Reola Veevachi neljas põlil jätta vana, et noored. Ja nüüd teie eesti lugu. Eesti loo jutustamise ka oleme jõudnud juba üsna lähedale meie ajaarvamisele. 1500 aastat enne Kristust algab Eestis pronksiaeg eelmisega kiviajaga võrreldes lühike kuid siiski oluline etapp meie loos. Mida uut see kaasa toob, räägib arheoloog Ain Mäesalu, küsib Piret Kriivan. Kiviaeg tundub mulle pisut eksitav mõiste, sest inimesed oskasid ikka rohkem aga pihta hakata midagi kui ainult kiviga. Kas, kui me nüüd oleme pronksiaega jõudnud, siis pronksiaeg nimetus vastab sisule. Visse pronksiaeg tähendab. Meil Eestis on nüüd küll sisule ei vasta, sellepärast et pronksiajal tõenäoliselt meile jõudis pronksesemeid suhteliselt vähe. Ja suurem osa igapäevaseid töö- ja tarberiistu vähemalt pronksiöö esimesel poolel tehti kindlasti kivist ja luust, sest ja ja kindlasti ka veel puust ja veel mõningatest sellistest materjalidest pida. Muidugi tänapäeval ma isegi täpselt ei tea, kuna meil ei ole säilinud. Aga kuna igal pool mujal ka pronksirikastel aladel on siis omate perioodina tabel eristatud ja siis noh, Meil ütleme, need igasugused muud ühiskonna areng, muud nähtused, uued, müstilised, mis tulevad siis paratamatult meie eristame ka pronks ja välja. Ja pronksiaeg, see saab alguse kusagil umbkaudu 1800, enne Kristust siis kokkuleppeliselt on pronkssõja lõpp siis 500 enne Kristust kusjuures pronksiaegse jaguneb täiesti selgelt kaheks perioodiks. Kõigepealt pronksi, esimene pool siis 1800 enne Kristust kuni umbes 5100 enne Kristust. See on siis järk, kus on veel pronksesemeid hästi vähe. Et meil on praegu teada 12 Bronxis. Ta on jah. Hirmus vähe, kui me võrdleme teiste naaberaladega. Samas on need pronksesemed iseenesest hästi põnevad. Nimelt on kõige vanemad pronksesemed, on meil siis üks odaots, mis liti Muhu saarelt ja siis üks pronksist sirp, mis leiti kivist saarest ja mõlemad on tõenäoliselt valmistatud ikka Eestist väga kaugel. Näiteks odaots muu saar, et see on tõenäoliselt siis valatud kusagil Lõuna-Uuralites. See on selline tüüpiline sealkandis levinud seima turbinu kultuurile. Ja ta on siis läbinud need tuhanded kilomeetrid, enne kui siia jõudis. Kuidas ta siia jõudis, ega see ka selge ei ole, vaevalt, et mõni Eestimaa meestit seal käis seda Toomas ja et ta on jõudnud võib-olla nii-öelda siis hõimurd hõimule, kas siis on teda müüdud ostetud aga võib-olla hoopis ka kingitud, sellepärast et tol ajal, kui need pronksesemeid oli väga vähe, siis nad olid võib-olla isegi rohkem uhkustamise kui siis selliseks igapäevaseks kasutamiseks. Ja omal ajal on siis inimesed hõimud hõimupealik, kui ta on üksteisele teinud, aga palju kingitusi, seda nüüd hilisemast ajast teada nende loodusrahvaste juurest, et seal on kinkimine oli väga olulise tähtsusega. Sest vaat kui kellelegi midagi väga väärtuslikku kinkida, siis on ta ju sinu sõber ja ja mingis mõttes ka siin tausta sinu pooldaja ja sellist, seda on ju aegade jooksul kogu aeg kasutatud, nii ju hilisemal keskajal. Siis valitseja kinkis oma oma oma vasallidele uhkeid kingitusi ja siis moodulitele väga ustavad, nii et taoline taoline kinkimise traditsioon ulatub kindlasti kaugesse-kaugesse pronksiaega ja kindlasti ka meid kiviaega välja. Ise pronksi, asju meil ei tehtud, siin need on kõik toodud sisse. Enne kõige varasemad pronksesemed on siia sisse toodud. Jah. Ütleme siis Muhu saare odaots, see kindlasti ei ole kohapeal valmistatud ega kase kivissale sirp kusse kivissar, Sirk, see on ka küllaltki kaugelt tulnud, ta on tüüpiline sissese, mida me valmistud seal Musta mere rannikupiirkondades. Nii et on need esimesed pronksesemete jõuadki meile siis kusagilt upissis kagu poolt, aga samal ajal nüüd ülejäänud selle vanema pronksiaja pronksesemed, mis on kirved, pronkskirved, need on jälle jõudnud lõuna poolt, tähendab nende valmistamispaiku olla kusagil seal Lõuna-Rootsi, Saksa ala, kus oli tol ajal kujunenud teine tähtis selline pronksikultuurikeskus. Muidugi, kui me nüüd seda esemete koostist vaatama on siin üks odavad sirp ja kümmekond kirvest, siis see nüüd mõningas mõttes huvitav. Nimelt kirves ei ole nii puhtalt ainult sellist selliseks uhkustamiseks. Kirves on ka ju väga hea tööriist on arheoloogid on katsetanud siis puu raiumist kivikirvega ja pronkskirvega ja pronkskirvega vähemalt kolm korda kiiremini puuma kivikirvega, nii et selles mõttes ma küll usun, et neid pronkskirved on siin ikka kasutatud ka siis puude juures. Ja kui me nüüd siis seda pronksiaega vaatame, siis esialgu selle esimesel siis 700 800 aasta kohta on muidugi hästi vähenit, pronksesemeid, samal ajal siin kohapeal jätkus näiteks kiviesemete valmistamine tollest ajast on kiviesemeid deodo luuesemeid. Samas muidugi on see pilt natuke selline, selline hõre, nimelt tunneb ihu leida pidune muistiseid. Ei tunne sellest ajajärgust kalmeid, ei tunne sellest ajajärgust asulaid. On lihtsalt nii, et on mõnest varasemast asulast on üksikuid selle ajajärgu leida või on hilisemast asulast üksikuid, selle ajajärgu liid aga, aga puhtalt selle vanema pronksiaja muistiseid neil praegu veel ei tunta. Nii et see on üks suur valge laik meie ajaloos, samal ajal muidugi nüüd kusagil umbes 1000 100000 enne Kristust, vot siis toimub mingisugune väga põhjalik muutus. Nii et nüüd saab meile ilmsiks täiesti uut tüüpi kalmed. Uut tüüpi asulat saavad nähtavaks ka esimesed kõige vanemad ja selgelt põllujäänused on kurtuslikud objektid, nii et on mingisugune tõsine muutus toimunud järsku keset pronksiaega hakkab elu kihama Eestimaal? Jah, hakkab. No võtame kas või näiteks need meie tol ajal siis rajatud kalmed need kivikalmed ja nendel on sees, teatud konstruktsioon tähendab olnud kividest laotud kõigepealt maapinna peale, siis üks kirst ja selle kirstu ümber. Paar-kolm meetrit sageli isegi rohkem seitse, kaheksa meetrit on, olime kiviring ümber kirstu laotud siis surnuna asetatud kirstu ja siis vahe on täidetud väiksemate kividega ja, ja ilmselt on peale kuhjatud ka veel selline küngas. See on hoopis midagi muud. Kui me võrdleme seda kiviaegsete matmiskommetega, kus surnu maetud maa sisse olevas auk, aga need on tegemist selliste maapealsete siis haud ehitistega mõningas mõttes seda isegi võrrelda siis Lääne-Euroopas ja ka Lõuna-Euroopas levinud siis selliste hauarajatis distega megaliit, kalmetega või seal noh, kasvõi Egiptuse püramiididega, mis on ka maapealsed suurejoonelised rajatised. Kusjuures nüüd need kivikirstkalmed, need on meil teada enamasti Põhja-Eestist ja Lääne-Eestist ja saartelt teada näiteks sisemalt lit tuntakse väga vähe. Me järeldame sellest me saame järeldada seda, et. Seal rannikualal on elu kuidagi edenenud kiiremini ja sisemaal võib-olla olid teistsugused matmiskombed, samal ajal kui hakata neid kokku lugema ja teha mingeid arvestusi, kui palju tol ajal võis inimesi elada ja siis on absoluutselt selge, et tead nendest kalmetest väheks. Tähendab, mitte kõiki inimesi ei ole maetud taolist kivikalmete. Ja täiesti tõenäoline, et sinna ainult rikkamad inimesed. Kusjuures enamasti on ka isegi nii, et on seal lihtsalt Kiviitrist kalmes sinna keskusesse kirst on maetud mees. Vahel on muidugi seal kivikirstkalmed ka mitu kirstu või siis selle kirstu ja ringi vahele on lihtsalt surnuid maetud, et võib-olla on sinna maetud siis selle selle peremehe lähikondlased. Nii et tegemist võib olla tolleaegsete, võib-olla kõige jõukama elanikkonna siis matmispaikadega, nii et, et need kivi Krist, kalmed võivad peegeldada sellist ühiskonna diferentseeritud tega, tol ajal tulite rikkad ja vaesed. Jah, see on täiesti täiesti usutav. Nüüd peale nende kivikirstkalmete ilmuvad nüüd veel huvitavad, mõistis, et need on kindlustatud asulad kusjuures kindlustad asulat. Neid me teame ka ainult siis siis Põhja-Eestist ja Saaremaalt, mis tähendab, et juba valmistati vaenlase vastu. Me ei tea, kas neid vaenlase vastu õhkas, mille jaoks ehitati, kas ehitati nüüd siis väljastpoolt tulnute vastu mingite võtta vastu või rivaalitsete siin kohapeal? No Saaremaal on teada praegu kolmanda taolist kindlustatud asulat, üks on Asva, siis on Ridala ja siis on Kaali järve serva peal, tähendab selle valli ühe nurga peal on ka olnud kindlustuskindlustused ja seal on siis omal ajal elatud. Ja nüüd siis Põhja-Eestist, me teame praegu kahtu, üks on siis Iru linnuse olnud ja teine Narva joaorus. Ja need kindlustatud asulad, need annavad nüüd üsnagi huvitavat arheoloogilist materjali. Noh, kõigepealt on muidugi sellist selliseid leida, mis räägivad need igapäevaelust, eks ole, et seal on tegeletud ka maaharimisega seal on siis loomapidamisega tegeldud, loomaluud näitavad seda, aga mis on nüüd huvid? Nendes kindlustatud asulates on ka täiesti selged märgid pronksikohapealsest valamisest. On nii sulatustiitleid, kui ka on siis pronksesemete, vala valufarmide tükke ja seal on päris intensiivselt tegeldud siis pronksivaluga. Ja see võib muidugi näidata, et et mitte ainult kohapeal võib-olla ei valmistatud oma tarbeks pronksi, aga seda siis turustati võib-olla siis nii Eestis, aga pole võimatu, et ka väljaspool. Nii et need on omaaegsed, sellised jõukamate meestekeskused. No vahel on isegi välja pakutud, et et kindlustatud asulad võivad olla selliste omaaegsete pealike eluasemed või isegi kuningate eluasemed, vot nüüd on pronksiajal, eriti seal, nüüd pronksiaja keskpaigast alates on väga tihedad suhted kujunenud Lõuna-Skandinaaviaga. Ja seal sealt on ilmselt hangitud siis pronksi kas siis päris pronkskangide kujul või on siis siia toodud siis katkiseid, pronksesemeid, mida siin kasutati siis ümbervalamiseks. Eestis on leitud ka üks selline leid. Sõrvest välja Tehumardist Tehumardi peitleid, mis koosneb siis purunenud mõõgatükkidest ja odaotsatükkidest ja seal mürsule tükke ja muud sellist kraami mis leiti siis jah. Liiva sisse kaevatud, nii et keegi pronksivalaja oli omal ajal selle toonud veduri toovad kaupmees selle mingil põhjusel maha matnud ja siis ise uhka saanud. Sellest tuleb ka nimi peitleid? Jah, peidetud leid tõenäoliselt omal ajal lihtsalt ära peidetud ja mingil põhjusel sinna maasse jäänud. Nii et ja muuseas on huvitav on ka see, et nendes kindlustatud asulatesse Lasvas hästi palju palatud, igasuguseid pronksvõrusid, kas käevõrusid või kaelavõrusid. Aga neid neil Eestis lihtsalt ei ole, need on jälle väga tüüpilised siin siin siis Läänemere vastaskaldal Kesk-Rootsi aladel ja võib-olla miks ka mitte ei ole siinsed mehed siis seda oma toodangu topsi Albult turustada, et krunksi pronksivalu võis olla siinsetel kindlustatud asulate elanikel olla üks selline tuluallikas, et valmistate ise teatud pronksesemeid jah, ja neid siis turustati. No tol ajal see liiklus on siis muutunud intensiivseks, noh kujutame ette, kuidas käidi Lõuna-Rootsis laevaga Venega ja ega meil neid jah, Lõuna-Skandinaaviast on ju kalju joonistanud kontserte skal joonistas, on ikka päris päris uhkeid laevu juba kujutatud ja aga võib-olla siin mängisid olulist rolli pronkskirved. Kivikirvega ei ole võimalik korraliku korraliku laeva ehitada. Arendas väga tublisti seda, seda mere mere meresõit. Et see ei ole sugugi võimatu. Aga peale selle, kui vaadata nüüd kindlustatud asulate seda muutmata seriaali, mis seal on, väga palju, on koduloomaluid, on seal lehma ja siis on seal hobuseluid ja kitse ja lamba tähendab koduloomad olid väga tähtsal kohal ulukiluid. On ulukiluude hulgas kõige enam hülge luid, tähendab, hülged olid väga tähtsal kohal siis muid metsloor või vähe. Ja üks võimalus on ka see, et siis selline hüljeste head vastupidavad, karusnahka veidi ka turustada väljaspool või siis seda kuivatatud suitsutatud hülgeliha või, või siis hülgerasva, mida omal ajal võidi kasutada siis ka nii-öelda valgustina lambi, lambi, lambiõlina. Ja samal ajal on ka meil leitud sellist keraamikat, mis on väga tüüpiline siis seal just Läänemere lõuna rannikuasulates. Nii et need suhted on olnud piisavalt tihedad. Kas see, et on olnud hülge luid, paljud mitte teiste metsloomade luid ei ole olnud, millesse tunnistust annab metsloom ju ikkagi oli ja miks nende lõid ei ole leitud, sellepärast et nad ei ole asustatud kohtade lähedal olnud. No me tunneme ju paremini neid Saaremaa-asulaid kindlustatud asulaid ja siis sind ka Iru asulat, mida on küll sõpru leida nagu vähevõitu, aga no Saaremaal seal on juba kiviajal oli väga-väga levinud see hülgekütt timine. Muidugi vaata, hülged on hülgeid kütitakse kevadtalvel just jäälagunemise aegu ja see võib-olla oligi oluline selles mõttes, et noh, hülged, esiteks õis hästi Sa saad, oli lihtne küttida. Teiseks muidugi võib lakkasid talvetagavarad söögid agarad otsa saama ja nüüd oli võimalik värsket liha saada. Aga samas jah, miks ka mitte, ei olnud olulisel kohal just et hülgenahad ja rasv ja mida võidi ka purustada. Aga mis nüüd sisemaal oli? Seal kindlasti inimesed elasid, aga kahjuks neid muistiseid tunneme halvasti videole arheoloogilise tuuritud. Ma kujutan ette, et sisemaal võis, võis tõepoolest ka siis tavaliste tuntud metsloomade küttimisega olla tol ajal veel osakaal. Aga jah, peale koduloomaluude on siis ka põlluharimisest, on näiteks Lasva asulas või Ridala asulas on päris ilusaid näiteid on ka linakasvatusest olemas. Ja mis on nüüd huvitav, et nüüd praegu meie vanimat siis maastikul nähtavat põllujäänused pärinevad samast ajajärgust, tähendab, meil on nüüd avastatud muistseid, põlde, mis on rajatud juba seal kusagil 1000. Kuidas on võimalik seda aru saada, et see osa maapinnast, seal on mingi muistne põld ja Põldeni põld, põldu põld, ega, ega iga iga põllu peal seda ei olegi võimalik avastada. No see kõige vanem põld, mis on meil siis sellest ajajärgus nüüd siin saha lool Tallinna lähedal ja ta on säilinud tänu sellele, et omal ajal tehti seal kivikoristust. Ja siis kivikoristus tähendab seda. Ta on siis põllult korjatud kivid, nüüd visati seal samasse põllu serva kas siis hunnikutesse või isegi hakati juba selliseid sellistesse vaaludesse viskama. Ja tänu sellele on siis muidugi Kivihunnikud on säilinud, kuna hiljem on see maa osutunud siis suhteliselt väheviljakaks, võib-olla juba omal ajal ta mingis mõttes kurnati välja või või olid seal teatud maakerkeprotsessid, mis muutsite puua Catlikuks ja ja on need, ütleme siis hilisema aja jäätmaale jäänud tänapäevased kadakad karjamaad ja vot selliste puhtalt võtab seda leida põllujäänused, need on ja nüüd on siis arheoloogid neid uurinud seal saha lool seal tõesti õnnestus siis põllupeenarde alt, noh, nimetame neid kivivaalusid, põllupeenart sealt alt õnnestus saada. Ja siis selle söe määrangute järgi siis tehti kindlaks selle vanus. Muidugi on neid paiku neid vanemate põldude jäänused, teid on üritatud kaardistada, et kuidas, et need, need kivi või põllupeenrad siis paiknevad täpselt, ja siis on selgunud, et ollakse, põllulapid, olid väravaid keset nii pikkus 15 20 meetrit või ta laius 15 20 meetrit, pikkus muidugi suurem seal 20 30 meetrit ja nii edasi, nii et sellised pisikesed lapid muidugi nende põllupeenarde funktsioon ei ole, täiesti selge, on siis arvatud, et et võib-olla omal ajal siis künda seda põldu ja selle härjarakend siis selle põllu peenra peal, siis keerati ümber. Kuigi ma ise olen kunagi proovinud ka hobusega künda ja natukene kahtlen selles selle pärast, vähemalt see hobune, kellega mina kündsin tema jõnkel kivihunniku otsa võimeline minema nagu väga karmilt, kahe keelduse põllulapp on nii lühike, võtame selle rakend, eks ole, juba tollel hobust kindlasti kasvatad künnituule kasvatate siis härga, eks ole, härg pluss ader, eks ole, see teeb juba oma oma neli-viis meetrit. Nii et aga samal ajal muidugi näiteks võis nendel nendel kivi vaaludel olla hoopis teine funktsioon. Jerzculitad kuhjatud küllaltki kõrgeks ja nad täitsid, ütleme tänapäeva või hilisema ja kiviaedade ülesannet. Tähendab, et kui nad sinna lapi peale midagi külvasid, siis metsloomad või miks ka mitte koduloomad ei pääseks neid sööma. Ja samal ajal võib-olla. Ühte põldu, põllulapi, niimoodi kasutati siis paar-kolm aastat ja siis jäeti ta sööti, samal ajal just samu neid koduloomi siis mitte ööd läbi, keegi ei peaks neid valluva siis lihtsalt panud ühte sellist parandiku kinni ja nad lihtsalt öösel seal sõid rohtu ja samal ajal muidugi väetasid, nii et et aga jah, eks need on hüpoteesid, ega me täpselt ei tea, kuidas see kõik toimunud on. Mida tol ajal võidi külvata ja kasvatada? Meil on nüüd nendest kindlustatud, asulatest on siis leitud ka. Viljaterade jäänuseid need viljaterade jäljed on jäänud omaaegsetesse savinõudesse, tähendab olnud või savinõud valmistati siis sa lihtsalt mõningad terad siin selle koha peal maas on, tean siis savi sisse jäänud. Muidugi nad on, on, põletamisel on muidugi villid viljatera ära söestunud, aga seal viljaterajälg on savinõus olemas ja siis selle põhjal on, on siis tehtud ka järeldusi, mis vili see on. Seal on nii, otra, on siis kaera olnud, on nisu olnud, nii et peale selle on need õietolmu analüüsid, kui seda näidanud, mida, mida tol ajal kasvatati siis on veel kindlustatud asulates on luudest sellised hästi suured nagu kammilaadset imelikud esemed välja toonud, mida on peetud lina kammideks, nii et on, on. Tõenäoliselt võib olla isik kasutatud ka juba lina küljest, millest on ka rõivaid valmistanud, nii et ei olnud ainult ainult loomanahkadest rõivad. Ja jah, nüüd nooremal pronksieluga juba igasuguseid huvitavaid ehteid, pronksehteid olemas. Ta on ehtenõelad ja pronksnööbid ja siis on päris uhked esemed, mis on kivikirstkalmetest välja tulnud, on habe, Wen oht. Tähendab, nad on just sellise kuju kätega, midagi muud on nendega raske lõigata. Ta ei ole seda saba nagu millest ta kinni hoida nagu peale üleskeeratud, et kõige mugavam habet ajada. Nii et. Ja, ja siis on veel. Veel igasuguseid muid selliseid ehteid on. Osa ehteid on veel sellised, mis on siis? Imiteerivad näiteks siis pronkssihtidega täpselt samasuguse kujuga tehtud luust, on neid luud pähmis imiteerivad siis seal Lõuna-Skandinaavias levinud pronksneete või on siis ehtenõelu selliseid järgi tehtud? Seal Lõuna-Skandinaavias on, on leitud ka soost mõningaid matuseid, millel on siis tekstiilijäänuseid siis säilinud. Ja vot meil Eestis on ka Tuula külastasid Harjumaalt leitud üks hästi ilus suur selline pronksist kohelik selline nagu ütleme nagu setu sõlg väljanägemiselt, ainult et tal on siis keskelt tuleb selline suur tugev teravik, tuleb välja niinimetatud tuutuluseks sellist ehet ja taoline taoline ehe on, kas siis ollut sealt, milline seal Lõuna-Skandinaavias seal, nendes taani leidudes seal hullud nagu veemehed on v peal käinud nagu pandla kohapeal käinud, kusjuures rahval oli meesterahvas naisterahval nende naisterahvast seelikud on seda äärmiselt huvituvad, nad on tehtud siis nagu Baltest, kusjuures need paelad siis nagu vöökohalt ripuvad tulla ja siis nagu risti ei olegi nagu läbiõmmeldud, nii et et on otsas, ripuvad neil seelikutele siis sellised pronksspiraalid, nii et nad paremini püsivad, aga muidugi, kui ta liigub, siis, siis paljastab üsnagi paljud, need on, tegemist on selliste rohkem nagu miniseelik, ütleme nii, et poole poole põll ulatuvad, kuna mil ta oli ja, ja nad on esinenud kosele tuutumisega, siis ma ei tea, võib-olla ka meie pronksiaegsed naised kandsid selliseid eksootilisi rõivaid. Kui palju meid võis siis pronksiajal siin maal olla, et kui keset pronksi Aegis kuskil 1000 aastat enne Kristust hakkas elu kihama, et kui palju meid siis oli? Jah, no siis hakkas elu kihama seal, kus me lihtsalt tunneme neid, neid muistiseid, rohkem neid, nii kindlus, tasuvaid, kalmed ja kõiki. Aga nüüd seda väike arvu on väga raske öelda, sest Sisemaal muistiseid ei tunne. Aga noh Umbkaudu võiks back tõsike, mõni 1000 neid kindlasti oli. Täpset arvu ei saa mitte kuidagi öelda. Kui me ikka suurt osa eestialast sealt leida ei tea, siis me ei julgegi midagi kindlamat pakkuda. Aga peale nüüd nende. Kivikirstkalmete on meil olemas mõned päris eripärased Karl, olles taastuv näiteks lae kalmipaatiki teada laevkalme kuidas endast siis kividest laotud laevakujulist rajatist, mille pikkus ei olla kuus, seitse meetrit nagu laeva pardal on siis laotud suurematest kividest, siis seal keskel olnud kirstud, kus on siis põletusmatused? No neid on teada küll ainult Eestis, kolm. Üks on siit Tallinna lähedalt ja kaks tükki on siis Saaremaalt ja leetlaevkalmed, no need näitavad ka selliseid tihedaid sidemeid siis läänepoolsete aladega, sest taolisi laev palveid on hästi, palju, on, on siis ojamaal ja on mõningaid sind Kuramaal. Siit on muidugi siis pakutud välja, et kas, kas võis näiteks sealt koloniste tulla ka lääne poolt siia, aga muidugi nendes meie laev kalmetest on siiski oma eripära olemas, nii et võib arvata, et on lihtsalt väliseeskuju järgi on neid surnud sinna maetud, nii et nad ei ole, ei pruugi olla siis skandinaavlastega ehitatud. Kas selle aja kohta võib öelda, et me ei saagi ennast naabritega võrrelda, et me tegelikult identifitseerime ennast ka selle läbi, missugused meie ümbritsevad? Missugused on need need andmed, mis on teada meil teiste kohta? Saame meelde, et nemad seal olid rohkem arenenud kui meie. Seda on muidugi väga keeruline nüüd seletada, muuseas pikka aega on veel seda asja nähtud, niiet on Eesti oli nagu selline mahajäänud provints Need, kõik esemed tüübid ja need tulevad väljaspoolt ja et, et me olime nagu selline ääremaa ja, ja muust maailmast nagu mahajäänu. Tänapäeval jah on muidugi asja vaadata natukene teistmoodi, kuna need esemed nüüd ei pruugi näidata sellist mahajäämust, näitavad, et seda, et olid väga tihedad kontaktid nende aladega. Ja noh, kui me oleks nii väga maha jäänud olnud, eks ole, siis ei oleks suutnud sealt üleüldse mingit pruuksisemid ostagi, tähendab, eks oleks, ei oleks ta toorainet suutnud hankida. Nii et meil see tase oli enam-vähem, kuigi jah, seal võib olla ühiskond oli mõnevõrra rohkem arenenud, et need omavahelised suhted olid veidi teised ja seal oli see ülikond, kes seal oli seal Lõuna-Skandinaavias oli kahtlemata tunduvalt rikkam, jõukam kui meil võib olla. Kas ilm oli sel ajal, kuidas ma ütlen, stabiliseerunud läks kogu aeg soojemaks. Noh, ilm on meil aeg-ajalt ikka muutunud. Nüüd pronksiajal, võib-olla see kliimaoptimum oli nagu läbi siin selle kammkeraamikud tuuri ajal, et siis oli, oli kõige-kõige parem kliima meil siin nagu on arvatud, et oli tänapäevasest mõned kraadid, soojemulise keskmine temperatuur ja kliima oli merelisem. Nüüd pronksiajal, võib arvata, et oli enam-vähem samasugune nagu võib-olla tänapäeval oli, nii et selle kohta nii väga täpseid andmeid ei ole selle kliima kohta. Pronksiaeg läheb üle rauaajaks. Mida see rauaaeg endast tähendab, kui kaua see rauaaeg kestab? Meil on kõik need perioodid, mis meil on pronksiaeg ja rauaaeg ja no need on meie tänapäeva arheoloogide endi poolt siis loodud perioodid. Tol ajal inimesed nii ei elanud, etturi ühel päeval otsustab, et nüüd saime esimese Raudes. Nüüd viskame pronksasjad nurka, nüüd alustame rauaaega. Ja isegi noh, me ei saa nüüd neid perioode täpselt paika panna. Sellepärast et me ei tea ju, millal jõudis siia täpselt esimene Bronxis või millal jõudis esimene Raudesse, nii et need on kõik senised kokkuleppelised siis doteeritud ja praegu näiteks arheoloogid isegi tunneme ja teame esimesi üksikuid raudesemeid, mis on kindlasti vanemad kui 500 enne Kristust. Nendeks on mõned väiksemad sellised raud, naask, mis on ka kindlustatud asulatest ja mis võivad viidata sellele, et nad seal kusagil 700 600 enne Kristust tehtud, aga see, et rauaaeg on siis kokkuleppeliselt pandud 500, see on siis nii ka naabermaade eeskujul, kes, kuidas kusagil alustab selle rauaajaga ja see on lihtsalt kokkuleppe küsimus, nii et kusjuures võib-olla on nii, et et, et see 500, see tähistab ka võib-olla natukene siis teatud muutusi paremini. Mis ajas me praegu elame arheoloogide järgika, raua ajas või elame plastmassi ajas, näiteks. Seda nüüd keeruline öelda, kui arheoloogid kaevavad siis ka ju keskaega, eks ole, siis noh, v muidugi Raua ja ei võta, arheoloogid lõpetavad looma Brietiseeringu siis siis lõpeb muinasaeg. Nii et. Meil on ta siis 13. sajandi algus, eks ole, ja siis hakkad, Ta hakkab peale juba ajaloolaste perioodiseerinud, algab peale keskaeg, hakkab uus aeg ja uusim aeg ja nii edasi. Samas ka nüüd meie seda materiaalset kultuuri vaata mis tänapäeval meil on, siis on ju tõesti on ju hästi palju kastetakse plastmassi ja igasuguseid muid keraamik, et kõike veel. Aga et olulised tööriistad on ka täna kurikaid rauast sellepärast kas tundub, et see rahuaeg tõepoolest, kui tänapäeval veel edasi kesta? Kaali meteoriit hirmutas siinmail elavaid inimesi rauaajal. Ta on õige öelda jah, Kaali meteoriit. Oli raudmeteoriit. Aga millal ta nüüd siia Saaremaapinnale langes? See on jah, keeruline küsimus. Seda on nüüd dateeritud väga erinevalt. Kõige rohkem on Sistoteeringut langenudki tegelikult pronksiaega, aga siis osaliselt ka just selle prissele rauaaja algusesse. Niiet et mingis mõttes on sümboolne. Enam-vähem samal ajal algab rauaaeg, kuigi vaevalt ta nüüd see Kaali meteoriit meile siin siin suures koguses rauda tõi, mida siis kohalikud elanikud oleksid hakanud kasutama, me ei ole siiamaani leidnud ühtegi muinasaegset eset, mis oleks olnud vormistatud meteoriitrauast siin vähemalt Eestimaa pinnal. Mujal maailmas on küll. Õuna. Reola VKG, neljas põlinedge vana noored. Ja nüüd teie eesti lugu. Siis, kui Eestis oli pronksiaeg umbes 1000 aastat enne Kristust ehk 3000 aastat tagasi hakkas Ameerika mandril arenema maiade kultuur. Vanas maailmas Aasias olid sellised riigid juba mitu mitu 1000 aastat varem kui Eufrati ja tiigrid. Talle ehitasid linnu sumerid, kes 6000 aastat tagasi olid jõudnud üsna lähedale trükikunsti leiutamisele. Kreekas peeti esimesed olümpiamängud. Babüloonia olid valmis kirjutatud esimesed seadusekogud. Vanimad Egiptuse püramiidid on siis üle 1000 aasta vanad. Hiinas õitses järjekordne dünastia Chou dünastia. Umbes sel ajal elavad buda ja Konfutsius. Stonehenge Inglismaal oli juba mõnisada aastat vana ja kuskil sel ajal tabas Eestit meteoriit. Missugune on olnud Kaali meteoriidi mõju meie elule, meie eluloole? Kas Kaali katastroof tegi eestlastest, sest maailma rahva tuntuks üle ilma sellest räägib Ain Mäesalu järgmises saates. Minu nimi on Piret Kriivan. Kuulake meid Vikerraadios laupäeval kell üks ja kolmapäev päeval klassikaraadios kell üks.