Esimeses saates muinasajast rääkis arheoloog Ain Mäesalu kiviajast sellest, mis on teada esimestest inimestest meie maal. Minu nimi on Piret Kriivan ja täna me räägime sellest kust naad kust meie siiamaale meie maale tulime. Kunda, Narva kammkeraamika ja nöörkeraamikaaegsed inimesed kust tuldi kuhu mindi ja mis nägu oldi. Alustame võibolla nendest pulli inimestest. Kas nende kohta on teada midagi? Emme nupp, pulli inimeste endi jäänuseid ju leitud ei ole. Tõsi, on küll. Veidikene mõningaid luustike Kunda kultuuriajajärgust ja peamine osa neist on siis Läti alalt leitud. Eestis on neid leida muidugi vähem. Aga siin peaks võib-olla alustama hoopis sellest probleemist, et kuivõrd arheoloogid on võimelised kindlaks tegema, kes need inimesed olid, mis keelt nad rääkisid, kas me saame öelda, et tegemist oli otseselt eestlaste esivanematega? Viimasel ajal on meil ajakirjanduses ilmunud aeg-ajalt ikka mõni artikkel kus suurte pealkirjadega kirjutatakse, et nüüd on eestlaste päritolu teooria ümber lükatud, me ei tulnud kusagilt Siberist, vaid meie esivanemad on tulnud lõuna poolt. Tegemist on, muidugi, tegemist on hüpoteesidega, sellepärast et päris täpselt midagi kindlaks teha ei saa. Aga ometi see probleem huvitab ju väga paljusid inimesi. Medica huvitav, et kui kaua me siin oleme elanud ja millised meie esivanemad välja nägid, kust nad tulid ja meie arheoloogid koostöös keeleteadlastega viimasel ajal ka koostisgeeniuurijatega Aldropoloogidega on siis pakkunud välja mõningaid hüpoteese. Ja selleks, et nüüd nendest hüpoteistest lähemalt rääkida, keda peab võib-olla meelde tuletada tema need olulisemad kultuurid siis on nagu pilt, selge, nii et see esimene kultuur, esimesed asukad, mis meil siia siin kiviajal olid, see oli siis Kunda kultuur seejärel kusagil umbes 5000 enne Kristust, siis algas peale Narva kultuuriajajärk. Ja umbes 4000 enne Kristust jõudsid või siis algas peale see tüüpilise kammkeraamika või kammkeraamika kultuuriajajärk umbes kusagil 3200 enne Kristust, siis ilmub siia uus skulptuur, mida nimetatakse nöörkeraamika kultuuriks. Ja nüüd meil on siin kaks sellist põhihüpoteesi, mida me peaksime nüüd natukene lähemalt vaatama. Kõigepealt siis idast tulemise teooria. See teooria, see on ju väga vala, sellele panid aluse keeleteadlased juba 19. sajandil. Nimelt vaadati soome-ugri rahvaid soome-ugri keeli vaadati, kus nad paitavad ja siis selle järgi pakuti välja oletusi, kuidas need soome-ugri keeled siis kujuneda võisid. Nii et see ei ole mingi nõukogude aegne teooriaid ökoloogilistel põhjustel välja kujunenud et me peame just tingimata kuskilt Siberi avarustest olema tulnud. Jah, kahjuks on, tänapäeval on, ma ütleksin, et päris nutikad inimesed saavad isegi asjas nii aru, et vene ajal siis loomulikult siis pidime olema tulnud ida poolt, eks ole ütleme tolleaegse siis Venemaa aladelt ja et nüüd, kui me tahame Euroopa liitu minna või tegelikult juba nüüd oleme Euroopa liidus, aga siis, kui see protsess käis peades, üritasin astuda, siis ütleme, et me oleme nii nagu eestlased ikka. Õige, see ei, see ei ole absoluutselt poliitika teenistuses olnud, tähendab see eestlaste päritolu teooria või ma ütleksin tegelikult ikkagi veri hüpata. Nii et juba 19. sajandil siis arvati, et kusagil just sel alal, et kus need soome-ugri rahvad elasid kusagil seal laeval piditad välja kujunema ja siis oti välja, et nad on kusagil kujunenud seal Uuralites. Lahkneva laiali liikuma ja osaleks ida poole ja osaleks lääne poole ja ja kuni siis lõpp üks jõutigi välja, siia, Läänemere äärde. Mõnevõrra konkreetsemaks läks asi siis 1900 viiekümnendatel aastatel, siis kui meil oli üsnagi palju uusi arheoloogilisi leide välja kaevatud, oli meil uusi, neid asulapaik kui ja ja meil tol ajal tegutsenud väga silmapaistvad arheoloogid eesotsas Harri Moora, aga nii, et siis üritati koos teiste teiste teadlastega, teiste erialateadlastega üritati siis leida, millised arheoloogilised tuurid võiksid siis peegeldada seda idapoolset tulekut. Ja siin olid, peale arheoloogide oli tähtis roll antropoloogidel. Kaarin Mark oli antropoloogid, esindaja siduriga keelemees, abiks oli Paul Ariste oli. Ja Ma ütleksin, et tol ajal töötati välja väga huvitav teooria ja see oli oma aja kohta väga kõrgel tasemel. Sellepärast kõik olemasolevad materjalid vaadati korralikult üle ja arutleti omavahel ja nii edasi. Vot siis leitigi, et et selles kaugemas minevikus on selline üks kultuur, kus me võime jälgida otseseid sidemeid idapoolsete aladega. Et see on see tüüpilise kammkeraamika hulk suur. Ja mutike välja, et tõenäoliselt oli see ajajärk, kus igal juhul meie kaugemad esivanemad pidid juba siis siia tulema. Aga see ei olnud esimene kultuur, sel ajal oli teada, aga juba kujundlikult et sinu varem elanikkond olnud ja siis arvati, et see Kunda kultuuri elanikkond oli selge, et nad olid tulud võib-olla kusagilt lõuna poolt. Et see oli nagu mingi selline protov eurooplaste siis skulptuur või selle kandjad olid protoeurooplased, tähendab see protoeurooplased sõna, see ei näidanud tol ajal midagi muud, kui ainult siis sedda, oli see varasem rahvastik, kes ei olnud indoeurooplastest, indoeurooplased on tulnud ju hiljem ja Proto eurooplaste jäänuseid on oletatud tol ajal veel teisigi, nagu näiteks pask ja nii edasi, nii et nii, nii et et selle siis teooria kohaselt võis siis kõigepealt elada siin kas rahvastik on, kus, kes on tulnud kusagilt lõuna poolt ja siis umbkaudu tänapäevaste pateeringute järgi siis 4000 enne Kristust, et siis ida poolt tuli nagu rahvast juurde ja nemad olid just need soomeugrilased. Ja tolle ja seisukohtade järgi võisid siis need soome-ugri Rahvastik siis assimileerida selle varasema elanikkonna ja ütleme, nende keelekuju jäi peale, isegi pakuti välja, et võib-olla eesti keeles kõlavad veel mõned, mõned need vanad sõnad, mis omandati sele Kunda kultuuri kandjad, tegelikult siin meri ja helmes ja nii edasi, nii et et tänapäeval muidugi enne seda enam keegi eriti tõsiselt ei võta. Nii, aga tol ajal oli veel üks väga tõsine probleem oli Kunda kultuur ja see kammkeraamika kultuur, see oli levinud tunduvalt laiemal alal. Kui seda on Eestist, oli hästi palju ka Läti, Leedu alal. Jaa, aga miks siis Läti, Leedu elanikud räägivad teist keelt kui meie ja siis pakuti välja, et tõenäoliselt siis mingil momendil on indoeuroopa elanikkonda siia tulnud ja siis leiti, et see võiks olla just see nöörkeraamika kultuur, mis kusagil 3200 istus, siia jõudis. Ja nüüd ütleme Läti Leedu alal see nöörkeraamika kultuur suutis sulatada selle varasema kammkeraamika kultuuri, elanikkonna enda hulka ja seal jäi valitsema siis selle uute uue kultuuri kandjate keel. Aga siin põhja pool siin nagu jäi ikka domineerima soome-ugri elanikkonda. Nii et noh, kuna nöörkeraamika, kultuuri kandjad, nemad olid nagu maaviljelejad ja karjakasvatajad ja siis leiti, et meil võib-olla see viljelev majanduse vorm nii läbi ei löönud. Nii et lühidalt võttes on see varasem teooria, mis oli siin kasutusel Loodiate viiekümnendatel aastatel aga mida, mida veel tänapäevalgi aeg-ajalt siis kooliõpikutes siin-seal veel tutvustatakse. No muidugi sellel teoorial on. On mõningaid nõrku külgi ka siis eeldab, et siia on tulnud alati juurde küllaltki palju uut rahvastiku, kes on siis selle kogu varasema rahvastiku ära assimineerinud. Aga samal ajal me nüüd arheoloogilised materjalis me ei leia siis selgeid märke sellest, et siia oleks tulnud hästi palju rahvast juurde ja peale selle ei ole päris selgelt lähtealasid ikkagi, kus koha pealt järsku tuli sellisel suurel hulgal uut rahvast. Ja nüüd on arheoloogid hakanud vaatama, et, et need igasugused kultuuri muuta, tused, see uus skulptuur, see ei pruugi näidata, et tuleks massiliselt uusi elanikke siia tulnud, aga aga see võib olla seotud lihtsalt ka selliste kultuurinähtuste ja esemetüüpide enda levikuga. Lihtsamalt väljendudes, tegemist on ainult moega. Nii ja nüüd kümmekond aastat tagasi ja siis pakuti välja uus alternatiivne hüpotees selle meie rahva päritolu kohta. No kõigepealt pakkus selle välja soome keelemees Kalevi Wiik. Ja selle teooria järgi võis kogu siin põhjapoolse Euroopa elanikkond kes siia jää taandumisel siis paigal asus, juba see võis olla nii-öelda proto-soome-ugri elanikkond, nii-öelda soomeugrilaste eellased, nii et nad tulid siis lõuna poolt jää taandumise järel ja asusid kohe siin elama ja see ei tähenda mitte ainult Eesti alal, aga ka Läti, Leedu ala ja Poola isegi Põhja-Saksa alasid pakutakse välja ja samal ajal osa sellest rahvastikust rändas ka veel ida poole ja tänapäeva siis ütleme, Põhja-Vene aladele seal, kus neid soome-ugri rahvaid veel terve rida järgi on. Ja siis aja jooksul on lihtsalt Nad üksteisest, et nii kaua lahus olnud muidugi keel muutunud. Mida kaugemale me ida poole läheme, eks ole, seda raskemini on meil nendes soome-ugri rahvastest aru saada, aga lihtsalt sel põhjusel, et aja jooksul keel muutunud. Aga kuidas nüüd lahendada neid küsimusi, mis siin nüüd meie lähinaabritega siis seotud on, et et ma just siin enne ütlesin ka tänapäeva siin Läti, Leedu, Poola, siis Põhja-Saksa ala, et ka seal oli kunagi soome-ugri elanikkond, aga miks nemad tänapäeval need inimesed räägivad hoopis teist keelt, räägivad indoeuroopa keeli? Viimasel ajal on muidugi kõike sellist uurimistööd on aidanud täiustada siis meie geneetikute uurimise tulemused, nii et geneetikud eesotsas akadeemik Richard Villemsi ka on teinud väga tänuväärsed tööd ja ja nemad on nii-öelda üritanud siis osaliselt tänapäeva inimese kaudu tehis-DNA analüüsi kaudu püütud Meie kaugemaid esivanemaid kindlaks teha ja ja nende uurimistööde tulemusel ongi siis tekkinud hoopis teine pilt. Et eestlased oma antropoloogilisele tüübilt ongi sellised väga tüüpilised eurooplased. Ja kusjuures kõige lähedasemat ongi meile just lätlased, leedulased, ta samas ka sakslased ja siis ka on siis seal venelased ja ukrainlased ja valgevenelased ja nii edasi, isegi tšehhid meile väga lähedased, need põhimõtted selliselt on siis võimalik, et algselt tõepoolest see antropoloogiline tüüp on siin juba algusest peale olnud ja me oleme siis olnud siin üks rahvas, võib-olla kunagi omal ajal said nad kõigest üksteisest aru. Aga siis, kui algas pealase viljelusmajandus ja algas peale võib-olla seal nöörkeraamika kultuuri levik seal muidugi teised kultuurid võivad siis olla mõju avaldanud. Aga siis nendel lõunapoolsetel aladel ütleme siis seal Saksa-Poola ja Läti Leedu ala et sinna nagu saabus mingil määral ka uut elanikkonda. Et võib-olla nii väga massiliselt, aga kuna nende siis elatusala pakkus paremaid võimalusi, see oli selline prestiižsem. Ja see rahvastik võis võtta üle uue keele, tähendab, vahetas keelt. Keelevahetust, seda, seda nüüd ka olnud, me ju sellest hilisemast ajast teamegi. Et keskajal ju näiteks suur osa eestlastest, kes linna asusid, nemad õppisid ära ju siis saksa keele, nii et linnas oli seal valitsevaks kireks oli saksa keelt. No meil muidugi see maa elanikkond, ta hoidis oma vanast kultuurist hästi kõvasti kinni, maa elanikkond ei saksastunud absoluutselt. Samal ajal kui me vaatame seda Venemaad ja, ja vaatame, kas vanemat vene Venemaa ajalugu siis Jum idaslaavi rahvat või idaslaavi hõimud saabustimine aladel väga hilja tähendab eriti siia Põhja-Venemaale, alles seal võib olla üheksandal 10. sajandil, nemad asusid ka esialgu ainult linnades, nii et nende osakaal oli seal suhteliselt väike. Ja ka seal Vene aladel on on siis see kohalik rahvastik, kohalikud soomeugrilased on, on järk-järgult läinud üle vene keelele. Nii et on siis mitte niivõrd palju, seda slaavi põhjused ei ole, aga lihtsalt On toimunud nagu keelevahetus. Alguses on see aeglasem olnud, aga, aga siin eriti just viimasel aastasajal, vot siis on ta muidugi kiirem olnud see keelevahetus. Nii et taolist keelevahetust kindlasti on omal ajal toimunud. Ja see on vähemalt keelemeeste arvates isegi mitte mitte erand, vaid reegel, kuigi ütles, mina nüüd päris hästi aru ei saa, kuidas võis nüüd kiviajal toimuda, Stad Kivja, seal ei olnud asustus väga tihe. Ja need näited, mida me tunneme nüüd hilisemast ajast, need näited saavad alati alguse linnadest seal, kus inimesed peavad paratamatult üksteisega väga tihti suhtlema. Nii et, et see, see mõjutab hästi palju muidugi. Ma sain aru, et üks asi on see, kellega me oleme pere või geenisugulased ja teine asi on see, kellega me oleme keelesugulased. Jah seda vastuolu, seda muuseas juba ju pandi tähele ka selle 50.-te aastate teoorias, sellepärast seda on isegi sõnastatud meie president Lennart Meri rääkis, et meie keha ja meie füüsis on pärit nagu läänest, aga meie keel pis idast. Nii et see on teatud vastuolu. Jah? Jaa, ei oska sellega kuidagi suhtuda. Ega siin võib olla midagi keerukat, keerulist ei olegi, tähendab, siin eestlased, soomlased, tähendab jah, meie antropoloogiline tüüp on väga lähedane selliselt tavaliste eurooplaste ka. Aga siis jah, keel on säilinud ainult nendel keelesugulastel, kes meist elavad ida pool. Lihtsalt meie teised keelesugulased võib-olla on seda keelt vahetanud. Et siin nagu võib-olla sellist tõsist vastuolu iseenesest ei pruugi olla kusjuures iga me ei tea nüüd päris täpselt ka seda idapoolselt Ta keelesugulaste siis selle antropoloogilisi tüübi kujunemist, sellepärast et nemad on elanud ida pool ja neil on olnud kontaktid siis mõnevõrra teistsuguse antropoloogilisi tüübiga, tähendab noh, nii-öelda monoliitsed tüübiga ja ja ka nemad võivad olla aja jooksul muutunud. Jah, peab veel ühest asjast vist rääkima, millest, noh, millal me enne tähelepanu ei pööranud, et ajalooõpikute lehekülgede vahel raamat lehekülgedel, siis sageli tutvustati ka meie kaugemaid esivanemaid ju nii et on, on siis kammkeraamikamees, kes on selliste kergelt Mongoliidsete näojoontega kõrge Tumeda peaga ja üks taoline siis. Eellane, mis kaevati välja siis palm asulast, mis ja siis Moskvas ergi rassimaatriksi, sellest rekonstruktsiooni, seda muidugi hästi palju kasu ostetud ja siis seda peeti siis tüüpilise kammkeraamika kultuuri esindajaks, Durant isegi nimetuseta bruto lapaniidse siis tüübi esindaja. Et ta ütleme segu siis Mongoliidsest jaa, jaa, europiidset, rassist ja teine siis raamatutes siis kujutatud pilt, see oli siis Ardu kalmistust leitud mees siis nöörkeraamikamees, tema oli selline pikapealine, kitsama näoga ja ja selline üldine indoeurooplane. Ja nüüd muidugi jah, siin on vastuolu, et meil on olemas sellised tüübi, näitad kohe, et järelikult siis need kammkeraamika, kultuuri kandja, nemad pidid siis ida poolt tulema, kuna nad olid sellised. Aga samal ajal muidugi, ehk antropoloogia on teatud sellised vaated mõnevõrra muutunud ja peale selle meil on neid luustik ju ikkagi suhteliselt vähe. Kui me võtame selle kogu kiviaja ette ja mida on üle 7000 aasta ja nüüd paarkümmend Ühte luustikku ja paarkümmend teist luustikku selle ajagu, et see tegelikult suurt midagi ei näita, täiesti juhuslik olla. Ja peale selle, kui me vaatame nüüd siis selle Kunda kultuuriajajärku juba on Lätis olemas veini äkki kalmistu ja muuseas ka seal on olemas nagu sellist kahesugust antropoloogi risttüüp. Ühed on ühed inimesed lihtsamad, sellised pikema peaga, pikema koljuga ja teised on ümar oma koljuga, kusjuures ümaram koll ei pruugi sugugi näidata, et tegemist on just mongolite rassi esindaja. Nii et juba siis päris algusest peale on see antropoloogiline tüüp olnud siis noh, küllaltki erinev on neid inimesi väga mitmesuguseid olnud. Et selle põhjal ei saa nüüd mingeid kindlamaid järeldusi teha, umbes samast ajast veidi siis ida poolt on, on hoonega järvest on seal kalmistu järve keskel saarel oleval oleni Ostrov ehk põdrasaar ja seal kalmistu, seal on siis saadud luustikega osanist kulub Kunda kultuuri aja, ärkasin taas mõlemad mõlemad tüübid olemas. Aga meie tahaks ikkagi olla rohkem ju juba algusaegade algusest saati pikad ja sirged sihvakad ja blondid ja sinisilmsed ja ja kaldub sinnapoole rohkem või ei kannatanud. Ühe võib küll täiesti vabalt olla, et on juba see esimene elanikkond on olnud siis suhteliselt nii-öelda euro piitsa väljanägemisega, samas muidugi mõlemat need teooriat mõlemad on hüpoteesid. Mis sa siin midagi kindlat väita ja samas võib uskuda ka, et on siin aja jooksul tõesti olnud sellist liikumist, et on mingil määral ikka tulnud uut elanikkonda, mitte asjad ei ole tulnud iseenesest, vaid on mattunud kuue elanikkonnaga kaasa. Aga samal ajal, kui me vaatame tuur ja nii palju kui võimalik neid erinevaid kultuure jälgida ja vaadata nende kultuuride omavahelisi seoseid, siis paistab, et et, et on nagu selline järjepidev olemas. Et ei ole nii põhjalikud ka need muutused tuleks nüüd siis mingi vana kultuur üleüldse ära kadunud ja siis uus asemele tulnud, on teatud sellised sellised järjepidevad jooned olemas. Ja peale selle me peame arvestama kas või nende kivi juures, eriti kivi vanemate kultuuride juures, et et juba Kunda kultuur, kes siin elasid ju mitu 1000 aastat tähendab ta kohanes selle keskkonnaga ja tol ajal oli ju nii, et oli inimesed, inimesed või need inimrühmad, kes elatusid, eks ole, küttimisest kalastamisest ja, ja igasuguste loodusandide korjamisest, vot nende jaoks oli vaja siis iga inimese jaoks oli vaja selline keskmine territooriumi hulk, mis uudist suutis talle looduses siis nii-öelda elatist pakkuda. Ja sugugi võimatu. Tegelikult see, see elanikkonna arv, mis siin juba Kunda kultuuri on olemas, oli, et see oli küllaltki optimaalne. Nii et seda uut rahvastik kuum nagu eriti ei mahtunudki juurde. Kui me veel võtame, et see tüüpile, kammkeraamika kultuuriajajärk, et siis on ka ju tegemist olnud valdavalt kõik video ja kalastajatega, nii et mingil määral võiksid juurde tulla ja samas neil tulnud nii suurel hulgal juurde, et nad oleksid nüüd siis midagi nii põhjalikult muuta. Kuidas siis nüüd ikkagi on, kas kiviaja lõpuks me võime öelda, et need inimesed, kes siin elasid, kas need olid eestlased olid nad meil pere, sugulased või keelesugulased? Kiviaja lõpu inimesi saame siis kõnelema panna kahjuks tänapäeval. Nii et see jääb ikkagi oletuste tasemele. Võib arvata, et nad olid jah, meie otsesed eelkäijad ja võib-olla olid need on meie otsesed eelkäijad sinikivi algusest peale. Noh, teatud teatud keele keele siis nüansid ja isegi võib-olla paljud sõnad veel tänapäeval kõlavad eesti keeles, kuigi ikka keel ju aja jooksul muutub ikka hästi palju, nii et on, on küsitav, kas Vembekas nende kiiresti tänapäeval aru saaksime. Kumb see tähtsam on? Kas veresugulased on tähtsam geeni sugulus või keelesugulusmeri peaks olema nagu paksem kui vesi, aga samal ajal keel on ju see, mille järgi rahvust rahvast tuntakse. No siin on muidugi mõlemad on olulised, tähendab, on, on keel on oluline ja koos keelega, mulle tundub, et kujuneb ka selline maailmapilt, selline üldisem kultuur tähendab antropoloogiline tüüpas. Antropoloogiline erinevus sellel on muidugi raske öelda, aga meil on ju väga erinevate rahvuste esindajad siia tulnud. Ja kui nad toon ära õppinud eesti keele ja on hakanud osalema meie elus, siis siis keegi ei pea ju Nidena võõraks. Nii et et jah, olulisem on ikka jah, vast keel ja see kultuurikeskkond, kus nad, kus inimesed elavad Me armastame rõhutada seda, kui kaua meie oleme siin sellel maal elanud. Kas me oleme põlisemad kui teised Euroopa rahvad? Võib-olla võib-olla mingis mõttes küll sellepärast et kui me vaatame ajaloolist aega, siis on ju, ütleme, lõunapoolses Euroopas pasun, teata ju väga palju igasuguseid rahvaliikumisi ja peale selle, kui me vaatame siis nende keele päritolu, need on indoeuroopa keeled ja selles mõttes siis siis noh, nemad ei ole tõepoolest päris alguses ilmselt olles olnud, et nad on mõnevõrra hiljem saabunud, võib logos viljelusmajandusega võib-olla Mik seda üksikasjadest ei tea. Aga siin sa enne just seletatud seda, et et kuna meil võis esialgne elanikkond, kes siia saabus üsna kiiresti, saavuta sellise optimaalse hulga, nii et meil hilisemal ajal ei olegi suurt siis rahvas lihtsalt juurde mahtunud. Mõningas mõttes ja me oleme küllaltki küllaltki haruldased, tähendab need soome-ugri rahvad kes on ju kogu aeg nii-öelda taandunud, aga ometigi võib siis pidada neid väga-väga vanaks rahvaks ja, ja see on uuem teooria, et nemad tulid siia kohe jääajajärgse teist usutadel. Tuleme selle kahe hüpoteesi juurde korraks tagasi, et esimese hüpoteesi puhul tulid nad ühelt poolt teisi hüpoteesi poolt, teiselt poolt aga miks nad tulid, kas nende motiivid olid erinevad või motiivid võisid olla ühed ükskõik, kummalt poolt. Et need olid? Jah, vaat seda esimest teooriat ongi ju raske seletada, et miks järsku siis rahvas hakkas siis ida poolt järk-järgult lääne poole rändama, et mis oli selle põhjuseks, mere igatses ja jäämeri oli külm ilmselt. Eks ole? Ei noh, seda me muidugi ei tea. See uuem teooria mulle tundub, et siin on oma loogika, tähendab kui jää taandus, siis oli, tekkis sellist vaba maad. Iga aastaga tekkis vaba maad juurde ja siis see elanikkond, asustus, seda vaba maad nii-öelda järk-järgult. Kusjuures selle elanikkonnal oli ka tol ajal selline kindel tegevusala. Siis tegelesid põhjapõdra küttimisega ja ja siis põhjapõtrade kannul nagu liikusid ja erts, titt karjusid ja ja noh, nad oskasid kohaneda ka sellise küllaltki karmi kliimaga mis siin esialgu valitses njat. Et siin on, kuna vaba maa tuli ja inimene ikka asustab sellise tühja territoorium, kuna seal ta leiab paremini endale söödavat ja voolu paremini elada teist ja siis esialgu elanikkond just sel eesmärgil tuli. Euroopas oli liiga palju juba? Jah, võibolla võibolla oli see rahvaarv on piisavalt suur ja, ja kui see jää taandus, siis rahvaarvu kasvades osa osa liikus kaugemale. Mitmel puhul on juba juttu olnud, et arheoloogi töö on üks suur oletamine, nii oli ka tänases saates need hüpoteesid. Viimastel aastatel on räägitud palju arheoloogide tööst tegelikult ja palju nende leidudest. Ja me ei jõudnud rääkida eelmises saates sellest, mis on Reiu kandist leitud. Mõned aastad tagasi oli meil ju ajalehtedes suur nagu sensatsiooniline teade, et on, on Eestis leitud pulli asulast veel vanem asula ja see on siis mõned kilomeetrite siis pulli asulast lõuna pool. See on siis seal, kus Reiu jõgi suubub Pärnu jõkke. Tõsi, sealt tulid välja esialgsel pilgul mitmedki huvitavad leiud siis samasugusest, mustast tulekivist esemed, nagu need olid pulliski. See näitab, et see on pulliga vähemalt sama. Aga kuna tamm paiknes lõuna pool ja peale selle pulli asula, et omal ajal maha seetõttu, et siis Ansuluse järve veetaseme tõusuga lihtsalt elanikkond lahkuma. Kui nad vaikisid mitu kilomeetrit lõuna pool, siis tekkis kohe selline hüpotees, et tõenäoliselt on see varasem pulli asulast. Ja muidugi jah, ajakirjanikud võtsid sellest ka väga tõsiselt kinni ja, ja nõuti kõigi kooliõpikute ümbertegemist ja nii edasi. Aga viimased, et aastad on nüüd viimased suved on seadlasin, Tilodjas on ka üsnagi palju arheoloogilisi uurimistöid läbi viidud ja on leitud siis Meid erinevast siis ajajärgust pärinevaid asulakohti ja mitu on ka kiviaegset asula kohta. Tõsi ka need radioaktiivse süsinikuproovid on seal tehtud, aga tõsine, et kahjuks küll nii vanad ei ole. Et paik on olnud soodne, seal on võinud asula olla aga tõenäoliselt siiski pulliga üheaegne. Mõningatel proovid, mis on, seal võeti muidugi pakuvad veelgi hilisemate ajajärku, et ka umbes 2000 aastat siis bulist hiljem on seal elatud. Mis muidugi ei välista seda, et kusagil lähedal ei võinud veelgi varasema suru olla. Asi on selles, et Pärnu jõe ääres ja Pärnu jõgi on kogu aeg seda kaldaäärset ala siis seal seda liiva uhtunud ja siia-sinna tassinud ja ja väga palju liid on tulnud lihtsalt Pärnu jõest välja. Et neid kõiki asulaid ei teagi, kus koha peal nad on olnud ja tõenäoliselt võib võib muidugi sealtkandist mõni varasem asula veel välja tulla nagu üleüldse kogu Eestist return, nii et enam ei tea. Arheoloogi tööpõld on tegelikult suur ja lai, et kui palju Eestist on läbi kaevatud. Oi, Eestist on Eesti territooriumist läbi kaevatud ikka väga tühine osa. Sest ega meil neid arheoloogini ilust palju ei olegi, võiks öelda, et praegu kusagil tegutseb üle paarikümne arheoloogi osa ülikoolides või Tartu Ülikoolis töötab osa, osa töötab siin Tallinnas ajaloo instituudis ja siis on üksikud arheolooge muuseumites ja siis seal osa arheoloogi, kes ongi spetsialiseerunud sellistele avarii kaevamistele, nimetame avarii kajumisteks neid, neid objekte, kus hakatakse, tahetakse midagi ehitada või uut teed rajada ja siis seal le alune vaja eelnevalt läbi kaevata. Aga võtame nüüd kogu selle aja selle perioodi esiajalugu ju arv 9000 aastat ikkagi meie ajaloost siis on need arheoloogide värvika suhteliselt tagasihoidlik. Ja meil seda uurimistööd oleks vaja igatpidi laiendada ja täiustada iga perioodi peale. Aga noh, tänapäeval on muidugi need võimalused ei ole nii suured, peale selle ju arheoloogid ei uuri mitte ainult seda esiajalugu veid, arheoloogid uurivad ka keskaega ja ja igasugused need avariikaevamised, mis toimuvad peamiselt linna ja seal ongi ju keskajaga enamasti tegemist. Tähendab, kui arheoloog läheb kaebama, siis valitakse ta ka selle järgi, mis ajas spetsialist on. Aga kuidas te seda nagu ette teateid ta mingilt maa lapilt leiate? Just mingi keskaja või vana muinasaja leidusid. Meil on etem arheoloogiaobjektid, mida nimetan mälestistesse mustisteks. Need on ehk nagu ära registreeritud ja ja on enam-vähem ka teada, kui vana mingi asi on. Ja arheoloogid on loomulikult spetsialiseerunud, on need, kes tegelevad kiviajaga ja need, kes tegelevad siis pronksiväega varase rauaaja, kes tegelevad muinasajal järguga ja need, kes tegelevad keskajaga, nii et et igal igal ajastul on nii palju neid erinevaid nüansse ja eripärasid, et ükski arheoloog ei ole nagu pädev kõiki kõige põhjalikumalt tundma ja teadma, peale selle õmblen vaja ka kasutada ja rakendada täiesti erinevate metoodikate uuris metoodika teriaegsetel objektidel. Põhiline on muidugi jah, kaevamine, aga kuidas kaevata, see on? Omaette kunst radioaktiivse süsinikuproov, see on see, mis on nagu põhiline vahend. Ei, see on nüüd kõige vanemate objektide puhul, on selle määramine oluline? Jah, ma olen seda siin nüüd kasutanud, kuna jutt oli kiviajast, kuna noh, kiviaja objekt on ju väga raske dateerida ja üks vahend, mida siis kasutatakse, radioaktiivne süsinik. Isotoop, C4 teist, millal see meetod põhineb? Hästi, lühidalt seletatuna on nii, et kuna atmosfääris leidub seda radioaktiivset süsinikku ja see siis ühineb siis süsinikdioksiidiga, taimed tarvitse tarvitavad seda, eks ole, siis ta sattub taimedesse siis loomad taimi, natuke loomadesse ja ladestub siis kas siis puudes taimedes, luudes igal pool ja kui nüüd see organist sureb, siis selle radioaktiivse süsiniku hulk hakkab vähenema. Aga see on üsnagi täpselt teada, kui kiiresti see väheneb. Ja kui nüüd siis kaevamistel leitud sütt või luid siis analüüsida, määrates radioaktiivse süsiniku hulk, siis on võimalik välja arvestada tema vanus, millal see organism on surnud. Ja kuna meil kiviaja suhtes nagu mingisuguseid täpsemaid meetodeid ei ole, siis on see peamine, mille abil on siis kiviaja muistiseid ja kiviaja asustus teritud paika panna. Ajas edasi minnes ütlen siis nooremast rauaajast, siin me saame igasuguseid muid meetodeid kasutada, saab isegi ju siin muinaslõpus kasutad kirjalikke allikaid, kus on teada, kus mingil ajal mingis linnus on elanud või mida on piiratud ja sa, ma lähen muidugi neid esemeid tunneme paremini, oskame neid juba. Neid esemeid siis ajaliselt paika panna. No kõige parem meetod, millega nüüd arheoloogiaobjekte määrata, muidugi dendrokronoloogia, seal on võimalik isegi poole aasta täpsusega paika panna, see tähendab noh, puuringid. Nemad mäletavad ajalugu väga hästi ja kui on teada, siis noh, tänapäevast minevikku viidud selline puu kasvuringide rida, ehk siis dendrokronoloogiline skaala. Et kuidas mingi aasta jooksul just mingi puu siis rind, kui palju kasvanud on. Ja kui me siis minut see skaala juba käes ulatub kaugesse minevikku, eks ole. Ja noh, näiteks Saksamaal olnud juba saanud selle dendrokronoloogilise skaala juba pikkus juba 10000 aastat. Ja kui nad leiavad kusagil kaevamistel mingi jämedama puunati, need saavad mõõta seal siis selle ringide paksust ja selle selle muutumise siis graafikut, siis on võimalik täpselt, et millal see puu omal ajal kasvas, millal see puu maha raiuti, millal ta kasutati, meil kahjuks Eestis ei ole, skaala tähendab, on juba olemas muidugi skaala, aga, aga ega igalt poolt seda puitu ka ei leia, nii et kiviaegset sellist puitu minetaks. Aitäh Ain Mäesalu järgmises saates. Me jõuame järgmisse aega. Saad Eesti lugu on eetris vikerraadios laupäeviti kell x klassikaraadios päeviti kell üks ja te võite meie saadet kuulata igal päeval igal kellaajal. Kui teile sobib meie koduleheküljelt.