Tere, hea vikerraadio kuulaja. Taas on laupäev, kell on 11 ja viis minutit ning rahvateenrite laev teha nädala sündmustest kokkuvõtteid. Ja siin laua taga on. Sulev Vedler, ajalehe Eesti Ekspress peatoimetaja kohusetäitja Mikk Salu, Postimehe uuriva toimetuse reporter ja Lauri Hussar vikerraadio. Saatejuht. Meil oli tänast saadet plaanis alustada riigikontrolli aastaaruande teemal, aga kuna tänane hommik on toonud väga traagilisi sündmusi ja uudiseid Läänemaalt, siis räägime sellest pisut sellest liiklusõnnetustega seonduvast. Sellest konkreetsest liiklusõnnetusest, millest te juba uudistest kuulsite, milles siis Haapsalu lähistel hukkus neli noort, et inimest väga palju meil lisainformatsiooni ei ole, aga aga kui nüüd natukene rääkida sellest pildist, mis vastu vaatab vähemalt nende andmete põhjal, siis võib arvata ja öelda, et tegu oli noorte riskikäitumisega arvestades hommikust kellaaega, juhtide ja kaassõitjate vanust või juhi ja kaassõitja vanust ja ja nii edasi, et mõneti ikka kas igal aastal või üle aasta oleme olnud just silmitsi selliste sõnumitega, nagu me nüüd Haapsalu lähistel saime. Tere, mina olen Sulev, läksin kaastunnet omastele avaldada aga selliseid uudiseid? Jah, paraku nüüd juhtub igal aastal. Me ei tea täpselt, kus seal oli libe, missugune oli nähtavus. Kas need inimesed, kes seal autos olid, eriti juht, kas ta oli väsinud kas ta ei pannud mõnda asja tähele? Olid äkki napsu võtnud? Ma sõidan päris palju Eestit pidi ringi ja ja millegipärast alati, kui ma möödun näiteks Aravetest, siis tuleb mulle meelde kolm noort meest, kes ennast ühes kohas surnuks sõitsid, põrutasid lihtsalt ühelt teelt välja kivihunnikusse. Pala kandis käies tuleb meelde alati koolilapsed, kes said bussis surma. Koolibuss põrkas kokku metsaveoautoga Ülenurme kandis meenub mul alati üks laps, kes suurtes bussipeatuses bussi aga libedaga pöördes sinna, eks veoauto lihtsalt risti teele ja pühkis minema ka selle bussipeatused. Millegipärast on niimoodi, et mõned õnnetused jäävad alati meelde ja, ja nad tulevad uuesti uuesti mööduda. Jah, siin pisut veel rääkides sellest pildist, mis meil liikluses vastu vaatab, siis siis me mäletame ju aasta algust, kus meil oli väga vähe hukkunutega liiklusõnnetusi ja ja kui nüüd vaadata ka näiteks üheksa, kuus statistika, et siis Eestis on üheksa kuuga hukkunud liiklusõnnetustes 49 inimest, mis on kolmandiku võrra vähem, siis kui aasta tagasi need kindlasti see liiklusõnnetus. Seda statistikat muudab aga, aga, aga ka 49 liiklusele 109 kuuga on 49 liiga palju. Ja, ja noh, kindlasti on on mõneti ka küsimus selles, et et kui aasta algus oli väga hea ja, ja tõesti hukkunuid oli, oli väga vähe liikluses siis aasta teine pool pigem näitab seda liikluses hukkunute arv on on juba mingil määral võrreldav selle eelmise aasta teise poole numbritega ja see kindlasti rõõmu ei valmista. Mis puudutab nüüd muidugi liiklusjärelevalvet ja, ja seda, milline on olnud näiteks politsei tegevus siis ma hiljaaegu olen sõitnud mitu korda Haapsalu maanteel ja, ja iga kord on seal olnud ka kohal politseid, patrull, mis on siis edasi-tagasi sõitnud ja ma olen ka tuttavatelt kuulnud, et Haapsalu, Tallinn maantee on üks, üks kõige enam politsei poolt jälgitud politseipatrulli poolt kontrollitud trassi Eestis, et tõenäoliselt seda politsei kontrolli enam väga palju suuremaks Eesti teedel ei ole võimalik teha, küsimus on selles, kas seda saab mingites kohtades efektiivsemaks teha? Jah, see on arutlemise kohta, aga tõenäoliselt selliste noorte riskikäitumist seda ka politsei väga tihedama ja palju tihedama kontrolli ka ära ei suudeta hoida. Nojah, aga kui sa vaatad seda laia pilti, siis olukord on ikkagi väga palju parem kui mõned aastad tagasi kus oli eesmärgiks saada 100 hukkunut aastas. Et selles mõttes on elu edasi läinud Eestis muidugi me võime öelda ka, et võib-olla osad kihutajad on kolinal näiteks välismaal elava noored mehed on need, kes kusagil nüüd õnnest õnnetusi põhjustavad, aga, aga ühtlasi on ka need inimesed, kes kes riskivad, mitte ainult tee peal, vaid ka töökohta otsides lähevad paremaid paremat elu otsima kuskilt maalt. No see pikk trend on ikkagi tõesti olnud positiivne, et vaatame mõned või, või kasvõi 10 või 15 aastat tagasi, kui autosid oli tegelikult palju vähem. On nende liiklussurmade arv noh, enam-vähem kogu aeg allapoole tulnud, et et, et mina ei julge ka selle tänahommikuse uudise pealt mingisuguseid üldistusi, võib mingisugust moraalilugemist teha, et. Noh, sõiduauto keeras veoautole ette Ja ongi kogu lugu, eks ole. Seal ei ole küsimus selles, kui palju seal politseinikke on tee peal või mitte. See on lihtsalt üks õnnetu juhus töölest. Traagiline juhus ja kindlasti me kuulame sellest veel lähemalt, mis seal täpselt siis täna hommikul kell seitse juhtus, aga, aga hakkame nüüd teistel teemadel rääkima ja meil on täna plaanis rääkida olümpiakuldmedalitest on plaanis rääkida ka pensionifondidest, aga sellel nädalal on kindlasti keskseks teemaks olnud, eks. Eks, valge-punase kaanega raamat. Mis peaks andma siis ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest eelmisel käesoleval aastal. See on riigikontrolli aruanne riigikogule ja siin on väikeses kirjas lisatud juurde, et seal riigikontrolöri kokkuvõte Eesti riigi arengu ja majanduse probleemidest ja võib-olla see, see väikeses kirjas tekst on, on kõige täpsem selle 64 65 leheküljelise brošüüri iseloomustamiseks ehk siis see on väga hea lugemine, ta ei ole, ta ei ole väga keeruline lugemine, samal ajal ta on, on mõistetav lugemine, ta toob välja nii Eesti ees seisvad väljakutsed, Eesti probleemid ka need kohad, kus Eestil on hästi läinud ja selles mõttes on, on tegu ühe väga hea ülevaatliku dokumendiga. Ja ei, ma eile rääkisin Alar Karisega, et aga rõhutas seda, et see on ainuke dokument, mis riigikontrollist aasta jooksul tuleb ja mille puhul on noh, nii-öelda vabad käed antud, et kus, mis on tõesti selles mõttes ikka riigikontrolöri enda nägu? Ja see on Alar Karise nagu esimene selline sellesisuline, eelmised olid Mihkel Oviiri nagu ja, ja seal me mäletame, et kaks aastat vist olid sellised, kus olid ka Postimehe karikatuurid olid Postimehe loal sellesse lisatud, nüüd enam mitte. Ega seal muidugi meeskonnad löövad, Karis ütles mulle samuti, et noh, näiteks eessõna on kõige rohkem nagu tema enda kirjutatud, et ülejäänud kuigi noh, terve riigikontrolli, riigikontrollide S meeskond ei ole muutunud. Meeskond ei ole tõesti muutunud väga palju. Mina ütleks, et see on üks väga sümpaatne lugemine, sellepärast et ta, ta, ta on, ta on üks terviklik, väga konkreetne tekst mingisuguseid pildist, kus me, kus me täna Eestis olema selliseid tekste meil väga palju ei ole, sellises sellises kontsentratsiooniastmes ja, ja sellise üldistusastmega, et selles mõttes on, see on see väga hea tekst kui inimene selle läbi loeb, ta oskab olla tähelepanelikum tõenäoliselt poliitiliste protsesside küsimustes, aga ta oskab natukene seda laiemat pilti näha, kus me, kus me täna asetsema, et selles mõttes on see kindlasti väga, väga hea tekst, aga, aga ma teeks teile väikse küsimuse või ettepaneku, et, et kas me räägime kõigepealt selle riigikontrolli aastaaruande valguses heast või halvast. Vot ma teeks ettepanekut, räägiks heast. Et, et, et see ei ole ju ainult halvastate, et riigikontroll ei ole ju ainult ainult malakas, vaid et ta suudab ka protsesse ja seda, mis toimub pisut teistmoodi, hinnata, et et me teises pooles räägime ka ka riigikontrolli kriitikast, aga kui ma vaatan, et millest siin kirjutatakse, siis riigikontroll ütleb, et riigi rahandus on korras. Ja ütleb riigikontroll ka seda, et Euroopast vaadates on Eesti hästi kriisiga toime tulnud, ehk siis seal on üks väga huvitav tabel, ka, mis on välja toonud viimase kahe aasta majanduskasvu ja näiteks eelmisel aastal oli Eesti majanduskasv Euroopa riikides Läti järel teisel kohal ja üle-eelmisel aastal oli Eesti majanduskasv Euroopa riikide seas esimesel kohal. Et need on kindlasti sellised numbrid, mida, mida tasub esile tõsta. Samamoodi on on toodud välja, et näiteks eksport võrreldes 2008. aastaga on kolmandiku võrra kasvanud. Et kui selliseid selliseid numbreid välja tuua, siis kindlasti võib öelda, et Eesti riik, keda riigikontroll kontrollib, on on majandatud, nõnda et, et, et siin siin vähemalt nii-öelda selles paberil ja riigi riigi laias struktuuris ja toimimisest suuri probleeme ei ole. Samamoodi on välja toodud, et riigi tulud on aasta-aastalt kasvanud ja eelarvepuudujääk on Euroopa liidu väiksemaid. Jah, kui ma ei eksi, siis Swedbank on kohe mitu aastat uurinud näiteks eksporti inimese kohta ja selles arvestuses on Eesti väga heal kohal seal peaaegu et Soomega samas taktis liikumas. Lihtsalt meil on inimesi tunduvalt vähem. On olemas üks, teine muuseas väljaanne, mida riik samuti välja annab, aga mida riigikontroll vaid rahandusministeerium seal siis ka e-raamatuna kättesaadav riigi majandusaasta koondaruanne. See on muuseas tunduvalt selline helge lugemine. Ka esimene lause seal ütleb Eesti jaoks osutus 2012. aasta mitmes mõttes edukaks. Et riigikontrolli oma ju noh, nagu nagu see Laurisin isegi ütlesid. See alapealkiri probleemidest, ta ei ole niivõrd rõõmudesse, ta räägib meile, et mis meil viga on see koondaruanne ja ütleb ka seda, mis mis nagu rohkem plussis. Tõsi küll, see koondaruanne ma olen, olen sellest ka varem ühe loo kirjutanud, kohati siukene naljakas lugemine, et seal sageli tuuakse välja mingeid näitajaid, mida, mida siis riik on järsku või riigiasutusele endale eesmärgiks seadnud nendest näitajatest selle enamus inimesi kunagi mitte midagi kuulnud ja siis selle ületamine või sealt mahajäämine tundub kuidagi selline arusaamatu. Et ta ei ole sugugi nii selgelt ja lihtsas keeles, ehitajad on nagu riigikontrolli alla. Riigikontrolli aruande pluss on see, et seda võib lugeda kooli õpilane saab aru, mis seal, mis seal riigis häda, see on tema hea siin kõige parem külg, et on väga selgelt lihtsas keeles kirja pandud. Siis ma tooksin ühe, ühe ühe nüansi veel välja, enne kui me hakkame rääkima, siis nendest probleemidest nimelt on välja toodud, et riigil on reserve ja üle miljardi üle 1,3 miljardi on riigil reserve ja, ja sellest ligi 500 miljonit eurot moodustab töötukassa reserv. Muuseas, mis on omamoodi huvitav, et selle üle me võime, võime ka arutleda, sellepärast selleni seal jõudis avalikkuse ette uudis, et et töötukassa maksemäära vähemalt rahandusminister langetada ei, ei, ei soovita, ei taha. Ja samal ajal meil on töötukassas juba 500 miljonit eurot reserv, et kas seda on vähe või palju ja kas kas võiks selle võrra ka maksukoormust vähendada, no me võime saate teises pooles arutleda. Aga kui Öeldakse, et riigil on minemas hästi, siis samas ütleb ka riigikontrolli raport, et Eesti inimesel ei ole nii hästi läinud. Ja öeldakse, et hinnad on Euroopale järele jõudnud, aga ostujõud ei ole Euroopale järele jõuda. Ja see on üks koht, kus ma tahaksin selle riigikontrolli raportiga vaielda ei ole hea. Esiteks see riigi ja inimese vastandamine on minu jaoks kummaline. Siin võrreldakse natuke võrreldamatuid asju et eelarve tasakaalu ja inimeste ostujõudu. Ma natuke muidugi lihtsustada enam-vähem umbes selline, umbes selline see võrdlus on ja mitte mitte seda ma ei ütle, ei taha öelda, et kumbki neist asjadest eraldi võttes oleks vale, mida seal riigikontroll ütleb, aga ma ei näe nagu mingit põhjust, miks neid asju peaks kuidagi vastandama või kõrvutama. Mina ütleks küll nii, et, et Eesti riigil ja eesti inimesel läheb laias laastus enam-vähem ikka ühes rütmis liiguvad, et et, et kui läheb halvasti, ühele panustasid teisele ja vastupidi, et. Ma natukene oponeerin siin sinuga võttes aluseks ka sellesama aastaaruande, et siin siin tuuakse välja, et Eesti hinnatase siis on 80 protsenti Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest, eestlaste ostujõud vaid 68 protsenti, öeldakse, et meil on kasvanud eelkõige kodukulud ja hinnad on kasvanud kiiremini kui palgad. Ja samamoodi tuuakse välja, et miinimumpalk on Euroopa madalamate seas, et siis tekib ikkagi küsimus, et kui riigil läheb hästi mis on hästi majandatud Mis mõttes läheb riigil hästi, Eesti riik on Euroopa üks vaesemaid, et siin selles mõttes täiesti loogiline, siin peavadki olema nagu miinimumpalgad, ühed Euroopa madalamad. Me võime öelda, et Eesti riigi läheb väga halvasti, sest on üks Euroopa vaesemaid. Mulle meenub. Okei, Jürgen Ligi üks kirjandit, kus ta ütles, et kui me vaatame nagu pikemat pikemalt sellest ajaperspektiivi, siis palgad on tõusnud hindadest kiiremini. Ülesse oli eilses Postimehes. Tegelikult ongi nad tõusnud, natukene tõuseb hindadest kiiremini. Nii et sõltub sellest, missugust ajaperspektiivis ja vaatad seda perioodi võrdles seal kriisi eelsega Chrisi järgsega. Okei võtan siis uuesti aluseks selle riigikontrolli raport ja, ja esitan teile sellise argumendi. Siin öeldakse, et eestlasi elab suhtelises vaesuses rohkem kui eurooplasi keskmiselt. Jaa, kindlasti. Ja, ja noh, siis me võime esitada ju küsimuse, et kas meie oleme kõik teinud selleks, et et suhtelises vaesuses elavate inimeste probleeme lahendada või et või et nende hulka vähendada me oleme, oleme kõike teinud. Küsin vastu, et kas suhtelises vaesuses elavate inimeste arv on viiekümne-viieteistkümne aastaga suurenenud, kasvanud või jäänud samaks. Mis see trend on? Trend on pigem vähenemise poole, nüüd jällegi sõltub riikidest, et seda suhtelist vaesust. Nii ma ütlen küll peastaga, minu meelest näiteks Itaalias on tunduvalt rohkem kui Eestis aga ka Bulgaarias ja Rumeenias. Tavaliselt küll nad on sellistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides salasede suhtelist vaesust rohkem, sellepärast et vanades riikides seal on juba sellised väljakujunenud sotsiaalabisüsteemid. Uutes on seda ebavõrdsust tunduvalt rohkem, aga ka uute spekstrai tunduvalt kiiremini vähenema. Teil on mõningate riikide eripärad ja Bulgaaria, Rumeenia on Lätis kus kõige rohkem kannatas Selles mõttes mina ei vaidle, nagu riigikontrolli ka, et muidugi meil on miinimumpalgad väikesed ja meie inimesed on vaesemad ja ja meil on rohkem ebavõrdsust ja kõik see nii on. Ja kui palgad on ka hindadest viimasel aastal viimastel aastatel kiiremini kasvanud, siis on see tõesti erakordselt nagu vähe. Ma ütleks, et noh, midagi hõisata küll ei ole, et. Ma usun, et enamus või vähemalt suur osa inimestest nagu ei tunneta seda mingisugust heaolu kasvuga viimastel aastatel isegi statistiliselt seal on midagi natukene nagu paelad kasvanud kiiremini kui hinnad. Pigem on see stagnatsioon, ütleme. Omaette küsimus on ka tootlikkusest, mida ka riigikontrolli aruandes käsitletakse. Tootlikkus on meil Euroopa Liidu keskmisest maas, aga nüüd on järgmine küsimus, et kelle viga seal? Et kas see on nagu selle tavalise eesti töömesilase viga, et et ei tule siis nii palju lisandväärtust või on see pigem hoopis äkki häda ettevõtjas, et ta ei julge riskida ja eelistab teha alltöövõttu, mis seal lihtne mitte osta see v välja töötada mingit näiteks uut seadet hakata tegema kohaliku aifuuni. Noh, riskid sa sellega läbi kukud ja palju raha kaotad, on tunduvalt, tunduvalt suurem, kui teha mingit metalli, tükkisin näiteks töödelda seda. Ja see eesti töömesilane võib rabada tööd teha tunduvalt rohkem kui tema kolleeg mõnes arenenud riigis, aga tema palk on väiksem. Seal ta ei saagi teenida sellest rohkem raha. Minu arvates on, esiteks mina jõudsin siis üldse nagu vigast, sest lõppkokkuvõttes on viga, nagu igal pool on sellesse ettevõtja töömesilase siia riigis. Et ma vaatan, minu jaoks on see ikka orgaaniline tervik, et et ma ei näe põhjust nagu vastandada. Et meie ettevõtjad on täpselt nii head ja, või halvad või targad ja rumalad nagu meie ühiskond tervikuna ja sama kehtib tavalise töölise poliitiku kohta, et et ei ole põhjust eeldada, et mingisugune grupp või klass või sektor järsku riigist teeb mingisuguse kohutav hüpe nagu edasi mingisugusele Euroopa või ma ei tea Silicon Valley tasemele. Estonian Mafia me tahame väga, loodame, et meie sellised idufirmad, et need oleksid justkui maailmataseme, eks nad olegi mingites valdkondades, aga kui jällegi laia pilti vaadata, siis läheb. Mujal maailmas on väga palju sarnaseid, veelgi edukamaid ettevõtteid. Elas Eesti kuidagi eriline riik, tegelikult. Seda kindlasti mitte ja üsna üsna suuresti ka rahvastikuprotsessid, mis Eestis aset leiavad, leiavad aset ka mujal, aga aga jätkuvalt me oleme silmitsi olukorraga, kus inimesed lahkuvad maapiirkondadest ja riigikontrolli raport juhib sellele tähelepanu, kuidas Eestimaa tühjeneb ja, ja selle aruande lõpus, kõige viimasel leheküljel on üks pilt, mida sellel nädalal on väga palju kasutatud ja, ja see, see pilt näitab siis seda kui, kui palju ühel ruut meet ruutkilomeetril elab, elab siis Eestis inimesi ja seda siis ruutkilomeetri lõikes jaa, jaa. Ja, ja seal on kasutatud nii halli kui ka punast värvi ja punane värv või näitab siis seda ja neid ruutkilomeetreid, kus Eestis elab kuni neli inimest ja, ja teised piirkonnad on siis need, kus elab ruutkilomeetril rohkem inimesi ja selgub, et see Eesti kaart on täiesti punane, ehk siis neid piirkondi, kus Eestis ruutkilomeetril elab neli inimest, et need, need, need on valdav osa Eesti. Ma olen kuulnud ka hinnanguid, et, et lähtudes sellest kaardist, et Eestimaa on täiesti tühi No see on samasugune oleks kaart ka Soomes ja Norras ja Rootsis ja tegelikult oleks enam-vähem samasugune see kaart ka Eestis 15 20 või 25 aastat tagasi, et ega soos ja metsas ikka inimesed pole kunagi elanud, et et. Võtame laias laastus USA kaardi tuleb sama, samamoodi mõned linnastud eks ju, mis on kummalgi rannikul kuskil seal lõuna pool ka, aga suur osa mägedes kõrbetes on täiesti tühi. Lihtsalt see on niimoodi. Ja ma olen ühelt poolt teiega nõus, et Eestis on palju soid ja metsi ja kus inimesed ei ela või nad käivad seal siis ainult marju korjamas, matkamas, aga, aga samal ajal, kui me vaatame ikkagi viimase 10 aasta trende või ütleme viimase 15 aasta trende, siis inimesed on maalt lahkunud, on muidugi, et seda tuleb tunnistada, inimesed lähevad Tartusse Tallinnasse ja siit edasi Soome või kohe kuhugile mujale Euroopasse. Aga, aga inimesed on, on maalt lahkumas ja minu arvates nagu kõnekas on see, et, et näiteks võrreldes 2002. aastaga sünnib maapiirkondadesse, jätame suured keskused välja, sünnib maapiirkondades Eestis 30 protsenti vähem laps. Nojah, aga siis tekib küsimus, et miks meil seda maaelutoetust antaksegi mitte linnaelu toetust ei anta, kuhu tegelikult nagu inimesed lähevad. Et me tahame jõuga suruda inimesi siis sinna, kus nad olla ei taha, aga ei abista neid, kes lähevad sinna, kus, Ma tean, et Soomes, Rootsis on regionaalpoliitikat tehtud ka niimoodi, et inimestele makstakse toetust selle eest, et nad maanteerakulised, et neil oleks lihtsam, et et kuna nad kolivad niikuinii, et noh, teeme siis veel nagu lihtsamaks Neilana. Jah, aga kui nüüd veel tuua välja välja? Et Eestis on see kõik praegu nii dramaatiline, kuna meil toimub seal väga kiiresti, meil tuli see nõukogude aja lõpp, siis järsk üleminekuaja langus. Et et Lääne-Euroopas on tegelikult seesamasugune, linnastumine on kestnud 50 100 aastat, aga ta on palju ühtlasemalt läinud. Ja jällegi see maal elamine on ka selline kahet maal elamine, ärakolimine, sinna kolimine on kaheda. Milline ühest küljest selliseid kaugele naaberpiirkonnad, seal läheb tõesti rahvast hõredamaks, aga kui me vaatame Tallinna või Tartu ümbrust, siis nendesse lähivaldadesse on ikka päris palju inimesi kolinud. Just seal on selle arenguprobleemid kõige suuremad, sest sealsed vallad ei ole arvestanud, et tekib näiteks selline Peetri küla, mis on väikse linna mõõta. Alati ei ole arvestatud, et nii palju inimesi tahab kolida tegelikult linna lähedale maale. Seda on meil väga hästi näha näiteks koolide, lasteaedade planeerimisel, ühistranspordi planeerimisel sest kinnisvaraarendajad on liikunud oma mõtetes kiiremini kui kommunaalpoliitikud. Jah, aga kui nüüd veel natukene tuua siin seda probleemistikku lisaks, siis, siis ma esitaks teile ühe sellise filosoofilise küsimuse, et et kas me oleme piisavalt panustanud maapiirkondade arengusse, et ühelt poolt täna arendame maapiirkonda põhiliselt eurorahadega ehk siis välisabi on see, mis, mis aitab meil maa teha investeeringuid. Mistõttu me saame seal seal elu arendada, oma vahenditest me tõenäoliselt ei oleks, ei oleks midagi märkimisväärset suutnud korda saata. Tegelikult panustame ka oma vahendit. Sest et koole, koolid, eks ole, kuidagi indekseeritakse väiksemad koolid, mis saavad rohkem raha, siis saavad erinevad vallad saavad mingisugust jälle mingisugune, on ju, eks ole, mingisugune koefitsiendiga saavad ja nii edasi ja nii edasi, et toetusfondid. Tervem muidugi, tasandusfond on olemas ja nii edasi, et, et me me jagame loomulikult nendele väiksematele valdadele ja piirkondadele raha, aga samal ajal on küsimus selles, et kas see on piisav. Et kas me peaksime mõtlema sellele, et võib-olla veelgi rohkem keskuste arvelt arendada perifeeriasse. Noh, kui vaadata inimeste liikumist siis. Ei peaks üldse seda perifeeria nii palju arendama, sest inimesed olevat hääletanud jalgadega. Et kui vaadata riigi sellist tasakaalukat arengut, siis selle poliitikaga kohaselt peaks just vastupidi käituma peaks neid meelitama rohkem maale tänases Postimehes minu arust ei vabandust, see oli eilses Päevalehes oli väga tore lugu Misso vallast, kuhu inimesed on vaikselt ei keeldub välja suremast vaheliselt kolima hakanud. Et see sõltub poliitikast, mida me teha tahame. Küsimus tegelikult regionaalministrile suuresti. Missugune on tema tema poliitika, tema idee oleks, et teeme meil selliseid tõmbekeskusi. No ma olen regionaalministriga rääkinud, et tal on üsna selline selge vaade, need on isegi mitte tõmbekeskus, vaid maakonnakeskused, mis peaksid olema tugipunktid ja ütleb, et maal on ta niimoodi öelnud, et maal on hea elada siis, kui linn on lähedal. Ja milles on täiesti nagu minu arust point on nagu olemas. Nüüd see asi, mida siin riigikontrolli aruandes mõistlikult küsitakse, on see, et missugused peaksid olema üldse kohaliku omavalitsuse, mis peaksid olema riigi ülesanded, et mingi ülesanded natuke segased, et kohalikel omavalitsustel on nagu päris palju asju kaela määritud raha selleks ei ole. Võib-olla seda peaks hoopis riik tegema. Teine teine küsimused peaks üle vaatama, mida riik ja kohalik omavalitsus üldse pakkuma peaks. Võib-olla peaksid inimesed ise midagi enda õlule võtma, võib-olla kõige jaoks ei olegi mehel raha? Meil ei olegi inimesi, pealehakkamist, et need ülesanded tuleks üle vaadata ja see on väga mõistlik küsimus. Kui me siin kuulsin teie hinnangut, et regionaalminister võiks ühe või teise asjaga tegeleda, siis hinnates, mida regionaalminister üleüldse teha saab, et siis ma oleks ülimalt skeptiline, et tõenäoliselt peale piiride joonistamise regionaalminister eriti midagi teha ei saagi. Aga, aga minu hinnangul on see hoopiski küsimus peaministrile, sellepärast et maapiirkondade areng. Ja kui ma nüüd hindan seda riigikontrolli aastaaruannet, siis ma ütlen, et et Eesti järgmiste aastate ja järgmiste aastakümnete arengu põhiküsimuseks kujuneb see, kuidas me suudame, suudame maapiirkonda arendada, mida me, mida me seal ette võtame, kas me suudame läbi viia kohaliku omavalitsuse reformi, kas me suudame, suudame see, millest Sulev siin rääkis, et maainimesel tekiks see, see nii-öelda kiire võimalus tõmbekeskuses oma asjad korda ajada ja ühel hetkel maale tagasi minna, et kas tekib selline võimalus, kas ta saab selle koha peal koolihariduse ja nii edasi, et kogu see kogu see lai pilt on ju tegelikult selle, selle tuleviku küsimus ja selle üks väga selge osa. On ka kohaliku omavalitsuse reform. Kas kas meil on piisavalt valmisolekut ja soovi seda kohaliku omavalitsuse reformi läbi viia, sest kui ma meenutan, mida peaminister tere sellel nädalal rääkis ka kohalike omavalitsuste liitumise küsimusest riigikogu ees, siis ta rõhutas seal küll ju väga selgelt seda mõtet, millest on kogu aeg rääkinud, et et tema hinnangul on kohaliku omavalitsuses riigivõimu tasakaalustaja kohaliku omavalitsus peab saama ennast ise ratta ja sellest printsiibist lähtuvalt mitte mingisugust kohaliku omavalitsuse sundliitmist tulevikus aset leida ei saa, vähemalt niikaua, kui, kui tema peamist No ma esiteks ütleks regionaalministri kaitseks, et päris nii see nüüd ka ei ole, et ainult piire joonistab ja vähemalt nii palju, kui mina tema tööd tean, siis see põhimõtteliselt muust ei koosnegi, kui ainult mööda Eestit ringisõitmisest ja kohtumistest erinevate kohalike omavalitsuse poliitikutega plussis. Riigikogu poliitik. Ja, ja eks selline suhtlemine, veenmine, info vahetamine, see ongi ju poliitikale. Et ega ei ole mingi nõukogude parteisekretär nagu joonistas kaadi kirjutas alla ja siis niimoodi nagu elu käis. Ja aga regionaalminister ei saa midagi väga palju otsustada, et ta saab ühel hetkel mingi otsuste paketti kokku panna ja saate selle kooskõlastusringile. Aga kooskõlastusringilt tuleb see tagasi tõenäoliselt punaseks joonituna ja siis, kas, kas see on kooskõlastatud või ei ole? Noh, nii ja naa, et iga määrime laias laastus pikkamisi liikunud sinnapoole, et meil on valdasid jäänud vähemaks ja nad on liitunud ja. Teisalt jällegi, meil on selline kodanikuühiskond rohkem tärkamas ja tõepoolest, kui kohalikud inimesed ütlevad, et nemad ei taha naabervallaga kokku minna siis miks meil ei võiks olla sellist enesemääramisõigust? Minu kogemuse järgi muidugi, need ei ole isegi kohalikud inimesed, vaid vaid pigem sellised kohalikud volikogu ja valla juhivad muuseas Anneli hammas, kolleeg käis Viljandimaal, kus mitu valda ühise Ühinesid ja rääkisin kohalike inimestega, neil küll midagi selle vastu ei olnud, et mitte, et nad midagi näppolex, sisend ei ela, rõõmsad oleks, on, aga ütlesin, et elame-näeme ja huvitav saab olema, eks näeb. Viljandi on muidugi väga huvitav näide, sellepärast et seal on tekkinud kaks kõrvuti kaks väga tugevat omavalitsust, üks on Viljandi linn vist pisut alla 20000 elaniku ja siis ligi 8000 elanikuga rõngasvald, mis, mis piirab siis Viljandit, et seetõttu on seal see olukord on päris hull ja ma ma eeldan, et need kaks omavalitsust hakkavad väga tihedalt koostööd tegema, aga aga mis puudutab veel demokraatia probleeme kohalikes omavalitsustes, siis see raport toob ka välja. Aruanne toob välja ühe väga huvitava nüansi. Nimelt selle, et meil on tõsine demokraatia probleem meie kohalikes omavalitsustes nimelt üks kolmandik volikogu ja vallavalitsuse liikmetest on on mingi firma osanik, omanik või juht ja, ja tegu on tegu on siis ka tihti sellise olukorraga, kus see, kus see firma võib osutada teenust ka ka vallale. Ehk siis Need on kohalikud aktiivsed ja, ja nüüd on, nüüd ongi küsimus, et kas, kas me peaksime seda kuidagi kritiseerima või mitte, et tegu on kohalike aktiivsete inimestega, tõenäoliselt tõenäoliselt seal vallas, võib-olla väikevallas võibki olla kümmekond ettevõtjat ja, ja kui seal on, ütleme, nende ettevõtjate firmad, kes osutavad teenust, siis siis kedagi teist võtta ei ole. Ja aga kui need vallad liituksid, siis oleks natuke rohkem, siis oleks inimestele midagi valikut, sest demokraatia probleem on laiem. Jah, ühelt poolt saan ma aru, et valdade liitmine meil niimoodi ülalt alla, et, et see on ebademokraatlik. Aga kui me natuke vaatame seda poliitika tegemist nendes valdades? Minu arvates oli meil umbes 140. vallas oli. Nii-öelda võitlev koalitsioon sai absoluutse enamuse, eks ole, mis seal riigis pole mitte kunagi juhtunud. Meil on olemas vallavanemaid, kes istuvad juba nõukogude ajast, eks ole. Et. Et midagi ei ole teha, see see väiksese suurus lõpuks tähendab ka seda, et kas neil kohalikel inimestel on üldse mingit valikut, et kas seal on mingit konkurentsi erinevate mõtete, inimeste, poliitikate, nendevaheline väga paljudes kohtades ei ole. Tuleks tagasi siin natukene varem räägitud, räägite teie, siin on üks alapealkiri, selles aruandes omavalitsuste vabatahtlik ühinemine probleeme ei lahenda. Paned terve pundi nõrku valdu kokku? Ei saa tugevaks. Et ikkagi selleks, et saada tugevamaks, tuleb üle vaadata ka selle, see, missugused on kohaliku omavalitsuse ülesanded, mida ta teha jõuab. Jah, meenutama siin räägitaksegi riigireformi vajalikkusest, et natukene laiemalt võtta kogu see haldusaparaat ette ja vaadata, et kes mida teeb ja millised ülesanded kellelgi kusagil on, et sellest me siin saates rääkida ei jõua, aga aga kui nüüd veel seda teemade ringi, mida riigikontroll lahkab pisut välja tuua, siis ühe väga huvitav ettepanek on, on samuti riigikontroll teinud, nimelt ta leiab, et põlevkiviga seonduvalt võiks senisest kõrgemalt maksustada ja nimelt praegu siis maksustatakse peaasjalikult põlevkivikaevandajate igasugused keskkonnatasud, kõikvõimalikud muud muud maksud, on on põlevkivi kaevandaja peal, ehk siis seda sektorit maksustatakse kõige rohkem, aga samal ajal suhteliselt tagasihoidlikult on maksustatud kõige kasumlikum, et viimasel ajal tekkinud valdkonda põlevkivitööstuse juures ja see on põlevkiviõli. Et kui vaadata siin, kes on kõige suuremad põlevkiviõlitootjad, siis need on Eesti energia ja ja ka Viru Keemia Grupp ja Eesti kõige puhul tuleb muidugi märkida, et märkimisväärse osa sellest rahast mida siis põlevkiviõli tootmisest Eesti Energia saab, see võetakse riigituluna välja ja, ja kui vaadata, palju Eesti energia on, on teeninud kasumit, siis, siis vist juba üle poole sellest on, on jõuliselt on juba põlevkiviõlist tulev kasum ja siis elektri tootmine, pigem on selline, selline vähem kasumlik ala. Tegelikult see idee ei ole sugugi uus. Mulle meenub Harri Mikk, kes seal Eesti Energia juhatuse liige aastaid rääkis, vist juba aastatel 2005 2006, et ka Eesti võiks liikuda sinnapoole. Et hakkab sellist põlevkivina ütleme, riigi maksu rajaltit kehtestada. Seda pakkus välja siis ettevõte, kes oleks ise maksustatav. Et see idee ei ole sugugi uus. Siin lihtsalt on analüüsitud seda, et mis see võiks kaasa tuua ja on kirja pandud ka see, et rahandusministeerium tegi ka sellise analüüsi, aga valitsus lükkas selle millegipärast tagasi. Juhan Parts ka rääkis sellest samast asjast kolm-neli aastat tagasi. Et selles mõttes see on täiesti uus asi. Nii, aga ma kuulsin keskkonnaminister Keit Pentust rääkima sellest ühest vikerraadio saates ja ta ütles, et et tema sellist põlevkiviõlile lisama maksu kehtestamist ei poolda. Ja, ja seda põhjusel, et ettevõtjatele ettevõtjad on, on käitunud viisil, et nad on, nad on püüdnud sellest põlevkivist tõesti selle viimase välja pigistada, et nii palju, kui sealt tuleb ja, ja nad on, nad on püüdnud seda seda niivõrd efektiivseks ajada ja me teame, et siin on järjest energiatulnud välja uute tehnoloogiatega sellest, et sellega, et siis põlevkiviõlist rohkem rohkem või põlevkivist seda rohkem õli ja, ja, ja, ja sellist kasulikku materjali välja võtta, siis siis ütleb Keit Pentus, et, et, et ta ei toeta seda sellepärast et kui ettevõtjad on kivist viimase välja võtnud, arendanud oma tehnoloogiat, siis ühel hetkel pannakse sellele maks peale ja see justkui nagu peaks ettevõtjate motivatsiooni vähendama, et kuidas te koristades seda argumenti hindate? Noh, kui see maksustatav ettevõte Eesti energia ise sellise idee välja pakkus, mitte minister siis jäänud Keit Pentusel minister, et siis tundub see lihtsalt kummaline olevat. Mis puudutab seda uut tehnoloogiat, siis juba aasta aega on valmis valmis üks täiesti uhiuus põlevkiviõlitehas, hind on tal kõvasti üle 200 miljoni euro ja ta ei tooda mitte midagi. Tema käivitamine on võtnud nüüd aasta aega. Et päris niisugune olukord mõnes erafirmas oleks selle aja peale tehtud väga kardinaalseid muudatusi. Sellise ettevõtte juhtkonnas Ja riigiettevõtete juhtimisest kirjutab riigikontrolör ka ja ja üsna teravas toonis. No riigiettevõtete juhtimisega ongi sellised Segased lood ega erafirmades sageli ei ole, palju paremad, aga aga riik tõesti on, käitub natukene uisapäisa, et kui me vaatame, kui paljud on riigiettevõtetel on olemas mingi kindel strateegia ja siis aga jälgi ja nõukogu jälgib, kas seda strateegiat täidetakse, siis noh, selgub, et näiteks Eesti Energia puhul, mis on kõige suurem riigiettevõtte, puudub paika. On see tõesti algab sellest vundamendist, et minu arvates ei ole riik küsinud, et kas meil on seda teist või kolmandat ettevõtet vaja nagu on, et mis on selle ettevõtte nagu ülesanne, kas kasumit toota või hoopis mingisugust pool sotsiaalset funktsiooni täita, näiteks. Et kõik need põhiküsimused on selgelt vastamata. Kas tuleb Eesti Energial vaja seal kuskil Jordaanias ja USA-s nii kõvasti möllata, et mingil hetkel on olnud ideid, et müüme seal üht üht-teist maha ja müügiteed on viimasel ajal takerdunud sellepärast et noh, nii nagu need ettevõtted rapsides tekkinud, ongi need müügi müügimõtted olnud sellised korralikult läbi mõtlemata. Iseenesest on seal muidugi ma arvan, et seal mingi loogika ja ratsionaalsuse, et kui sa oled siin aastakümneid selles põlevkiviäris sees, on sulle mingeid teadmisi, et siis miks mitte laieneda. Aga, aga just see seda teed nagu riigifirma ja ta võtab neid nagu riske tegelikult ikkagi nagu riigile, et noh, kui kõike seda teeks, erafirma vaataksid hoopis teise pilguga, eks ole. Seda küll, aga Estonian Air on tunduvalt hullem näide, ütleme siis, Eesti Energia, Eesti Energial on läinud siiski päris hästi ja et kui seal oleksid mingid meeletud läbikukkumised, siis õnnetu õlitehas jah seisab, aga võib-olla see Ameerika projekti käivitaja sellisena sellise hooga nagu alguses arvati, aga seal ei ole, mingit sellist katastroofi ei ole toimunud. Estonian Air oli ikka selline tunduvalt hullem raha põletav, sellele suudeti küll käsi ette panna, aga võib-olla oleks võinud ka natukene varem. Et algatasime etenduseks, soomlane, kes oli teinud ühe strateegia lätlastele, mis seal ei töötanud, nüüd kopeeris seda Eestis juhtus täpselt sama asi, et hakkaks kord on võimalik ühe reha otsa astuda. Jah, siin ma tooksin ainult veel ühe, ühe nüansi välja sellest aastaaruandest siin öeldakse, et et seadusega fikseeritud kulude osakaal riigieelarves tõuseb üha ja kui see täna on veel 74 protsenti, et siis see aastal 2017 võib-olla on juba 77 protsenti riigieelarve mahust, ehk siis need on seadusega paika pandud pandud kulud ja tõenäoliselt siis see, mille üle saabki üleüldse otsustada, et kuhu me raha suunama ja kuidas me suuname, et seda jääb järjest vähemaks, et et seda siis kolme kolme aasta pärast on ainult 23 protsenti riigieelarve mahust. Jällegi näitab, et valitsuse käed on teataval määral seotud. Et ega seda väga palju otsustusõigust seal ei ela. See on see üks vastaseks. Kui mingisuguseid maksa ümber jagada, natukene tekitada kuhugi tulubaasi, võib-olla teha, tekitada kellelegi soodustusi, natukene midagi ümber jagada, aga, aga, aga sellist suurt pilti see, seda seda muuta ei ole lihtsalt võimalik, sellepärast et need on seadustega. Aga see on muidugi kõikides riikides niimoodi, et selles mõttes jälle Eesti ei ole. Ja me ei ole ainult, küsimus on lihtsalt see, et miks see kasvab ja kasvab seda sellepärast, et pensionisaajate hulk kasvab ja nii edasi ja nii edasi, et siin on siin on väga selgelt kuru kuluartikleid, mille lõikes need need kulud suurenevad ja, ja sellepärast ka Me oleme, me oleme ikkagi selgelt sellise hoolekande ja sotsiaalriigiteel. Aga samas on ka pere eelarve, noh et sul on, kui sa oled laenu võtnud laenu kulusele, kommunaalkulud Sa tead toidukulu ja kui sul on lapsed ja need lapsed kasvavad, nende peale kulud kasvavad. Põhimõtteliselt ei ole seal nagu laias laastus mingit vahet. Nonii nüüd me oleme enam-vähem selle teemade ringi, millest riigikontroll on rääkinud, me oleme selle läbi käinud ja siin ühest teisest rääkinud. Ma ei tea, ma küsiks siia lõppu, et kas, kas see reaktsioon, mida me siin nägime nädala alguses ja keskel rahandusministri ja peaministri poolt, et kas see oli kuidagi adekvaatne. See oli minu jaoks üks kõige kummalisem. Täpsemaid asja, sest mina selle riigikontrolli aruande läbi lugesin. Ega tegelikult ju siin mingisugust suurt uudist ei ole. Kõike seda infot ja teadmisi on, on kogu aeg tulnud ja ja minu arvates ei olnud isegi selle selle aruande selline noh, alatoon oli tegelikult ikkagi sihuke säästlikese aktiivsus ja raha mõistlik kasutamine ja pigem ütleks just sellise parempoolse fiskaalkonservatiivse Vaate poolt kantud siseneva Ansipi Ligi võtsid. Noh, ma ei tea nagu mingi kommunikatsioonihäire, et sealt oleks võinud seda aruannet hoopis kuidagi teistmoodi öelda, et näiteks oleks võinud öelda, et näed, riigikontroll ütleb, et maksu tõstmiseks ruumi ei ole, mida ta ütlebki, eks ole, seal ühes kohas. Aga pigem mulle tundub, et see ei olnudki niivõrd palju seotud selle raportiga, kuivõrd see võis olla mingisugune frustratsioon ikkagi selle valimiskaotuse pärast, ehk siis see, et valimistel ei läinud reformierakonnal hästi ja, ja tunne, et justkui nende suhtes on ülekohtuselt käitutud, et see väljendab nüüd ka siis kriitikana. Riigikontroll. Nagu nagu närvid oleksid pingul liiga, et kui keegi midagigi ütleb kriitilist või midagi sellist, millega millega mina nõus ei ole, et Coheni järsult reageerima, et selge, et siin on asju, mille siin aruandes on asju, mille üle võib vaielda kas see on nii või ei ole nii, aga. See on ühe asutuse arvamust tegelikult isegi. Peaminister riigikontrolöri arvamus, mida tema asetus toetab. Jah, et kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi, et siin oleks võinud vabalt teha ka riigikontrolli endale liitlaseks. Praegu oleks nagu vastupidi, et toimus valitsuse, mõnede ministrite ja riigikontrolli vastandumine et oleks saanud ka nutikamalt ära kasutada. Ma ühe ühe teise väljaütlemisega seoses tooksin veel välja välja ühe tsitaadi, et mis mu meelest vääriks ka Eesti ühiskonnas siiski tähelepanu, et siin Ansipi ja Ligi tsitaatidest on juba päris palju räägitud, aga ma ütlen, et Nendest kahest mehest ei jää sammugi maha. Riigikogu liige Viktor Vassiljev, kes eile õhtul aktuaalses kaameras ütles kommentaariks. Vaba Tallinna kodanik kokku nõudmisele, et linnaosades, kus nad üle viie protsendi said hääli, et võiksite nende inimesed osaleda halduskogude töödes. Ja halduskogude töös, ütles Viktor Vassiljev nõnda. Demokraatia tähendabki ju enamuse võimu vähemuse üle ja kui vähemusele see ei meeldi, siis pingutad, aga las see, las see valimisliit saab järgmistel valimistel rohkem hääli, tulge võimule. Kehtestage oma reeglid, aga ma eile, et kui teie tulete võimule, ega siis teiega ei taha, et need, kes jäid alla künnise, tolkneksid teil jalus. Kui, kui riigikogu liikmel on demokraatiast nii primitiivne arusaam, siis on see minu arvates väga piinlik. Ei taha kommenteerida? Ma ei tea, mida Vassiljevi tika kommenteerin. Ei jäta nüüd, ta on riigikogu liige, ta on rahva poolt valitud inimene kes teostab Eesti vabariigis seadusandliku võimu. Jah, ma just eila sain teada, et meil oli kunagi riigikogu liige, kes kogu oma maid nelja-aastase perioodi jooksul ainult ühe korra tõusis sinna istungisaali kõnepulti ja see teema, mida tõstatas, oli see, et riigikogu alla fuajees on selle saapasaapa viitsimist masinaviks osas või see või masinaid tööta. Kuigi muidugi selles mõttes oli Vassiljevil õigusega keegi ei keelanud Tallinna vabal kodanikul valimisi võita. Nii. Räägime pisut medalitest, räägime kuldmedalitest ja sellest, millest vähemalt nädala esimesel poolel oli väga palju juttu ja vahepeal tundus, et muud teemat enam ei olegi. Ja et käimas on lausa olümpiamängud, et isegi Eesti ajakirjandus oli sõitnud kohale Londonis, kus siis toimus oksjon, millel müüdi maha olümpiavõitja Erika Salumäe, kuldmedalid ja karikad ka Barcelona olümpiamängude võiduratas ja ja, ja tuleb öelda, et, et noh, siin nii-öelda tõsisemalt öeldes tuleb öelda, et Eesti on saanud vähemalt ühe kuldmedali tagasi, aga tõenäoliselt oleme saanud ka kaks kuldmedalit tagasi. Mida, mida loodetavasti me üsna pea näeme ka Eesti spordimuuseumis, aga samas on on visatud nalja ka selle üle, et Eestis on nüüd kahekordseid, olümpia medaliomanikke või olümpiakulla omanik. Rohkem sellepärast, et Neinar Seli kollektsiooni kuulub juba ka Johannes Kotkase Ma tegelikult ei saanudki aru, kas Seli ostis selle nagu oma raha eest või selle Salumäe Nii tundub see nüüd oligi tema oma või siis tema ja tema kompanjoni raha, kera, raha. Et ta ei ostnud seda mitte näiteks olümpiakomiteele, vaid vaid pigem mingisuguse mingisugusele seltskonnale, siis. Mina sain küll sellest niimoodi ära. Muidu oleks olümpiakomitee mitte Neinar Seli. Ei okei, võib-olla ma ei tea, jah, sa, see on, mõneti on see huvitav, et kui, kui elavat vastukaja see tekitas, et ühelt poolt on, on, on loomulikult, et loomulikult tähelepanu väärne see, et kui kahekordne olümpiavõitja müüb oma kullad ja, ja need, need seostuvad meil rahvuslik kui eneseteadvuse ja mingisuguse, sellise, sellise sügavama, rahvusliku tunde, aga meil on, meil on, meil on meeles pildid 1988.-st aastast ja 92.-st aastast, mis sest, et hip valesti vardasse läks aga ikkagi. Et, et, et need emotsionaalsed hetked kindlasti maksavad siinmail väga palju ja, ja seetõttu on ka tõenäoliselt arusaadav, et miks oksjonil suudeti koguda rohkem raha, aga mina vaataks seda kogu seda kogu seda kogu seda pilti pisut teisest aspektist ja mul on ülimalt hea meel, et Erika Salumäe sai selle oksjoni tulemusena rohkem raha, kui ta oli esialgu planeerinud. Tal oli kindlasti täiesti selge põhjus oma kuldmedaleid müüa. Ja, ja seetõttu on äärmiselt kummaline, et ta on tekkinud diskussioon selle üle, et järsku, kui riik juba maksab võidupreemiat olümpiavõitjale, siis ta võiks ka tulevikus ühel hetkel need need kuldmedalid endale võtta, et, et ma, ma nagu sellistes seisukohavõttudest ei saa üleüldse aru, et sellel kuldmedalil füüsiliselt ja olümpiaVõidul ei ole ju tegelikult selles mõttes riigi mõttes seost, et riik ei premeeri inimest lihtsalt nii-öelda mingisuguse mingisuguse medali eest, et et justkui siis ta ostaks selle preemiaga, mis ta pärast olümpiavõitjale maksab, maksab, ostab selle medali välja, et see ei ole ju kogu selle asja. Ei noh, medalid, diplomid, karikad muidugi kuuluvat sportlasele Sportland nendega, mida ise tahab, et. Ma tean, et ma kõlan muidugi jubeda ketserina ja esmaspäeval Peep Pahv mind maha lüüa, aga tunnistan ausalt, et minu jaoks on tegelikult täiesti ükstaspuha, kus need medalid asuvad, kas nad asuvad spordimuuseumis või kusagil, Neinar Seli kohvris mõne saksa kollektsionääri seifis, et. Ma mäletan Barcelona olümpiamänge, neid emotsioone. Ja, ja see, ütleme, et Eesti, kust see hiljem see tükk medalit või raud asub, siis ei muuda nagu minu neid mälestusi ja emotsioone või seda, mida see Salume võit pula tähendas. Noh, tõenäoliselt enamus eestlasi ei ela seda medalit siiamaani füüsiliselt näinud ja omaette küsimus, kas nad läheksid teda vaatama, kui kuhugi välja? Ma tegelikult ise ju mõtlesin samamoodi kui paljud üldse seal spordimuuseumis seda neid vaatamas on käinud? Ja teine asi, Erika Salumäe ei ole sugugi mingi erand, et noh, me oleme siin rääkinud juba praegu, et Johannes Kotkas, eks tema lesk medalema Aavo pikkus on medalimaa, väga kuulus medalimüüja, muuseas on Vladimir Klitško ja jällegi selle 96. aasta olümpiamedal kui Ukrainale esimest korda oma võistkonnaga olümpial temaga muidugi läks natuke teistmoodi, et mis selle maha miljoni dollari eest järgmisel päeval anonüümne ostja annetas selle talle tagasi, et nad seal võib-olla sellist šõuelementi, kuna see raha läks yhe heategevusliku fondi heaks. Et noh, mine sa tea, võib-olla tema enda vend ostis või mõni muu sponsor seal nad, Salumäe puhul oli asi teistmoodi, seal oli ka reaalselt seda raha tema tervise jaoks vaja. Neid muuseas tervise pärast. Müüjaid on muidugi üle maailma hästi palju olnud endise tippsportlase No omamoodi võime öelda, et kogu see medalite kollektsioon on ka omamoodi pensionifond, mida vajadusel realiseerida, aga kui nüüd vaadata, mida on pensionifondide käekäigust ja milliseid uudiseid on käesolev nädal toonud pensionifondide käekäigu kohta, siis OECD raport mis ütleb, et kõige kõrgematest fondide valitsemiskuludest hoolimata on just eestlaste raha fondides kõige enam kulunud, et seda, seda raha ei ole fondides isegi kasvanud, vaid et see on kulunud ja toodud on välja siis viimased neli aastat 2008 kuni 2002 ist mil eestlaste pensionifondidelt ja viis vabandust, jah, on siis eestlaste pensionifondidest on kasumi teenimise asemel kadunud 5,2 protsenti, et et see on, see on päris mõtlemapanev number ja selle üle võiksin viimased paar minutit arutada. Noh, eks Eesti pensionifondides päris palju raha pandud aktsiatesse. Ja seda, mis juhtus meie aktsiaturgudele naabrit aktsiaturgudel aastal 2008 2009. Seda mäletame kõik, tollel hetkel olid võlakirjafondid pigem võitjad. Teistes riikides on kasutatud teistsuguseid skeeme, aga On ka osasid osasid riike, kus siis on aktsiate osakaal veelgi suurem. Neil on erinevatel põhjustel läinud paremini, sõltub sellest missugustesse aktsiatesse raha paigutada. Kui teda oleks paigutatud veelgi rohkem näiteks Eesti majandusse. Ma arvan, et sellele sellel oleks olnud veelgi suurem auk sisse. Minu jaoks on oluline, et selles selles teemas ja kriitikas kahte asja hoitakse lahus, et üks asi on see, kuidas mis on olnud nende fondide tootlus ja, ja kuidas saaks parandada ja need haldustasud ja nii edasi. Aga selle kõrval, noh, minu arvates ei tohiks seda teisele sambale kuidagi vett peale tõmmata, kas emotsionaalses mõttes? Et ei tohiks jääda sellist muljet, et nüüd pensioniks säästmine, et see on täiesti mõttetu, et ei teegi seda, et ärme teeme seda. Jah, aga ma vaatan ikkagi valitsemiskulusid, et millega on ikkagi põhjendatud see, et Eestis on ühed kõige kõrgemad valitsemiskulud, et suuremad on need Euroopa Liidu liikmesriikidest vaid Lätil ja 1,8 protsenti valitsemiskulusid, samal ajal kui näiteks noh, Saksamaa muidugi mahuga üllatav ja ületab kõiki 0,2 protsenti, aga see aga seal on ka seal on ka väga suur riik tava mastaabi mastaabiefekt on kindlasti. See on mujal, on lihtsalt palju suuremad fondid kui meil lihtsalt palju-palju suuremad. Ja, ja teine asi, et ma ei tea seda, ma lihtsalt kuulsin, mul on siin üks fondi valitsemisega seotud inimene, ütles, et näiteks ka see et Eestis väga lõdvalt lubatakse näida, sambaid vahetada, eks ole, et võid minna ühest firmast teise, et see tegelikult teeb neid. Reklaamikulusid, nagu suurem turunduskulud, tulevad päris suured. Eks meil kõigil ole tulnud LHV mingi poiss juurde, tüdruk öelnud, et tule meie juurde ja paljud on läinud ka väga õnnelikud. Moses. LHV, muuseas väidab, et neil läheb jätkuvalt kõige paremini, jah, ja tõenäoliselt tõenäoliselt see nii ka on ja kui, kui vaadata neid neid andmeid, mida, mida pensionifondid on välja andnud, siis LHV fondid on jätkuvalt Varem ja muuseas, lihtsalt viimase asjana mõtlen, et LHV tegelikult kritiseeris ka seda OSCE tabelite, et nad neid seal sees ei olnud, et seda üldistusi ei saa teha kõikide Eesti pensionifondide kohta. Aga pensioni kogutakse mitte 10 aastat vaid vaid oluliselt rohkem. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja stuudios olid Sulev Vedler, Mikk Salu ja Lauri Hussar.