Sala. Sadama nii nagu tuulekala siin, nii enda poole. Nii et sina ei tea, nii et sa. Sinu esimene lindistus raadios oli 1986. aastal, sellest on nüüd möödunud päris palju aega ja see oli koos ansambliga seitsmes meel. Kuidas oled sa üldse tulnud muusikasse, kas see oli juhus, kas see oli teadlik tulek? Tegelikult noh, päris alguses ei olnud veel, sest ennem seda ma olen lindistanud ka selliste ansamblitega nagu Saltus lumel ja Reval. Aga neid lugusid vist raadio fonoteegis ei ole. Ja tulek muusikasse algas tegelikult juba keskkoolis, kus oli minu kõige esimene ansambel ja see oli nimega pelikan, see oli üks Eesti esimesi punkansambleid üldse, nagu hiljem teada olen saanud. Ja, ja noh, nagu stiil pidigi ette nägema, siis tegime sellist valju ja protestirikast muusikat. Ja peale keskkooli siis ma läksin kunstiinstituuti, seal jätkasin ka aktiivselt muusikategemist. Ja siis tuli selline bänd nimega Reval. See tegi ka käredat muusikat, aga, aga juba sellist komponent häiritumat ja selgemat selles mõttes, et see oli nagu hevi metal. Seal mängisid sellised inimesed nagu näiteks Raoul Kurvitz, praegune kuulus kunstnik, mängis trummi. Ja proove sai tehtud tolleaegse Lauristini tänava pommivarjendis. Seal oli selline keldrikorrus ja pooleteistmeetrised betoonseinad ja seal me võisime pris julgest müristada. Ja siis Reval Reval läks laiali Herkki ajal veel ja siis tuli ansambel Saltus lumel. Ja noh, sellega selle bändiga me läksime juba ka Tartu levimuusikapäevadele. Ja sai seal mingi üllatuspreemiad vist nagu ma mäletan. Ja siis ansambli olnud eriti pikaealine siis tuli. Siis tuli kuues meel. Seal seal mängisid sellised mehed nagu praegune hästi tuntud stuudiomuusik Toomas Vanemkitarrist. Ja siis tol ajal oli, oli nagu selle ansambli muusikaliseks liidriks Mart Jüri Salu, kes siis tegi enam-vähem kõik seaded sellele bändile. Aga enamuses mängisime minu lugusid. Ja siis kuuendast meelest kasvas välja seitsmes veel. Nii et 70 meel ei olnud kaugeltki mitte esimene ansambel. Sa oled teinud need, mis puudutab vähemasti Seitsmenda meelerepertuaari kõik tekstid oma lauludele ise ja sa oled ka need komponeerinud, kas sul on muusikaline haridus, oled sa muusikat kuskil õppinud või on see selline iseseisev ränkraske töö olnud sinu jaoks? Tähendab, ta on küll iseseisev olnud, aga, aga ma ei ütleks, et ta nii väga ränkraske on olnud, selles mõttes, et et ta on nagu mulle põhiliselt lõbu pakkunud. Aga tõesti, profina ma küll ei saa selles mõttes esineda, mul haridust ei ole. Muusikas aga ilmselt on natuke toetanud kunstiharidus, mis sellist analüütilist mõtlemist natuke võib-olla on arendanud. Päige aarde ümmarguse. Kõrgesaare peale loota ja. Näe, muud ka, ainult Saaremaa pole. Veel olemasoleva randaadi. Maa ja meretaagana tee pääl piinava langema tormava päige jätitaarde ümmarguste. Filmid tuuled. Kas sa tegeled praegu ka mingil määral selle oma nii-öelda õpitud alaga nahkehistööga? Ei, praktiliselt mitte, noh, ma olen siin natukene ühtteist disaininud ja mõned graafikatööd olen teinud ja siis salaunistus on maalimine. Ma olen ka proovinud seda, aga pole veel tehnilistel võimalustel piisavalt ruumi. Ma loodan, et varsti saan oma ateljee sisse seada, siis, siis ma hakkan maalima kindlasti. Kas sa loed nahka, nahka nahaga tegelemist niisugust niisuguseks perspektiivituks alaks praeguses hetkeseisus üldse? Ei loe, tähendab põhimõtteliselt ma arvan, et nahkehistööga saaks päris parasjagu raha kokku ajada. Aga, aga see raha kokku ajamine ei ole minu jaoks kunagi eriti tähtis olnud, sellepärast. Sellepärast ma ei tea, nagu ei ole erilist huvi enam selle ala vastu. Aga võib-olla kunagi hiljem jälle tekib midagi, need riistad ja oskused on alles, nii et miks ka mitte kunagi proovidel. Kuidas üks lugu sinu juurde tuleb, sest sa laulad nii palju kui mina olen seda tajunud, sa laulad läbi enda läbi oma sisemaailma, nii nagu sa mõtled, nii nagu sa tunnetad. Jah, ma olen eelistanud tõesti oma lugusid ja ja veel ei ole sellist erilist vajadust tekkinud teiste lugude järgi, aga olen Alo Mattiiseni õige mitut lugu laulnud. Tema selle. Uue CD peale on on vist lausa neli lugu, kus ma osalenud. Ja oma lugusid ma olen küll meelsasti laulnud sest need nagu mulle sobisid ja ilmselt sellise noh, lüürilise mõttelaadi poolest. Aga jah, tekstid ja lood, Ma olen suuremalt osalt küll ise teinud, jah. Aga mis on olnud selleks tõuke tõukejõuks, tähendab, ütleme, kui sa oled ühe teksti endast nii-öelda välja kirjutanud mind, just see, see moment huvitabki. Et sa oled ennast endast nagu selle välja valutanud, ütleme kasvõi niimoodi piltlikult öeldes Mul on see loomeprotsess küll tavaliselt selline, et mul hakkab mingisugune viisijupp kummitama. Tähendab siis kasvõi autos või, või pesumajas minu pärast lihtsalt või eikuskilt. Ja siis, kui ta tundub mulle piisavalt huvitavana, siis ma hakkan sellest midagi välja kujundama. Ja ja enamasti on olnud nii, et siis ma sätin selle asja muusikaliselt enam-vähem ära. Ja alles siis ma kirjutan teksti. Enamasti on nii. Aga mul on ka mõned luuletused, millele ma olen, olen hiljem viisi peale mõelnud küll. Te olete teinud ju pikka aega koostööd, Alo Mattiiseni ka. Ja, ja koostöö on olnud väga viljakas. Ja te olete laulnud ka palju rahvaluuletekste, õigemini sina oled laulnud palju rahvaluuletekste ja Alon teinud nendele valdavalt siiski seaded. Kust sinu huvi üldse rahvaluule vastu, sest sa ei kuulu nende meeste hulka, kes näitavad näpuga meie kultuuri pihta ja meie vanade traditsioonide pihta. Nojah ma arvan seda, et lihtsalt Tekkis vajadus juurte otsimise järgi ja, ja see on selline pärand, mis, mis kestab ikka noh, ilmselt nii kaua, kuni kestab eesti rahvas üldse. Selles mõttes noh, saad sealt alati ammutada sellist igavikulised materjali. Ja noh, seal on selline mingisugune ürgne jõud ja sõnum sees, et et lausa patt on, kui, kui rahvamuusikat nagu üldse ei tunne või ei tegele sellega minu meelest. Aga viimasel ajal eriti palju enam seda rahvamuusikat ei ole nagu teinud selles mõttes seda eesti rahvamuusikat ja ma olen hoopistükkis avastanud enda jaoks mustlasmuusika. Ja olen seda mõnda aega uurinud ja Mul on praegu kontsertkavas, on tubli neljandik on mustlasmuusikat. Ja ma pean ütlema, et selle mustlasmuusikaga on selline lugu, et kui sa talle ükskord oled sõrme andnud, siis ta võtabki ja jalad ja pea ka nii, et. Ta on niivõrd rikkalike emotsionaalne võtmis eesti rahvamuusikast kahjuks minu meelest puudub, on, on selline eksalteeritus, tähendab noh, ma olen võib-olla mingil määral emotsioon, tavalisem tüüp, kui kui ütleme nüüd selline Jürgi ristilik natuur ja ja eesti rahvamuusika läks nagu lõpupoole väsitavaks või nagu ei leidnud sealt enam enam väga palju sellist uut, sest et noh, seal on ikkagi põhimõtteliselt väga palju seotud sellise kordumise peale. Ta on küllaltki monotoonne. Ja siis siis lihtsalt äkki selgus, et mustlasmuusikas on, on nii palju eripärast ja huvitavat, et et tundub, et veel sellest ei ole ära väsinud. Me olime ja ka laanepea oli uimane. Nii ei pannud. Öögade. Leegi. No veel ja tunud onni kinni jäänud nutta ja p. Tarvid mari. No ja hunnik Virtuaaloimu painab. Virtsa viime. Jaa. Sa oled teinud ka koostööd üsna paljude väga nimekate tuntud Eesti muusikutega nagu Sven Grünberg, kuigi vaid üks lugu, aga siiski alast me juba rääkisime. Kallevilpu Jaanus Nõgisto, Raul Vaigla kuidas need koostööd on, on sujunud, on need olnud sellised head, meeldivat pingevabad? Ja selles mõttes, et, et mul on tõesti küllaltki paljude muusikutega olnud õnn koos musitseerida ja ja ei ole ühtegi halba mälestust nagu jäänud selles mõttes, et et sa juba mainisid siin näiteks Grünbergi, kes, kes tegelikult õige mitmes loos nagu oli kas konsultant või siis aitas miksida näiteks ta seitsmenda meeleloo aitas kokku mängida ja tal on selline täiesti oma oma lähenemine asjadele ja selles mõttes väga huvitav isiksus. Ja kõigi teistega on ka väga põnev olnud, nii et ma usun, et et kõikvõimalikud koostööd jätkuvad, siin on mitmesuguseid Laane. Ja näiteks plaanis ka teha jälle midagi seitsmenda meelega. Sama kalle Vilpu kord käis välja sellise mõtte, et võiks proovida jälle midagi. Kumb on sinu jaoks jaoks raskem, rasked on mõlemad, ma mõtlen kõigepealt seal lava lavaline pool, tähendab kontserttegevus, ütleme see, kui sa lähed lavale, sa häälestatud publikule. Või teine võimalus teha stuudios. Minu jaoks need on muidugi täiesti kaks erinevat asja selles mõttes, et laulda tuleb muidugi mõlemal pool nii hästi kui võimalik, aga aga ma arvan, et et minule on nad ühtviisi armsad mõlemad, selles mõttes, et et stuudiotöö on näiteks naeratult odavam kui laval selles mõttes, et stuudiosse saate, eks ole. Kujundada seda lugu või proovida uuesti ja uuesti, aga näiteks laval sa teed nagu kindla peale välja minema selles mõttes, et laval eksperimenteerida eriti ei saa. Sa pead seal selle tulemuse nagu kohe esimese katsega kätte saama. Ja mingis mõttes mulle isegi stuudios meeldib rohkem. Aga noh, stuudios on jälle puuduse inimeste kontakt, mis on, mis on ka omamoodi põnev asi nagu suhelda täiesti võhivõõraste inimestega naljalt ju teistel aladel peale poemüüja ja kassapidaja eriti noh inimesed ei suhtle võõraste inimestega. Aga selline kontserttegevus on selles mõttes põnev, et et sa saad nagu kontakti täiesti võõra auditooriumiga. See on huvitav elamus. Kui oluline on sinu jaoks stuudio töös lindistades kontakt helirežissööriga? Tubli 30 protsenti kogu tulemusest, ma arvan et kui ei ole nagu mingit sidet või vahest harva on seda juhtunud, et ei klapi siis on see stuudiotöö väga vaevaline. Aga siin noh, ma olen ka praktiliselt kõikide paremate helitehnikutele vabariigis töötanud. Ja igalühel on omad nõudmised ja selles mõttes on ka huvitav, et mismoodi keegi läheneb oma tööle. Aga lõpuks on kõige olulisem ikkagi tulemus ja enamalt jaolt nad teavad, mida nad tahavad ja ja see on hea. Selles mõttes on selline amatöörimaiguline helitehnika on väga halb, et temaga läheb kauem aega, et sa pead nagu ise kõik üle kontrollima, et on, on selliseid mehi, kes kes mingit praaki läbi ei lase kunagi. Aga, aga on ka selliseid, keda sa ei saa lõpuni usaldada ja siis see nagu lisab kõvasti koormust stuudios Sa oled teinud tööd ka Eesti raadio kontsertorkestriga Tõnis Kõrvitsa reageerimisel ja need on laulud mis kuuluvad Prantsusmaa juurde ja ilmselt ka väga paljud tänur, just nimelt Lauri Leesi-le, kes on üldse eesti rahvast viinud pisut lähemale prantsuse kultuurile. Kuidas see töö sai alguse? Valguse, nii et Lauri Leesi valis mu välja tähendab oma saate jaoks. Ja, ja siis noh, ta arvas, et ma sobin selle saate jaoks siis nii, nii ma laulsin neid laule. See oli ka jälle omaette huvitav kogemus. Ehkki ma ei ole küll neid laule oma kontsertprogramme sättinud, sellepärast et et nad sisuliselt on, on väga erinevad sellest, mida ma iga päev esitanud teen. Aga, aga seal näiteks oli ka juba sellist momenti, et tol ajal ma tegelesin ka juba mustas muusikaga ja siis ma leidsin ka mingeid paralleele Prantsuse šansoone ja, ja mustlasmuusika vahel, nii et see oli elanikke huvitav elamus selles mõttes. Õlled laua peal istumine, lahene kolmekesi lihtsas kõrtsis koos sõber, heas osoon ja teine, sa pead. 20 aastat turjal täies hoos Sosoomil armastavat poolt heri ja saab kaasa toova ja mina, kes ma loen. Eks luuletaja minust saama pea kui kell 12. Notailigaarist väljusiku suid, ker, saateks linnale herneid tervitate laulda lihtsatele saalist. Väge. Vajab häid ja naine kunn. Küll tulevad ka kondina vanad sinavale. Õlled laua peal istumine, laseme endised kõnel samas kõrtsis koos mu sõber, hea soojade enesepark jääb 30 aastat turjalt. Oo soo, tüdinud vaagheris. Jää veel ka Panova ja mina, kes ma tean küll peas kas just luuletaja minusse? Kui kelgaks täis Klano tõeli baarist väljusid Puur suvitkel, saatjaks meer. Neid tervitasime laulmelikustele saalis. Väe. Talanni punn. Save konn hiina vanad jaamana. Konjak laua peal istumine TV3 küsiga, Lotte helis mus Suber pankursosoovijastabersonaatorkia 50 aastat turjal täies hoos su soo Itaalime Elva jäärile Casanova ja mina oma keelasin ära. Kurja ling laiali. Kuid kell 12 kõlanud heli paaris Me väljume, mu sõbrad ise armeed tervitab mingi rapla ausalt vastasele taolist ja vägev vabandust, beer. Tänanni punn Kell, sa oled käesoleva talve. Nii nad nimetavad meid poisina sinavale. Kuidas oled sa läbinud ehk selle kriisiaja, sest see on olnud väga raske paljudele muusikutele ja muusika on sinule elatusvahend. Ja on endiselt ja õnneks vist või kahjuks või ma ei tea, tähendab see kõige suurem nullseis siin muusikas või üldse, kus midagi ei toimunud, eriti. Siis oli mul tervisega probleeme, nii et ma ei oleks niikuinii saanud midagi teha. Ja kuskil aasta aega ma jäingi täiesti kõrvale. Ja praegu on, on jälle kõik nagu korras ja selles mõttes. Praegu ma elan ära küll, muusikaga. Ei ole veel mingeid selliseid plahvatusi tekkinud, et minna kuskile televiisoris tööle vä. Kuidas sa tuled toima oma hääleaparaadi valitsemisega, on sul probleeme? Noh, ma ikka natuke kodus laulan selles mõttes, et ma praktiliselt iga päev ikka natuke laula. Nii tunni ringis. Aga mingeid spets treeningut ma ei ole teinud kunagi ja eriti viimasel ajal ei ole, ei ole ka seda muret olnud, et hääl, hääl niimoodi kuskil kontserdil ära läheks. Et selles mõttes ei ole nagu eriti probleeme olnud. Kas sa ei ole tundnud teinekord sellist vajadust nagu hääleseade järele ja ja selle järele lihtsalt, et saada teada enam, kuidas kasutada kõiki neid võimalusi, mis tegelikult sinus eneses on olemas. Ma olen seda hääleseadet natuke saanud ka selles mõttes, ma kujutan ette, mis, mis on klassikaline laul näiteks mulle kunagi tehti ka ettepanek konservatooriumisse astuda laulu õppima. Aga ma arvan, et ma tegin õieti, et ma sinna ei läinud. Sest see klassikaline laulumaneer pajutab niivõrd kindla pitseri inimese laulmisele, et et minu jaoks ei ole päris loomulik loomulik laul, sest et ütleme, kõne hääl ja lauluhääl siis erinevad nii metsikult, et et näiteks inimese, et noh, ei, ei tunne ära, kui oled kuulnud ainult laulmas ja siis ta räägib, siis need on kaks erinevat häält. Mul on selline seisukoht, et, et ma arvan, et see et selline kõne hääl, et see on kõige loomulikum hääl. Ainult et muidugi on omad nipid mismoodi laulda selles mõttes, et kui nüüd kui nüüd tegelikult niimoodi lahtise kõriga laulda, siis, siis muidugi see mõjub sellele häälele ilmselt halvasti, et kusagil seal vahepeal on vist see kõige õigem Teet et natuke neid klassikalisi nippe ka kasutada, aga, aga ma kardan, et see kõige klassikalisem kool, et see et see jälle läheb minu jaoks liiale. Et noh, ma olen siin kuulnud näiteks, kuidas rahvalaule laulavad, mõned, Ma usun, et paljud tahaksid taas tulla sinu kontserdile praegu, meil ei ole enam võimalik teha suuri reklaame raadios. Kuidas nüüd võiks, ehk võiks ehk teada saada või, või kuhu tulla selleks, et sind kuulata? Ma olen siin päris palju juba esinenud Von Krahli teatris ja ja korra poni Klaidi klubis ja ja mõned võimalused on siin veel Ma tänan sind, et sa tulid sellisel hilisel õhtutunnil saatesse ja tänan ka kõiki kuulajaid. Meie saadet jäävad lõpetama Henri laulud. Uunis.