Eelmisel nädalal rääkisime sellest, mida teha, kui laps näiteks oma võimete kohaselt ei õpi ja mis võib selle põhjuseks olla. Ning täna jätkame juttu hoopis teisel teemal, mis samas ka haakub eelnevaga. Nimelt millised on inimesel need arenguetapid, millal teda kasvatama peaks hakkama? Kuidas juba siis peaks selle kasvatamisega tegelema hakkama, kui vara ning stuudios on psühholoog Tõnu Ots? Jah, ma peaksin selle jutuga minema väga kaugesse minevikku rääkima, seda, mida sa, võib-olla oht võib-olla ka teatakse, aga aga ikka tuleb üle korrata. Mis all alguse kahest rakust, munarakud ja seemnerakust selle munaraku kujunemine, millal ta, millal ta algab, millised on selle munarakus peidus olevad omadused, mis kujundavad meie iseloomu, meie pärilikud omadused ja kus ta sünnib, lootes sünnivad munad pakut munasarjas siis kui see loode on kuuekuune, teab ta, pole veel sündinud. Noh, selge see, et on siis tütarlapseloode, aga see loode ise on oma ema kehas, see tähendab, et see munarakk on praktiliselt oma vanaema kehas ja täiesti loogiline juba see, et munarakk ei saa veel neid omadusi, mis on tema emal, sest ema pole veel ollagi. Vanaema talletab sellesse raku need omadused, mis on temale omasid, mida ta oma geneetilise informatsiooni kaudu annab edasi. See tähendab, et kui me räägime oma pärilikest omadustest, siis kõigepealt me peame vaatama, missugune on, on minu emapoolne vanaema, naised keha kaudu, teavad soni, kuninud, teavad, mis tema kehas toimub. Aga meestele, see on tihtipeale suur ja, ja sugugi mitte meeldiv üllatus, sest et nemad võtavad kena naise, mõtlevad nüüd on mul küll ma saan kenad lapsed ka ja nüüd järsku üks ninatark psühholoog ütleb, et tutkit vaata hoopis ämm üle ja sisenevad minet, nina, kirtsugu, ämm jälle solkis kõik ära, mida jäljemm süüdiga igas asjas. Aga nii ta kahjuks on. Meestega on lugu teistmoodi, meie organismis sünnib tuhandeid spermatosoide sekundis. No kuskil 50000 minutis, võib-olla need sünnivad 40 päeva jooksul peaaegu mitte millestki, pannakse mehe organismis kokku see need miljonid rakud, mis kannavad selle mehe pärilikke omadusi lohvinte seltsina siis selle mehe omadusi, mis saadetakse järglus mehhanismis kaudu, siis selles rakk võtavad kannaksed omadused edasi. Ja nüüd siit tuleneb kaks asja, see viljastamise eelne kasvatus praktiliselt tähendab siis munarakukaitset, mida meil ei ole. Me ei tea, mis munarakku kahjustab, munarakku kahjustab vibratsioon, esim kõige raskem asi, mida meie ühiskonnas on praegu tohutult palju või meie tehnilises maailmas ja on mikro- ja makrovibratsioon. Ja teine tähtsam asi on, on keemiline mõju munarakkudele kohvi põlga, toidul ja noh, see on ikkagi kõik keemiameeste kohta on asi nõudlikum ameerika perekonnakasvatus ja perekond teaduski seab niisugused tingimused, et mees peab suutma enda käitumist kontrollida kolme kuu jooksul enne munaraku viljastumist, ehk enne seda saatuslikku seksuaalvahekorda siis sellisel kombel, et kolm kuud enne munaraku viljastamist ei tohi mees põdeda põletikulisi haigusi, põletikud organismi mürgitus ulatub organismi sisekeemia kaudu, ka spermatogreesi tähendab siis sellesse nendesse organitesse, mis mõjutavad seemnerakukvaliteeti. Ega iga mees ei suuda seda ta, et ta ei ole haige. Ja isegi sellised põletikulised haigused nagu karvanääpsu põletik ehk Forunkel, mida me on tihtipeale meestel rohkem kui naistel. Isegi selline põletik on, on oma kaudse mõjuga ka tema Nospirvodogeensele tervisele. Teine kaks kuud enne lapse viljastamist ei tohi mees põdeda stressi, see on vaimata. No on, aga no meie peame stressiks igasugused häda ja muret, aga aga stress on teatud piirini, kus ta muutub nii-öelda kliiniliseks. Kliinilise stressiolukorras. Me organism on, on üldpinges ja seksioloogid. Ma lugesin seda alles hiljuti, ühest bioloogia ajakirjast. Et stressi ajal mehe organism toodab väga palju spermatosoide rohkem kui tavaliselt, aga need on väikesed ja väga aktiivsed. Tähendab, ütlesite, stress ulatub ka ka sinnamaani, et organism toodab neid rohkem. Ja, ja need on liikuvamad ja võib öelda tsid, närvilisemad ja isegi selle üldistada. Selle põhjal pakuti välja selline hüpotees, et meie laste närvilisus on pärit isa spermotogeense perioodi stressist või närvilisust. See kandub edasi täiesti usutav. Isegi siis, kui, kui võib-olla teaduslik tõestus seda hüpoteesi ei peaks kinnitama. Ja kolmas nõue on see, et kuu aega enne munaraku viljastamist ehk siis enne siis jõustumist ei tohi mees olla umbjoobes ültse mürkide mõju all mõeldud siin psühholoogi teadmisel on joobrus Permo ja mismoodi käitub mikroskoobi all vaadates joobnud mehe seemnevedelik. Nii et see kõik on, on, avaldab mõju selle jutuga. Kõige targem järeldus on see, et, et mees peaks oma kui on planeeritud laps millega räägime küll perekonnaplaneerimist, aga räägime rohkem sotsiaalsetest demograafilistest protsessidest, aga aga ka iga perekonna jaoks on, on oluline, et me lapsed on planeeritud ja see, mida saab planeerida, saabki planeerida seda, et me oleme terved enne lapse eostamist. See on väga vana traditsioon. Mida tähendasid Mesinädalad, et pärast abiellumist me läksime kuskil väga rõõmsas tervislikku keskkonda ja olime terved, rõõmsad ja tavaliselt sellel ajal pandi siis laps idanema. Mis oli, oli kunagine niukene kohe traditsioon või komme. Ja ka praegu meil on, kui palju koolis ei tohi kurja hukkuda, aga, aga neid karnevali lapsi, kes on sündinud üheksa kuud pärast suuri rahvapidustusi ja nende hulgas on statistika järgi tunduvalt rohkem ru arenguhälbega ja, ja neid hädisemaid lapsi. Ja nii me räägime ka alkoholi kahjulikust mõjust mitte ainult kasvamise kaudu, mitte eeskuju kaudu, vaid lausa bioloogilist mehhanismi kaudu. Nii et lapse kasvatamine saab alguse juba enne tema eostamist suve ennustada, aga kuidas toimub see protsess siis, kui ta on juba eostatud ja näiteks on ema kõhus kõik need beebikoolid ja sellised asjad, ütleme veel olematu beebi? Kooli, see on ka kasvatus, jaapanis on ta väga, väga tugevalt arenenud ja, ja väga põhiline, seal on isegi primata reaalselt sünnieelset meditsiini tunduvalt vähem, kui, kui meil selle eest on väga tugevalt tasandil, on beebide koolid või rasedate naistekoolid. No praegu ma nii huupi ei suuda täpselt programme lugeda, kuigi need on mul Uibraska kõik olemas. Aga mida seal räägitakse, tähendab, tähtsamaks peetakse seda, et ema ei põeks stressi. Rasedusaegne stress jõuab lapseni välja. Võiks utreerida, et mida tunneb väga sageli sageli meie ühiskonnas ootamatult oma olemasolu avastanud. No loode, kui ta avastab, et on olemas, mis ta mõtleks, esimesed kolm kui Kema kaudu, esimesed kolm kuud on ta hirmul, et kas ma jään alles viie. Järgmised kolm kuud on ta hirmul, et ma, kas ma issiga endal ei saanud või ei saa. Ja viimased kolm kuud on hirmul, et aga kus ma elama hakkan kusema tööd saab, tähendab utreeritud variant. Aga need on ju kõik ema hirmud, mis jõuavad lapseni edasi. Teine, mida raseduse ajal naine ei tohi tunda. Ta ei tohi ise osaleda ega kuulda. Kõrvalt imi kuuleb ka läbi ema. Õuna ei tohi kuulda närvilist kisa. Tüli skandaale tähendab emotsionaalselt ülepaisutatud häälitsusi, mis kannavad endas negatiivset informatsiooni. Seda on samuti võimalik juba loote käitumises järgida. Kuidas lood loode muutub selle peale rahutuks, kui, kui ema osaleb mingisuguses kismas või kakluses või, või tülis. See on teine asi. Keemias ei pruugi rääkidagi, mida, mida naine raseduse ajal peab sööma ja mida ta ei tohi süüa. Ka see on, on küll meie bioloogiline protsess, aga kuuluks nagu kasvatuse kasvatuse juurde, mida peab tegema, ta peab oma lapsega rääkima. Ta peab lapsele laulma. Ilusaid laule, ta peab teda silitama nii palju, kui ta läbi kuuluma lapseni ulatab. Tähendab, laps peab tundma seda, et tal on hea olla. Meie lastekaitse liit sai nüüd 25 aastaseks. Aga mitte kuidagi pole meil õnnestunud lastekaitse seadusse panna sisse punkti, et iga last, lapse võõrandamata õigus sündida oma ema soovitud lapsena. See tähendab ju seda, et siin määrab ära abordiküsimusega teenvaid ja murti. See määrab seda, et kas ta on oodatud või, või on inetult öeldud näpuviga. Ja sealt tulenebki see, et kui, kui, kui see laps on emale oodatud siis ta temaga tegeleb, ta suudab juba ilma igasuguse kasvatuseta vältida tema kriitilisi olukordi psüühilist mikrokliimat, mis võib teda kahjustada. Vaat see on kokkuvõttes lühikese loend sellest, mis võib olla saatuslik lapsele selles eas, kui sa pole veel ilmavalgust näinudki ja ta on, on alles, ootab oma oma aega, millal ilmale tulla? Ja tagajärjed võivad avaldada siis, kui ta on juba täiskasvanu. Jah, need on, need on need häired, mida need loeme küll kaasasündinud probleemideks kuigi nad tihtipeale ei ole nii öeldagi sündides tekkinud, vaid nad on juba varem varem tekkinud ja need on, on, võivad olla ka meie aju arenguga seotud. Et ega me täpselt ei isa ju imiku aju uurida, kui ta ise pole veel sündinud. Nii et need on ka tugevalt hüpoteetilised arusaamad. Ma tänan denud järgmisel neljapäeval räägime sellest, kuidas kasvatada last siis, kui ta on just sündinud.