halb olnud, et Paldiski linna suurusest lähtuvalt. Aga mis puudutab seda vene erakonnaga liitumist, siis see on taaskord sotsiaaldemokraatide erakonna selline siseelu. Ma arvan, et Ma ei tea, kas ma olen kõige õigem inimene seda kommenteerima, aga aga sellist tuntavat muutust selles osas, et Lasnamäega oleks nüüd igapäevaselt alustatud kommunikeerumist seal igapäevaselt käidud nendega suhtlemise rääkimas, seda kindlasti ei ole olnud. Ja ma arvan, et Tallinna piirkonnas tuleb sotsiaaldemokraatidel kindlasti maha istuda ja, ja seda ka peeglisse vaadata, et miks seda pole tehtud. Tõestus, et seda saab teha, oli ju ikkagi Jevgeni Ossinovski tulemus Narvas, mida on ka täna mitmel kohal näidatud tsiteeritud. Aga see on jälle see kujund, mida me ütlesime ka siin saate alguses, et et peab mõistma seda, et, et olümpiavõitjaks ei tulda kahe kuuga ennem valimisi vaid neljas tööga kohati veel ka kaheksaaastasega planeeritaksegi ju ette, et mitte selles olümpiatsüklis, vaid järgmises. Et need on need põhitõed, mis kahjuks kipuvad unustama ja mis meenunud alles kaks kuud enne valimised. Võib-olla ikka oleks pidanud ikka Lasnamäel juba varem tööle hakkama, aga nüüd on viimane hetk, kus tuleb teha sellest järeldusi ja midagi reaalselt ja radikaalsed. Parlamendi valimised on juba kevadel 2015 ja siis ei maksa loota, et, et kõikidel Lasnamäelastel ei ole valimisõigust ja võib olla tulemused, on, on oluliselt teistele erakondadele soodsamad. Ma arvan, et tööd tuleb hakata tegema juba nüüd. Nüüd ma võtan siit laua pealt ühe kirja mille on kirjutanud meile üks Nõmmekas, seda on saatnud selle täna hommikul mulle meilitsi, teades, et Rainer Vakra tuleks siia saatesse ja Loen selle kirja ette. Mind huvitab konkreetselt, mida härra Vakra võtab ette, et korrastada nõmmeparkmetsad. Käesoleval ajal on Nõmme linnaosa valitsuses tööl neli heakorraspetsialisti, neist kaks isegi peaspetsialisti. Nemad paraku ise ei saa otsustada kuivanud puude saatust selleks otsustajaks on Tallinna keskkonnaameti eesotsas härra Sulevi järvega. Nõmme haarab enda alla 28 ruutkilomeetrit, sellest on kümneid treid, parkmetsi, need on nii riigiparkmetsad, linnaosaparkmetsad eravalduses olevad ja reformimata riigimaal olevat parkmetsad. Eriti lootusetu olukord on nõndanimetatud sanatooriumi parkmetsas, mida haldava aktsiaseltsi Infortar. Kui härra Vakra oli Nõmme linnaosa vanem, see on siis ka tema ei suutnud murda eraomanike vastuseisu haljastustööde teostamisel. Sama kordub ka praegu, kus võim on Keskerakonna käes. Ja härra Vakra teab hästi, et kui küsimus tõstatada halduskogus, siis on sama hea kui nurka rääkimine. Enn jaa, jaa. Kiri lõpeb küsimusega, et kuidas siis tahetakse reaalselt täita programmi Tallinn roheliseks pealinnaks aastaks 2018. Nonii ja alla on kirjutanud lugupidamisega Rein nõmme elanik aastast 1946. Siin koos selle kirjaga on tulnud ka varasem kirjavahetus kuhu kuuluvad pöördumised praeguse linnaosa vanema härra Erki Korpi poole ja, ja ka teie vastus Rainer Vakra krahh. Rääkige nüüd siis ära, mis selle nõmmeparkmetsaga on ja eriti seal selle kivimäe haigla ümbritseva parkmetsaga. Kuskilt vastusest ma lugesin, et juba on eraldatud töödeks tuhandeid eurosid, aga samal ajal ütles Rein mulle telefonis, et see on nii võssa kasvanud, et inimesed ei julge sealt enam läbi käia. No kõigepealt tuleb minna ajas tagasi, et 2007. aastal minu allkirjaga me tõepoolest võtsime nõmmel seitse parki riikliku kaitse alla. Üks nendest parkidest on ka sanatooriumi park kahjuks tõdema seda, et hiljem toonane PERH müüs need 101 miljoni krooni eest tõepoolest aktsiaseltsi Infortar kes on selle valduse selle pargi omanik. Ma mäletan, et koostöös munitsipaalpolitseiga oleme me neid ka korduvalt 2009. aastal trahvinud. Nad on käinud toona käisid ka minu kabinetis teatud metsaarendustöid seal tegid, aga kindlasti see, mis seal on tehtud, ei vasta Meie ootustele. Tegelikult on siin nüüd tervikuna kaks lahendust. Üks on linnaosavalitsuse tänane tegemata töö see tähendab seda, et läbi keskkonnainvesteeringute keskuse oli aastad meil, kus said kümneid tuhandeid eurosid just nende parkide hooldamiseks minu andmetel ei ole ei sellel ega eelmisel aastal neid taotlusi keskkonnainvesteeringute keskusele tehtud, see on tegemata töö. Teiseks on lubamatu, kui tänane linnaosa vanem vastab kodanikule, et kuna lihtsalt sellise vastuse ma loen siit ette tere, tegemist on eravaldusega, seega pöörduge palun selles küsimuses aktsiaseltsi Infortar poole. Noh, selline suhtumine on linnavalitsuse poolt lubamatu, et isegi sellisel juhul, mis täna vastab tõele, et Infotar on selle sanatooriumi pargi omanik peab olema linna, said siis see, kes nad välja kutsub, nendega räägib, üritab heaga, kui ei saa heaga, tuleb ka seda mupo ehk halvaga. Ehk selline nii-öelda suhtumine, et kuna pole meie asi, siis see ei kuulu otseselt meie nii-öelda omaniku meie elasele omanik, siis minge rääkige ise kõik, mis on nõmmel, iga kivi, iga kändiga maja, olgu ta eraomanik oma või mitte siis lõppkokkuvõttes on linna said siis see, kes ikkagi peab neid tülisid lahendama, neid olukordi positiivseks keerama, et täna tuleks uuesti need juhid välja kutsuda. Väga selgelt öelda, et töö tuleb teha ja kui tööd ei tehta, tuleb trahvida, et siin ei ole üldse põhjust tegelikult pikalt rääkida ja neid meile vahetada, et see ei ole raketiteadus. Rein küsib, et mida teie Rawastra teha saate? Vaat tsiteerin kirja. Mul on hea meel, et sõber Rein, kes on ka tõepoolest mulle neid kirju kirjutanud, küsib, et mida mina teha saan. Kui täna Nõmme linnaosa valitsus seda ei tee, siis ma olen võimeline ise helistama Infotar juhtidele ja ütlema neile, et see park, mis tuleb korda teha küll aga minul täna hoopis suurem mure selle Infortari parkmetsaga, see ma ei tea, kas Reinud seda teab või mitte. Aga et Tallinna linnavalitsus on algatamas sinna planeeringud, kus nende olemasolevate haiglate asemel tulevad kortermajad selles mahus nagu need haiglad, mis tähendab väga suurt liikluskoormust kõikidele väikestele nõmme tänavatele, mis seal ümbruses on. Ja kui me vaatame seda maatükki, siis täna On see maa sotsiaalmaa, sellel hetkel, kui Infortar ostis, ostis ta sotsiaalmaana. Oleks täiesti ennekuulmatu, kui, kas mõni nõmme, elanik, heas mõttes nõmme kodanikke ostaks kuskilt tüki parkmetsa, mis on sotsiaalmaa, mille maa hind on kordades odavam, kui seda on elamumaa või ärimaa ja hakkaks seda nii-öelda planeeringu käigus muutma, see ei tuleks kõne allagi. Ja täna mul kurb vaadata, et enne imet, kui ikka raha ja ärimehed ja suured rahad on mängus siis tõepoolest plaanitaksegi seda, et sotsiaalmaa funktsioon muuta, kas siis ärimaaks või elamumaaks ja see on sõber Reinule hoopis olulisem häirekell kui see, et kas seal mõni puu on täna maha langenud, mitte. Vot see on koht, kus tuleb silmad lahti hoida ja vaadata, et seda sanatooriumi parki hoopis ära jäi, rüvetataks ja sinna sellist tõelist elamurajooni tehtaks. No aga need detailplaneeringud, need peab ju linn kinnitama. Peab linn kinnitama, neid hakatakse avalikustama, aga suund on selline, et, et sinna tulevad korterelamud ja see on tegelikult hirmutav. Töös teil puudu ei tule, kuidas te oma tulevikku näete, Rainer Vakra poliitikas, teaduses, ettevõtluses? Lähete õppima välismaale, midagi? Ma olen oma varasemas nooruses Helsingi Ülikoolis õppinud rahvusmajandust et kahe õpetaja pojana läheb mul nii-öelda akadeemilises mõttes au olnud päris palju koolis käia, et et aga samas oli mul hea meel tõdeda, et kui ma eelmisel aastal Tallinna tehnikaülikooli lõpuaktusel viibisin, siis seal vist oli kõige eakam lõpetaja, kui ma õigesti nüüd mäletan, kas 76 või seitsme kaheksa aastane ehk elukestev õpe ja õppimine, see peab alati päevakavas olema. See, mis puudutab nüüd konkreetselt sellist tulevikku, siis ma arvan, et elus üldse on kõige olulisem see, et inimesed teeksid seda, mis neile meeldib. Kui inimesed teevad seda, mis neile meeldib, mis neile südamest rõõmu pakub, siis tuleb ka tulemus. Ja hetkel nagu ma olen korduvalt öelnud ka siin saates. Ma ei ole rahul sellega, mis toimub Tallinna linnavalitsuses ja ma ei ole aga rahul sellega, mis toimub täna Eesti vabariigis tervikuna. Olgu selleks kas väljarände küsimus, seesama õpetajate palkade küsimus. Neid seda loetelu võiksin pikalt jätkata ka poliitilise kultuuri küsimus ja minna kasvatatud nii, et kui midagi tahad muuta, siis peab ise selles kaasa lööma, midagi muutuks, nii et lähiajal. Ma loodan jätkuvalt nii nõmmelaste kui ka tallinlaste ja eestlaste toetusele, et teeme üheskoos midagi ära. Nii et te jääte poliitikasse. Millega te tegelete sel ajal, kui te poliitikat ei tee? Taas kord selline filosoofiline küsimus, et poliitika tegemine läheb jälle selleks nii-öelda nagu me üritasime seda häältesaagi osas, et kuidas mulle sellised väljendid ei meeldi, et et poliitika tegemine ei ole tegevus isenesest aktiivsed tegevused, nagu ma alati ka linnaosas ütlesin, et lõppkokkuvõttes kas me tahame võita, ma arvan, et me seal üle võiksime ka siin saates hommikuni diskuteerida, kas ühe tänavaaugu parandamine on poliitiline otsus või mitte. Lõppkokkuvõttes ma pean alati ütlema, et poliitika nagu üks õun, mida saab erinevat moodi lõigata, mis tähendab seda, et ka augu parandamine on poliitiline otsus. Ka see tähendab seda, et kõik, mis meie ümber on, võib lõppkokkuvõttes taanduda poliitikaks. Aga kui nüüd küsimusele vaba aja suhtes, kui ma õigesti aru sain, siis no kõige rohkem võimeid muidugi kohata nõmmemetsades nii Harku metsas kui Glehni parkmetsas, kas jooksmas või suusatamas. Ehk see on üks osa minu päevast alates. D selline aktiivne liikumine ja, ja ma siinkohal kutsun kõiki inimesi üles, et kui küsitakse, et, et kas aktiivne liikume ta maratonijooksu, siis sellel kevadel jooksime aga elu esimese maratoni Hiiumaal alla nelja tunni. Aga vastus sellele küsimusele on see, et aktiivne ja sportlike eluviis ei ole rattani jooksmine, vaid see, kui vahetada liftiga, sõid treppide käimise vastu. Et näiteks ka riigikogus on näha, et, et lift levibki ainult kolmanda korrusele ja tihti noored mehed kasutavad listi, selle asemel et treppi kasutada. Ma loodan, et teie siin raadiomajas kasutate alati treppe, nii et, et see on see koht, mis tervikuna vajab, et Eesti ühiskonnas sellist mõtlemise muutusteta, et liigselt, kui keegi räägib liikumine, tervislik eluviisid, siis mõeldakse kohe sellist. No kuidas ütleme siis tugevat tööde rasket higivalamist, pulss laes, silmad punased, et tegelikult algab see ikka sellistest väiksematest sammudest. Hakkame pihta pargis jalutamisest ja treppidest kõndimisest ja siis on nägu naerul. Kas te muusikat ka mõnikord kuulata ja kui, siis missugust? Muusikat, ma kuulan, ma, ma siinkohal Pean kurvastama saatejuhti, et mul ei ole selliseid isiklikult selliseid väljakujunenud tohutud lemmikud, et ma võiks öelda, et mul on selle artisti 1000 plaati või selle artisti kõika artiklite väljalõikeid tehtud, aga, aga ise ma ei laula. Ja seda rohkem ma pean nautima seda, mida teised teevad, et kui ma 20 esimesse keskkooli omal ajal astusin, siis ma käisin ka Lydia rahula nii-öelda katsetele, et kas mind võetakse poistekoori või mitte. Ja kui ma sealt siis nii-öelda katset välja tulin, siis Lydia Rahula ütles mu isale kuldsed sõnad, mida ma olen alati hiljem meeles pidanud. Lasse Vakra õpib võideks sporti, aga ta ärgu ta laulma küll hakaku. Ja seetõttu ma ise püüan võimalikult vähe laulda ja seda enam tunnen rõõmu sellest, kui teised. Aga te valisite tänase saate lõpuks välja ühe Henri laksi repertuaari kuuluva laulu, miks just selle? Kui te mulle helistasite, saatesse kutsusite, siis ma just tõepoolest jalutasin ise mööda Nõmme. Õigem oleks öelda peatapääsküla raba laudteed ja, ja ümisen ühte viisikest teist helistasid, küsisid, et mis lugu see võiks olla ja siis ma tõepoolest ütlesin, et võiks olla tule kui leebe tuul. Selline armas, tore ja südantliigutav lugu ja mis saaks kaunimat olla sellisesse väiksesse sügisesse päeva. Ma tänan pika intervjuu eest, Rainer Vakra ega muud, kui et teil jätkuks niisugust südikust ja, ja oskust ja julgust oma peaga mõelda. Ja vaatame siis, mida tulevik toob, on see siis poliitikas või teaduses või ettevõtluses. Enne kui Henry Laks laulma hakkab, ütlen veel, et saatejuht Kaja Kärner ja see saade kordub täna õhtul Vikerraadios pärast kella seitsmeseid uudiseid.