Kallid raadiokuulajad nagu naksti on nädal läbi ja taas on käes aeg iga pühapäevaseks audiorännakuks avastamaks meie maailma. Algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on loodusajakirjanik ja loodusraamatute autor Kristel Vilbaste, kellel valmis tänavu suurepärane raamat nimega Eesti allikad, kus on kaardistatud suurimad allikad üle kogu meie kodumaa juures pildid, toredad pärimuslood, igati äge teos. Ja nagu traditsiooniks saanud, kui on saates külas raamatut siis saab tema poolt signeeritud taiese omanikuks ka üks õnnelik kuulaja. Selleks mingi Facebook'i, otsige sealt üles saate hallo Kosmos leht, kus leiategi raamatu mängu. Lihtne tee kõikidesse kosmilistesse Cyber pesadesse käib läbi aadressi hallo kosmos, punkt e. Raamatu Eesti allikad, autor Kristel Vilbaste õppis Tartu Ülikoolis biolookeaneetikuks. Tema loodusajakirjanikukarjäär on pikk. Algul töötas ta ajakirja Eesti looduszooloogiatoimetajana, seejärel oli ta loodusuudisteagentuuri roheline värav asutaja ja toimetaja. Siis tegeles ta pikalt koos oma kaasa Mik sarvega õuesõpe propageerimisega millest sündis ETV-s ka 30 kaheosaline saatesari ja samanimeline raamat. Ning alates 2006.-st aastast on ta Eesti Päevalehe Iganädalase looduskülje looduskalender. Lisaks teeta kaastööd mitmetele teistele meediaväljaannetele. Kristel Vilbaste on kirjutanud ka portsu raamatuid, näiteks ilmamängud 64 lustakad rahvapärimusliku õue mängu autähe aasta rahvusvahelise tähtsusega taime- ja loomaliigid Eestis ja keskkonnaõigus. Kristel Vilbaste, kes on muide ka 1982. aastal Eesti noorte meistrivõistlustel hõbemedaliga pärjatud malemeister on loodusteemadega tegelenud terve elu. Ja see on vist pärilik nähtus, sest juba tema vanaisa Gustav Vilbaste oli botaanik ja loodusajakirjanik ja vanaema Ellen Vilbaste oli aednik. Tema isa Henn Vilbaste oli looduskaitsja ja ema Juta. Vilbaste on jõhvikasortide aretaja vend Enn Vilbaste on looduskaitse ja Eesti majandus piiring, kaitsja Need vilbaste. Ta on tõeline loodusinimeste suguvõsa. Täna tõstab Kristel meile allikatest, mida ta viimased aastad on uurinud ja mille kohta ta on kogunud pärimuslugusid, nii et ilmselt on ta hetkel eestiks pädevamaid allika spetsialiste. Mul on ka üks hea uudis muusikasõpradele, kes hindavad suurepäraseid saunde ja erilisi helisid. Juba algava nädala teisipäeval, viienda novembri õhtul kell kaheksa on meil kõigil võimalus osaleda imelisel ülendaval helide rännakul. Nimel toimub Tallinnas imearmsas kaunis ja võrratu akustikaga Rootsi-Mihkli kirikus Almeria Hansu müstiliste kongide kristallkausside kontsert mis on tõeline heliteraapia seanss ja muusikaline meditatsioon. Püüame sellega raadio purki püüda, aga võin omast käest kinnitada, et sedalaadi helide rännaku puhul on vahetu kogemus kordades võimsam. Vahel on kongide ja kristallkausside muusika mõju lausa füüsiliselt tuntav. 2010. aasta septembris eetris olnud saate Almerjantsuga leiate muidugi raadio kahe kodulehelt kõikide saadet arhiivist. Teisipäevase kontserdi kohta uurige lähemalt kosmonautide klubist Facebook'ist, kus ka paar piletit loosi läheb. Nüüd aga asume allikate kallale ja enne, kui alustame juttu Kristel Vilbastega, kuuleme killukese, tema poolt kaasa võetud tänasest. Juttude vahepalaks valitud muusikat. Siin ja sina pead kandma maailma. Ta soe jope. Tal on kaks. Ka ei harju. Ei kõike sa ei võta, et ei kõike saagi anda. Et vabadus on ja valu tuleb sul endal katta. Vabadus on ja valu tuleb sul endal kandmata. Minu tänaseks saatekülaliseks on loodusajakirjanik Kristel Vilbaste, tere Kristel redeli ja suur tänu, et tulid külla saatesse halla kosmos, et nagu ikka, tahaks algatuseks sind kuulata, ütleme, tuttavaks teha, kuulda sinu lugu, et kas kasvades peres, kus pea kõik inimesed tegelevad looduskaitse üldse looduseteemadega on üldse varianti minna nii-öelda teisele teele, et ole hea. Räägi meile, palun natukene oma kujunemise lugu, et kuidas ja millal see suur loodusarmastus sinus arenema hakkas. Noh, ega tegelikult ei ole võimalik teist teed minna. Nii palju kui siin Eestis ju rahvast on, et seda on nii vähe ja kui vaatad neid perekondi ja suguvõsasid, siis kõik, kui on ikkagi esivanemad, on arstid, siis on kõik ülejäänud arstid, kui on loodusteadlased, on, on kõik loodusteadlased, kui on folkloristid, siis on kõik folkloristid. Et võib-olla mingisugune väike segunemine on, et ja ka minu esivanemad tegelikult noh, et vanavanaema oli ju tegelikult esimene Eesti naispeatoimetaja nad koos vanavanaisa Karl Koppeli ka siis Marii, kopelossid Grenz teelt ära oleviku ja, ja ma olen vaadanud neid kirjutisi, mida nad kirjutasid, et päris põnev ja sellised sõnakad inimesed olid küllap sealt sealt kuskilt minu taust on ka, et ma ei ole jäänud lihtsalt loodusajakirjanikuks, vaid püüan ka muudel teemadel natuke sõna võtta, aga tegelikult inimesed väga palju ei taha kuulda neid muid teemasid. Et loodus on ikka ilus ja, ja mõnus ja, ja looduskaitse selle juures, milliseid muid teemasid, mida inimesed kuulda ei taha. Noh, seed äsjased valimised olid need, millest kuulda ei taheta, aga tegelikult olid ju meie inimelu on ju niivõrd palju seotud looduse ja loodusseadustega, et tegelikult kui sa lipud ütlema sinna, et noh, jälgige loodusseadusi ja vaadake seda, siis tullakse sulle tuliselt kallale, et, et ei ei, ei, et meie oleme ikka looduse kroonid ja võime teha, mis tahame, aga et need seosed on igal pool olemas. Räägi natuke oma perekonnast lähemalt, et sinu vanaisa oli botaanik, tuntud loodusajakirjanik Gustav Vilbaste sinu isa Enn Vilbaste, looduskaitse, su vend Enn tegeleb sellega, et ma räägin natuke sellest, et kuidas teie pereelu oli. Oli, on olnud just selle nii-öelda looduse kajastamise tunnetamise sellega tegelemise vaatenurka. Aga ma arvan, et alguse sai ikkagi sellest, et vanaisa, kas tegelema etno botaanikaga või, või rahvapäraste taimenimede ja, ja üldse rahva ravimisega ja kui ta käis tudengina juba korjas rahvalaule ja pärimuslugusid, et siis ta nägi, mis maal toimus ja kuidas inimesed hoidsid loodust. Ja kui siis eelmise sajandi alguses kolmekümnendatel tuli ka looduskaitsekõne alla ja siis ta hakkas käima mööda Eestit ja aitama kaitse alla võtta puid, kive, allikaid. Ja siis, et küllap see loodus jõudis tema juurde nagu lähedasemalt, sest oli see maainimene ja kõik inimesed rääkisid, kuidas loodust paremini kaitsta ja ja ilmselt see loodusearmastus ja, ja selle loodushoidmine jõudis ka minu isani ja, ja selle kaudu ka minuni, et isa oli Nigula looduskaitseala direktor, niikaua kui mina oma elus aega mäletan, et kogu see aeg oli ta just kaitsealal ja rabada kütkes ja ja need lood, mis täna siin muusika taustaks tulevad, ilmselt need on laanetaguse suvest, mis on just minu lapsepõlve mängumaadelt Nigula rabast, et seal on ka need filmis Netseenid just Nigula rabast, kus ma väga-väga palju oma lapsepõlves aega veetsin. Et ainukene aeg, võib-olla jah, mis ma loodusest eemal olin, oli siis, kui ma ilmselt lapsepõlves põdesin borrelioosi ja siis tuli otsida natukene teine tee. Ja teine tee oli male mängimine ja ma olen ka tegelikult päris pikalt oma elus mänginud malet, aga aga mul on hea meel selle üle, sest ega malemängija ja loodusseadused nad on ka omamoodi ühtemoodi, et see tervikpildi nägemine ja tajumine on väga oluline ja, ja natukene ka ette vaatamine. Et praegu just sai eile püstitatud küsimus, et kas taevaskoja emalätte koobas taastada või mitte, et väga paljud ütlevad, et eiei jätame sellisena nagu ta on, et see on loodusobjekti ja loodus on nüüd endale noh, võtnud aega, et puhastada ja kaitsta ennast ja ja et mitte lasta nii palju inimesi sinna juurde, aga et minu meelest on natuke kahju, kui see koht täielikult hävib ja seda enam, et tegelikult koobas on alles. Et koobas on seal varingu taga ja selle varingu tegelikult tekitasid ikkagi inimesed, et ükskõik kui palju püütakse rääkida seda, et see on looduslik protsess ja puud kasvasid suureks ja vihma 100. ja kõik kukkus alla. Et tegelikult ilmselt ilmselgelt selle trepi ehitamise käigus põrutati, need liivamassid sealt lahti ja ta kukkus alla. Aga mingi sellised pühad paigad on, on Eestimaal olemas, mida tuleks kaitsta ja hoida. Et mis aitavad seda, seda loodustunnetust inimestele sisendada. Praegu just jah, on kummaline minu jaoks see, et mingisugune rühm inimesi on otsustanud, et seda koobast ei tule taastada, aga miks ei küsitud siis, kui seda treppi hakati rajama nende inimeste käest, et kas nüüd äkki loodus tahaks puhata ja ta ei taha kesta, trepi sinna teha. Et sel hetkel keegi ei asunud selle koopakaitseks, et et see tegelikult ei ole õige, et sarnane lugu juhtus tegelikult. Pühajärve sõjatamme ka, mis on ka minu esivanematega tihedalt seotud, et üks mu esiisadest oli pühajärve lahingus just see, kes 500 kepihoopi sai ja seetõttu siis aga ta oli ka sõnakas mees ja ju siis mõisnikele midagi ütles, pärast seda nad Tartusse läksidki. Ja, ja sealt see kirjastustegevus ja ajakirjanduse alguse sai. Aga selle pühajärve sõjatammel oli sama lugu, et 10 aastat tagasi, kui hakati pühajärve puhkekodu, siis nagu taastama ja seda ümbrust korrastama, siis Tiit Vähi meeskond otsustas seal rajada tiigid ja see oli väga suur arutelu selle üle, et noh, et kas need tiigid kahjustavad või kahjustaja ja kõike mõistusega inimesed ütlesid, et Tamme juurestikuga on nii lai, et kui te ikkagi teete võra alla juba juba kraavid või Vediigid, et siis see tamm kuivab ära, näete, mis juhtunud on, et tegelikult me võime kõik öelda nüüd, et noh, et äike lõi sisse ja tormid on olnud suured, aga tegelikult on see ikkagi inimmõju, mis on selle asja seisma pannud ja noh, paralleelsele taevaskoja ema lättega on see taevaskojas öeldakse, et jätame selle liiva ja, ja need kännutüükad sinna alles, et see on looduslik protsess, aga aga pühajärve sõjatamme nüüd tahetakse äkki hakata lühemaks võõra saagima. Et need asjad on nagu hästi pilla-palla ja need otsused ei ole ühtsed, et ma arvan just seda, et seda loodust ja kõike sellist loodusesse puutuvat tuleks võtta tervikuna ja just hästi sihukesed pikalt ette vaatama, nii nagu malemängus, et sa pead kõik variandid läbi arvutama, enne kui sa oma käiguteed, aga jättele otsustava käigu tegemise ja ettevaatamise puudus, on meil Eestis praegu väga-väga-väga suur. Nii et Eesti selline looduskaitse sinu meelest väga jõudsalt ei tegutse. Iga aasta käib suur kampaania ja arutelu selle üle, et võitlus isegi pärast, et säiliks näiteks Tuhala nõiakaev, et see on selline sümboolne, ürgse looduse nähtuseks, mille pärast inimesed siis võitlevad, et sa räägid siin sõjatammest, räägib taevaskoja ema lättest, kuidas ja kui palju Eesti looduskaitse siis üldse tegeleb nende asjadega või kui palju ta üldse saab tegeleda, et kas on ikkagi nii, et õhtu lõpuks sõidab see raharull sellest looduskaitse üllast soovist lihtsalt üle. No päris nii ei ütleks, sest tegelikult eestlased on väga-väga-väga loodushoidvad inimesed. Et mingil hetkel me võime öelda sellele ametnikule, kes ühele asjale paneb käe alla, et võib küll hävitada, kui see loodusobjekt satub tema kodu lähedale, siis ilmtingimata ta ütleb, et ei tohi teha. Et ütleme nii, et kui see inimene elab seal Tuhala nõiakaevu juures, siis ta ei lubaks seda teha. Aga mingi niisugune jah, valdav mentaliteet on, et kui sa minu kodust kaugemal, siis võib teha. Aga noh, Meil on ju tegelikult kogukonnad Eestis, kus inimesed elavad ikkagi maal veel. Vot need kogukonnad hoiavad ja eelkõige tõesti peaks minema küsima, justkui midagi tegema hakatakse nende kogukondade käest. Et kas seda asja võiks teha või, või mitte, ma ei usu seda, et inimesed oleksid nii tõrksad, et nad ei leia, kas kompromissi nende asjadega. Et kindlasti on ju võimalik ka sedasama rail Balticut teha, aga, aga seal on kindlasti mingisugused oma oma teed, kuidas seda teha ja seda tuleks nagu noh, mitte nii kiiresti äkki otsustada, et need asjad on palju olulisemad ja palju rohkem peaks inimestega rääkima. Mitte nii nagu praegu, et, et keegi on juba selle trassi paika pannud ja nüüd otsustame aga et noh, näiteks kas või see, et noh, nagu ütleb Rein Einasto, et see raudtee oleks võimalik viia maa sisse, mida juba üle maailma tehakse, ja sealt saaks ka selle, selle puuduva killustiku, mida meil nii väga puudu on ja siis ei laugundaks meie külasid laiali. Et looduskaitse praegu suurim probleem võib-olla ongi see, et et looduskaitset kui sellist meil enamaid tehta just seetõttu, et ta on, ta on kuidagi väga kiuslikuks muutunud. Et ükskõik, mida kuskil mingi ärimees tegema tahab hakata, siis kohe öeldakse, et nii siin kasvab meil kolm käpalistid, kotkas lendab üle või on kotkapesa. Et tegelikult noh, see asi ei ole päris nii, et pigem on see, et seal selles paigas on mingid sotsiaalsed probleemid, et kas see külakogukond tahab säilida, on seal mingi muu tee. Et lihtsalt otsitakse lahendust selles, et looduskaitseseadus keelab mingi asja tegemise ja pärast seda hakkavad kõik inimesed vihkama seda looduskaitset. Et mitte ei püüta lahendada seda probleemi, seda sotsiaalset probleemi, mis seal tekib. Et noh, need asjad tuleks läbi arutada, et noh, kuna ma olen nüüd olnud ka uhuhuu, ütleme, neli neli-viis aastat niukse võitleva keskkonnaajakirjanikuna rohelises väravas töötanud et siis ma puudusin väga tihedalt selliste samade probleemidega kokku, kuskil hakati midagi ehitama, näiteks see umba süvasadam kus noh, ärimehed lubasid, ei tea mida kokku ja siis oli see kirjuhahk tõusatus seal nagu kõige olulisemaks argumendiks. Aga tegelikult on ju küsimus lihtsalt selles, et Saaremaa kui selline aegamööda kipub oma nägu kaotama, et nüüd see süvasadam ehitati aga ikkagi mujale. Samas kõik näevad, et tal ei ole tegelikult mitte mingisugust tähtsust, tähtsus on vaid sel hetkel, mida tegelikult kui ma tookord nende arendajatega rääkisin, nad hakkasid niimoodi salamisi, kui sa pikalt väänasid neid ja nööpi keerasid, uurisid, et tegelikult tema väärtus tekiks siis, kui ta oleks transiidisadam ja seda üritatakse teha. Et seesama tantsele Saaremaa silla üle käib ka seetõttu, et siis hakkaks sealt vurama need kaubaautod üle selle, et need asjad on tegelikult kellegi peas juba kuskil ammu välja mõeldud ja siis tehakse igasuguseid trikke inimestele tõestada, et, et ei, sellel ei ole mingit probleemi ja siis inimesed, kes natukene aru saavad, nad ei saa öelda, sest nad ei tea, kas on see plaan või ei ole ja siis hakatakse otsima neid kaitsealuseid liike sealt paigast praeguse koha pealt, seal, kus ta nüüd on seal panga panga lähedal, et seal oli, otsiti kuni üles roheline Raun jalg ja ma ei tea, mis kõik veel, et tegelase roheline Raun jälle niisugune väikene sõna jalaline, mis, mis kasvab ja noh, tegelikult on ka see tulnuk taimedega, ta on seal nendes esimese maailmasõjakoobastes. Aga noh, ma ütlen minu jaoks näiteks kõige selline otsustavam lahing oli, mille tõttu ma aga tegelikult selle siukse võitlev ajakirjaniku elust loobusin, oli see lagu ja prügimäe ehitamine. Et noh, õnneks teda ei ehitatud. Aga seal oli ka nii, et väikesesse külla nõo lähedal taheti rajada siis Lõuna-Eesti prügimägi. Koosolekud hakkasid alati sellest pihta, et, et rahvale räägiti, et meil on kõik otsustatud räägiti pikalt, pikalt, pikalt ja siis viis minutit anti aega rahvale rääkida, siis sõimati näitajate laskude emotsioonidesse, et teil ei ole mingeid argumente, et teil ei ole mingit põhjendust. Põhjendus oli see, et inimesed ei tahtnud seda. Nende küla keskele kerkiks 20 meetri kõrgune prügimägi. Ja sellest on nüüd ju tegelikult ainult 10 aastat ja praegu on hetk käes, kus tegelikult seda prügimäge kui selliste vaja ei ole, et meil on pigem prügipuudus ta prügi, hakatakse transportima kuskilt Soomest meile seda põletada. Et aga mis oleks täielik absurd, transportida mujalt siia prügi, kui meil on endal seda tegelikult ju piisavalt. Aga seda süsteemsust ei ole. Ütleme nii. Aga mis sellega siis teha, et suures plaanis, kui mõelda kogu Eesti riigi peale, mõelda nende ärihuvide peale mõelda meie unikaalsuse peale, mis on paljud looduspaigad, mis on meie hiie, et kõikvõimalikud sellised loodusrahva pühad kohad, mida võiks hoopis tulusamalt ära kasutada kui mingisuguseid selliseid kahtlase väärtusega keskusi või ütleme, mingeid suuri prügilaid, mida nagu hiljem selgub, et kas ei olnudki vaja või ei tasunudki ära. Et millest selline lühinägelikkus, et kuidas seda on võimalik muuta, on seda üldse võimalik muuta, või on see ikkagi selline kiire kasumiihalus, et miks ei tehta 20 30 50 aasta plaane? See on nüüd hästi raske küsimus, et üks asi, mida ma näinud olen, on see, et keskkonna vallas liigub väga suur raha. Paljud nendest plaanidest ilmselt ei saa mitte kunagi teoks. Mida räägitakse, et see on äriplaan aga juba nende kohtade arendamise uurimine ja ka igasuguste arutelude korraldamine, see maksab hästi palju raha, see on kellelegi kasulik. Ja mida segasem see asi on, seda parem, et ma täiesti olen sellega nõus, et aeg-ajalt mõned arendajad kasutasid mind ajakirjanikuna ära ja panid niimoodi hooga võitlema mingi mingi asja vastu ja inimesed väga tulihingeliselt süttivad sellega. Et võib-olla nad ei tahtnudki seda arendada, tahtsid lihtsalt raha kätte saada. Aga noh, kindlasti tasuks seda uurida, et milles üldse see kasu seisneb, et, et noh kui mingisugune asi teha kuskile mingisugune prügimägi või, või mingisugune otsesõit kuhugile. Et kas sellel asjal on väärtus, et näiteks nende kiirteede puhul, et me peaksime väga selgelt vajab, juba tulin ka täna siia Tartust Tallinnasse seda kiirteed mööda sõites ja ja ma usun, et isegi sel hetkel, kui sa, kiirtee, see neljarealine kiirtee saab valmis, ega me ei saa kiiremini Tartust Tallinnasse. Et noh, need, kes on käinud näiteks Saksamaal või mujal Euroopas nende kiirteede peal sõitmas alalõpmata, on seal mingisugune teeparandus on ümberringi sõita on seal teel mingi avarii, mis tekitab tohutuid ummikuid, tegelikult võib-olla on parem see, kui see tee oleks natuke väiksem, jälle kulutaksime natukene rohkem aega, et kuhu meil siis tegelikult kiire on, kas meil on kiire? Näiteks õhtul Tallinnast Tartusse koju jõudmiseks selleks, et vaadata 15 minutit rohkem telekat. Et mis see eesmärk on, et see on nagu see, mida peaks nagu mõtlema nende asjade puhul. Aga samas jah, mõtlen, et kui nüüd allikate teema juurde hakkaks tasapisi minema, et et kui ma nüüd seda allikate raamatut kirjutasin, siis ülimalt raske oli seletada näiteks, kuidas aula siniallikale saada. Sest sel hetkel oli just niimoodi, et need liivamäed olid selle koha peal selle neljarealise tee ehitamise juures olid nii suured ja nii kõrged et isegi sibiit ei paistnud enam välja ja ma tegelikult ei tea, kas sinna üldse teeotsa oli, sel hetkel ütlesin, ma ei käinud teda üle vaatamas ja kui ma nüüd vaatasin, nüüd on sildid üles pandud. Aga mina seda paika suurelt teelt testi isegi ei märkaks enam. Et vanasti oli seal ilus niisugune suur parkla, inimesed said minna ja see oli hästi mõnus, samamoodi Tuhala nõiakaevu juurde. Et hästi keeruline on sinna pääseda nendelt suurtelt teedelt. Tegelikult võiks olla niisugune Eesti väike ja armas maa, kus kõik on käe-jala juures. Kristel, sa andsid hiljuti välja raamatu allikatest, et pealkirjaga Eesti allikad, kus uurid siis rahvaallikaid ja ühel meie kuulajal on võimalus ka sinupoolse pühendusega teos endale võita, et selleks mingi saate hallo Kosmos Facebooki lehele kus leiate raamatu mängu. Aga miks sa kirjutasid selle raamatu, et mille poolest on allikad inimesele olulised, milline on nende tähtsus meie kultuuriloos? Raamat tuli minu ellu väga kummalisel viisil et nimelt Me elasime, miks arvega, kes oma abikaasa laseb seina ääres, elasime pikalt seal ja vesi oli väga vilets ja siis ma otsisin kohta, kust tuua endale joogivett, aga selgus, et lähim allikas oli kuremäe allikas, see oli 60 kilomeetri kaugusel. Siis tundus mulle see niivõrd ebaõiglane, et noh, kuidas, et noh, kuidas ma kasutan nii palju bensiini, sõidan sinna kaugele ja toon, toon seda vett, et noh, võib-olla tõesti oleks lihtsam osta poest see veepudel ära ja juua seda vett siis. Eks ma mingi hetk hakkasin arvutama, et ilmselt see keskkonna mõju või ökoloogiline jalajälg ei tule see üldse suurem. Kui ma sõidan sinna seal Peipsi äärest Kuremäele, võtan sealt 20 liitrise kanistritäie vett ja sõidan tagasi, ma saan looduselamuse. Ma olen käinud looduses ja, ja mul on ka väga-väga-väga hea vesi, et ma pean ütlema, et kaheksaaastane laps A-täht ei olnud käinud arsti juures. Ennem nüüd kui ta kooli läks, et kui oli vaja arstitõendit. Et meil ei olnudki tegelikult noh, alguses oli mingi perearst, aga pärast me lihtsalt ei käinud perearsti juures. Sest ta oli kogu aeg oli terve, ta oli absoluutselt terve ja noh, me pesime isegi selle veega teda ja et see kuremäe allikavesi oli niivõrd puhas ja niivõrd hea, et, aga siis ma hakkasin tõesti otsima veel, et kus need lähedal neid allikaid on, nüüd ma olen kuumutad, mingi tiheda allikas on seal lähedal, aga ma ei tea, kus see on siiamaani, mingitest vanadest raamatus tuhnisin välja. Siis kuulsin sellest, et vanaisal oli ühe esimese tööna, kui ta esimeseks looduskaitseinspektori 36. aastal sai, oli allikate ankeedi väljaandmine, kus ta siis need ankeet oli tegelikult rohkem 3700, vastus sai siis allikate kohta, Janet, allikate paigad olid seal väga täpselt paigas ja kuni talu täpsuseni ja, ja kõik see, mis, milline vesi seal oli. Aga see oli nagu selline üle Eesti levinud müüt, et see allikate ankeet on kuskil olemas ja seda ei teadnud isegi, et niisugused inimesed, kes just p-ga tegelevad aga siis vaike hang, looduskaitsekomisjonist ja veel mõned inimesed ütlesid mulle, et see on kuskil riigiarhiivis. Et mine sinna, et paremat kätt, kui lähed sinna riigikogu majja sisse, et sealt paremat kätt kuskil seal on. Aga siis ma jälitasin, mingid niuksed, õnnelikud kokkusattumused, et mõned endised töökaaslased metsainstituudist olid riigiarhiivi tööle asunud ja siis nad tõid selle, need kaustad välja mulle ja ma leidsin nad üles. Aga noh, muidugi kahju oli selle asja juures see, et Nendes ei olnud pärimuslugusid, see on see, mis mind ennast võib-olla looduskaitse kõrval kõige rohkem lummab. Aga siis ma hakkasin nüüd Päevalehelugudesse kirjutama, saatke mulle lugusid eesti allikatest, tema siis 2011. aastal mõnedes päevalehe esmaspäevast stes lugudes kirjutasin 50 Eesti allika kohta sellised lühikokkuvõte tagasi oli siis tõeline kontsentraat, et ega sinna väga palju ei mahtunud. Aga neid kirju ja telefonikõnesid ja, ja noh, kohtumistel inimestega, et ma sain hästi palju sihukeseid lugusid ja siis mingi hetk, ma pakkusin varakult teeme sellise raamatu ja mul on õudselt hea meel, et nad mind usaldasid, et see kirjutamine tõesti hästi kiire tööd. Et kaks kuud ja pidi valmis olema, aga noh, kuna mul oli ka enne töö tehtud. Aga no nüüd on see raamat, on ta kolme kuu jooksul on pool tiraažist läbi müünud ja ma pean ütlema, et kui ma kuulsin, kui suur see terasel siis ilmselt on mingi ärisaladus, mida avaldada ei või et siis on õudselt hea meel, et ta on tõesti väga paljudes kodudes juba olemas. Aga selle raamatu ülesanne on see, et, et inimesed jõuaksid tagasi allikate juurde hästi palju. Ma nägin seda, et kui palusin esinemistele inimestele öelda, et kui paljude allikate juures te olete viimase aasta jooksul käinud siis tegelikult üks kaks allikat olid, nad olid needsamad taevaskoja emalätte ja, ja võib-olla kuremäe allikas. Aga teistes eriti ei olnud ju keegi kuulnud. Et noh, enamasti küll on inimesel mingisugune lapsepõlveallikas, kus ta on käinud vanematega koos ja, ja, ja võib-olla vanaema mõne loo rääkinud. Aga teistest eriti palju ei teata, aga noh, kuna Eesti on praegu selline hästi rändav rahvas, et inimesed ühe koha peal ei püsi. Ma olen mõelnud kogu aeg seda, et noh, et milliseid rahvarõivaid näiteks mina peaksin kandma. Et Ma ei kujuta isegi ette, sest noh, esivanemaid on siit sealt ja kolmandast küljest. Et ega me neid lugusid enam ei tea ja, ja eriti need inimesed, kes need noored, kes maal asuvad ja püüavad ökoloogiliselt elada ja noh, tegelikult kui allikavett hea meelega kasutaksin, seda nad ei tea, neid lähedal olevaid allikaid ka ei tea, ammugi nende lugusid. Aga no need on õnneks meie vanarahvas kõik tallele pannud, et Eesti kirjandusmuuseumis on ikkagi hästi suur suur andmebaas nende kohta. Ja, ja Mare Kõiva aitas mul sealt nad välja otsida ja, ja tõesti, hästi põnevad on need lood ja nüüd on nii, et selles raamat Tartus on ütleme nii, et igast maakonnast umbes viis allikat ja kuskil 20 kilomeetri raadiuses võib leida ühe, ühe joogiveeallika kindlasti, aga et ka mõne siukse kuulsama allika. Ja, ja no muidugi noh, allikad on hästi erinevad, et et mis mõni on terviseallikas, mõni on ennustamise allikas. Et mõnega saab ilma teha, mõnega saab sõda ennustada. Kõige rohkem on meil silmaallikaid. Et võib-olla seda öelda just, et sellest tegelikult ega keegi ei teagi praegu, kui palju allikaid on palju, arvatakse, et on, sest seal seal raamatus ütled 4000 kuni 15000, see on väga lai. Jah, jama kõigepealt ma hästi palju geoloogidelt küsisin, et kui suur see arv on, et nad võiksid ju teada, tegelikult meil on ju geoloogia instituuti tohutu palju igasuguseid veeteemadega tegelevaid inimesi. Millegipärast allikad ei ole, on niisugune prioriteet, mida uurida, pigem sellised suuremad veekogud ja vooluveekogud. Ülo Eensalu, kes uuris Eesti koopaid, on sellise hästi julge oletuse teinud, et neid on 15000. Aga ega täpselt üle loetud ei ole. Et see 4200 on minu vanaisa hinnang 1936. aastal. Sellest, et me tegelikult ju ei tea, palju neid tegelikult alles on, sest hästi palju on üle käinud ma kuivendust ja ja nagu Eestimaapind tõuseb pidevalt. Tegelikult paljud allikad võivad kuivaks jäänud olla. Aga kindlasti ma arvan, et sinna 10000 piiri nad võiksid küll jääda. Sest allikas ei ole ainult selline paik, mis on selline suur ja uhke, nagu me kuremäel või seal taevaskojas oleme näinud, vaid ka pisikene siukene lohukene kuskil, kust natukene immitseb välja ja mitte alati mind, sa võid vaid siis näiteks suurvee ajal. Ma. Ei. Ole. Ma. Onu on kaugel ja kodu on taeva ja ja, ja lage tal vilu. Näljakodu on härra iga ja lõunamaa mere ja liiva ja ka. Kuidas üldse aru saada, et see on allikas, et vaatad, mingi nire tuleb kuskilt, mis veel võib-olla, et kuidas inimene, kes läheb, nüüd kuulab, saate ära. Ta võtab su raamatu ette, aga tahab ise omal käel otsida oma kodukandis mingid allikad üles, et kuidas selle järgi tuvastada, et mis see allikas on, need, mis koht see allikas on mis on tema selliseid iseloomulikult parameetreid. See on üks nendest küsimustest, mida ma kõige rohkem kardan. Aga ma pean ütlema niimoodi, et allikate äratundmisega on täpselt sama lugu, noh allikas, eks ole, et seletada geoloogiliselt ja on seda väga lihtne, eks ole, et see on see koht, kus põhjavesi mööda mis on kristall, see aluspinna peal jäävad seisma ja siis ta tungib mööda lõhesid üles poole ja siis kuskile maapinnal avaldub, kas ta on siis langeallikas või, või, või ta on siis tõusuallikas vastavalt sellele, kas ta siis nagu pulbitseb või voolab mööda mäekülge alla. Allika äratundmine on suht keeruline, aga kui ma nüüd olen mööda neid allikaid Eestimaal käinud, siis. Mul on kohe selline tunne, et see on nüüd allikas jätkuma, autoga sõidab mööda mõnest kohast või kõnnin kuskil siis ma kohe tunnetan, sul on allikantenn? Jah, võib ka nii öelda, aga, aga tegelikult on see, et vot see on seesama asi, mis ma rääkisin algul malemängust, et see on sellise tervikpildi kokku panemine seal allika juures kasvavad sellised kindlad taimed. Et mis, mis armastavate allikate juures kasvada, et noh, kas või rahvalauludest on teada see, et et see vaeslaps läks Emma pärast nutma sinna allikale, kus kasvas paju alla, eks ole, paju on kindlasti selline koht ja see, see allika ümbruse loodus on hoopis teist värvi. Et selle ilmeksimatult tunneb ära, et see on umbes samamoodi nagu noh, õpite taimi. No taimemäära järgi ei ole võimalik minu meelest taimi selgeks õppida, sa võid küll mõned tunnused sealt teada saada. Kui keegi vanem inimene sulle korra seda taime näitab, siis järgmine kord ilmeksimatult tunned selle taime ära. Seal on nii palju tegureid, mille järgi seda tunda. Et kunagi Rein Kuresoo ütles, et ta tahaks teha sellise määraja kuidas jalgratta pealt sõites taimi ära tunda. Et tegelikult see on võimalik ja, ja kes on, aga see ongi see, et me ei saa õppida asju raamatute järgi, vaid just see, et tasuks minna inimeste juurde ja küsida. Et selles suhtes küll, et kui te olete käinud allikate juures, siis kindlasti leiate järgmise allika juba oma kodukohast ka ülesse. Sa mainisid, et terviseallikas ennustamisallikas silmaallikas, et milliseid erinevaid allikaid on meie maal ja ka pärimuse järgi. Ma ei ole tegelikult seda tüüpi inimene, kes asju süstematiseerida väga põhjalikult, et ma olen näinud seda, et need süsteemid 30 aasta jooksul lendavad uppi. Aga kindlasti mingisugune erinevus nendel on need just need terviseallikate puhul, et kui need pärimusest vaadata, siis ühed kindlad allikad on olnud kindlasti silmaallikad. Et silmaallikatel, kes seda oskab, öelda, miks see nii on, et nad silmi parandavad. Aga ühe teooria nagu mu hea sõber kenaadis Kromanov pakkus välja selle, et kuule, et sa oled ju apteegis käinud ja näinud neid, et silmaloputusnõusid siukseid klaasist olid vanasti, et noh, ilmselgelt millegiks on see silmade loputamine hea, tänapäeval kasutatakse visiini või need, kes kaua aega niimoodi peavad, silmad pärani, vaatame arvutiekraani, silmad kuivavad lihtsalt ära ja aeg-ajalt on vaja neid niisutada. Aga niisutada neid sellepärast vaja, et sel juhul kui nad ära kuivavad, siis on ka siin bakteritel ja igasugustel muudel haigustekitajatel sinna lihtne ligipääs. Tuleb taastase silma loomulik olek. Ega vanasti need visiin ei olnud ja ei olnud ka testvett, millega pesta ja vesi oli puhastamata, see oli, see oli suhteliselt must ega järve teega pesta. Noh, ma ei kujuta ette ka väga tänapäeval eriti ei julgeks enam, aga allikate vesi on noh, ma ütleks, et Eestimaaallikad on väga-väga puhtad allikad. Et allikaveega silmade pesemine oli täiesti kindel asi, et sa ei saanud sealt midagi muud külge. Ja noh, kui ka oli selliseid saastunud allikaid, siis ju teati neid, et inimene ikkagi vaatas enne, millega ta pesi, aga et noh, kindlasti oli see, et need olid kõige puhtama veega kohad. Ja, ja see, et mingisuguseid aineid võis seal sees olla, ehk siis parandas, et ilmselt need siis kujunesid välja need kohad, kus tõesti oligi mingisugune aine, mis aitas silmadel paraneda. Et need inimese jutud liikusid, et tollal ei ole vaja reklaami teha, vaid vaid juttude kaudu käis asi, mis töötas, seda kasutati. Et eksallikad ju, nad toovad maapõuest välja igasuguseid aineid, et omal ajal hakati isegi uurima, et nad radioaktiivseid aineid otsiti Eestist niimoodi baltisakslased kasutasid seda meetodit, et et otsida, et vaatasid, mis allikavees on ja tehti analüüse. Et nendest võib praegu leida vanadest lugudest just mõned allika paigurat, mis täiesti kadunud on üles leida. Et need on sellised silmaallikaid, aga noh, muidugi on hästi kentsakad, need lood kuidas seal pesta, et mõni need kirjeldused on, need, mõnest peab võtma taldrikuga sealt vett ja Tutsutamas ilmakesi ja see viimane lugu, mida ma kuulsin nuudalete juurest, tuleb panna silmnägu täiesti vette ja siis plaksutada silmi seal vee all. Kusjuures huvitav on see, et lastele see väga meeldib, et kui me praegu üritusi teeme ja siis isegi teise klassi lapsed panevad Teie suure mõnuga silmnäo sisse ja, ja, ja teevad seda. Aga et noh, nendes vanades kirjeldust on väga palju neid lugusid, et tõesti, et see aitas ja aitas isegi kaevastu. No ma ei tea, maga bioloogina noh, vahel natukene tekib selline kahtlus ja aga noh, nagu ma ütlesin, et mis töötab, see, see töötab. Kas loeti ka mingid sõnad peale, et lähen allikale, panen endale seda silmaallikavett peale mida sinna juurde öelda või mõelda? Huvitav on see, et ei ole eriti palju allika sõnu üldse üles kirjutatud, et ma ei tea, mis selle põhjuseks on. Aga küll huvitav on, et üks saksa ansambel hinnekstreemo mis nad pole elu sees ilmselt Eestimaal käinud. Et on niisugune hevi metal bänd laulab ühte Eestimaa loitsu, mis on just allikaveega, et kuidas tuleb kasta pihta sinna pühavete v püha lättesse. Et ilmselt mingid sõnad on olnud, et see sõna jõud on suur, aga ilmselt ikkagi vesi on see, mis on aidanud. Vanasti inimesed neid loitse nii julgelt ei lausutud kui tänapäeval, et ajakirjaniku töö on selles suhtes väga hull töö, et iial ei tea, mida sa endale kaela tõmbad nende sõnade pildumisega. Tänapäeval teevad inimesed ise endale loitsu, Sid, et kuidagi see info käib palju kergemalt ringi ja sellega käiakse palju kergemalt ringi käsitlemise mõttes. Kes ja kuidas on rahvapärimuses kogu seda allikat puudutavat infot alal hoidnud ja kirjutanud, et see natuke mainisid ka, aga et kas üldse on varem enne nüüd sind enne sinu vanaisa uuritud allikaid, et kui palju selle kohta üldse infot tegelikult olemas on, lisaks sellele allikate ankeedile, mida sa mainisid. Et just lugude selliste jutustuste See vallast pärimuspagas, nagu ma ütlesin, Eesti kirjandusmuuseumis rahvaluule arhiivis on tegelikult päris hästi on seal neid lugusid, aga noh, hästi keeruline on allikat ja seda üleskirjutust kokku viia. Mis allikaga tegemist on. Nii nagu taimedel on meil 100 nimeni allikatel ka 100 nime ja et praegu võib see olla hoopis teine. Et noh, kui need lood, et kui praegu minna kuskile allikale ja kata sealt uurima mõne inimese käest, et eriti ei tasu nooremate käest küsida kuna me praegu sõidame nii palju ringi, siis siis need lood kanduvad ühe allika juurest teise juurde. Et minu meelest just see taevaskoja emaläte on üks selline allikas, kuhu on kõik lood kokku kandnud. Et ma ei tea, miks see nii on, aga noh, ju see on üks väga palju külastatav paik, et et see viimane lugu, et kuidas seal on tõesti niimoodi diood lonksu allikast ja saad kohe käima peale. Aga, aga noh, see ja noh, noorendav allikas tegelikult noh, neid on Eestis neid noorendavaid allikad kaid praegu teada on, ainukene, mille kohta otseselt on selline lugu olemas on punase allika kohta Alatskivipargis järve ääres olev allikas. Et seal on seal murueide tütred pesitses oma muru heidest, ema, kes muutus järjest nooremaks ja, ja kuidas siis külaeided siis nägid seda ja tahtsid nooreks saada kana, oh rumalad, et nad ei pannud tähele, pesti seal kitsama oja haru peal ja ei saanud nad nooremaks, aga üks vanamees läks ja siis. Ta pesid laiali pappharu peal ja siis läks kitsama aru peale ja ja sai suisa poisikeseks tagasi, et aga ka need lood tegelikult võivad olla kandunud kuskilt. Pigem ma isegi ütleks jah, et kuskilt tulnud meile Saksamaalt või et juba see lugu on konkreetselt üles kirjutatud 39. aastal. Et hästi tänuväärse töö tegid ära tollal just õpetajad, kes korjasid siis laste kaudu, et nad ongi gümnaasiumi laste lood, kes on üles kirjutanud oma vanematelt. Et neid lugusid on hästi palju, aga samas on ka hästi segaseks läinud see, see lugude pagas, aga aga ma ei pea seda üldse halvaks. Igal allikal peabki lugu olema, et seal nagu omaaegne õppekava, et lapsi õpetati nende allikalugude kaudu, noh et sa ei või seal näiteks midagi teha, et luks lugu on otepää lähedase allikast, kus poisid palju karjusid allika juures ja et kuidas siis olevat allikast verist vahtu välja ajab vasikas tulnud ja, ja peale seda poisid olevat olnud hiirvaikselt seal karjased. Et piisas sellest, kui karjapoiss seda lugu kuulis, et ega siis nad olid ka vaikselt, et ma olen seda nüüd lastele vahel rääkinud ja ja nad jäävad vakka küll. Aga noh, kõige rohkem võib-olla jah, selliseid õpetlikke lugusid on ju sellest, et hallikatelt saadi abi. Nii et sa pidid ka sinna viskama mingisuguse hõbemündi või hõberaha, et niisama loodus juuda, aga midagi vastu ka saada. Et kindlasti allikasse ei visatud midagi orgaanilist, ei ole lugusid sellest, et siin oleks vilja või ka soola sisse isegi visatud. Et need asjad pandi Andidena sinna allika kaldale. Aga see hõbemünt on meil olnud selline asi, mis siis nagu alati käis või hõbeda kaapimine sinna allikasse, et see on see, mis on käinud allika juurde ja allikate hoidmise ja kõige parem viis on see, et praegu Mulle öeldakse, et noh, et kuidas ma kirjutan nendest allikatest, kohe tulevad need piiksutajad, mehed, kes sealt hakkavad münte otsima ja tegelikult ma olen neid lugusid kuulnud, et, et otsitaksegi. Aga et ma panen nendele otsijatele südamele, et noh, lood on sellest, et et see and on siin allikasse antud mingil põhjusel, et saada lahti mingist väga kehvast haigusest, mida inimene enam ei taha, ei suuda taluda. Ja kui sa võtad selle mündi, sealt leiad seda selle metalliotsijaga sealt, siis sa saad selle selle haiguse enda külge, et selliseid lugusid on, on hästi, palju on meie pärimuses, üks on näiteks Narvast on üles kirjutatud, kuidas voorimees pidi puhastama allikat, et kus siis ka meile veega hobused joodeti ja siis ta niimoodi noh, korjas mündid kokku ja läks kõrtsi. Noh, võib-olla ta oli haige, eks ole, ja aga igatahes ta sai väga paha haiguse külge ja ja ei olnud tal neid elupäevi pikalt, et tal pohmell. No seal oli ikka vist olevat olnud hullem asi, et noh, need asjad on, mis, mis mõjutavad ja et ei maksa minna neid allika münte näppima, et põnev on see, et see allika raamat, mis siin nüüd Eestis kirja sai, et ikka tegelikult ma ei ole sellist head raamatut leidnud ka ei meilt põhja poolt ega ka siit lähiümbrusest, et millegipärast allikatest ei taheta kirjutada, et ütleme isegi võiks öelda, et see on suht unikaalne raamat, et me Soomes käisime päris mitmes raamatupoes, raamatupoe müüjad teavad alati kas on raamatuid või ei ole ja nad ütlesid, et ei, niuksed vanemad toovad ütles, et ei, meil Soomes ei ole seda raamatut, et kui keegi teab, et on, siis ma oleks väga tänulik. Aga et nende soome allikate kohta, mis sa nüüd küll otsapidi noh, tegelikult vana saamimaa on lugu sellest, kuidas seal elab üks väikene mehhiklane chacelak kes allika ääres ja allika sees elab ja kelle peas on ravida, kus ja kõhus on hõbemündid. Et see võib-olla seesama meie lugu, et hõbemünte tuleb visata Juuse chacelak, siis ka need hõbemündid alla neelab missina heidet, lastakse mingi millegist lahti saamise või neilegi tänutäheks ja nad kogunevad sinna, aga noh, siis üritatakse seda Chokelagi kätte saada. Kättesaamine on muidugi see vana hea lugu sussi akna pealepanemisest, et seal pannakse siis suss allika juurde niukene nutuka või mis on sihuke terava tipuga saami jalanõu ja ja kuidas see tšakela pisike mehike siis sinna ühe jalaga algul siis poeb ja siis arutleb, et ei, et noh, et hakata. No kust ma teise jala panen, ess, poed teise jalaga ka sisse, siis mässib nöörid ka endale ümber ja siis saab ta niimoodi kätte. Ja kuidas siis rumalad inimesed üritavad, siis muidugi tapavad ära ja võtavad mündid kõhust välja ja ja ega ei tea, kuidas neil läheb, mitte hästi ilmselt, aga targemad inimesed siis küsivad chacelagi käest seda ravitarkust, küllap sellepärast seal nii palju neid Lapimaal või saab, jumal neid nõid ongi. Nad teavad seda, seda ravimise tarkust, kust isegi eestlased vanasti olevat käinud, abi saamas. Et selles suhtes tasub meil ka passida seal allika juures ja ja otsida seda ravi ravi oma hädadele, et ega meil peale selle silmahaiguste, et tegelikult on ka hästi paljude teiste hädade jaoks. Ja noh, ma võin muidugi, ma panin sinna raamatusse kirja, et mis, mis allika juures mingi häda vastu abi saab, aga eks see on selline süstemaatika jälle. Võib-olla on see lugu rännanud, aga arvatakse, et noh, kindlasti aitab näiteks vähi vastu kuremäe allikavesi ja, ja on veel üks allikas. Urvaste lähedal, mille vee kohta isegi Kaika Laine on öelnud, et see on kohandava toimega. Et need on paigad, kus tasub käia sinna põrgu lättele on väga keeruline minna ja võib-olla tasub seda kuremäe esmalt proovida, et põnev on, et kuigi Ida-Virumaa on suhteliselt ära kuivendatud ja tõesti jõgede algused, mida ma olen näinud, mis vana talluvused on täiesti kuivad ainult vanad inimesed jäävad, et siit on alanud mõni jõgi siis seal ilmselt on ka see allikahoid palju tugevam ja inimesed peavad väga lugu, et ma tean ainult kahte allikat, mille juures vee võtmisel on saba, et üks on kuremäe allikas ja teine on siis Narva lähedal, kaheksa kilomeetrit Narvast on riigikülaallikas. Ja kui mulle algul räägiti, et suvel tuleb seal tund aega sabas seista, siis siis ma mõtlesin, et noh, see on niisugune rahvaluule, aga kui me ise seal siis käisime, siis pääsuke, kevadine aeg olija ja tõesti me sõitsimegi sabas, seal olid inimesed, kanistritega, võtsid vett ja, ja lapsed tulid, kes niimoodi ratastega ringi sõitsid ja tulid, ütles, et vanaema oli öelda, et seal on hea vesi tulid sinna jooma. Et need on siuksed, olulised paigad ilmselt. Et see kuremäe allikas, noh, seal on suplemise kumme ja ka, et mina ütlen küll, et sealt saab energiat, et pärast oled nagu Turatsele jänes. Kipun ütlema, et tõesti niisugune energia ja selline tugev terviselaks ütleme kuna allikavesi on ka ju nii külm, et on, ütleme, neli kuni kuus kraadi, sama temperatuur, mis meil pidevalt külmkapis on ilmselt algul sellepärast hakatigi asju just allikas hoidma ja võib-olla külm kabki sealt tulnud. Aga et see vesi on tõesti nii, et kui sa lähed sinna külma vette sisse ja see ei ole üldse keeruline, et maga algul mõtlesin, et ma ei suuda minna külma vette sisse, aga et see on tõesti niisugune tore elamus, et tasuks kindlasti käia proovimas. Aga kõige kuulsam tervise allikas just selle arhiivipärimuse põhjal on olnud meil tegelikult Kuusalu allikas. Ja ka selle Kuusalu allikas ka oli küll kummaline lugu, et et ma ei tahtnud algul uskuda seda, et seesama väike silmaallikas, mis seal selle lauritsakivi juures on et see ongi nüüd see kuulus allikas, kus siis surnuid pesti ja mille eest sai võlusärgi selga. Nii et ükski nool ei võtnud enam ühte rahvamalevat. Et seal nagu tundus, et see ei saa nii olla, et kuhu see siis ikkagi allikas kadunud on siis me seal Ott, Sandraku ja Ameerika kindel ja kes meil seal abis olid, et et käisime neid vanu kaarte läbi, selgus ühe, ühe hästi vana kaardi peal leidsimegi sellise kaardi, kus täpselt Kuusalu kiriku kõrval on niisugune suur sinine tiike, sealt alga poja. See tiik ei ole mitte kiitvaid allikas, allika märkan selline konnakulleskujuline, et täpselt selline märk selle kaardi peal oli ja tundub nii, et see allikapaik on lihtsalt aja jooksul noh, ta on viidud sinna ja tänna, kuna seal on ka nii intensiivne tee ehitus olnud. Et see Tallinn-Narva maanteed sinna 49. aastal, kui siis need saksa sõjavangid ehitasid selle tee. Et noh, nemad ju ei teadnud, meie allikalugusid ja ilmselt pandi seal väga olulisi sooni kinni. Et praeguse kirikutiik on suht kehvas seisus standard puhastatud, aga sealt sellist korralikku seal ei ole väljavoolu enam ilmselt see on põhiline põhjus, et Kuusalu vallavalitsus võiks selle asja ette võtta ja panna selle vee seal voolama. Sest kui ma nüüd käisime, kolmandal septembril käisime Kuusalu kirikuõpetajaga seal siis Ta oli ka murelik, et kuidas kuu siis selline kuulus allikas on kadunud, siis me käisime teisel pool seda aleviku teed ja seal on tõesti niimoodi, et iga maja õuest tuleb väikeallikas välja. See veevool on nii suur, et noh, ma julgeks öelda, et 15 liitrit sekundis, et kogu nende allikate peale kokku, et ega selliseid nii suuri allikaid no ei ole väga palju ka Eestis, meil on muidugi väga suuri allikaid, et norra vistrikuallikad, mis on ikkagi 100 liitrit sekundis 10 pange sekundis, tuleb, et seal on niimoodi, et tõesti, et et korrapealt algab sellest allika lehtrist, algab kohe suur jõgi. Ja noh, kõige suurem on see Aravete, kus on 900 liitrit sekundis, aga see on ainult hooajati, et ma nägin ühte DVD sellist uudisnuppu, sellest, kuidas kohalik rahvas pahandas, et miks vallavalitsus ei tee midagi, et meil siin niimoodi uputab, aga, aga mida saab teha vallavalitsus, kui korraga tuleb 90 pange vett maa seest välja, et see tuleb lihtsalt ära kannatada ja oodata, et see iga aasta ei kordu ja iga aasta ilmselt ei kordagi. Aga et Kuusalu jaheta tegelikult on olnud selline oluline paik, et seda vett on viidud isegi pudelitega Venemaale, et kui praegu saad lood tõesti selle veeviimisest on ainult kuremäe allika kohta, sest Kespitseerisid ja siis rakvere allikate kohta, kus pudelitega on seda tervisevett viidud, siis siis Kuusalu on olnud ilmselt vanem ja kuulsam. Kuusalu on olnud siis see koht ka, kuhu siis kuldan ohverdatud ainsana. Ma tegelikult ei leidnud teistest kohtadest kulla ohverdamise kommet, et küll on neid kuldikeid ja kuna Eestist väga palju sõdasid üle käis, siis üht-teist on ilmselt pudenenud sinna ja üks asi on muidugi kindlasti see, et et miks seda haarde lugusid allikatest palju on. Kuna noh, vaata meie maa on olnud selline sõdade tallermaa siis allikapaigad on olnud sellised kohad, kuhu siis kas peideti kirikukellasid või, või mingi haaret. Et paljud ju teavad seda, et kui need viimane sõda oli, et siis siis see lauahõbelasti kaevu, et see oli kõige kindlam ja lihtsam teed, kui sa kuskile matad, siis sa ei pruugi pärast seda kohta üles leida, allika päike jäi alles või kaev jääb ka alles, see hõbe on võimalik seal suht lihtsalt välja võtta. Aga et eks neid ju sõdade ajal jäi neid, neid aardeid siia ja sinna ja siis keegi, võib-olla ka need lood hakkasid levima ja kuidas seda kätte sealt saab, see oli, need on, need lood on nii vahvad seal, kuidas mingi kirikukell, vahel veel kõlises ja vot seal on need sõnade lood, et sa pead sõnu kindlasti teadma, et muidu muidu ei ja, ja kui veel näiteks ütle, et siis siis just sellest hõõrde või Ulmu allikast Raplamaal, et mõisnik tahtis kätte saada ja ja siis mingi hetk ütles, et kraatnud sain kätte. Siis siis kadus kõik kolinal jälle mahla ja kurat tõmbas taga seal jah, ei noh, seal on, et eestlane on loitsuusku rahvas, et ilmselt oli ka seal loitsud peal. Praegu mõned kuulajad kuulavad, haaravad oma metallidetektorid, et lähevad otsima neid kadunud aardeid, et mis siis saab? Tungivad kõiki üles, jah, aga siis te saate selle häda kaela, endal needus tuleb peale ja nii et olge ettevaatlikud, mõtlen, et neid lugusid on tõesti hästi palju, et kui midagi võtate allikast, siis siis ka natuke lihtsam on see, see kuld kuskil mujal välja teenida, kui sealt otsima minna, seda ma võin küll öelda. Kuidas ohverdamise komme oli, et selleks, et midagi saada, pead loodusele vastu andma, et tekiks selline tasakaal? Jah, et kui inimene läks allikale, tal oli mingi mure või tervisehäda või mingi probleem, et kuidas see rituaal siis toimus reaalselt, et kui ma tahan tänapäeval minna, mul on mingi suur mure haigus, ma ei tea, kas mul peaks kindlasti olema hõbemünt või saab kuidagi soodsamalt läbi mis on selle nii-öelda väestatud rituaali tegevuse olemus, et äkki kirjelda seda natuke. Pärimuse kohaselt. Ega ei ole päris häid kirjeldusi selle kohta, aga et tegema peab täpselt nii, kuidas tunned, et ma võin rääkida seda, mida ma kohtasin nendes pärimuslugudes. Et kindlasti ma ei kohanud seal kui riietusest rääkida, kui te nüüd hakkate minema allika juurde, kindlasti on vaja ühe koha peal, ei ole kirjeldatud, et oleks pandud selga triibuseelik või must mulgi kuub. Et lood on kõik sellest, et on olnud kas siis mingi valge riietus, mis on tegelikult meie vanem rahvariie olnud. Et see ju tegelikult alles 19. sajandi keskpaigas tulid need triibuseelikud illustusedega unistused et või siis on olnud lood sellest, et kuidas, kui mindi täiesti alasti või siis vähemalt põlvili roomates kui põlved olid paljad, ma ei usu, et tänapäeval peaks nii ekstreemselt seda asja tegema, et allikas on väga mõnus asi. Et sinna juurde minna ja, ja seda tõesti tunnetada, mis seal on, aga et kui te lähete, siis kindlasti tuleks sinna minna niukses vaikuses ja rahus. Et oleme nüüd käinud hiiepaikades ja ma olen väga hämmastunud olnud sellest, et kuidas tegelikult ka väikesed lapsed suudavad sellises pühapaigas olla vaikselt ja rahulikult ja peaks nagu kuulama kõike, mida ümberringi kuulda on. Ja paljudel allikatel näiteks lavi allikas minu jaoks Rakvere lähedal on selline paik, kus see allikas vestab teiega ta laulab. Et see Alliku ojavulin neid tegelikult neid ojasid on hästi paljude allikate juures selliseid vulisevaid ojasid. Et seda tasuks kuulata, ja kui ta siis tõesti seda bet tarvitate, siis tasuks münt sinna jätta. Kaju on need eesti kroon, kadus, et meie krooniga oli kaasas kahekümnesendine, mis oli hõbedane sent. Et ei ole vaja tingimata hõbedat sinna visata, sest kirjeldustes on see, et ikkagi tal hõbedane münt, et vahel oli isik ju teras ja ja, ja kõik rauasulamid olid meie maal kallimad kui ükskõik mis tegelik hõbe. Et need on olnud väärtasjad, et selles suhtes võib südamerahuga ehita sinna sinna mingi Ameerika mündi või, või noh, praegu hädaga käib see eurone ka, et seal on ka küllalt palju sellist hõbedat. Et vanarahval olid seal hõbesuled ja mille küljest kraabiti, aga et noh, ma ei tea, kas peab hakkama selleks endale hõbeasju ostma. Et tegelikult on see tunne või tahtmine midagi anda või või loovutada, et sa annad midagi ära endast, et see on olulisem. Et annad tagasi selle, mida sa saad, et see kinnitaksime enda, uskuge sellesse, et kõigi nende tervenemist lugude juures kõige olulisem on ikkagi usk sellesse veesse. Kui sa usud, siis aitab, et kindlasti tulevad ka need füüsikalised ja keemilised tegurid seal kasuks, aga, aga see, et sa, sa tegelikult teed oma elus selle otsuse, et sa hakkad sellega ennast ravima see on see tähtis ja kui sa oled selle vee sealt toonud, et ma arvan, et kindlasti ei tasu seda vett hoida plastpudelis, et me ise toome plastpudeliga, aga paneme pärast klaaspudelisse ja hoiame, et keegi ei tea, milles, mis see plast teeb, et seda ma ei saa ju öelda, teadlasena ma ei tahaks siin oletusi teha, aga, aga see tunne on oluline, et sa tunned ise, et see võib olla kahjulik. Et May hoiaks bet. Põnev on see, et need on leiutatud sellised pudelid ka, mis müüakse väga kalli raha eest ja mis pidid tegema mõne, kas ühe ööga teevad kraaniveest allika v saad sellistesse asjadesse, mina ei usu. See võib-olla tõesti, et võib-olla usu toimelda teete sellise asjaga, aga siis teil seda ju ka inimene ise mitte ei tee seda pudel. Jah, aga põhiline on see, et no miks mitte minna allika juurde, et Eestis on neid allikaid nii palju, et kindlasti see ju see, et sa lähed sinna loodusesse ja võtad selle algpaigast selle vee, see on oluline, et see, ma arvan ka natukene äritrikk, et tegin ühe, ühe ilmaparandaja saate loo jaoks sellise küsitluse Eesti veefirmadega, kes pudelivett müüvad ja vaatasin, et kui kallis siis see vesi on, mis, mis poes müüakse ja, ja mis seal sees on. Et põnev näiteks on see, et Tartu kraanivesi, mis suures osas on Veltsi veskiallikavesi, mis kuskil maal on ja mis, mis meie kraanidesse tuleb. Et see on sellest pudeliveest 200 korda odavam. Et ma absoluutselt ei saa sellest aru, miks inimesed näiteks ostavad endale seda, seda pudelivett ja põnev oli selle küsitluse käigus, inimesed rääkisid mulle seda, et tegelikult ka sellesse pudeli vette pannakse säilitusaineid. Et isegi kui te toiduga kõige nende säilitusainetega tagasi hoiate, siis sellest pudeliveest saatega paraja portsu, et pudelivett ei saa ju muidu müüa, kui ta peabki olema, absoluutselt saadet ei tohi seal sees olla ja, ja tegelikult ikkagi vesi on selline hea kasvukeskkonda, et seal hakkas kohe midagi kasvama, kui sinna säilitusaineid ei paneks. Allikavee puhul on, ma olen kuulnud lugusid sellest, kuidas inimene on toonud just mitte küll Eesti allikatest, aga põhjamaasikatest on toonud vett ja jätnud viieks aastaks klaaspudelisse kuskile garaaži ja pärast seda on täiesti värske ja puhas, et et see on võimalik küll. Poe vee tarbimine on, ma kuidagi ei taha seda toetada, et just need Saku Läte pudelit, mis mulle lady nalja teeb, et noh, kui ma oleks olnud ärijuht, siis ma ei oleks kindlasti pannud sellele nimeks lätte. Sest Eestis on nii, et lätted on meil kõik allpool Emajõe joont ja ida pool Väikse Emajõe joonud. Et üle selle on kõik allikad, siis ta peaks olema Saku allikavesi. Et midagi on seal või hallikad on tegelikult isegi põhjarannal. Sõrves läheb see asi päris pehmeks, on allikad. Aga seal mulgimaal veel on nad Allik kuud, et alati on põnev kuulata, et kui mõni mulk tuleb, siis ta räägib ikka siniAllikust. Teised räägivad siniallikast. Nii need nimed ka muutuvad, isegi lähevad. Et siniallikaid on Eestimaal tegelikult hästi palju, et need on niisugused vahvad paigad, kus allikalubi mis seal välja sadestub, see teeb sellise. See on absoluutselt eriline värv, see see allika põhja vääraks niisugune sügavsinine. Huvitav on see, et just sellist sinist allikat peetakse õigeks allikaks. Tegelikult need allikaid on hästi palju, aga just need sügavsinised, et mulle endale meeldib hästi, meeldib see norra Ostriku allikate ala, Endla soostikku lähedalkelt oleme pakkunud, et võiks teha sinna väikese allikate rahvuspargi, et seal on niimoodi, et tee ääres praktiliselt tee läheb ja 20 sammu astuda ja on, on järgmine suur allikas ja järgmine suur allikas. Et hästi kihvt paik, aga et see on selline loodusturistide meka, et just piltnikud käivad looduspiltniku ja ja ma olen mõne sisemuses pildi žüriis olnud, siis, siis neid pilte tuleb sinna ja need on pildid on alati täiesti erinevad ja erinevad, on nad ka põnev see, et nad on erinevad sellest, mida me silmaga näeme. Et sa ei tea iial, mis sa sinna pildile saada, et see värvikombinatsioon on seal nii kihvt, et 74. aastal Timu ühele allikarühmale seal võlingi allikad, et mu vanaisa nimi ja nüüd on vilbaste allikad koolemas, mis on selle eesti allikate raamatu kaane pildilgi. Et aga see on põnev selle poolest, et see on tal, seal on neid B-taseme muutus, on olnud ümber männimets niimoodi kergelt kuivama hakanud esse. Absoluutselt sürrealistlik maastik, sihukest õudusfilmi saaks seal hästi lavastada ja siis need sinised sinised silmad seal äkki keset seda sihukest hallide puuderivi, et see on hästi põnev koht, et tegelikult soovitaks inimestel seal ära käia, et aga noh, kogu see ala on hästi põnev. Sinna tasuks minna. Millised olendid elavad allikate juures, et kas on olemas igal allikal oma allikavaim või sa rääkisid enne murueide tütred käisid sealjuures pesemas, et mis tegelasi seal allika sees või allika juures v allikaga seonduvalt veel on siis nähtud-kuuldud, et kui ma lähen, millal ma neid murueide tütreid võiks näha seal ja kas sa üldse ise oled käinud seal noorendavas allikas. Ei, ma käinud seal hallika juures, aga aga ma ei ole proovinud noorendada, et sa ei ole kitsasharus kümmelnud, mingit rituaali teinud. Ei, ma ei ole jah, sest ma ma olen mõelnud seda, et ma ei tee seda praegusest, ma käin niivõrd paljude erinevate allikate juures ja kui ma neid kõiki asju katsetatakse, prooviks, siis ma ei tea, mis see tulemus oleks, et ma olen praegu olnud vaatleja, et mul on küll teatud allikad, mille petma tarvitan ja neid neid oluliseks pean, aga nende olendite kohta tegelikult peab ütlema, et eesti allika pärimus on selle koha pealt hästi kidakeelne. Et ma ei tea, kas neid pole kirja pandud või neid siis ei olegi olnud, et nagu ma ütlesin, see chacelagi kuju oli minu jaoks nagu selline ühendav lüli. Et ma hakkasin otsima siis, et kas Eestis on ka neid lugusid ja ja tegelikult võib-olla ainukene selline allikamehi, kellel on teada siitsamast Saulasini allikalt allikate help. Aga ta ei ole selline väikene mehikene nagu need põhjamaa mehikesed, vaid vaid ta on selline suur vanamees, noh umbes nagu see ilmselt see Ülemiste vanake kes siis on niukene, kuri ja ei lase enne inimest minema, kui kui ta on sinna midagi heitnud ja, ja siis on seal mingit otse, siis on need sõnu vaja teada, et, et kuidas sealt minema saada või neid õpetusi, et kuidas pead riided pahupidi keerama ja ja tagurpidi issameie lugema. Aga jah, neid näkilugusid, mis on ilmselt Rootsist tulnud. Et neid on mõne allika juures, aga tegelikult jah, ei ole neid meil. Et kas tegelikult see murueide tütarde lugu on ju 39. aasta lugu. Et ma ei tea, mis selle põhjuseks on, et võimalik on see, et eestlane on olnud selline isepäine inimene ja tema naljalt mingisuguseid inimolendi kujulisi asju ei kummarda. Pigem puid ja kive ja neid samu allikaid. Et see on võib-olla olnud olnud kõige tähtsam, et tegelikult noh, ma olen otsinud veel üle Euroopa neid kujusid ja ja mehikesi ja tõesti hästi palju on neid, aga eesti pärimuses ei ole ja ma ütleks, et ei ole neid, neid näkilugusid on, aga, aga need on, kui hakkad niimoodi võrdlema, siis väga selgelt kuskilt tulnud meile. Et pigem on jah, et seal allika juures on mingisugune püha kivi, kuhu jäetakse, jäetakse mingi asi või on mingi puu mis on olnud niisugune Hiiepuu sedasama punase allika kohal, tegelikult vanasti öeldakse, et on olnud selline suur püha puu, mille juurde alt siis välja voolanud see allikas ja ja näiteks Ilumäe Niinepuu, mis nüüd on ka hästi, palju seal käiakse ja neid linte on sinna jäetud, et et selle alt on ka seal voolanud välja allikas. Et noh, ma ei tea, mis seal seal nüüd kuivendanud on, aga Hendrik Relve ütleb, et isegi praegu vahel kevadel tuleb sealt vett, et võimalik, et see allikas on nihkunud sinna alla urgu. Seal ilumäe kabeli juures on täitsa olemas sulinal Salliku oja voolab, et näiteks jah, ma ütlen, et vesi otsib ka uusi väljapääse. Et selliseid paiku on palju, kus on üritatud pealt kinni panna neid allikaid, aga tegelikult nad ikkagi avalduvad, et et selles allika raamatus Eesti allikad on päris mitmed allikad niimoodi, et kus on tee peale tehtud ja ikkagi tee kõrvalt kuskilt niriseb ja tuleb avaldada uuesti, et et selles suhtes ei jah allikad tegelikult kinni panna ei saa. Milliseid lahedaid selliseid allika lugusid sa veel leidsid seda raamatut Eesti allikad kokku pannes, et ma lugesin mingit sellist repliiki, et mõõtjad arvanud allikale, et see on nii sügav, et teised poole maakera ulatub, et verine lamba pean hoopis Ameerikas nende köie otsa pandud, et noh, sellised mingisugused värvid, kad, seigad ja lood ja teemad, et kindlasti sa oled lugenud neid sadu ja sadu, kui mitte tuhandeid, et on sul mõned sellised lemmikud, allika lood või mingi lahedad lusti jutud või seiklused või mingid juhtumised, mis seal allika juures on juhtunud? Põnev on see jah, et neid allikamõõtmiste lood on, on alati hästi, siuksed, värvikad ja, ja noh, see on ikka see, et teispoole maakera ei ole mingi asi, sealt allikasse latt või nöör, ma ei tea, palju neid sinna tavaliselt pannakse otsa neid nööre ja ja siis üritatakse saada sinna, aga enamasti vot seal tuleb, tuleb ka mingi vahel mingi allika mehike ütleb, et ärge toppige siia sisse või paneb veritse lamba peasinud? Jah, et aga see on huvitav, on see, et see on, see on inimloomuses, kus allika juurde lähed, siis ma olen endale tabanud seda tunnet, et ma pean siin läti sisse panema ja mõõtma, kui sügav see on. Aga noh, enamasti siiski ei taha seda teha, see on ka sellega seoses, et kui see on ikkagi pühapaik, siis ära topi sinna sisse mingid tokke ja late, et just vanemate piltide peale mul näiteks Saula siniallika juures näinud seda, kuidas terves äär on neid latte täis. Ja siis muidugi noh, seda on. Mulle meeldis just üks sama põrguallika juures, kuidas sinna pandiga Slazz sisse ja siis kuulatati see kõrises, nagu, nagu selline põrguhääl oli, sealt tuli sealt selle latist välja. Aga need jah, mõõtmised on olnud põnevad, aga aga kurb on see, et ega me tegelikult päris täpselt ei tea, kus meil Eesti kõige sügavam allikas on. Et praegu hinnatakse sedasama sopaallikat seal norra Ostriku hallikaalal kõige sügavamaks ja on loetud 4,8 meetrit, aga see rekord on veel 74.-st aastast. Et hiljem on teda mõõdetud, noh mingil küll teisel meetodil sinna pandi õnge otsa mingi raskus ja saadi kolm meetrit, aga et kus ta tegelikult on, seda ei millegipärast. Vaat see on asi, mis peaks nad ära tegema, peaks mõõtma ja ühe metoodika järgi peale Ülo Eensalu eriti siukest tööd pole tehtud. Aga et need jah, see mõõtmine on oluline olnud, et et vaadata neid nööri, panemisi on hästi palju ja no need lood sellest, kuidas, kas see taevaskoja emalätte, et kuidas see on nii kaugele sügavasse koobas, et et seal on, ulatub Riia linna alla välja või, või koguni Kiievisse või või et kuidas hagijas läks jänesest, püüdes sinna ja, ja ei tulnudki tagasi ja et need on nagu jah, sellised sellised sügavad ja noh, kus see on see kõige sügavam allikas ja mõtlen, et neid lugusid on hästi palju mulle endale tegelikult kõige rohkem nalja teevad. Et Eestis on kaks viinaallikat, on Alliku kivikoobas minu sünnikodu lähedal ja teine on siis turie kelder, seal on siis nii, et kas Alliku kivil on see, et uusaastaööl hakkab siis allikas jooksma viina, et seal on, oli üks suur pulm jaa, ja ei tahetud hall vanakesele või olile sihukesele vaesele ja kirjusele anda, anda, süüa ja siis ta nõidus, nad kolm talu sinna maa sisse ja kuidas siis ainult siis sellel uusaastaööl tuleb seal seda pulmaviina välja. Aga et neid lugusid on jah, seal viina Pino ja noh, saamisega hästi palju, et kuidas, mis ajal see siis jälle ära kadus ja ja kuidas mõned mõisnikud läksid ahneks ja hakkasid sealt võtma, et need on hästi põnevad lood ja teine on siis see turie keldris, see, kuidas vanapagan seal elab ja, ja siis seda viina kõrtsi peab ja kuidas mehed lähevad sinna, panevad mündi sinna pitsi sisse ja siis kohe korter viina täis ja ja ära juua ja need on minu meelest sellised lood ilmselt sellest ajast, kui kuskil noh, allika juures oli viina ja ajada. Või oli siis turie keldris võis vabalt olla ka salapiiritusepaika, aga et kuidas mehed siis rääkisid lugu sellest, kui nad purjus peaga koju tulid? Naistele seletuseks, et näed, vanapagana andis või seal voolased uusaastaööl üsna loogiline. Need on niuksed, naljakad ja põnevad lood, aga sellised värvikamad lood muidugi noh, mis mulle endale hästi meeldib veel on, on Laiuse siniallika lugu, kuidas ilma saab teha? Noh, neid lugusid on hästi palju, et Laiuse on üks üks lugude rikkam allikas ja need on hästi erinevad, on, et kui on nüüd põuaaega olnud, siis peavad minema sinna kolm lesknaist ja vahel isegi lugu sellest, et nad anne nimelise tulema ja sõnu peab teadma ja peavad minema siin allikale allikas ise on selline. Hästi pisikene, selline 60 sentimeetrit korda 60 sentimeetrit seal puur, Akega niukene augukene ja kui siis need tarnalehed ja siis noh, sügisel ka puulehed lähevad peale ja siis ta läheb niukseks suht umbe või suvel siis suureina kasvu ajal et siis peavad ära puhastama need kolm lesk näitustele allika ja siis hakkab taevakraanid, lähevad lahti ja hakkab vihma kallama või siis vastupidi, et kui on liiga vihmane, siis käiakse ja kaetakse allikas jälle kinni. Ja samamoodi need kolm lesknaist ei olnud, on meie öelda küla allikameistrid, kes peavad käima vastavalt ilmale reguleerima seda. Noh, ma arvan, et see lugu tekkis vast sellest, et, et seda liiga sageli tehtaks, et ma olen ise korra proovinud seda, seda vihma tegemist lähedal elasime seal ja üks suvi möödaks 2006 või seitse oli hästi põuhane ja, ja kõik aiaviljad kuivasid ja siis seal Tallinnast koju tulles siis sõitsime sealt läbi ja ja läksime siis tegime need taevakraanid lahti ja uskuge või mitte, vihma hakkas sadama. Noh, see võib võib-olla, et võib-olla ma aimasin, et nüüd hakkab tulema ja tahtsin, tahtsin proovida, aga kindlasti on mingi tõepõhi, nendel asjadel on taga, et ilmselt noh, laiu seal oli ka see, et sinna kogunesid vihmapilved, kui nad on sihuke kõrge voor niimoodi seal seal Jõgevamaal seal seisab selle Jõgeva linna kohal sisuliselt ju sealt kuskilt oli näha, kuidas need ja siis hakkas äkki kallama, aga selliseid paiku on tegelikult Eestis palju, see Kuivastu on ju samamoodi, et seal on alati kuiv ja ei 100, et võib-olla sealt siis arvati, et Laiuse voorel tuleb, see vihmapilvi hakkab kallama, et sellised jah, allika lugusid meie enda talu maadel on ilmaallikas, kus öeldakse, et allikapind läheb tumedaks, kui vihma hakkab sadama. Et ilmaallikaid ei ole Eestis väga palju veel seesama üheks aru lätet loetakse selleks, et seal on olnud üks nendest allikatest on olnud ka selline ilmaennustamise allikas. Et põnev on täna Eestis ilmaallikad ja silmaallikad kipuvad sageli, võib-olla mõni silmaallikas ongi saanud ilma allikaks. Et võimalik ka selline lugu, aga jah, selliseid ende endeallikaid on veel jah, näiteks pulgaallikas Valgamaal on selline koht, kus ennustati, et kui see kuivaks jääb, siis tuleb sõda, et kahel korral olevat kuivaks jäänud esimesel ja teise maailmasõja ajal. Praegu veel voolavad veed, praegu on olukord kontrolli all, nende pulgaallikas voolab ja voolab ja et et see on selline koht. Ma olen lugenud ka palju neid, näiteks Herta Laipaik on selline, kes on kirjutanud allikate kohta lugusid, tema raamatuid ma kõigile soovitan lugeda, need on nii armsad ja nii looduslähedased raamatud ja ja tema on just helmeallikate kohta väga põneva loo kirjutanud, kuidas seal noormees ja neiu kokku saavad ja Vikerkaar sündida. Et Helme allikad on ka väga ilusad. Just see tagumine, see arstlevi arstiallikas, kus pidi saama üheksast patust priiks ja, ja muidu ka terveks. Et kui sinna ohverdada, et aga see jääb kuidagi nagu inimeste käiguradadest kõrvale, et nüüd, kui seal seda kutsekooli enam ei ole, siis seda keegi vana inimene hooldab, ma ei tea, kes see on, aga et ma olen väga tänulik sellistele inimestele, kes allikaid niimoodi korras hoiavad ja seal on tõesti alati hästi korras, hästi ilusad. Aga rada läheb sinna niimoodi, noh, suht keeruliselt. Et enamasti käiakse seal selle Helmede allika juures otsesele lossi all ära. Aga et edasi ei minda, aga kindlasti tasub see natukene sinna Helme poole minna, Õhne jõe äärt pidi ja sotsidesse koopaallikas üles on hästi kena koht. Aga enda allikad, et kui ma tahan nüüd teada saada, mis mul tulevik toob või kas on lugusid sellest, et näiteks kuidas näha oma tulevast, et lähen sinna allika juurde, viskan hõbemündi sisse. Ütlen allikas, palun näita mulle minu tulevast kaasat. Selliseid lugusid isegi ma ei mäleta, et oleks olnud, aga küll on see, et käima peale võib saada, et üks koht on selline, selline ka veel see lavi allikas ja mõtlen, et seda lugu on siis ilmselt ka ühe teise allika juurde jõudnud. Ja seal on ka muidugi see, et seal on lood sellest, et noorpaarid lepivad ära, kui on tülis olnud ja noh, tõesti seal, et sa võid, kui sa ikka poisiga sinna lähed, siis lähed baari selle poisiga, nii et tasub käia seal ikka, see on Rakvere lähedal lavi allikas ja Põlula kalakasvatus saab sealt oma v. Meil on päris mitmeid allikaid, on, mis on just kalakasvatuste lähedal, et sealt tasub otsida, Saaremaal on üks puhatu allikas, mis, mis on väga puhta veega ja siis seal on ka see lugu, et sealt on sedasama nööri aetud läbi maatse. See kitsad ongi see lugu, kus verine oinapea otsa pandi. See on väga sügav allikas, ta oli nõukogude ajal oli ta kinni, kuna ta oli kalakasvatust territooriumil, aga praegu on seal küll tõkkepuu ees, aga pererahvas tegelikult, et noh, kui te lähete sinna vaikselt ja ei sega kedagi ja ei reosta seda, et siis tasub see koht üle vaadata, et et hästi ilus ja noh, tore koht on ja seal on ka lood sellest, kes seal ikka käinud on, need on paari läinud. Tasuks käia noortele romantikutele, aga allikad ongi sellised paigad, et nad on tõesti tegelikult ilusad ja, ja sellised jutud kad ja noh, ühesõnaga ma arvan, et läbi aegade on inimestele meeldinud nendes paikades jalutada ja käia ja neid on ju tegelikult ka linnades olnud. Linnades on muidugi see, et usinad inimesed on kõik kinni betoneerinud, et Tallinnas siinse karjaallikas, et et tegelikult oleks ju päris vahva, kui keset linna oleks selline paik, et mitmetes Euroopa linnades on isegi suurte kirikute all need allikad säilitatud, aga meil millegipärast ei ole. Noh, mis mulle väga väga meeldib, on see rõõmuallikas või kliini allikas nõmmel. Kogu see seikluspargi basseinide süsteem on selle vee peale, see on väga puhas ja ilus vesi. Ja seal on ka samamoodi, et see allikas jutustab ja ja noh, kui poisiga jalutama minna, väga ilus koht, seal on tõesti ilusad rajad ja paljud ütlevad, et Tallinna vete julge juua või et noh, et need allikad ei pruugi puhta tulla, aga ma olen sealt lastelt küsinud just, ja nad ütlevad, et ei, et väga, ja vesi muidugi me joome siit ja tema isa on lubanud ja me teeme seda, et lapsed on selles suhtes julgemad. Nad inimesed juba kardavad midagi sisse joomedele. Pean veel tagasi korra sinu hariduse peale, et sa oled bioloog-geneetik. Aga Meristeemi laboris töötasid vaid poolteist aastat, et miks ei tahtnud näiteks taimede kloonimisega tegeleda ja mis üldse arvad sellest teemast selle ohtlikkusest ja ohutu, sest et praegu on ju näiteks geneetiliselt muundatud organismide GMO, on väga suur teema, mille üle arutletakse. Biotehnoloogiagigant, Monsanto möllab, üritab üle planeedilist sellist võimu saada oma tehnoloogiatega, seletades seda sellega. See on justkui lahendus näljahädadele. Looduskaitsjad on selle vastu, ma ei tea, millega me tegeleme. Permakultuur võiks olla hoopis lahendused, mis sinu. Arvamus, et sel teemal on, mina läksin jah, Tartu Ülikooli õppima geneetikat ja see oli minu isa soov, kuna nad olid just aretanud emaga välja kuus jõhvika sorti, et ma kirjutangi praegu jõhvikast raamatut lõpuks on ka selline jälle võla kustutamine maavanemate ees ja mulle väga meeldis see teema, kuna ma olin näinud nii palju erinevaid jõhvikaid ja kui, kuivõrd liigirikas loodus on. Ja tollal oligi see aeg, kus ka üritati maailma väga energiliselt muutuse 80. aastat sisese keemiarevolutsioon oli juba keemias, oli juba vähem tudengeid, keemiaga enam niivõrd ei proovitud, vaid siis algas see biotehnoloogia võidukäik ja, ja noh, ilmselt ma olen selle aja laps. Aga paraku jah, ma töötasin alguses küll krüsanteem abiga ja, ja noh, ma nägin, mis juhtus ja ja paljud asjad, mida ma siiamaani ma ei saa aru. Eksperimendi tulemused olid täiesti kummalised. Et vahel sõltus see tulemus minu enda tujust. Et kui ma olin pahas tujus, siis kogumuse, kultuuride rivi kõik katseklaasid, hallitasid ei tulnud sealt taimi. Ja siis ma nägin ka ära, et tegelikult, et mida me Nende pisikeste algkudedega taimedega teha võime, et hästi palju ikkagi tuli siukseid, tõelisi värdjaid ütleb jah, kohe otseselt välja. Noh, ma ütlen, et mina ei suutnud vaadata seda, kui, kui taim, mida ma kasvatan, on täiesti valge või läbipaistev või ta on moondunud. Seal ei ole lehti, seal on mingisugused, täiesti teised asjad tulnud külge. Ma ei, ma ei oskagi neid nimetada, kuidas on. Ja hilisem siis kui ma ülikooli lõpetanud, siis ma läksin metsainstituuti metsaselektsiooni laborisse ja ka siin siis neid puu taimi kasvatama samamoodi sellest väiksest 0,3 millimeetri suurune tükikene, mis siis sinna kasvama pannakse söötne peale ja ja milles siis Auccine ja tsükloginiine reguleerides siis suunatakse, kas ta hakkab juuri kasvatama või võsu kasvatama. Ja noh, ma nägin neid esimesi taimi, mis olid tõesti kirsid ja väga hästi kandsid ja väga head ja ma kirjandust vaatasin, soomlased väga palju kaskesid kasvatasid ja tõesti olid suuremad ja võimsamad ja kõik oli nagu õige, aga et mingi hetk mul käis sihuke krõps läbi, et noh, et noh, eriti puutaimede puhul, et see tulemus on ju alles kuskil 50 aasta pärast, et me ei tea, mida me tegelikult, et toodame või mida kasvatame. Me ei saa ju seda niimoodi plõks tagasi võtta, et 50 aastat. Et me me enam ei tee seda, et noh, kui mingisuguseid viljataimega rohttaimega on see veel võimalus, et me lõpetame kohe selle tegevuse. Kuigi selle Monsaato tegemiste peale ma väga kindel ei ole, sest sest ega nad ju ei muunda niivõrd. No ma ei saa öelda seda, et see GMO taimi muundatud taim ise oleks kahjulik, aga nad toodavad ka kõiki neid aineid, mis ei lasegi teistel taimedel sellel põllul kasvada. Jah, see keeemmuum, geneetiliselt muundatud taim on resistentne, siis sellele nende poolt välja töötatud, aiman mürgile või ütleme, need mürgid heididele. No ja pestitsiidid ja kõik muud taimekaitsevahendid, aga et see on see, et neid ei saa ju seal pinnast enam ära võtta ja ma olen oma tuttavatega rääkinud just Prantsusmaal, nad rääkisid ja näitasid mõned taimed, looduslikud taimed ka kasvavad seal. Aga, aga nad ütlesid, et nad ei saa aru, et miks seda tehakse, sest me praegu õigustus on selleks, et meil on näljahäda, nagu me praegu viskame 30 protsenti toidust ära, mis mõte on nii palju kasvatada, miks me ei söö seda? Eks ma olen ju ise ka põldu pidanud ja ma tean seda, et õudselt kurb on vaadata seda, kui kui su ilus porgand äkki ära ussitab või kapsale tulevad, nad kapsaussid külge, aga et kas peame nii palju seda toitu söömas asja, et tegelikult ei ole vaja seda läänemaailm viskab tonnide, tonnide tonnide viisi iga jumala päev ära ei segaja. Et mitte läänemaailm, et eestlased täpselt samamoodi toimivad ja me viskame ära ka selle, mida me ise oma aiamaal kasvatame. Oma aias ei ole küll mitte mingit põhjendust sellele, et panna sinna midagi peale, see on ka jälle seesama elamise mõnu, et et tegelikult, kas me tahame seda, seda intensiivmajandust, et ma praegu vaatan, et maastikud Eestis on noh, tegelikult on ju tore, et kõik on üles haritud. Aga, aga ma arvan, et me paneme oma Eestimaale päris paraja põntsu sellega, et et selles suhtes ma täiesti toetan neid, kes võtavad selle põllumajandustoetuse välja, jätavad selle maa umbrohtu ja nad ei pane sinna neid aineid peale. Praegu on tõesti mingi 20 aasta jooksul on Eestimaa saanud hästi puhtaks, sõjas on allikatest ka muideks hästi näha. Kui veel nõukogude ajal kasutati suhteliselt palju neid taimekaitsevahendid ja üldse keemiat siis olidki allikapaigad palju kehvemas seisus, aga praegu see pidev väljavool on ära uhtunud kõik need need ained siis need allikad on, sellepärast ma julgen öelda, et võite juua, aga, aga juba ma näen seda, et kui tohutult ikkagi praegu peetakse põldude peale seda seda väetist teha ja neid aineid, et kui bussiga mööda sõidad või autoga, siis näed, kuidas isegi need pritsmed lendavad sulle autoklaasi peale ja tegelikult noh, Raun tapp on selline asi, mis, mis on minu meelest üks väga, väga jube asi, mida inimesed sama Monsanto toode ja seda pannakse, eks ole. Kui need uuselamurajoonid, mis rajatakse, siis siis inimesed oma muruplatsi rajavad niimoodi seda soovitatakse otseselt ju poes, et ostke see likvideerida ja kõik võililled ja muud asjad selle täpselt sedasama töö võid ära teha pärast muru niites, kui sa tahad. Aga see, et uuringud ütlevad, et noh, rinnavähki on palju rohkem nendel aladel mingitest oli uuritud mingit staadioni, kus oli selline mürgitamine tehtud ja kuidas siis naissportlastel särina vähihulk suurenes kohe, et ma olen mõelnud ka seda, et noh, et uuringuid hoitakse kinni ja neid suunatakse, et et see on ka ilmselt see, et noh, Meiega manipuleeritakse suhteliselt palju. Aga et inimene peabki seetõttu oma peaga mõtlema. Mulle meeldib see, kui inimesed ei ole sõltuvad, et nad saavadki oma otsuseid teha, ise on ka tänapäeval jah, tõesti ei, maailm on läinud seda tüüpi, et sa, sa üritad kiiresti ja aina rohkem ja et mis see tulemus on, et kuhu me kiirustame. Et võiks asja teha palju, palju aeglasemalt ja käia allikatel. Teemal veel veidike jätkata, et kas ja kui palju sa tänasel päeval üldse ise näiteks globaalsete looduskaitseprobleemide pärast südant valutada kas sa jälgid, mis maailmas toimub, mis olukorras meie planeet on mõtisklenud selle üle, et mida teha ütleme, et visioneerida, mida ideaalis võiks teha, et päästa planeet sellisest olukorrast. Loomulikult, ma jälgin seda ja ma ütlen, et minu jaoks praegu kõige õudsam olukord on see, mis Jaapanis toimub. Fukushima Fukushima lekib, ma ei tea, miks sellest vaikitakse kogu aeg ja, ja sellest ei räägita, aga see on seesama, mis ma nägin nendes samas Meristeem laborites, et hakkab meil ükskord väga valusalt kätte maksma. Aga ma ei kujuta ette, ausalt öeldes, mida me teha saame, saame kõik teha seda, et me ise toimime kuidagi vaiksemalt, aga Ma ei usu seda, et oleks võimalik Eestil olla mingi hüüdja hääl, et ärge tehke seda või ärge tehke teist. Head sõbrad ütlevad, et ilmselt ongi see, et mingi osa rahvast peab lihtsalt surema, lihtsalt loodus tasakaalus, ma ise nii ei arva. Ma arvan, et me peame toimima ise, nii et me oleme eeskujuks teistele. Et see, mis on läinud moodi, see laste kasvatamine kogu aeg, süüdistades neid, et vaatan jah, kuidas keskkonnahariduses räägitakse sellest, et et ära viska prahti maha, noh see pakend tuleb sinna pakendikonteineri konteinerisse viia. Ära pane pirni ilmaasjata põlema. Et tegelikult me jõua sellise keskkonnaharidusega eriti kaugele. Sest tegelikult algus on ju kuskil mujal, et see kasvõi see, no milleks on vaja kümmet korda pakendada ühte asja kus see laps peab seda, seda teadma, et see on tegelikult kahjulik. Samamoodi see pirni põlema panemine või kinni panemine ja tegelikult see elekter toodetakse nii ehk teisiti. Loomulikult ei ole arukas seda panna, aga alustama peaks õpetaja ikkagi sellest, et ta õpiks neid loomi armastama, neid neid taimi armastama. Ma olen hästi meeldib praeguse kampaania, mis Eestis on, et et see 100 tamme istutamine küll arvan, et nad peaksid neid tammesid kohe õue panema, mitte toas potis kasvatama. Aga just seda jälgedes, kuidas tõuse tuleb sealt ja, ja siis ta hakkab neid puid armastama, selline inimene ei lähe tamme ümbertiike kaevama tulevikus. Et see on nagu see punkt, kust peaks, peaks peaks alustama pane lapsi loodust armastama ja miks ma ise ka praegu hea meelega lapsi viin, näiteks. Et ma ise arvan seda, et, et need lapsed mitte kunagi ei hakka tegema selliseid kaevandusi ja ja nad saavad aru sellest, et see allikas peab jääma, et kui meil praegu põlevkivi tootmisel Ühe tonni põlevkivi kaevandamisel 13 tonni vett välja pumbatakse kuhugile. Et see ei ole ju tegelikult õige, et noh, need lapsed, ma usun, et kes praegu allikatel käivad, et need saad aru, et see, see ei ole õige asi. Me oleme miks arvega koos 10 aastat õues õpet promonud ja oleme jõudnud hästi paljude vaatajateni, sest tegelikult täiskasvanud inimest ei kasvata enam ümber, et just lastest tuleb alustada ja õpetajad on selles suhtes hästi tänuväärne hulk inimesi, kes, kes seda saavad teha ja võivad teha ja see on väga hea, et nad seda tööd teevad. Aga kas sulle tundub see olukord lootusrikas, et ühtepidi tore, et lapsed tegelevad õues väga käivad looduses, aga teistpidi sa ju näed ilmselt ka ise ringi liikunud, kuidas, et et seal nii-öelda ekraani võim on tohutu, et kas seal nutitelefon on see tahvelarvuti tavaline arvuti laps? Kui teda ei suunata või tihtipeale isegi nii-öelda ei viida välja, siis ta helistab ikkagi ju tiksuda seal arvutis passida ekraan ja selle asemel, et seal neid nii-öelda igavaid taimi ja loomi vaadata, et tema vajadus sellise üliintensiivse stimulatsiooni järgi on kuidagi nii sisse kodeeritud, ma lihtsalt vaatan, vahest sõidan bussis, kõik passivad ekraane ja mängivad noored lapsed, teismelised, lihtsalt nad suhtlevad omavahel ka, aga samal ajal teevad nagu kogu aeg midagi oma nutitelefonides, et selline homo virtuaalise pealetung, et inimene läheb sinna Küberisse aina rohkem sisse, kuidas seda tasakaalu siis üldse hoida? See on huvitav jah, et viimasel ajal on neid uuringuid, et ega lapsed ei suudagi üle viie minuti ju keskenduda millegile. Mina ei ütleks seda nii. Sunnime neil ühesõnaga õppima ja jälgima neid asju, kui täiskasvanu tahab, mida meie õigeks peame, mida meie näeme. Aga tegelikult noh, ka see koolilaps, eks ole, kes kooli lõpetab. Tal on umbes Mul on välja art 13 õppeainet on ju, kuna meie õpetajad on enamasti sellised meeletud spetsialistid on välja koolitatud, ta väga hindab oma õppeainet ja püüab neile anda kõige parema. Aga mingil hetkel lihtsalt lastel, see kõvaketas saab täis peas, ta peab olema 13 erineva ala spetsialist, kui ta keskkooli lõpetab. See on see, et see info üleküllus on see, mis paneb ta protestima. Ta ei jaksagi seda. Esiteks muidugi jah, see lastel peaks olema, see infol peaks olema palju väiksem kui see, mis praegu tehakse. Ma ei tea, kuidas selle haridusministeeriumile rääkida, aga võiks olla, samas ma ütlen, et et kui me oleme käinud lastega väljas nüüd allikatel siis mingit probleemi ei ole panna neid kuulama, jälgima seda, mis me räägime läbi nende lugude. Et seda ma olen öelnud, et need vanad lood on nagu, nagu tolleaegne õppekava, et sa pead laste lapsel saama selle õige punkti peale vajutada, mis paneb teda kuulama ja näiteks taimeõpetaja seal mina ei saa sellest aru, miks peab õpetama neile taimenimesid süstemaatika, seda väikesele lapsele ka taime, seal face ja mida kõike on ju, et nad tegelikult nad peaksid õppima seda, et kuidas seda taime kasutada, kas teha sellest teed, me oleme käinud õpetajatega väljas, teinud, andnud neile kättetikud ja ja väikse katlaces ei öelnud, et tehke nüüd siit nendest taimedest teed, mida te siin näete ja seletage teistele ja need on fantastilised tunnid olnud samamoodi lastega. No ma olen kirjutanud ka väikese raamatukese 64 pärimusliku ilma mängu ja, ja seal ma olen otsinud üles õpetajate abiga ja vanemate inimeste abiga need mängud, kuidas lapsed mängisid vanasti taimedega. Ta on hästi lihtsad ja armsad mängud ja huvitav on see, et needsamad lapsed, kes võib-olla muidu ripuks selle nutitelefoni küljes, et nad võivad tundide viisi mingit võililleketi teha või üksteisele sealt lõua alt vaadata, kas sa oled palju söönud seda võid või mitte, nad on valmis seda tegema, on viieaastane, laps, teeb pajupilli valmis puhub ja noh, loomulikult käib, see võib olla täiskasvanutele närvidele, aga, aga ega see samamoodi käib meil selle nutitelefoni jälgimine närvidele, et tuleks leida need lahendused, et kuidas lapsed uuesti looduse juurde tagasi tuua, sest noh. Ma arvan, et mingi hetk me ise rikume ka ära kogu selle infotulvaga ja samal ka see, et me need plastlelusid neile väga palju anname ju ise juba päris väiksena kätte sellise plastlelu tootmiseks, meie ökoloogiline jalajälg on palju suurem selline plastleidu kasutades kui see, kui ta võtaks selle puulehe kuskilt ja mängiks sellega ja, ja kummaline on see, et noh, praegu väga palju öeldakse, et sa ei tohi seda lehte murda või seda lille murda, et või seda oksa murda. Aga noh, läbi aegade on ju lapsed nendega mänginud ja ma ei usu, et see kahju on nii suur, et see on nagu ikkagi taastoodetav. Et selles suhtes on kindlasti nende looduslike asjadega mängimine palju-palju parem ja lapsi huvitab see rohkem. Ma ei usu, ei, ma tean, mul enda lapsed ka kõik nad kõik, nad armastavad arvutit ja ja, aga see on, see on jah, see põgenemine sellest tohutust infohulgast, mis praegu praegu algab kohe, et me arvame, et nad peavad kogu aeg midagi tegema. Näiteks see, et kui allika juurde lähen ma ise ka vahel unustan ära, et lapsed ma üritan neile kogu aeg rääkida ja rääkida, tegelikult nad näevad allika kaldal konna ja nad tahavad seda konna vaadata hoopis siis sa pead täiesti katkestama kogu jutuajamisi ja keskenduma sellele tähelepanu sellele konnale ja peaks uuesti minema lapse tasemele tagasi. See on võib-olla oluline. Ma ei kuula, kuula. Me istume Nagu. Tulla kuu poole ja kuuse kui ju seid oli ta kuuse. Ju see oli. Nagu ikka, on iga saate lõpus selline rubriik nagu ankeet, kus ma küsin kõikidelt külalistelt järgnevad viis küsimust. Nii ka sinult ja esimene neist on muidugi klassika. Mis on elu. Et elada, tuleb mõnusalt teha, mida tahad. Aga nii, et sa teistele liiga ei tee. Mida ootad homselt, kuhu ja kuidas edasi? Ise tahan muidugi oma järgmise raamatu valmis kirjutada jõhvika, raamatu jõhvikaraamatu ja leping on juba olemas. Ja samamoodi ma tahan, et neid teisi raamatuid kasutataks kaalikaraamatut. Eestis ma unistan sellest, et inimesed käiksid rohkem looduses ja oleksid loodusesõbrad. See lahendaks väga paljud probleemid, mis meil omavahel kogu aeg kirutakse ja ja kakeldakse. Vanasti naine läks ju, kui peretüli tekkis, läks metsa, tuli tagasi, oli väga rõõmus ja rahulik, seda metsarahu oleks vaja meie inimestele ja mitte ainult meie, vaid kogu maailma rahvastele. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Me pole mitte ei ole olemas tegema sedasama mida, mida ise tahad. Millest sa tõesti unistad ja eelkõige vabanema igasugustest sõltuvustest. Nii nagu sa oled sõltuv, siis keegi sunnib tegema sind, seda, mida sa ei taha teha. Ja kui sa ei taha seda teha, siis sa hakkad sellega võitlema. Ja selline pidev madal stressitase, et ma teen midagi, mida keegi teine tahab, see tekitab vähki, tekitab veresoonkonna haigusi. Õnnelik saab olla see, kes on terve ja tasakaalus. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Saame oma planeediga ise hakkama. Oled sa kindel selles, kas me saame? Saame küll, aga mõned inimesed on mõistlikud, suurem osa inimkonnast lihtsalt ootama ja vaatama. Hullud ideed, tavaliselt jooksevad liiva. Ma ei usu seda, et me pöördumatult suudame oma planeedi hävitada. Meil on ikkagi pea otsas. Palju on räägitud ka sellest, et ega planeeti kui selline, kui taevakeha ju ei hävine inimene halvimal juhul hävitab ennast, hävitab enamuse võib-olla praegu eksisteerivatest liikidest. Ma arvan seda, et loodus on nii tugev, et ta ei lase meil teha selliseid väga jubedaid tegusi. Minu arust ere näide oli just see hiljutine torm, nüüd siin ei saa selle tormi vastu. Et ühel hetkel, kui me hakkame tegema lollusi, noh, kasvõi see, et me ehitame mingisuguseid lamekatuseid, katused lendavad minema, kui me väga palju võtame maha metsi, siis need tuuled lähevad väga vihaseks ja, ja, ja tulevad väga suure hooga. Et mingil hetkel me lihtsalt peame alluma nendele loodusjõududele võib-olla kõige rohkem ei tea, paneb muretsema see, see Fukushima praegune katastroof, et et see on nagu selline kolle. Aga ma loodan, et loodan, et ka selle koha pealt inimestele jõuab ükskord pärale, et mingi hetk hakkavad need tulemused näitama. Me ei saa niimoodi jätkata, sel hetkel tehakse pööre, et senikaua lastakse hulludel ja rahannetele inimestel tegutseda, aga niin kord pöördub. Ma usun seda. Mida sa soovitad inimesel lisaks uurida? Me oleme täna rääkinud allikatest lisaks sellele ta uurib sinu raamatut, Eesti allikad, et mida veel? Mina soovitan eelkõige käia oma vanavanemate juures vanemate juures küsida nende käest, kuidas nemad on elanud. Lapsena mulle ka tundus, et kõik see, mis vanemad inimesed räägivad seal nii tüütu ja ja võib-olla ei ole neil õigus ja kuidas progress tekitab uusi toredaid asju ja, ja tehnikaid ja me saame kõigega hakkama. Aga vanem rahvas on osanud elada. Mingil hetkel sa saad aru umbes neljakümneaastaselt, tavaliselt tuleb see mõistmine, et kuskil on sügavam tarkus, sügavam tarkus. Ma ei hinda väga isegi seda, võib-olla kirja pandud tarkust, aga just tarkus nende kaheksakümneaastaste memmede peas või peitaatide peas, kes kuskil kaugel külas elavad, need tuleks üles otsida ja küsida, mida nemad nende asjade kohta arvavad. Et see on minu meelest kõige kõige parem, mis üldse juhtuda saab. Et vahel me Mikuga mõnda lugu tehes sõidame mööda maad ringi ja siis tuleb selline memm kuskil ja ja ütleb midagi ja meil on muidugi tunne alati, et on 20 aastat oodanud, et ta saaks selle selle tarkuse välja öelda. Aga see, mis ta ütleb, on nii sügavmõtteline. Et ma saan pärast mitu lugu kirjutada sellest sellest ühest lausest. Selles suhtes väga väga seal on neid inimesi, kes elavad üle maa laiali kuskil kaugel metsakolkas või või siin linnatänavatel. Kust kuulaja sinu lugusid? Lugeda ma vaatasin, et sinu blogi looduse naine, punkt Bloogsbot, punkt com eks ma käin ka ajaga, siis olid blogi pidamine kombeks, aga, aga ma olen Päevalehes andnud juba üle seitsme aasta välja looduskalendrilugusid ja need lood on tegelikult enamus üleval looduskalendri ees. Et seal on täitsa link olemas minu lugudele. Facebookis mulle meeldib kirjutada, et et mulle meeldib käia looduses, aga Facebook on tegelikult hästi hea koht. Vahel ma provotseerin inimesi, seal on kohe näha, kui ma uut lugu kirjutama hakkan, siis ma viskan mingi siukse hästi aktiivse küsimuse välja, mille peale tuleb tohutult vihaselt vastuseid ja ja vahel mulle tundub, et ma olen maailma kõige halvem inimene, aga see tõde tuleb seal nende vaidlust kusjuures välja, et see on, see on koht ja on loomulikult raadios ilmaparandaja siis ma teen, teen lugusid ja, ja ütleme nii, et ma teen parasjagu seda, mis tunne tuleb. Mulle meeldib kirjutada. Ja, ja kui ma tunnen, et mul on mingi lugu valmis, siis ma enamasti pakun kuskile seda ja see ilmuga. Tore hoiame silmad lahti ja neid, keda huvitab loodushoid, süstemaatilisi uudiseid, infot leiate ka portaalidest, roheline varav ehk roheline värav, poee ja pioneer. Ja meenutanud, käimas on ka raamatumäng selleks, et saada endale autor ehk tänase saatekülalise Kristel Vilbaste poolt signeeritud teos Eesti allikad, mis on tõesti suur, ilus, väga mahukas piltidega tõeline tuuma. Kas teos, ma julgen öelda, siis minge kosmonautide klubi lehele Facebookis, et viidad sinna nagu ka kõikide saadete arhiivi. Raadio kahe kodulehel leiate alati aadressilt hallo, kosmos, poee. Suur tänu sulle, Kristel Vilbaste meiega looduse teemadel jutustama seda, et kas nüüd sead sammud allikale, et kui tihti sa käidis allikal. Noh, ma käin ikka korra nädalas kindlasti, et selles suhtes meil on ikka allika pisi enamasti olemas, et on küll mingit periood ja jah, kus tuleb istuda arvuti taga ja kirjutada ka, siis on huvitav see, et siis ma jäin haigeks. Ja siis ma olen mõelnud, et targem on enne allikal ära käia, kui haigeks jääda. Nii et allikavesi hoiab sind tervena, kindlasti. Aitäh sulle, Kristel, ja muidugi tänu teile, kallid raadiokuulajad, et meiega kaasa mõtlesite, et loodushoid on. On oluline, et ilma looduseta pole ka inimestele elu, nii et mõelge oma tegevuse mõju peale, et ka kõige pisemate selliste igapäevaste asjade osas. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga minge halliks.