See oli siis nüüd vahtrapalka ja kust lugu õpitud on? Sellega kuulsin Karl Kikka käest temale sealse õõs tema puhul tähendab tema pol lindistasid tema lugusid. Kuidas see mõte siis tuli, et läksite kõika juurde lugusid lindistama? Isa tahtis minna tema pooles küsisime, auto sõitsin, võtsime magnetofoni kaasa, lindistasime, olete neid õppinud, kõiki neid mängima? Külla mõni ikka ei tule. No mängime siis praegu nüüd neid, mis need hästi välja tulevad, eks ole. Mis siis võiks olla järgmine lugu? Polka? Kui te, Karl Kikka pool käisite lugusid lindistamas, kas Kikas andis siis näpunäiteid näguks? K? Jah, on küll kõvad, aga autodes mulle passi lööme, su alguses ei käinud meestest sõltudes tööd mängima. See valts oli neid ka ilmselt Cartika repertuaarist. See on ilmselt valts sinililled. Nii palju, kui ma mäletan, siis mis siis võis järgmine lugu olla polka? Tuli nagu päris vana mängumehe sõrmede alt. Kui pikk teie mängumaneer olnud? Ma alustasin üheksa aastaselt, palju neid aastaid on? 16. Nii et siis on seitse aastat mängitud. Vaatasin, kuidas isa mängib ja proovisin ise ka. Ta tuli kaela, tahtis ka harjutamist. Umbes kaks kuud läks, siis jõuaks tule, aga siis on laual veel kannel. Seda ka mängite ja natuke mängijaid muidu mängiks seda ei saa, nii et see on siis isa käest õpitud. Proovime natukene seda ka. Kus te olete esinenud pilliga. Olen pidudel esinenud pulmadega seoses ülevaatusega. Võistlust. No ülevaatustel on mitmeid kordi esindatud või oli see nüüd sel aastal esimene asi, mis kordusid, nii et käesoleval aastal esimest korda esinesite. Mõned olite siis vabariikliku ülevaatuse laureaadiks. Ja seal seal oli ka palju teisi pillimehi. Kuulasite nende mänguva ja panite midagi kõrva taha. On küll. Nii et, et sellest lasu saate sealt uusi lugusid või lihtsalt mänguviisi suhtes tähelepanekuid. Kes ülevaatusel kõige rohkem meelde jäid? See oli Edgar vööts. Sui. Nimel. Teie nimi on Aivar Teppo, kas olete ka kuulsa võru pillimeistri depoga sugulane? Jah, kaugelt tollane isa, isa, vend, pill, millega praegu mängite, see ei ole Teppo pill. Tõstud mammi, tööstus on see, see on siis Tartu meister. Muidu välimuselt on nagu ligilähedane Teppo pillidele. Longi tüpo üll, järgedest. Te olete praegu kuueteistaastane õpite? Õpin Hans Pöögelmanni, Smangutse keskus Põltsamaal, kuidas siis on uute lugude õppimisega? Neid ikka õpite ka juurde öelda. Mu raadiustuses Lindi vööle sellub Nende vanade lätlaste lugusid. Teie pillimehe tee seisab alles ees, ega te teisi endavanused ei tea, kes seda pilli mängiksid? Tore, meil siis ikka on vähemalt üks noor inimene, kes tahab seda veel õppida ja kes tahab ka edasi pilli peal mängida. No ja inimesed kuulata, seda siiski armastavad. Võõrustada. Jõudu edaspidiseks. Kui on jälle uusi lugusid juurde õpitud, võib-olla tuleme siis. Kunagi lindistame jällegi uusi lugusid.