Renee viljata on üks neid inimesi, kelleta vabadussõja mälestusmärkide raamat ei oleks selline ilmselt nagu ta on. Selles albumis on Renee viljad teie enda tehtud pildid ja fotod ka teie kogust ja niimoodi on ka pildid Paide rahvamajast. Ja teie teatega seda lugu, mis on selle pildi taga. Kuidas sündis järvamaalastel mõte ehitada vabadussõjas langenute auks maja? Üle Eesti on ikka levinud nagu rohkem mälestusmärgid ja mälestussambad, aga Eestis oli selliseid objekte, mis püstitati vabadussõjas langenud tele üle Eesti on tuntud näiteks Vigala kirikutorn ja Keila koolimaja ja Nõmme Rahu kirik ja üks nendest objektidest on siis Paide rahvamajanduses püstitati vabadussõjas langenute mälestuseks. Ja idee ja algatus tuli rahva poolt ja isegi enne nurgakivi panemist. Vundamendid kaevamine toimus siis seltskonnategelaste poolt ja üldse rahva poolt rahvas aktiivne selle ehitamisel ja ka kavandi valmistatud Paide linna peal selleaegne Puur põld. Nii et kõik olid. Ent niisugune kõikide koos ühine töö ja ehitamine läks sama libedalt. Ehitamise kulg oli, alguses, oli jah, päris libedalt läks asi, aga muidugi need ehituse käigus tekkinud rahasummad nutuga läksid suuremaks oodatust ja selle võrra natuke pärast probleeme oli, aga üldiselt said nagu ikka ühele poole selle rahalise külje pealt. Rahvamaja teenis, kui nii võib öelda, Järvamaarahvast kaua aastaid. Rahvamaja oli rahvast täis, kui nii peaaegu et 90.-te aastateni. Jah, seal ei olnud mitte ainult teatrietendused ja näitemängud, vaid ka mitmed organisatsioonid ja spordiseltsid said sealt omale ruume ja neid kasutada. Et ta oli mõeldud nagu terve linnale ümbruskonnale. Viimased 20 aastat või viimased 15 aastat ei ole ometi nii õnnelikud olnud, et kas rahvamajale tegi oma karuteene uue suure uhke kultuurimaja valmimine või olid siin mingid muud põhjused? Uut kultuurimaja lihtsalt oli juba sellepärast, et puhtfüüsiliselt ei mahtunud sinna nii palju rahvast enam ära, sest linn arenes ja laienes ja inimesed olid väga palju ja need, kui mingi suurema võimsam üritus paides toimus, siis lihtsalt vana kultuurimaja liiga kitsaks ja sellepärast ehitati uus siin. Aga. Asi nii kaugele, et onu uue katuse peale saanud ja välisvoodrid on juba uued pandud, nii et selles mõttes läheb asi edasi, et ei ole nii oluline see asi, kui oli siin mõned aastad tagasi. Voodrilauad paistsid välja voodrilauad, võeti pealt ära ja siis oli näha, et palgid nummerdatud, mis olid veel pärit endisest pigaküla mõisas, sest viga küla mõis lammutati laiali ja need palgid nummerdatud ära ja siis toodi paidesse ja sellest ehitatigi rahvamaja nagu üles. Et võib öelda, et tegelikult on see üks mõis, mis on omal ajal siis üles ehitati, uuesti ehitati. Jah, mingil määral ta isegi muige, ainult et natuke muidugi välisilmet muudeti, aga väga paljude palgid on niimoodi nummerdatud, kokku pandud, nii nagu nad olid ka mõisaajal. Te nimetasite, et nüüd on olukord paremaks läinud, et nagu sellest kõige hullemast on üle saadud. Missugune funktsioon on sellel rahvamaal praegu mitte niisugune nagu varem oli. Momendil ta jah, kuulub aktsiaseltsile ELS on ja see firma nüüd täpselt informatsioon ei ole, milleks ta täpselt kujundab, aga tundub, et osa ruume võtavad siis omale nii töö tegemiseks ja teised siis ülejäänud saab välja üürida, et kes soovib, see saab. Kas on kavas, kas teile on teada ka kuidagi jäädvustada selle hoone algset ideed? Praeguse seisuga plaanis on jah, linna mitmeid ideid on, et kas panna siis rahvamaja ette mindi kivi või väiksem mälestus märku, et kui on mingid aastapäevade tähtpäevad, tulevad külalisdelegatsioonide, et oleks koht, kuhu saaks pärgi panna ja sest muidu on olemas ka rahvamaja tahvel, mis seal seina peal oli enne ümberehitamist siin tahvel nagu olemas sellekohana. Teie olete andnud hulga pilte oma kogust ja ise teinud pilte suure uhke albumi jaoks. Vabadussõja mälestusmärgid. Missugune on teie meelest kõige huvitavama saatusega mälestussammas või monument või tahvel Järvamaal? Järvamaal võib-olla kõige kergema vaevaga olid taastamine just mühisteri mälestusmärgile. Et see oli obeliskikujuline, lubati nõukogude ajal lihtsalt ümber Jani võtlikkus, risu ja lehtede all ta seisis läbi selle okupatsiooniaja taasiseseisvuse ajal ta lihtsalt tõsteti üles, ainult alusvundament oli vaja natuke kohendada ja sättida. Aga muidu oli küllaltki kerge vaevaga tulise. See on siis müüsleri lahingu auks püstitatud mälestussammas. Jah, sinnamaani, et Vene väed välja jõudsid ja sealt kaugemale nad enam ei saanudki, et oli viimane piir ja temal, kuhu nad välja jõudsid. Missugune on teie kõige esimene enda tehtud pilt mälestussambast, on see meeles ja millal see oli? Kõige esimene ongi vist, ma arvan, et on müüdleril sammas, kui ta oli veel nõuda seal pikali maas oli. Et on veel mustvalgel pildil, talle oli tehtud ja uutest piltidest on nagu see esimene. Aga vanu pilte jah, sai juba siin paarkümmend aastat tagasi korjama hakata originaalpilt vabadussõja mälestus samatute mälestustahvlikese. Missugune on siis teie kõige suurem rariteet, teie kogus? Kõige suurem tarvitada alati see seal on veel kätte saamata. Aga momendil ma pean paremaks sambaks. Ma tulin Kehra lahinguväljal mälestussammaste sest selle avamine pidi toimuma võidupühal 23. juunil 1940. Kuna enne tulid nii-öelda vabastajad, siis ametlikult ei mälestussammas avamata. Jaa, ta lõhuti ära ja tükk aega, need aastakümned olid need venelase suvilakrundi peal, need mälestussambad tükid vedelesid saatana seisund, mälestussammas mingil määral taastatud, aga muidugi osaliselt. Kui suur tõenäosus on, et saate mõne pildi sellest, et kuskil Eestimaal praegu on kellelgi pilt sellest mälestussambast? Konkreetselt sellest, mul on pilt olemas, aga kõige raskem olukord on praeguse seisuga, mida ma ei ole näinud ega ei ole kuulnud, et kellelgi oleks mõni pilt. Näiteks Kadrina külje all oli ristame mälestussammas. Ja oli ka Kohtla-Järve lähedal oli järve lahingu mälestussammas. On teada, et need valmis said ja natuke olemas olid, aga puhtpildi peal ei ole küll näinud kuskil ei tea, et oleks nüüd olnud. Millest see põhjus võib olla, kas nad said Niilia valmis? Järvelahing oma kindlasti selle, et jah, et osa määratluse märke ongi väga vähe säilinud pilte, sellepärast et nad kas valmisid seal 39. või 40. aastal ja kui need veel ametlikult avamata jäi, siis see tähendab seda, et muidugi ei olnud ka fotograafi kohal, kes pilte teeks, et ainult kui ehitamise käigus mõni oli selline mees, kes nii-öelda amatöörfotograaf tegi omale mõne tilli mälestuseks. Ja need pilt on üldse sellepärast väga vähe säilinud, et keegi ei julgenud neid pilte nõukogude ajal hoida, piisas ühest pildist ja siis oli sõit juba Narva silla poole. Te töötate praegu uue albumi kallal, et sellele mälestusmärkide raamatule tuleb järg. Jah, praeguse seisuga tuleb sellele teine osa, nii et Mati Strauss see-eestvedamisel tuleb teine osa, millest siis koondame pildid ja tekstid ja materjalid mälestust tahvlitest, kavanditest ja ka Lätis ja Soomes olevat mälestussammastest, mis on nagu seotud eestlastega. Kas olete ise ka käinud Soome mälestusmärki pildistamas? Mina olen vist viimane eurooplane, kes sinna Soome jõuab, et praeguse seisuga ei ole veel Soome piiri ületanud. Aitäh teile, Renee viljad, soovime ette ikkagi sinna jõuaksite ja need pildid ka ära teha saaksite ja head pühade jätku.