Eetris on portaal tehnoloogiaga notar esitab Kristjan Port. Autoliiklusega seotud innovatsioonis on märgata kahte arengusuunda, mis mõlemad on omakorda suunatud sama eesmärgi teenistusse. Üheksanda autojuhita auto arendamine inimese tasemele vastavaks ja teine on autojuhiga auto arendamine Masina tasemele vastavaks. Kokku peaks siis saama tõhusa sõiduki. Iseküsimuseks jääb, mis saab auto juhtimise mõnust. Kris Ormson, kes veab Google'i juhita auto projekti, väidab, et nende kogemuse põhjal on juhita autod, kus juhi rolli täidavad arvutid märgatavalt ohutumad ja sujuvama sõidustiiliga kui inimesest sohvriga. Väide baseerunud kolmandat aastat USA-s California ja Nevada osariikide avalikel teedel juhita autodega läbitud sadade tuhandete sõidukilomeetrite analüüsil. Kuna autoprojektiga käib kaasas ka inimjuht, kes siis aeg-ajalt sõidab autoga ajades omi asju oligi võimalik juhtide sõidustiile võrrelda. Nendeks pidasid arvutid palju ohutumad pikivahet, kirjeldasite pidurdasid sujuvamalt ning viibisid vähem aega võimaliku kokkupõrke suhtes. Soodsas režiimis. Inimesed aga kiirendasid, pidurdasid järsemalt ning veetsid palju suurema aja õnnetuse riski kasvatavast tsoonis. Juhita autodega juhtus ka õnnetusi, kuid erinevalt annetuse olukorras subjektiivselt emotsionaalselt käituvatest inimestest pakub juhtimise kontrollelektroonika juhtunu kohta täieliku ja objektiivse informatiivse ülevaate. Näites toodud juhtumis oli keegi Google'i autole tagant otsa sõitnud, süüdistades seda liig järsust pidurdamises. Andmete analüüs lükkas aga süüdistatava väite ümber ja osutas inimlikule eksimusele. Ja inimliku eksima, aga jõuame teise arenguharu juurde. Hollandis käivitub järgmisel aastal 1000 sõidukijuhi osalusel katse milles juhile antakse aegsasti teada, millise kiirusega ja millisel sõidurajal ta peaks viibima. Info aluseks sõiduki positsioneerimisseadme andmevoog ja selle koordineerimine. 75 kilomeetrisel teelõigul toimuva liikluse infoga. Uuringu eesmärk optimeerida liiklusvoogusid nii et ei juhtuks liiklusummikuid. Üheksa liiklusummikute tekkepõhjuseks on see nõndanimetatud nähtamatu laine, kui muidu igati korrapäraselt sõitvate autode seas sooritab keegi manöövri või pidurdab, millele järgneb tagantpoolt tulevatele autodele kandub pidurduse laine levik. Ja liiklussaavutab ühtse kiiruse alles siis, kui kõik on esmalt end aeglase kiiruse peale maha pidurdanud ja mõnikord peavad kõik täiesti seisma jääma, enne kui saavad hakata uuesti edasi liikuma. Selline olukord juhtub, eriti siis, kui liikluses on erineva manööverdamissuutlikkusega sõidukid, nagu näiteks sõiduautod ja veoautod. Jälgedes liikluses toimuvat püütakse uuringusse kaasatud autojuhtidel on vastavalt nende asukohale ja liikumiskiirusele anda juhiseid, millist kiirust tasuks hoida ja kuhu sõidureale peaks ümber reastuma. Et kogu liiklus jätkaks ilma oluliste ummikute ja kapsaussi meenutavate kiirendus ning pidurdus laineteta. Liikluse sujuvuse tagamiseks piisab vaid ühe osa juhtidel targemaks tegemisest kuna nad mõjutavad sellega lähedal olevat liiklejate tegevust. Mõnede uuringus osalevatest vabatahtlike autojuhtide sõidukitest varustatakse lisaks GPS seadmetele sensorite ning kaameratega. Aga enamuse juhul piirdutakse vaid nutitelefoni rakendusega. Põhimõtteliselt loodetakse luua võimalikult odavalt, kasutusele võtab lahendus, mis muudaks juhid varasemast nutikamad, eks, ja telefonist peaksin piisama. Radareid ja andurid on ju inimesele juba sisse ehitatud teiseta Google inimest usaldama ning jätkab tehniliste anduritega projektiga kuna nende soov on inimjuhtkogu valemist välja jätta. Kes erinevalt masinast tahab ju magada, süüa ja kihutada.