Maarjo Landsa läbi aegade ilmselt üks kaunima häälega tenoreid laulis oma filmides Putšiini ja Verdi aariaid vaheldumisi pruude hittidega, kelle igale etteastele valgel linal aplodeerisite kinosaalis istuvad vaimustunud vaatajad alati tormiliselt. Stuudios on Triin Ella, Jaak Jõekallas. Loodus oli andnud Maarjale Ants Ale kõik, mis on vajalik ühele lauljale ja filmistaarile kauni hääle, hea välimuse ja sügava sisemise emotsionaalse Oma kõigest 14 loominguaasta jooksul mängis Maarja Landsa kokku seitsmes filmis esines arvukatel turneedel erinevates tele ja raadiošõudes ning salvestas kokku üle 800 muusikapala. Dirigent Arturo Toscaniini on nimetanud teda 20. sajandi suurimaks hääleks teise taga, uueks Caroosaks. Hollywoodi kõmuajakirjanik Heda Hopper on öelnud Maarjale andsa kohta, et tema naeratus, mis oli sama suur nagu tema hääl sobis kokku tema tiigrikutsikale omaste käitumisharjumustega tõdedes samas siiski Landsa näol oli tegu viimase suure romantikuga artistide seas. Igat päeva oma ebaõiglaselt lühikeseks jäänud elu jooksul elasimaarialansa nõnda nagu oleks viimane, sama kehtib ka tema laulmise kohta. Üle kõige hindas ta sõprust olles oma loomuses lõputult avatud ja ohvrimeelne. Kahjuks ei vastatud talle aga alati samaga. Jah, pärast maarjaLandsat oleme me kuulnud paljusid suurepäraseid tenoreid. Ente 1940.-te ja 50.-te aastate ebajumala hääle ilule pole paljude arvates seniajani võrdset leidunud. Ehk nagu on tõdenud ooperilauljanna Lucia Albaneeze Maarjale andsa hääl, see on temast südame hääl. Vaara. Marialandsa õige nimega Alfredo Arnold Kokozza sündis 31. jaanuaril 1921. aastal Philadelphias Pennsylvanias itaalia immigrantide perekonnas. Muusikaga tegelema hakkas ta juba varakult õppides laulmist omal käel ja kuulates oma vanaisa suurt plaadikogu Enrico karuusa lauludest ning oma esimesed laulutunnid sai ta endiselt ooperi lauljanalt. Ajoriin Williamsit. 16 aastasena oli tema vokaalne talent juba silmnähtav ning noor laulja jäi silma bostoni sümfooniaorkestri dirigendile Sergei kussewitzkile kes viis ta professionaalsele areenile, öeldes talle sinusugust häält kuuleb vaid kord 100 aasta jooksul. Oma ooperidebüüdi tegi Maarja Landsa seitsmendal augustil 1942. aastal fentoni rolliga Otto Nikolai ooperis Windsori lõbusad naised. Vöög sajand muusikafestivalil. Samal ajal muutis ta ka oma nime Maarjale ainsaks oma ema neiupõlve nime Maria Landsa järgi. 21 aastase noormehe esinemine äratas kohe tähelepanu ning Herbert grapha ajakirjast Opera News kirjutas. Hooaja tõeliseks leiuks kujunes maarjaLandsa, kellel ei tohiks olla mingiks probleemiks ühineda ühel päeval New Yorgi Metropolitan Operaga, kui seal peaks teda mingil hetkel vajatama. Nõuel Strauss ajalehes New York Times leidis aga, et tänapäeva tenorite seas on väheseid, kes suudaks temaga sellises hääle kvaliteedis, soojuses ja võimsuses võistelda. Maarjo Landsa teine ooperi esinemine sai teoks 1948. aasta aprillis, kui ta laulis New Orleansi ooperis kaks korda pinkertoni Putšiini ooperis madaam pater flai. Pärast teist maailmasõda õnnestus Maarja Landsal poolteist aastat võta laulutunde minia Minion'id Jilli õpetaja Enrico Rosate juures kes olevat pärast noormehe esimest ülekuulamist tõstnud oma pilgud taeva poole ja lausunud. Sellist häält oleme oodanud juba palju aastaid. Bariton George Landon, kes õppis koslandsaga Enrico Rosati juures, on meenutanud Maarjo harjutas väga sihikindlalt ja ta oli tõeline entusiast kõiges, mis puudutas laule. 1947. aastal siirdusid Maarjale andsa ja George Landon koos sopran frances kliendiga menukale kontsertturneele läbi Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko. Kriitika kirjutas taas. Mario lansson, hea kehaehitusega, tumedasilmne nooruk, keda on looduse poolt õnnistatud suurepärase häälega kasutab peaaegu instinktiivselt. Peale selle valdab ta musitseerimises selliseid nüansse, mida ei ole võimalik õppida. Ta teab seda saladust, kuidas jõuda kuulajate südametesse ja kõlab Cavaradossi aaria Puccini ooperist. 1947. aasta augustis pidin Sancheze kuulsal vabaõhulaval Hollywoodi põulil üles astuma kuulus itaalia tenor Rutšotalia Viini, kes aga ootamatult haigestus. Kuna kontserdi ärajätmine oleks põhjustanud tohutu skandaali, hakati kuulsale tenorina otsima kiiruga samaväärset asendust ja selleks sai Maarjo Landsa. Londoni meenutuste kohaselt laulis Landsa sellel kontserdil nõnda nagu mitte kunagi ei enne ega ka pärast seda. Publik, kelle seas viibis ka terve Hollywoodi koorekiht, lausa hullus ega lasknud noort tenorit enam lavalt. Ja kõlab hertsogi lauluke Verdi ooperist Rigolettot. Nooremaarialandsa esinemine Hollywoodi Pauli kontserdil avaldas sügavat muljet filmikompanii Metro Kauldmine meie kõikvõimsale bossile Louis VII meierile, kellel oli talentide leidmiseks annet ning kes lootis hea välimuse ja suurepärase häälematerjaliga Landsast teha niinimetatud laulvat Klakeiblit. Produtsent Joe Pasternak on meenutanud oma esimest kohtumist Maarja alandsaga. Filmistuudio suurde saali kogunesid kõik stuudio, režissöörid, produtsendid ja teised tähtsad isikud. Meile öeldi, et meil seisab ees kohtumine artistiga, kelle nimi on kino muusikamaailmas veel tundmatu meister Meyer oli väga salapärane ega rääkinud midagi. Möödusid mõned minutid ning kinnise eesriide tagant kostus meieni äkki hääl. Kõik jutuajamised katkesid poolelt sõnalt. See oli ebatavaliselt mõjuv hääl, mis täitis terve saali jõulise ja erutava kõlaga tenor, kelle hääl kõlas imeliselt kõikides registrites ning jäi kõrvu helisema. Hetkeks tundus mulle isegi, et ka roosa on taas meie keskel. Viidi meier tuli lavale ning teatas. Leedid ja džentelmenid, te kuulsite just kõlamas ühte häält ja nüüd tahan ma teile näidata, kellele see kuulub. Eesriie avanes ja meie ees seisis noormees. Ta oli keskmist kasvu Brenet hea kehaehituse ja rühiga äärmiselt ilmeka näoga. Tema tumedad silmad särasid kirkalt ning terves tema olemuses oli midagi kuninglikku kütkestavat. Paarivalantsele pakuti seitsmeaastast lepingut ning avanssi 10000 dollarit, mis oli tolle aja kohta väga suur summa. Lepingu järgi pidi ta stuudio heaks töötama kuus kuud aastas ning esimese filmi eest pidi ta saama 25000 dollarit teise filmi eest juba 50000 dollarit ning edaspidi juba 100000 dollarit filmi pealt. Märkimisväärne on see, et samal ajal tehti Landsalega teine ahvatlev pakkumine. Dirigent Victor test saabata, kutsus teda avama Milano La Scala 1949. aasta hooaega peaosaga Umberto Jordaania ooperis Andreashenie. Sellest pakkumisest, mis oleks olnud elu unistuseks igale lauljale oleks kindlasti alguse saanud nooremana kondeka tenori erakordne karjäär ooperilaval. Ent Maarja tegi oma otsese kasu. Maarjo Lance esimeseks filmiks stuudios Metro-Golden meier sai minna, et siis ehk kesköine suudlus millele järgnes kohe ülimenukas, tõustab New Orleans ehk New Orleansi lemmik. Mõlemas kehastas ta lihtsast keskkonnast pärit imekauni häälega tenorit, kes leiab peagi oma tee ooperilavale. Need filmid tegid Marial Antsla nime kuulsaks üle maailma ning New Orleansi lemmikus kõlanud laulust viimane lav sai laulja esimene miljonilise läbimüügiga hitt. Maarjo Landsa suureks probleemiks filmistuudiost sai muidugi võitlus oma kehakaaluga, mis oli tol ajal Luubaine, jääks paljudel filmistaarideks. Jah, kunst nõuab ohvreid. Filmi jaoks ei sa iialgi olla liiga peenike ja kinoekraanil omadus näidata inimest tüsedamad, kui ta tegelikult on. Sellele, kes oskab väärtustada head söömist, on nälgimine tõeline piin. Iga uue filmi puhul asus Lanza raske südamega oma organismi kurnama. Dieet füüsiline koormus ja spetsiaalsed tabletid andsid ehk isegi tulemusi ehkki olid ilmselt ka põhjuseks laulja edaspidisele ootamatutele, emotsionaalsetele, puhangutele. 1949. aasta mais tegi Maarja valandsaga oma esimesed helisalvestused. Tema tõlgendus Rodolfaariast Putšiini ooperis toheem sellest perioodist pälvis hiljem kriitikute poolt aasta parima ooperisalvestuse auhinna. 1950. aastal otsustati stuudios Metro kaardil meier tuua kinoekraanidele Enrico karuuso elule pühendatud film. Kratt, karusoo, suur Caroosa ning nimitegelase valikul ei tekkinud kellelgi loomulikult mitte mingit kahtlust. Selleks pidi saama Maarjale andsa. Ehkki Hollywoodile omaselt andis film kuulsa tenori vägagi romantilise ja ilustatud kujutelma, kujunes sellest metsakarjääri üks tipphetki. Tema partneriks selles oli laulev näitlejanna ämblikke ning muusikanumbrites astus üles terve plejaad tolleaegsed New Yorgi Metropolitan Opera staare nagu Dorothy Kerstin China määra, Teresa tšelli järmila lobatna plaans Tseedom ja Giuseppe Valdenio. Ja kõlab radamise romanss Verdi ooperist Aida. Maarjo Landsa mäng filmist suur Caroosa pälvis Caroosa poja Enrico Caroosa juunior komplimendid, kes on kirjutanud oma mälestusteraamatus. Nii. Ma ei suuda meenutada ühtki teist tenorit ei enne ega ka pärast maarjaLaansat, kes oleks esile kerkinud sama menukalt kehastamaks karuusot kinoekraanil. Landsa oli üks neist erakordsetest tenorites sellel sajandil, kes omas naturaalselt kaunist häält väga meeldivat tämbrit ning peaaegu eksimatult muusikalist instinkti. Ta paistis silma nii klassikalise kui ka kergema muusika valdkonnas mille saavutamine oli väljas pool isegi minu isa erakordse talendiga latest. Filmis kõlanud laulust Lavly eest näiteks jää sai laulja järgmine miljonilise läbimüügiga hik. Aega. Laual. Film Suur kruusa kujunes aasta minukaimaks, tuues sisse rohkem kui ükski teine ooperiteemaline film enne seda. Filmi esilinastus kampaania raames siirdus Maarjale Antsla kontsertturneele mööda Ameerika Ühendriike mis hõlmas endas kahtekümmend. Kahte linnastuudio dirigent Constantine kaliinikas on meenutanud seda turneed. Kuid ei oleks näinud ja kuulnud, mis toimus nendes linnades veebruaris, märtsis ja aprillis 1951. aastal. Siis ta mõistaks, kuidas võib üks artist mõjuda publikule. Ma olin seal, ma nägin seda jama, kuulsin. 1951. aastal sai Metro kolvimeieri uueks juhiks Luibi meieri asemel taratieri, kelle jäikus ja kompromissitas andsid tunda end juba maarjaLandsa järgmise filmi juures milleks sai pikoosi maininud. Ehk Gulosa kuulud kulla. Landsa oli nördinud, et pärast triumfi suures Caroosas pakuti talle osalemist nõnda tõsise sisuga filmis. Samuti polnud ta rahul naispeaosalisega, kelleks oli Dorati Maran. Ta oleks soovinud endale partneriks hoopis stuudio sensuaalset staari Laanat närit. Selle tõttu kannatasid ka kõige enam filmiarmastusstseenid, mida tuli filmida lugematu arv kordi ning võtted venisid poole aasta pikkusele perioodile. Ent laulja protestid kõlasid kurtidele kõrvadele ning Vikoosi Hormain jõudis kinodesse 1950. Sel aastal filmi nimi laulust saia kalandsa viimane miljonilise läbimüügiga hitt, mis nomineeriti ka ühtlasi Oscari auhinna kandidaadiks. Parima filmilaulu. 1954. aastal jõudis kinoekraanidele filmistuudio metsakool või meie järjekordne muusika ka film prints üliõpilast prints, mis põhineb helilooja mond Rumbergi samanimelisel opereti, mis omakorda aga tugineb saksa kirjaniku Vilsem majagheri näidendile Alt Heidelberg. Filmi peaosas helises taas maarjaLanza hääl. Kurioosne on aga see, et selle füüsiliseks kandjaks polnud sugugi mitte enam laulja ise vaid üsna vähetuntud näitleja Edmond pöördum. Põhjuseks filmikompanii alandsa vaheline konflikt. Tiiei Kompanii valdusse eelnevalt salvestatud filmi soundtrack, mille taustal tuli Edmund pöördamil hiljem vaid laulmist imiteerida. Maarjo Landsa konflikt filmis üliõpilast prints sai alguse teineteise mittemõistmisest ühe laulu tõlgendamisel. Filmi lavastaja Curtis pöörnantiga, kes teatas. Mulle ei meeldi teie salvestuste tõlgend ja seda eriti selle laulu puhul. Te mängite filmis preisi printsi, see tegelaskuju peaks olema vähem emotsionaalne, ma ütleksin, isegi jahedam ja osa võtmatum. Teie, mister Lanza laulatajaga liige, temperament selt ja vabandage mind, isegi liiga seksuaalselt elanud sai jäänud aga vastast võlgu. Mis tähtsus saab olla sellel, kes te olete ja keda kehastatakse? Kui teie ees seisab armastatud neiu ja kui teile on antud vaid see ainus võimalus, kas nüüd või mitte iialgi, mõistate, te räägite talle sellest kogu oma südamega iga oma ihurakuga ja see on teie viimane sõna pärast, mida te lahkuda temast võib-olla ehk igaveseks ainult ükskõikne ja jää purikalikult külm kretiin võib laulda armastusest külmavereliselt. Režissöör oma arvamust ei muutnud ja loomulikult ei teinud seda kalandsa, kes teatas stuudio juhtkonnale. Ma ei saa teha koostööd sellise režissööriga. Me teeme suurt muusikalist filmi, aga tema ei jaga muusikast mitte kuraditki. Nii et valige, kas režissöör võimina Saksashinkenit ja Itaalias spagette ei sööda koos. Ma keeldun igasugusest edaspidisest koostöös selle Preislasega. Jah, miks Maarja Landsat nii armastati jumaldati just tema selle vulkaanilise temperamendi pärast? Selle kirgede, stiihia ja avatuse pärast. Ja kuidas olekski pidanud Landsa suguses hääles leiduma külmust? Kui järgmisel päeval köitis Bernhard ikka veel võtteplatsil, viibis Saylandsa mõõt täis. Ta lahkus, võtta paviljonist kindla otsusega saata kuradile. Ja kui Tomas sügaval hingesopis ehk lootiski stuudio tuleb vastu tema soovidele, mida loomulikult ei juhtunud ei saanutama printsipiaalsuse minna mingitele kompromissidele. Jah, öeldakse, et Hollywood võib teha sinust staari ja Hollywood võib suga hävitada. Ent see kõik ei takistanud sarmikaltenoril jätkamast oma karjääri. Laulja talendi austajate suureks rõõmuks jõudiski aasta pärast üliõpilast printsi kinoekraanidele kuues film, mis kandis pealkirjast serenaad. Stuudioks sedakorda voor, närv rabers ning partneriteks sellised kuulsad filmistaarid Joan Falt hääl Saramontiell ja Winston. Ris koos kuulsa New Yorgi Metropolitan Opera soprani Yitžiia Albaneedega esitas Maarja Landsa filmiska katkendi Verdi ooperi hotello kolmandast vaatusest. Liikial paneede on meenunud Talud ma olin kuulnud maarjakohta igasuguseid jutte, seda, et tema hääl on ooperilava jaoks liiga väike et ta ei suuda lugeda partituuri, et ta ei suudaks vastu pidada tervet ooperit ning et ta ei suuda laulda korralikult isegi tervet aariat. Mitte ükski neist ei vasta tõele. Tal oli kõige kaunim lüüriline spinto hääl. See oli suurepärane, ilus ja võimas. Mina peaksin ju ometi teadma, sest olen laulnud koos nii paljude tenoritega. Ta oli fantastiline. Tal oli suur hing ja ta oli võrratu kaaslane ning ääretult galantne mees. Mul on väga kahju, et me ei saanud temaga kunagi laulda koos ooperilaval. 1957. aasta maikuus viibis Maarja Lanza Roomas. Olles seotud oma järgmise filmi Seven Hills round ehk rooma seitse küngast võtetega. Itaalias jooksis film pealkirjal Harri vedertsi Rooma stuudioks aga taas laulja, endine kodustuudio Metro Kauldin Meyer. Rahavood haarad. Itaalias tundis Maarja Lanzain nagu uuesti sündinuna. Teda armastati armastati kirglikult ja samas lapseliku avatusega, nii nagu seda suudavad, vaid itaallased saabus lennukiga Rooma oli terve linnujaam rahvamassidest üle ujutatud, kõik tahtsid näha oma kuulsat kaasmaalast. Rahva seast eraldas üksik naisterahvas, kelle ühes käes oli roosiõis ja teises pakaal punase veiniga. Tantra tunnistas hiljem, kuidas tal silmad sellel momendil niiskeks tõmbusid. Ning ta tõstis pokaali oma armastatule Dahlia terviseks. Ja kui kaugena tundus sellel hetkel Hollywood kogu oma üles puhutuses ja raha ees kummardamisest. Oo jaa. 1958. aastal viis kontsertturnee Maarjo Landsa Inglismaale, Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale ja Saksamaale. Pärast kontserti Londonis tutvustati Landsad ka kuninganna Elizabeth, teisele. Mister Landsa. Ma poleks kunagi uskunud, et ühe inimesega. Kurgust võivad tulla nii imekaunid, helid Lanza ei jäänud vastust, võlgu ei avastas. Aga mina, teie kõrgeausus, ei oleks kunagi suutnud endale ette kujutada, et nii noor ja kaunis naisterahvas nagu teie võiks juhtida nii võimsat riiki nagu seda on Suurbritannia. Samal 1958. aastal oli Maarjo Landsa seotud ka taas filmivõtetega, mis viisid teda Capri saarele Salzburgi, Berliini ja Rooma ooperisse. Film kandis pealkirja fadot, sest taim esimest korda ning stuudioks taasmetsaga olnud Meyer. Ka mööbliema koome ema. Silm for the first time kujutab endast sentimeeter totaalset lugu ooperi tenoris, kes leiab oma elu esimese armastuse noore sakslanna näol kes on õnnetuseks aga kurt. See jäi Maarjale Ansa viimaseks filmiks. Filmimuusika salvestuse ajal Rooma ooperi orkestrit sega Curtis Landsa dirigendile. Ma tunnen end nagu seisaksin püstolitoru ees, üks vale liigutus ja sa saad kuuli keresse. Salvestati Khani aariat jalka valla ooperis, pajatasid Lanza laulis nii, nagu oleks tema viimane pihtimus. Nõukogude liidus jooksis film Fothest taim pealkirja all suure armastuse serenaad Maarjo Landsa talendi andunud austaja, nüüdseks meie keskelt juba lahkunud laulja muslim magu majevan meenutanud. Ma vaatan seda filmi tihti video vahendusel ängistava kurbusega. Minu ees on laulja, kelle elulaul jäi lõpuni laulmata vaid aasta pärast selle filmi väljatulekut sai tema hääl juba ajalooks. Ja ma vaatan jälle ja jälle neid kaadreid, milline hääl tekib selline tunne, et see hääl elab oma elu ning oma täis verelisuses ilus esitab ta nagu väljakutse saatusele. Aga Maarja näeb selles filmis välja väsinuna sügavalt kannatava inimese näoga, tursunud silma laugudega kustunud pilguga. Ta on kuidagi piinatud olekuga ning temas pole peaaegu enam jälgegi endisest hiilgusest. Ja tema naeratus on ilmalansoliku kavaluse ja vallatused. Liigutustes on mingi ebakindlus. Kuid võib-olla see kõik ainult tundub mulle nõnda, sest on see ju tema viimane film ning ma vaatan seda kui tema testamenti. Ning ehk sellepärast tundubki mulle, et ma näen tema pilgus liigutustes lõpliku lahkumise kurbust. 1959. aasta septembris läks Maarjo Landsa seoses tervislike probleemidega Rooma Talle Julia kliinikusse. Juba mitu aastat varem oli ta kurtnud valude üle südame piirkonnas tema terviserikked pandjaga, kõik tema suure emotsionaalsus ja pinge arvele, teadmata, et traagiline lõpp on juba väga lähedal. Liikial paneeze, kellega Maarja Lanza laulis koos filmi serenaad on meenunud. Pärast seda, kui ta oli salvestusel esitanud täiesti vapustavalt Schuberti Ave Maria jooksis ta järsku stuudiost minema. Ma läksin talle järele ning sain ta kätte just tema garderoobi uksel. Ta pühkis pisaraid ning piinatud ilmega näol vaatas ta liikumatult ühte punkti. Ma võtsin tema käe ja küsisin, et kas ta tunneb ennast halvasti. Ta vastas mulle kõlatu ja ebamaise häälega. Mul on jäänud elada vaid veel väga vähe. Ma suren varsti. Ma olin kuuldust vapustatud, ehkki püüdsin teda rahustada ning veenda vastupidises. Kuid nendel minutitel tekkisid isegi minul vastu tahtmist hirmsad e-lahendused. Minu koostööpäevad traagilise saatusega Maarjo lantsaga on sööbinud alatiseks minu mällu tema imekaunis hääl tema hinge ja südamehääl. Ma tahaks isegi öelda, et ta oli suurem kui karusoo kuid minu arvamine võib-olla ehk liiga subjektiivne, kuna ma olin liialt tema isiksuse lummuses. Haiglas olles tunnistas Maarja Laansoo. Ma tahan elada ja laulda kaua ja ma mängin kindlasti veel vähemalt kolmes filmis. Ja pärast seda tahan ma laulda ooperis ja filmida ooperit kinolinale. Seda ootamatum ana tuli aga seitsmendal oktoobril teade Maarjale andsa surmast. Väljastatud surmatunnistusel seisis tugev spasm südame veresoontes. Maailma kuulsaim tenor oli surres vaid 38 aastane. Meenutab Maarjale Ansa ema Maria. Ma sättisin end juba magama, kui ootamatult helises telefon. Maarjo eratreener ja sõber Thierry Robinson, kes elas meie juures, vastas sellele oma toas. Ma tõusin üles ja kuulsin teda rääkimas summutatud häälega. Siis pani ta järsku toru hargile ning keeras raadio mängima, pööramata tähelepanu sellele, et aeg oli juba väga hiline. Raadius laule minu Maarja minuti pärast muusika katkestati ja diktor teatas, et suurt tenor Maarjulandsa, kelle häält me just äsja kuulsime, suri täna Roomas. Selle koha peal kaotasin ma teadvuse. Kolm päeva hiljem toimus mälestusjumalateenistus Roomas sambellermiinu kirikus. Tuhanded inimesed tulid ära saatma oma lemmikut ja Itaalia president eraldas matusteks presidendi isikliku matusetõlla. Maarja Landsa sünnilinnas Philadelphia palvel toodi tema surnukeha Euroopast ühendriikidesse, et ka ameeriklased saaksid lahkunule viimset austust avaldada. Hüvastijätud tseremooniad toimusid Philadelphias, Los Angeleses ja lõpuks ka Hollywoodis. Onu nägu püüti plastika jumestuse abil hoida sellisena, nagu see oli olnud tema eluajal. Et tema lugematutele austajatele jääks ta meelde nõnda, nagu teda mäletati kino linnalt. Kui Lanza matustel Roomas küsiti lauljaliselt petilt, et kas ta kavatseb koos lastega minna tagasi Ameerikasse tavastas ma saan olema alati seal, kus on minu Maarja. Alles hiljem sai selgeks nende sõnade tegelik tähendus. Veti elas oma mehest kauem vaid viis kuud. Ta leiti surnuna oma voodist ning tema kõrval olid laiali pillatud tühjad unerohutablettide karbid. Elulil momaarjota ei olnud tema jaoks. Juba oma eluajal legendiks saanud Maarja alandsa varajane surm ning fakt, et lahkamist ei toimunud, andis alust. Paljudele kuulujuttudele mõnedel andmetel peeti laulja surma, põhjuseks tema oletatavaid sidemeid Itaalia maffia ja kuulsa lakilutsianoga. Räägiti ka ühest süstist, mille kaudu olla laulja veenidesse lasknud surmavad õhumullid. Ent kuni tänase päevani ümbritseb seda kõike ikka saladus, õlu. Lance lähedane sõber George Landon on tunnistanud ühes intervjuus nii. Marial Antsla surma peamine põhjus oli muidugi temas endas. Kõike, mida ta tegi, tegi ta täielikult enda emotsionaalsus arvelt. Ta andis kunstile ja laulule kogu oma hinge võttes samas kõik probleemid liialt enda sisse. Need, kes tundsid Maarjat lähemalt, väidavad, et tema surma põhjuseks sai tema ülevoolav temperament. Ta lihtsalt põles läbi. Hollywoodi kõmureporter Heda Hopper on öelnud. Ei ole kunagi olnud mitte kedagi sellist nagu Maarjalandsa ning ma kahtlen, kas me kunagi ka enam näeme kedagi temasarnast. Maria Louisa lühikese ja vägagi lennuka elu iseloomustamiseks sobivad kosmobioloog Eleonora Kimmeli sõnad, kes on öelnud Marialandsa säras nagu meteoor, mis jätab endast maha lühikese, aga ereda valguskiire. Tänases saates kõlanud helilõigud Maarjale. Samast on pärit Jüri Kruusikogust, kes on olnud ühtlasi ka nende ajalooliste võtete restauraator. Yks. Meie saadet jääb lõpetama Mehhiko helilooja Augustin Lara laul Granada filmist Picos juhamaid Maarjale andsa temperament esituses ja stuudios oli prii Vello Jaak Jõekallas. Helioperaator Evelin Voodla.