Mul on ääretult meeldiv võimalus taas ajada juttu Andres Dvinjaninov, iga, kes on Emajõe suveteatri juht ja ei ole vaja le korrata Emajõe suveteater oli, on ja jääb, aga sellel suvel on põhjust taas publikul tulla siia armsaks saanud mängupaika etendub siis mustlased, Andres Dvinjaninov. Kui kirev saab siis mustlaslaager ja elu siin mängupaigas olema. Jaama 14 on siis see aadress, mis eelmisest suvest tõepoolest ligi 10-le 1000-le vaatajale loodetavasti armsaks ja sisukaks lõbusaks teatrisündmuse toimumise kohaks sai. Mustlased saab olema väga kirev etendus, seda kindlasti etendus, nimi on siis loomulikult mustlaslaager, läheb taevasse, sarnane film on mäletatavasti ka olnud kinolinadel jooksmas ja materjal on sama, aga meie materjal natuke teistsugune. Me kaasale mustlasmuusikat palju laiemalt kui filmis, aga ka selles filmis kõlanud ülivõimsaid muusikalisi numbreid, aga värviline saab ta kindlasti ei ole, võib-olla sellepärast, et kostüümikangast kulub igale seelikule juba 10 meetrit ja nad on kõik väga värvilised, mis kas siis vaekausi mustlaste kasuks mustlased on minul isiklikult juba ligi 10 aastat Eliksis mustlaslaager läheb taevasse, materjalina nii-öelda sahtlis seisnud, on juttu olnud sellest Vanemuises, kui ma seal veel olin teema, see teistsugune mõtlemine, teistsugune, võib-olla tundmine, teist poolteistmoodi maailmanägemine ja ise Enda ja teiste nägemine, et see on erutanud mind. Dvinjaninov it juba pikemat aega ja ma usun, et ka eestlastele on selline teistsugusena armastuse ja teistsuguse vabaduse hinnangu andmine kindlasti väga põnev kogemus ennast ennast näha selles valguses, mis on nendel, kes pole üldse nagu meie, kuidas on siis praeguseks kulgenud proovid ülimalt efektiivselt, tuleb öelda kohe rahuliku, rahuliku südamega teen ka ise sellel aastal taas kaasa, habeme kasvatamine on just pooleli. Seda on näha, et seetõttu nagu julgen kindlalt väita, proovid, see on tõepoolest äärmiselt sisukad ja ja huvitavad olnud Andres Noormetsa lavastaja käe all ja näiteseltskond, kes on ka kokku saanud, on, on iseenesest juba väga kirev. Eks ta selline meie oma väikene nali olegi juba, et kui Dvinjaninov teeb teatreid, siis kunstnik on diktja renko, osalevad karmaasina Septšenko. Et teistsugune temperament peab selles tükis olema teistsugune temperament, loomulikult peab olema teistsugune süda. Me rütm peab siin olema ja tundmised, rahvus on ikkagi võrreldav skalpelliga ja tundesügavus on võrreldav baikali järvega. Sellist pealiskaudset võib-olla ehk armastab keegi kedagi, seda siin loomulikult olla olema ei hakka, ka tunded on teravad ja ka noad on väga teravad. Mis need tunded siis lõpuks kulmineeruma panevad, teatav paralleel võib-olla siinkohal siis tuntud looga Carmenist. Sellel aastal väga paljusid ettevõtmise tegemisi on seganud vihm. Ma usun, mustlased on tegelikult loodusrahvas, vihm neid vist ei tohiks segada, väljas võib ka proovidega alguses teha. L loomulikult välja, ehk siis õue me tulemegi juba mõne päeva pärast, sest et lugu on väga konkreetne, väga selge iseenesest, justkui ka päris lihtne ta ei ole sugugi mitte pikk, aga küll on meil hästi palju muusikat ja hästi palju hästi palju laule. Just praegu käibki proovisaali teises proovisaalis lauluproov ja tuntud orkester, Lindpriid ja ka tuntud orkester, kaunimate aastate vennaskond, kes on ühendanud taas oma jõud lisaks Claudia Ševtšenko kui mustlasmuusika ja sarnase muusika tähti, nii laulu kui tantsualal. Kaastegemine on praegu andmas väga põnevat kõlapilti, aga tulles tagasi veel kord selle juurde, et miks nüüd siis see materjal ja miks siin siis, mis seal Laota Emajõe suveteater on igal suvel tundnud ennast ühe paraja mustlaslaagrina ja võib-olla kõige elavamalt siis just nimelt siin Jaama 14, ajaloolises teatripargis, kus kool 134 aastat tagasi eesti emakeelne teater alguse sai, Lydia Koidula juht timisel eelmisel suvel siinsamas pargis ringi jalutades ja mõeldes, mis on see materjal sisse see keskkond, mis siin on see veidi võssa kasvanud ja veidi läpa läpa vajunud, imeilus, fantastiline, mitmesaja aastaste puudega park tundus olevat selleks nagu ülimalt sobilik see mõte pähe tuli, miks mitte nüüd, miks praegu, kui seadused ja normid istuvad meie ümber, kasvavad meie ümber kui seened? Vihmarohkel suvel seoses nii Euroopa Liidu kui kõige muuga, et mustlased teatavasti oma seadustikku ja oma reeglist kui oma maailmaga ja vabadusega, mis on nendel ju esikohal, et, et sellest vabadusest me siin räägime põhiliselt loomulikult kirest ja armastusest ja vabadusest meie sees isegi niivõrd meie ümber vihma juurde veel korraks tagasi tulles, siis meil on läinud päris hästi ja loodame, et ka mustlaslaager toob päikese välja, sest et laul, mida me praegu harjutame, just kannabki sarnast mõtet, ärge äratage veel meie lapsi, kes magavad enne, kui päike on tõusnud, see, et nad ei näeks seda muret ja porine. Need, kellel on nägemata mullusuvine menutükk, Nipernaadi võivad nüüd ka veel viimast päevi sellest rõõmustada. Saada ja ma kutsuksin kutsuksin küll kõiki neid päris kiiresti tegutsema, kes veel seda näinud ei ole, sest minul isiklikult oleks siiralt kahju, kui kellelgil see eelmise aasta Eesti teatri tipplavastus nägemata jäi. Olgu kasvõi meenutuseks öeldud, et nii Liina Ulm aru Rain Simmul, Hannes Kaljujärv kui Priit ja sa olid ju nomineeritud kõik Eesti teatri aastapreemiate jagamisel möödunud aastal ja garanteeritud teatrielamus iga ilmaga peaks meil ka nüüd sellel nädalal igal õhtul kell kaheksa siin toimuma ja need on tõesti viimased Nipernaadi etendused võib-olla sellel kümnendil Eestimaal, niiet kiirustage.