Rootsi eestlased on viimasel ajal üha enam arutanud Stockholmi Eesti ja tuleviku üle Stockholmi. Eesti maja on suurim eesti organisatsioone koondav hoone Rootsis. Praegu asuvad majas mitmed ühingud, seltsid, kohaliku ajalehe toimetus, lisaks ka veel Kultuuriministeeriumi alla kuuluva Eesti Instituudi kontor ja veel mitmed teised ühingud. Majas asub muuhulgas ka restoran. Palusin Eesti maja kauaaegsel juhile Leo Moksi rääkida veidi maja ajaloost ning praegustest plaanidest. Eesti maja kui aktsiaselts koodi 1954, kui me siia tulime, Rootsi, meid oli kaunis palju põgenikke tol ajal. Ja tekkis vajadus ju siis kuskilt koos käia. Tulid ja siis nüüd Rootsi kohvikutes käisime, Rootsi kohvikud on hoopis teine kultuur, Eestis on, et sa tuled sinna, tead, istud maha, tassi kohvi juurde ja siis saad kokkumalt tuttavatega ja siis räägitud, et kaua istutad, paar tundi sa siin oli nii et et omanikud läksid vihaseks, ajasid need välja sellepärast et meie eriti võtsime ainult üks tass kohvi ja mitte midagi muud, nii et selle tõttu juba tekkis seaduse tõesti luua üks kodu, meil Eesti kodu, siis kerkis ülesse kõigepealt ärimeesteringkondades, kellel raha valis tol ajal juba. Ja siis koondati siis juure teadsi, saue väärseid inimesi. Et luua üks, üks vanematekogu, kes siis soodustaks aktsiate müüki. Inimesed muidu ei tea, et mis asi see on, tuleb üks kamp mehi, teadjad tahavad raha saada, et me ostame omale maja ja mina olin tol ajal Eesti üliõpilaskonna Rootsis esimees. Ja siis ma sattusin ka niikui nende prominentidega ka ja selles ajas mina olengi juba siis nii-öelda Eesti majaga tegev. Ja me arutlesime alguses, et mis vormis teha seda korjandust ja ja leidsime, et kõige parem oli aktsiaseltsi näol. Sellepärast et siis inimene saab, ostab omale aktsia ja siis on, temal on see tunne ja ta tallu naks ja tema on ka tõesti omanik, siis omas majas. Ja niimoodi siis meil see hoo üles käimas see müümine ja kas see oli 58 või siis leidsime ühe kinnisvara Stockholmi linnas kesklinnas linnas ja see sai siis ostetud ja sai siis nii moodusis hoogtöö korras ehitatud seltskondlik ruumide vajadusteks, sinna tulid siis siis restoran sinna kolis siis kogudusse, kantselei, ajalehest ja noorteruumid tegime. Nii et see asi läks käiku seal siis 1970 siis, kui taheti ümber planeerida kogu nii-öelda seda osa, mida kutsutakse need normaal kiskuda. See on see, mida tänapäeval, kui me vaatame, siis on see, kus on need kõik need panga suured hooned. Mari Eli torturg. Enne oli, see oli kõik erakorterid maju täis, need tõmmati kõik maha ja seoses sellega korraldati ka Eesti maja Stockholmi linna poolt. Saime hüvitusena 2,1 miljonit krooni siiski selles. Ja siis andis natukene aega jälle leida uut ja inimesed juba käisid ja küsisid et kas ei saa siis kas ei saa siis jälle Eesti maja, et meil ei olnud meil kuskil kokku saada. Ja nii me saime 71 saime siis selle maja, mis, mis praegust asub siis me tahtsime ka ikka kesklinnas kuskil ka vahetus läheduses, siis tsentraaljaamale kerge leida ka seda, millest koostööd tegid erinevad Eesti majad omavahel. Aga seda ei olnud suurt alguses mitte midagi, meil siis Ma kasutasin, kui Estodel sõitsin, siis on ju Austraalias, Melbourne'is, New Yorgi Eesti Majas Toronto Eesti majas ma kõiki neid külastasin ja, ja, ja seal on, neil on, on isegi võib-olla suuremad mured kui meil praelust. Ja siis arutasin just probleeme ja tuleb välja, et ju et Torontos on, praeguseks on ju nii, et aga kuna nii vähe neid kasutajaid on järjest, siis, siis on välja üüritud nüüd ruumid ka Kanada lastele. Seda probleemi meil veel õnneks Stockholmis ei ole. Siin. Ja selle tõttu ei ole vaja veel kedagi sisse võtta. Rootsi ühiskonna muidugi on, mõned äriettevõtted on juba rootslased, nii, aga aga muidu me veel majandame ennast ise. Mis on kõige suurem mure, see on ju tegelikult praegust, see kasutamine väheneb, tühjus kõlab Eesti Majas. Millised võiksid olla tulevikuperspektiivid Eesti majale? Tulevikuperspektiivis, seda on arutatud ju tehtud ettepanekuid mujalt nii-öelda väljaspool Eesti Maja juhatust. Et ja selle ja ostaks väiksema ja odavama maja kuskil väljaspool linna. Aga see on ju täitsa mõeldamatu siis ju. Kes siis sinna hakkab sõitma, siis? Ma ei tea, ja see aastane küsimus võib-olla kunagi tõesti on ju nii, et et kui enam üldse tegevus ei ole ja keegi ei taha üle võtta ka seda Eesti maja, et siis me peame midagi tegema. Me alustasime 5000 kroonise aktsia messiga, siis tol ajal võis veel olla nii, et võis viie, 5000 krooni alustada aktsiaseltsi. Nüüd on, aktsiakapital on meil pool miljonit 500000 krooni. Ja maja praegu väärtusmaa hind on umbes 30 40 miljoni peale ja oleme nende aastatega oleme üles ehitanud tugeva ES-i kapitali, siil. Võib-olla on võimalused, võib-olla Eesti riik on huvitatud kuidagiviisi siis kui enam keegi teine meil siit enam ei jõua ülal hoida seda et, et siis kasutas seda ära kuidagi. Nõnda rääkis siis Stockholmi Eesti maja 30 aastat juhtinud Leo Moks.