Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab tänased olulisemad sündmused kokku. Stuudios on toimetaja Reene Leas. Sularaha osatähtsus on Eestis jätkuvalt vähenenud, seda nii sissetulekute saamisel kui ostude eest tasumisel. Nii selgus Eesti panga tellitud ja TNS Emori poolt bi viidud leibkondade maksekäitumise uuringust. Ühtlasi selgus, et viimase kahe aastaga on kahekordistunud nende inimeste hulk, kes on ostnud kaupu välismaalt interneti teel Eestis. Tarbija võib uskuda sellesse, mida meil toodetakse ja mida tootearendaja head välja mõtlevad. Ka tulevikus paneb ju tihe siseturukonkurents tootjaid eelistama värsket ja enamasti kodumaist toorainet. Vaja on vaid teha regulaarset teavitustööd, tõdeti tänasel toiduliidu nõupidamisel. Täna allkirjastati leping, mille kohaselt hakatakse tulevast aastast riigieksamina kasutama rahvusvaheliselt tunnustatud saksa keele eksamit, mis annab eksami sooritaja rahvusvahelise keeleoskustunnistuse. Varem on sarnased lepingud sõlmitud juba vene ja prantsuse keeleeksamite kohta. Eesti välispoliitika tugevus seisneb välisministri sõnul selles, et see on olnud enam-vähem konsensuslik. Oma tänases ettekandes Rotalia üliõpilaskorporatsiooni tähendas aastapäeva konverentsil pidas Urmas Paet üheks praeguse aja kõige olulisemaks teemaks idapartnerluse tulevikku. Kodanikeühendus avalikult Rail Balticust leiab, et rahvast on rail Balticu planeerimisse kaasatud võrdlemisi vähe ja et asja tehakse süvenemata kiirustades. Nende hinnangul on vaja rohkem aega ja infot, et avalikkus sellesse süveneda saaks. Suuhügieeni kõige levinum viga on, et hambaid pestakse kohe pärast söömist. Tegelikult tuleks söögikorra ja pesu vahele jätta vähemalt 30 minutit, ütlevad hambaarstid alanud hammaste tervisekuul. Sihtasutus kultuurilehe nõukogu andis juhatuse esimehele volitused sõlmida leping sirbi peatoimetaja kohusetäitjaga, kuid uuele sel aastal korraldatakse peatoimetaja leidmiseks uus konkurss. Pärnu võrkpallimeeskond alustab homme tänavust eurohooaega. Euroopa tugevuselt kolmanda eurosarja raames mängitakse kodus Kuuekordse Šveitsi meistri Kelfiga. Ilm on nii öösel kui päeval vihmane, päeval on ka selgimisi. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, õhtul tugevneb saartel puhanguti 13 meetrini sekundis. Sooja on öösel null kuni kuus kraadi, homme päeval viis kuni kaheksa kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt sularaha osatähtsus on Eestis jätkuvalt vähenenud, seda nii sissetulekute saamisel kui ostude eest tasumisel. Nii selgus Eesti panga tellitud ja TNS Emori poolt läbi viidud leibkondade maksekäitumise uuringust jätkab Janek Salme. TNS Emori uuringueksperdi Jaano Helmi sõnul saab uuringu andmetel vaid umbes kolm protsenti Eesti elanikest oma töötasu ainult sularahas. IGA PÄEV ostudes kasutab üksnes sularaha 12 protsenti Eesti elanikest. Veel neli aastat tagasi oli sama näitaja 21 protsenti. Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on sularaha kasutamine suurem Ida-Virumaa linnades. Sularaha kasutavad rohkem ka pensioniealised ning väiksema sissetulekuga inimesed. Eesti Panga andmetel tehakse Eestis päevas umbes 600000 kaardimakset ning seda on 17 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela tõi muu hulgas välja ühe asjaolu, mis on soodustanud kaardimaksete ulatuslikku levikut. Et Eesti riigis kaupmehed ei rakenda summa piirangut ja see võimaldab tehinguid teha väga väikestes summades ja see võimaldab kasutada kaarti väga laialdaselt ja praktiliselt vajadus sularaha järele puudub. Viimase kahe aastaga on TNS Emori uuringu andmetel kahekordistunud ja jõudnud 23 protsendini nende inimeste hulk, kes on ostnud kaupu välismaalt internetti veel ostude eest, tasutakse seejuures peamiselt maksekaardiga, mida kasutas 46 protsenti e-ostude tegijast. Mihkel Nõmmela rääkis, milliseid kaupu interneti teel enamasti ostetakse. Mida täna internetis põhiliselt ostetakse, on riided, rõivad, kontserti, piletid ja reisiteenused, seda tehakse nii kodumaal kui ka siis välismaalt välismaalt väga palju ostetakse elektroonikat, muidugi veel, see tuleb sealt odavamalt kätte. TNS Emori uuringueksperdi Jana Helmi sõnul kasvab lähiajal tõenäoliselt veelgi kaupade ostmine välismaalt interneti teel. Järjest rohkem inimesi arvab, et nad lähema aasta jooksul midagi tellivad, ehk siis needsamad piiriülesed maksed ja nende osa tähtsus pigem ikkagi kasvab ja kindlasti need inimesed, kes nüüd on korra tellinud, need on veelgi agaramalt vastamas, et nad ka järgmisel aastal kavatsevad tellida. TNS Emori poolt septembris läbi viidud leibkondade maksa käitumise uuringus osales kokku 911 leibkonda. Uuringu tellis Eesti pank. Mitmeid aastaid on meil räägitud toidu kvaliteedist, terviklikkusest, aga kas ka piisavalt toiduliidu tänasel nõupidamisel Eesti toidutööstuse tegemistest selgus et kui läbi on viidud mitmeid teavituskamp paaniaid, peaks tarbija harimine olema siiski pidevam ja süstematiseeritud. Margit visaku lugu. Laua taga joonistus selgesti välja kaks poolt. Üks, kes räägib tarbija nimel ning teine kaitse positsioonil tootja vool. Seda nõupidamise alguses. Kuid poole peal piir hägustus ning leiti nii mõndagi ühist, mida koos ära teha eelkõige tarbijate harimise ja teavitamise vallas. Toiduliidu juht Sirje Potissepp. Meil on Eestis ka väga palju vabatahtlikke toidumärke alates pääsukese märgist ristikust Eesti parim toiduaine Eestis, iga lipumärk Eestis kasvatatud. Miks need märgid on loodud? Nendel märkidel on kõigil omad nõuded, mille alusel neid märke välja antakse, täiesti selge ja nad ongi toodud kohalike tarbijate valikute lihtsustamiseks ja öelda neile, et see toode on Eestist pärit. Harjumuste kujunemisele aitab kaasa haritus, kuid tänasel nõupidamisel kerkis taas esile teema, et süstematiseeritud teavitustöö tegemiseks ei jagu raha. Ja perearst Anneli Talvik polnud sellega sugugi rahul. Sõnades on prioriteediks tervis küll seatud tervislik toitumine, haiguste ennetamine, aga tegudes läheb väga suur osa rahas, haiguste ravimisele ja üliväike osa haiguste ennetamisele ja ma arvan, et haiguste ennetamise eelarve peaks olema väga suur ka haridusministeeriumi poole peal, sest see asi algab ka lasteaiast ja koolist ja seal saab see väike laps, nüüd vajalikud teadmised, millega elus olla terve õnnelik. Ka Sirje Potisepp nõustub väitega, et teavitustöö ei saa olla ühekordne. See peab olema pidev ning vajab nii aega, kui raha. Me täna jõudsime ikkagi tõdemusele, et süüdi ei ole mitte toiduainetööstus, aga me ei ole järgi jõudnud oma meie kui tarbijate harimisega, me peame nagu inimestena ikka natukene ise ka mõtlema, mida me teeme ja tihtipeale mulle tundub, et see ei ole väga keeruline, aga me oleme kuidagi väga mugavad ja mitte üks toiduaine ega toitumisõpetus ei aita, kui me istume päevad otsa arvutite taga ja kogu aur läheb meil toidutööstuse süüdistamise peale, et minu meelest on see vastutustundetu ja, ja natukene isegi alatu meie suhtes. Ja täna me saime kinnitust sellele, et, et me oleme õigel teel. Täna allkirjastati leping, mille kohaselt hakatakse tulevast aastast riigieksamina kasutama rahvusvaheliselt tunnustatud saksa keele eksamit, mis annab eksami sooritajale rahvusvahelise keeleoskustunnistuse. Haridus ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõuniku Tõnu Tender iga rääkis Kristi Sobak mis kevadel saksa keeles. Eksami sooritanud tehakse, siis muutub, muutub selles mõttes olukord selles osas nii saksa, prantsuse kui ka vene keeles, et riik ise ei koosta nendes võõrkeeltes enam eksamitööd, vaid me kasutame saksa, vene ja prantsuse keeles. Rahvusvahelisest tänane see lepingu allkirjastamist ongi nendes nagu viimane, et meil on nüüd olemas prantslastega vastav leping, on olemas vene föderatsiooniga ja on olemas ka siis krit instituudiga. Et saksa keeles kehtib veel mitu rahvusvahelist eksamit juba 90.-te keskel. 1000 algusel sai teha neid TSD eksameid ja need, need, see hea ja püsima seda lammutata, mitte ära ka niinimetatud tava kooli õppevene saab teha kütt Instituudi saksa keeles eksamid ja saada sellest rahvusvahelise tunnistuse. Sellega saab ta minna siis Saksamaa kõrgkoolidesse või tõendada oma keeleoskustööandjatele ja nii edasi. Mõttelise punktiarvestus, et riigieksamitel on 100 punkti. Aga kuidas siis nüüd selle rahvusvaheliselt tunnustatud eksamid on? Eestis tõesti oleme harjunud nende punktidega. Aga mida ütleb see 100 punkti rahvusvahelist tööandjale? Olustite midagi kõige tähtsam on selgitada välja keeleoskusega et olulised, mitte punktid otseselt sina selge tase, kas õppija oskab keelt C1 tasemel või B2 tasemel või C1 tasemel, see on oluline. Rahvusvahelise tunnistusega on kaasas ka nüüd, et diplomilisaselgitused, et keeleoskus ei ole ümmargune munavõid, seal osaoskused kõnelemine, kas inimene oskab kõneldust, oskab lugeda, selles võõrkeelsega aru saada ja kas ta saab kirjutada ja nende osaoskuste kohta on selged tulemused siis antud, kas saab kuidagi arvestada? Õpilane teab, et mida ta peab koguma, et mitte läbi kukkuda. Praeguste seaduse järgi on niimoodi, et kui ta saab ühe punkti, siis on ta sisuliselt läbi saanud. Seda küll, et ta saab lõpetada seal ühe punktiga aga selle ühe punktiga ta ei saa rahvusvahelist sertifikaati. Nii et täna kaks asja lahus hoida, siis ütleme, ühe punktiga on võimalik kool lõpetada. Aga iga keele puhul on need punktid ass erinev. Kui palju tuleb saada punkte, et vastav tunnistus saada, kas B1 või B2 tunnistus? Siin on meil valanud võõrkeeleõpetajatele koolitused, valgustatakse eksamit, eksamite sisupunktide andmist ja nii edasi. Tallinnas toimus täna konverents quo vadis Eesti välispoliitika, sellega tähistati üliõpilaskorporatsiooni Rotalia sajandat aastapäeva. Ettekande tegi välisminister Urmas Paet, kes pidas strateegiliselt kaheks kõige olulisemaks teemaks nii praegu kui pikemat aega silmas pidades idapartnerluse tulevikku ja Süüriat koos kogu Lähis-Ida-temaatikaga. Mall Mälberg küsis välisministrilt, mis on Eesti välispoliitika töö nendel kahel suunal. No mis puudutab Gruusia, Ukraina kena ja Moldova edasisi suhteid Euroopa Liiduga, siis meie töö on kõigepealt jätkuvalt veenda oma partnereid Euroopa liidus, et see on strateegiliselt õige Vilniuse tippkohtumisel Ukrainaga sõlmida assotsiatsioonileping, kiita need lepingud heaks Moldova ja Gruusiaga ka ja loomulikult jätkata tööd siis nendesamade idapartnerluse riikidega. Kui lepingut Ukrainaga ei sõlminud? No siis ma näen, et on suur risk selleks, et idapartnerluse programm tervikuna saab löögi ja tegelikult muutub ikkagi ettearvamatuks üldse, milline saab olema edaspidi Euroopa liidu nii-öelda võimalik positiivne mõju Ukraina arengutele ja, ja muidugi ka see, mis valikuid Ukraina teeb. Praegu on ukraina selgelt öelnud, et nad on väga huvitatud Euroopa Liiduga tihedamast lepingulisest suhtest öeldes sellega ei Venemaa poolsele tolliliidus osalemise pakkumisel. Süüria on tänaseks väga selgelt selle sajandi kõige suurem humanitaarkatastroof, nii et peamine on ikkagi leida võimalusi poliitiliste kõneluste alustamiseks selles riigis, et see vägivald lõpeks, tuleb aidata kõiki neid põgenes Icke, keda tänaseks on juba miljonites ja muidugi järjest rohkem tegeleda ka nende põgenikejõudmise temaatikaga Euroopasse. Ja paljude Euroopa Liidu riikide puhul on järjest kasvav teema ka see, et Euroopa Liidu kodanikud ise osalevad selles konfliktis tulevad tagasi sealt siis kogemuste ja sidemetega, mida tänapäeva nii-öelda areneva terrorismivalguses mitte keegi tegelikult ei tahaks näha. Pärast kõne lõppu avaldati hämmastust, et rääkisite nii vähe Venemaast. Idapartnerlusega seoses ma ikkagi Venemaast rääkisin ja põhimõtteline hoiak selles osas, et see tegelikult ei ole ju Venemaa asi ja me ei peaks ka laskma Venemaal teha seda oma asjaks, see on Euroopa Liidu ühelt poolt valikuid ja teiselt poolt nende suveräänsete riikide valikud, millisena nad tahavad näha oma tulevikku. Et kõigi maailmateemade puhul ei peaks kogu aeg müstifitseerima üle seda, et mis Venemaa asjast arvab. Kas Eesti välispoliitikas on selliseid asju, mida võiks teistmoodi teha, mida peaks teistmoodi tegema, või on, on meil ka tegemata asju lausa? No meie välispoliitilise nii-öelda edukuse seni suurim tagatis on see, et see on ikkagi olnud enam-vähem konsensuslik, hoolimata ta sellest, millised erimeelsused näiteks võivad olla mingites sisepoliitilistes küsimustes, siis välispoliitika on paljuski siiski olnud üksmeelne ja seda kindlasti tuleb püüda jätkata ja see on olnud ka põhjus, miks ma siiski väidan, et mingit suuremat sorti vigu Eesti välispoliitikas ei ole tehtud. Kodanikeühendus avalikult Rail Balticust kutsus täna kokku pressikonverentsi, et rääkida raudtee planeerimise ja teostamisega seotud probleemidest. Kristi Sobak käis kohal. Ühendus avalikult Rail Balticust koondab inimesi Eesti asulatest ja küladest ning selle eesmärgiks on rail Balticu protsessile kaasa mõelda ja arvamust avaldada, ütles kodanikuühenduse liige Liivi Tamm. Inimesed tahavad ka kaasa mõelda, et nad ei taha saada tähitud kirjaga pärast seda, kui see üks trassi alternatiiv on ära valinud, et jah, siit tuleb, et inimesed tahaksid natukene rohkem informatsiooni saada ja me püüame seda info lükka nii palju vahendada, seda infot, kui me kätte saame ja omapoolseid ettepanekuid teha selle kaudu. Pärimusmaastik uurija Jüri Metssalu tõi oma ettekandes samuti välja, et rahvast ei kaasata rail Balticu projekti piisavalt ja on ebaloogiline, et süvendatud keskkonnamõjude uuringuid hakatakse tegema alles pärast seda, kui trassikoridor on juba välja valitud. Sellises kiirustamise kontekstis on praegu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis näiteks eluslooduse uuringuks jäänud aega ainult kaks kuud mis tähendab seda, et seal ei ole ühtegi vegetatsiooniperioodi, mis on täiesti elemente haarne taimestiku uurimise või näiteks ei ole meil praegu selles keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis sees karstinähtuste uurimist, geoloogilist uuringut. Aga probleem ongi selles, et kui me praegu ei süvene, siis mille alusel me üleüldse valimisele tross Interneti vahendusel sõnavõtuga esinenud looduskaitse ekspert Silvia Lotman Eesti looduse fondist ütles, et planeeritava trassivariandid olulisemaid kaitsealasid üldiselt ei puuduta, kuid nende teele jäävad siiski näiteks Pärnu loodus. Alaja rääma. Rabafondis on praegu koostamisel põhjalik analüüs iga trassilõigu kohta ja Silvia Lotmani sõnul on olemas veel alternatiivseid trassivariante, mida planeerijad pole praegu välja pakkunud. Analüüs kavatsetakse vaata varsti nii rail Balticu planeerijatele kui avalikkusele. Eesti entsüklopeedia peatoimetaja Hardo Aasmäe sõnul on põhiline probleem aga hoopis selles, et planeeritav rail Balticu trass pole üldse õiges kohas. Õige koht on viia see Rail Baltic tagasi tavapärasesse raudteetranspordikoridori Tallinn-Tapa-Tartu-Valga. See on küll natukene pikem, kuid ehitamine tuleb odavam, sest seal on võimalik ju kasutada olemasolevat teed, on juba noh, ja seal oleks võimalik ühitada ka Vene ja Euroopa raudtee laiused. Kodanikeühenduse avalikult Rail Balticust on olemas samanimeline kodulehte ja Facebooki külg. Nad kutsuvad kõiki kodanikke järgmisel avalikul arutelul jaanuaris rail Balticu planeerijatega rohkem ja aktiivsemalt koostööd tegema, et välja saaks valitud parim võimalik trassivariant. November on hammaste tervise kuu, et panna inimesi mõtlema oma suuhügieeniharjumustele. Hambaarst Martin Martma kliinik 32-st selgitas reporter Birgit Remi Küllile. Millised on õiged suuhügieenivõtted? Kõige olulisem on see, et toidukordade vahel oleks piisav et hamba vabal oleks siis aeg taastuda ja nii-öelda saavutada oma algne tugevas, et, et tihti on tänapäeva ühiskonnas probleemiks, et söögikord ja väga palju vahel nende vahel on väikesed ja süüakse, mis kätte juhtub ja selle tõttu on suus pidev happerünnak, mis siis seda hambapapa kahjustab. Teiega CZ sooviti sätti inimestele kõige olulisemaks, et kui on tahtmine peale söömist hambaid pesta, siis võiks oodata vähemalt pool tundi. Teine kõige olulisem asi on see, et peale söömist võiks siis happerünnaku võimalikult kiiresti peatada. Ja seda me saame teha kas silitooliga nätsu närides, kus olid, oli Bastille süües või siis lihtsalt suud veega loputada. Varasematel aastatel keskendus hammaste tervise kuu õigele Suu hügieenile igemehaigustele ja hammaste kulumisele. Tänavu on põhirõhk aga õigel toitumisel. Üheks eesmärgiks murde senini levinud müüte Märtin märkamatult välja kõige levinuma eksiarvamuse. Võib-olla üks müüt, et inimesed arvavad, et näiteks hommikuti peaks hambaid pesema peale sööki, tegelikult oleks ikkagi õige seda teha ja kohe ärgates enne sööki, et me peseme hammastest maha siis bakterikihi ja samas peale seda pesemist jääb hammastele selline kaitsekiht ja, ja siis siis nii-öelda siia kust ja peale hommikusööki näiteks oleneb kus siis nagu toidust, kas siis lihtsalt veega loputada või siis kasutada ka hambaniiti või. Hammaste tervise kuu raames on novembris plaanitud veel mitmeid üritusi ja eelkõige noortele suunatud ülesastumisi meedias, milles lööb kaasa tervete hammaste maskott kobras. Esimesel novembril selgus, et kultuurilehe sirp peatoimetajat ei õnnestunud valida. Teatavasti võttis senine peatoimetaja Kaarel Tarand oma kandidatuuri tagasi ja ülejäänud kolmest ei saanud keegi komisjoni piisavat toetust. Kui Kaarel Tarand lahkub ametist, jääb peatoimetaja kohuseid täitma tegevjuht Lea Larin. Tänanud arutas sihtasutuse kultuurileht nõukogu, kuidas edasi talitada. Riina Eentalu küsis seda sihtasutuse juhatuse esimehelt Toomas Väljataga Alt. Kultuurilehe nõukogu andis mulle volitused võtma esialgu sõlmida lepingu sirbi peatoimetaja kaadeega. Kes on siis tegevtoimetaja Lea Larin? Ja hetkel küll, aga põhimõtteliselt peaksin vaatama ka, juhul, kui on vajalik leidma ka võib-olla mõne teise inimesega teeks, mis puhul me peame nüüd natukene oma toimetuse tööd seal ümber korraldama, et ma ei ole praegu nagu hetkel kohe suuteline täpselt vastama, et me peame Laariniga maha istuma, sellest rääkima. Kõige tähtsam on see, et leht ilmuks ja ilmselt on meil mõistlik leida selle jaoks kõige paremad lahendused. Ja valimised peaks tulema järgmisel aastal. Tähendab uus konkurss. Kas selle jaoks peaks muutma kuidagi konkursi tingimusi, et konkurss kindlasti õnnestuda võiks? Jah, võib-olla, et ka tuleb midagi muuta, kuigi konkreetselt seda küsimust ei arutatud täna, et millistel tingimustel nüüd järgmine kord kordse valik teha ja, ja mis, mis oleksid need eeldused, mida oodatakse peatoimetaja kandidaatidele? Senine peatoimetaja Kaarel Tarand on ka rääkinud sellest, et võib-olla inimesed, kellel oleks potentsiaali juhtida lehte, ei tule kandideerima, sest et nad näevad, et selle eelarvega nad oma oma plaane ellu viia ei saa. Kas selles kontekstis arutati eelarveasjaga? No päris selles kontekstis ei arutatud eelarves, aga järgmise aasta eelarvest oli küll juttu ja on suured eeldused, et kultuurilehe eelarve tõuseb järgmisel aastal, kui palju täpselt selle kohta mul ikkagi hetkel andmeid ei ole, aga mingisugune tõus tuleb. Sellised signaalid on ministeeriumi poolt tulnud. Kas te olete nõus sellega, et eelarve võimalused võivad olla ka põhjus, miks inimesed ei ei taha siduda ennast sirbiga? No raske öelda, minul ei ole küll keegi niimoodi öelnud, väga võimalik, et on inimesi, kes tuleb siit sirbi peatoimetajaks kandideerima, kui meil oleksid suuremad majanduslikud võimalused, aga, aga see on puhas spekulatsioon. Mul ei ole selle kohta andmeid. Spordist räägib nüüd Joosep Susi. Pärnu võrkpallimeeskond alustab homme tänavust eurohooaega Euroopa tugevuselt kolmanda eurosarja Challenge, scapi raames mängitakse kodus Gentiga. Peatreeneri Urmas Tali arvates on tegemist võidetava meeskonnaga. Ma usun küll, jah, selles mõttes siin ei ole küll midagi sellist, et keegi kellestki oleks peajagu üle või ei oleks nii palju nõrgem, et siin läheb tõenäoliselt kõvaks mänguks ja ega teine mäng on neil kodus mängida, eks neil on võib-olla siuksed omad variandid, kõver, siin päevakorras, aga me läheme igal juhul homme võtnud see on nagu punkt üks. Kalev Cramo korvpallimeeskond peab täna tähtsa kohtumise kiurokkab sarjas seni kõik kolm kohtumist kaotanud Cramo kohtub võõrsil Makedoonia meeskonnaga skoobi. Aerodroom. Mäng algab kell seitse. Tartu Ülikool Rocki eilses kaotusmängus korvpalli euro Challenge karikasarjas tegi reielihase vigastusega vaevlev leedulasest mängujuht Augustas Peciukevicius jalale uuesti viga. Meeskonna füsioterapeudi Martin Vahimetsa sõnul vigastus ei süvenenud. Täna esitles Tiit Karuks oma eluloo raamatut elu nagu kümnevõistlus, mis muuseas vaatab tagasi pikale karjäärile spordiajakirjanikuna. Tiit Karuks. Kümnevõistlus kergejõustikus on olnud üks minu lemmikalasid. Ma olen kümnevõistlust jälginud pikkade aegade jooksul ja siis mul tekkis paralleel, et elu ongi tihtipeale nagu kümnevõistlus. Sa teed ühel alal isikliku rekordi, aga lähed järgmisel alal päris raskelt alt. Aga ikkagi sa üritad lõpuni võidelda, sest kümnevõistlejate hingeelu on juba selline, et nemad välja arvatud mõned üksikud hellad erandid võitlevad lõpuni. Ilmast räägib nüüd sünoptik Kertu Vait, palun. Eeloleval ööl tugevneb Baltimaade kohal kõrgrõhuhari, on pilves selgimistega ilm ning paiguti võib sadada vähest vihma. Mitmel pool tekib udu. Puhub nõrk edela lõunatuul. Õhutemperatuur on null kuni pluss kuus kraadi. Päeval mõjutab Eesti ilma Läänemerelt lähenev madalrõhulohk on pilves selgimistega ilm ning mitmel pool sajab vihma. Puhub mõõdukas lõuna ja edelatuul, õhtul tugevneb saartel puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on viis kuni kaheksa kraadi. Reedel ja laupäeval saju võimalus püsib, tuul hakkab tugevnema ning õhutemperatuur jääb päevasel ajal viie, kaheksa kraadi vahele. Selline sai kuuenda novembri Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.