Vennasvabariikides komandeeringutes käies on alati meeldiv, kui sealsed heliloojad meenutavad oma kohtumisi meie heliloojate ja nende teostega. Tahame ju kõik, et meie muusikat tuntaks ka kaugel. Üks, kelle järele sageli pärit takse, kellele tervitusi saadetakse, mis küll mõnelgi korral Sul on vist õigel ajal edasi andmata jäänud, on Alo Põldmäe. Need heliloojate vahelised kontaktid on sõlmunud üleliidulistel kongressidel, Jableenumitel ehk aga rohkemgi loomingulistel kohtumistel ja autorikontsertidel, millest Alo Põldmäe on palju osa võtnud neil aset leidnud üritustel, aga ikka organiseerijana tegev olnud. Oma vaiksel ja vastu tulevikul moel jõuab ta kõik korda ajada. Nii meie heliloojate liidu juhatuse vastutava sekretäri rohked tähtsad asjaajamised konservatooriumi pedagoogi ülesanded kui ka omaloomingulised plaanid. Viis aastat tagasi avaldas Priit Kuusk ajakirjas teater muusika kino ilusa ülevaate Alo Põldmäe loomingust. Seal on ära trükitud ka ootuste nimekiri. Alates 1969. aastal loodud ja üleliidulise ülevaatuse diplomiga hinnatud kahestornamendist oboe leia kammerorkestrile ning lõpetades aastatega 1982 83 dateeritud 25. uppusega rajooperiga mille Estonia sel hooajal raekojas publiku ette toob. Mitmenda oopuse juurde sa oled praegu jõudnud, mis number on viimane? Viimane number on nüüd selle suve ja sügise seisuga 30 ja selle oopus 30 alla on nüüd mahtunud tervelt kolm teost, mida siis tänases saates võib-olla mõndagi neist kuuleme, kuna need oma kõige värskemad. 25.-st kuni 30. oksjoni oleme põhiliselt kirjutanud kammermuusikat ja võib-olla just tänu sellele, et meie interpreedid on nii aktiivsed ja mõnegi teose minu käest tellinud. Üsna palju on erinevaid instrumente ja erinevaid koosseise. Kellele sa oled kirjutanud ja tahtsingi küsida, et kas see on enda eksperimenteerimislust, et võta jälle teine koosseis või on siin mõnevõrra süüdi interpreedid või on siin kahepoolne see asi? Osalt on süüdi interpreedid, kes tellivad ja teisest küljest näiteks laulude saadet on väga meeldiv kujundada just mitmete instrumentidega, mitte nii, nagu traditsiooniliselt laulja ja klaver mõnegi tsükli olla kirjutanud, kasutades kas Kelbeli triot või puhkpillikvintetti või siis isegi üks tsükkel on olemas kus on kaheksa instrumenti, laulja saate rollis. Muidugi selline segakoosseis lauljate saatmisel ja ültse soolopillide saatmisel on seotud ette kan raskustega ei saa ju alati igale kontserdile võta kaasa kaheksat pillimeest, kas esitajat on palju lihtsam kokku saada, aga noh, eks ma ka õpin jah, võib-olla nüüd vokaalmuusikat kirjutanud rohkem ka klaverisaatega. Leviku huvides võib olla. Selle aasta juunis toimus sinu esimene autorikontsert Moskvas. Moskva autorikontsert toimus kahepeale koos Moskva helilooja Aleksander nentiniga. Minu teosed kõlasid kontserdi esimeses pooles, sinna mahtusid siis kolm suurvormist teost. Kalle Randalu mängis neljandat klaverisonaati Tiiu löövalt. Kalle Randalu hakk komponeerimisel esitas kolm Marie Underi soneti ja lemma erendi mängis Moskva pianisti Boris Frankstennisaatel teost rapsoodiotesti teemadele viimase teosega. Nii mõndagi mul meeldivat meelde jäänud, sest meil oli hästi tore koostöö viiuldaja lemma erandiga, kes selle teosega tellis, kellele see on ka pühendatud. Ja ma sain temaga koos töötades küllaltki palju kasulikke momente kõrva taha panemiseks just viiuli sellise virtuoosliku külje avamisel enda jaoks. Kuna Eesti teemad rahvaviisid, teemad on küllaltki väikese ulatusega teatavasti kvardi klindi piires, mitte rohkem. Ja siis, et Pealkiri rapsoodia ennast õigustaks, siis ma pidin ühteteist nuputama, et ta ikkagi virtuooslik oleks ja ja siin olid tõesti lemmarendi näpunäited ja heatahtlikkus heasoovlikkus. Kulus marjaks ära, et sellisel kujul, nagu ta praegu on, minu arust on ta küllaltki virtuaalne ja interpreedi arvates ka rapsoodi ikkagi nõuab, et oleks oleks ka midagi mängida. Neljas klaverisonaat on pühendatud Kalle randal olla, see on varasem teos natuke üle kahe aasta vana ja seda klaverisonaati on mängitud nüüd ka Ukraina suures tööstuskeskuses sellel sügisel. Madis Kolk mängis Üleliidulisel muusikafestivalil. Kolm Marie Underi soneti tellis minu käest Tiiule evalt oma kontserdi jaoks ja selle teosega seoses oli väga tore kokkusattumine. Kuna Marie Under on ka palju suvitanud nii nagu minagi Järve kandis, siis mul oli see hästi-hästi meeldiv. Neid tekste kasutada just sunnettide tekste mis on osaliselt valminud just pühajärvel ja ma olen suur pühar Patriots ka talvisel ajal, viimasel ajal, eriti talvisel ajal, käin seal igal aastal suusatamas ja selle tsükli esiettekannet toimuski. Pühajärve puhkekodus. Vokaalmuusika osa sinu loomingus on nagu suhteliselt väiksem kui instrumentaalmuusika osa ja mis hakkab silma? Et need kõik on kas siis mitmeosalised tsüklid või koorile ka niisugused ulatuslikumad poeemid, mitte üksikud laulud. Millest see, kas see on mingi kontrasti, vajadused, erinevad osad kokku panna või või tahtmine korraga rohkem ära veel? Ta või võib-olla küll jah, et rohkem ära öelda, sest ühe laulu tegemisel ilmselt mõtteid võib üle jääda, lihtsalt minul vahel ongi ette heidetud, mul mõned teose puhul, mis on üks osa materjale liiga palju ja ma võib-olla alati jätsin kõrvale jätta enda arust niukesi häid leide. Aga kui mul on hetkel, siis ma saan sellest ühest osast. Kas, kas võib öelda ülejäänud materjali ikka tees osas ära kasutada, mis on intonatsiooniliselt ja mingisugusel muul põhjusel omavahel seotud ratsionaalsemalt ära kasutada materjalil võib-olla see on sellest ilmselt intuitiivne rohkem. Sest ma ei ole isegi mõelnud, et ma hakkaksin ühte laulu, kirjutas. Aga mismoodi need vokaalteosed on sündinud on selle tõukeks olnud see kirjanduslik algmaterjal või on pöördunud interpreet poole, et. Palun tee konkreetselt need kolm soneti Marie Underilt. See oli Kiiulevalt initsiatiiv ja kuna need tekstid mulle väga meeldisid, siis ma otsekohe ja olin nõus, aga enamasti on lihtsalt see on erand, et tekstivalik oli Tiiule, oldi poolt ja sellest temale ka suur tänu. Mulle väga meeldisid tekstid. Aga enamasti on. Kui laulja tellib, siis ta ei ütle tavaliselt kelle sõnadele või tavaliselt autori enda valida. Kas siis hakkad sa otsima neid tekste või on sul mingi niisugune salavaru ka juba valmis pandud? Salavaru on tõepoolest olemas, et ikkagi eriti viimasel ajal on luulekogusid hakanud rohkem lugema ja siis lihtsalt jääb meelde, millist autorit võiks kunagi kasutada. Aga noh, ma ei hakka siin nimesid nimetama, keda ma silmas pean, sest ega ma ei tea, kas ma nendele veel kirjutanud, aga maja suur laulude kirjutaja ei ole, tuleb neid harva. Aga kui tuleb jah, siis kolm, neli kõrgtsüklis. Kontserdi teises pooles, siis kõlasid Aleksander nentini kammerteosed ja seal oli kastiga siis Moskva kammerorkester ja Moskva suure teatri solistid. Nii et omamoodi põnev, põnev kontsert tal on, minu jaoks oligi igatahes põnev. See oli esmakordne ja esmakordne Moskvasse autorikontsert. Ja toimus ta ametiühingu maja oktoobrisaalis. Kas niisugusele kontserdile järgneb ka mingi teosti aru? Elu kahjuks arutelule järgnenud arutelu järgnes küll, kus kogunesid kokku. Tulid kokku mina sõbra, seal isegi esindajat Usbekistanist ja Moskva heliloojad ja veel mitmed teised. Ametliku ei olnud, aga karutele igavest toimus. Ma sain nii mõndagi, kasvõi seesama mees, kes oli kaastegev rapsoodia esitamisel Boris Frankenstein. Tema töötab Moskva kammerteatripianistina, fenomenaalne pianist ja helilooja temaga koos nullime Vladivostokis, kui toimus kolme helilooja autoriõhtud armeenia helilooja Arams, satian disBoris Frankenstein ja mina, see oli juba mitmendat aastat tagasi. Igatahes Boris Frankenstein oli nii lahke ja oli nõus kaasa tegema ka minu sellel Lauteri kontserdil. Arvamusi ma igatahes kõrgelt hindan, sest need olid asjalikud, mitte mitte kiitvad, vaid asjalikud, asjalikult kiitvad. See on väga tähtis, et mõnikord öeldakse väga kenasid sõnu ja ja kõik on väga ilus, aga võib kõrvast sisse lastekõrvast ka välja lasta, aga tema hinnangut ma võtsin enda jaoks küllaltki tõsiselt. Siin tuli nüüd välja, et on olnud üks autoriõhtu Vladivostokis. Neid oli isegi mitu. Olime seal külas Kaug-Ida meremeestel ja neid oli kokku kuskil kaheksa, üheksa ringis. Sellistele reisidele ma siiamaani ei ole kunagi ära öelnud, sest need on väga põnevad, tutvud uute kohtadega, uute inimestega ja kõige tähtsam seal kohtuka oma kolleegidega. Antud juhul ma sain endale häid sõpru armeenlast, kui Moskvast juurde. Ega nendel kohtumistel vist ei ole ka sugugi mitte väike osa selles, et mõne teise vabariigi interpreet võtab teos endale repertuaari. No kõige õnnelikum teos on mul olnud siiamaani esimene viiulisonaat, seda on siiamaani ette kandnud juba 14 viiuldajat ja see on kõlanud nii dušanbee ess. Bukarestis ja Tbilisis ja, ja Moskvasse. Veel seal samast propetrovskis, millest oli enne juttu et on jäänudki viiuldajatel mulje, et ma nagu oleks viimasel ajal viiuli helilooja, sellest on ka nüüd kõik need kolm suuremat viiuliteost sündinud NAGU viiendate innustamisele ja tellimisel. Kas sinu viiulisonaati on jõudnud ka plaadile? Ja vot just praegu praktiliselt ühe nädala jooksul ilmus müügile kaks plaati minu teostaga, üks on minu lastemuusika plaat, kus Heli Lääts ja Kalle Randalu esitavad lastel laule ja Kalle Randalu muidugi klaveripalu ja on ka Heli Läätse klaverisaatja. Ja teine plaat on Mati Kärmase ja Lilian Semperi sooloplaat ja seal peal on kaks minu viiulisonaati number üks ja number kaks. Ja see teine sonaat, et on ka just Mati Kärmase ärgitamisel ja innustusel sündinud. Nii et võlgnen palju tänu sellistele aktiivsetele interprojektidele. Kas on paljusid teoseid õnnestunud näha ka trükitud nootidena? No ei saa öelda, et paljusid, aga noh, midagi juba nagu hakkab kujunema, näiteks teine viiulisonaat äratas tähelepanu Leningradi kirjastuses. Ja nüüd tuleval aastal. Peab ilmuma. Trükist on mul ilmunud mõned kammerteosed balti liiduvabariikide klaveriteoste kogumikus süüt kahele klaverile loary, lossid, balleti süüt, merineitsi on ilmunud partituuriga ja siis ka oboekontsert. Ja siis kammerteostest veel prioliit, Phuketi apostlid neljale flööti ja löökpillidele. Kui kirju kontsenama kontsert, irooniat, siis ma plaanisin teda õige suurejoonelise teosena. Ja panin talle pealkirjaks kontsert sümfoonia. Sel teosel ka Moskvas oli küllaltki häid arvamusi. Moskva riiklik sümfooniaorkester võttis selle kavasse, Mark Pekarske ansambel mängis seal. Ja see oli hästi meeldiv ettekanne. Ja meie riiklik sümfooniaorkester Peeter Lilje juhatusel on seda ka mitu korda juba mänginud. Ja ma tegin sellest uue variandi. Nimetasin tema ikkagi kontserdiks, uues variandis pole veel ette kantud, uus variant läks Leningradi trüki, kata. Siis ikka ei saa kurta, et just nii väga vähe oleks, midagi ikka on. Midagi ikka tuleb, jah, jaa, meil heliloojate liidus on veel üks selline Rotaprin väljaannete tsükkel, seal on väga palju kammermuusikat ilmunud. Nende tiraaž on 200 eksemplari ja nad on kenasti kujundatud ja neid me oleme saanud väga paljudele külalistele pakkuda esialgseks tutvumiseks. Kui tekib huvi esinejal, siis muusikafond on alati abiks, et saata välja juba partiid ja partituurid. Igatahes sama sari tasku partituuri formaadis noote minu arvates on juba palju ära teinud ja nende ilmumine jätkub. See on nagu eelreklaam. Kui esinejad saavad juba eelreklaamina tutvuda teostega, siis tulevikus võib-olla jõuavad nad ka päris kirjastusse sellekteeruvad välja mille vastu on suurem huvi. Ja nüüd viimase kirjastuse tööna. Mul paluti koostada üks kogumik Eesti heliloojate klaveripalu ja see peaks ilmuma nüüd kõige lähemal ajal, nii et 86. aasta alguses Leningradi kirjastus muusika. Seal on siis ligi 30 viimaste aegade huvi äratanud klaveripalu. Heliloojate liit korraldab igal aastal laste ja noorte muusikanädala raames võistlusi ja sellel aastal on ka õigemini 86. aasta aprillikuuks on meil seekord välja valitud palad kontsertpalad klaverile Väikse kammerorkestri saatel. Ja ootame seal ka, et heliloojad löövad aktiivselt kaasa. Neid on nendel võistlustel palju aidanud. Tallinna lastemuusikakoolide ja muusikakeskkooli õpilased ja mitte sugugi vähem ka pedagoogid, nii et neile suur tänu juba ette ka selle tuleva võistlusega abistamise eest. Ämblik võrku minu majas. Kui maakodu, koristan põrgu katki, kärista. Liik ära tee võrku minu rinnale. Kui ma ennast sirutoon põrgu katki kärista. Plik ära tee võrku minu vaakonnale akna ette, panen oma lillelise kaardi. Akna ette paneb mao lillelise kaardina. Kas sa võid ka öelda, et sul on mingi lemmikinstrument või lemmikinstrumentide ansambel? No vot seda on hetkel väga raske öelda, mulle väga meeldib flööt, kuigi võiks öelda, et peaks mulle poe meeldima rohkem, sest ma olen ise poemängija olnud. Oboe mulle ka väga meeldib. Aga nüüd praegu poele majale viimasel ajal eriti palju kirjutanud. Aga flööt jälle tuli viis orbiidile väga põneva saate instrumendiga harfiga. Raivo Peäske ja Eda Rajasalu tellisid mu käest kaks pala antiikteemadel harfile flöödile. Kaks pala. Phaetoni teekond ja androgeen. See on kreeka mütoloogia ainetel. Juhtub nii, et kui satub mõni raamat kätte, huvitav minule juhtuseks üsna põhjalik Vana-Kreeka ajalugu kätte. Ja me kõik oleme Kreeka ajalooga mõningal määral tuttavad ja palju huvitavaid mütoloogilised kujusid on seal meelde jäänud juba lapsepõlvest koolipõlvest peale. Ja siis kuna mul on niisugune koosseis just harfia flööt juhtus tellimusena sisse, ma parajasti lugesin seda, siis seostasid need mõtted just kreekamatoloogiaga. See on selline olend, kes on üheaegselt nii mees kui naine, nii et see on kreeka mütoloogias eks üks omapäraseid olevusi yldse, keda mina vähemalt tunnen siiamaani. Ja teine osa on Phaetoni teekond. Paet on oma isa Heliose päikesevankri ohjad saab ükskord enda kätte ja siis ei oska neid päikse ankri ratsusid kuidagimoodi vaos hoida ja siis tekib suur tulekahju ja suur õnnetus. Peajumal Zeus peab vahele astuma, siis välkudega tabab seda, Phaetanutia kukub merre. Kes olla ka kuulab, võib seda merre kukkumist ära kuulata, et mingi programm on siin mõlemas palasse olemas. Mina teisiti nagu ei kujutanud ette, et pala ja minu arust see selline ansambel tasub tulevikus veel selle juurde tagasi tulla. Ja muuseas sellele koosseisule Raivo Peäske, Eda Rajasalu kirjutas ka noor helilooja Erkki-Sven Tüür. Nii et paistab, et selline tämbrite sobivus on nendel pillidel olemas ja tõesti haruldane. Mulle väga meeldis. Flööti ma olen kasutanud koos kitarriga teatavast sõnatiin on ja nõun ja Heiki Mätlik mängivad seda siiamaani. Kui siin oli juttu, et mis minu kõige rohkem esitatav teos on, oli esimene viiulisonaat siis kõige rohkem väljaspool Nõukogude Liidu piire. Etegantadesse. Kes teda on esitanud meie interpreedid või sealsed kohalikud Ja nüüd kõige viimane teos Olavi Kasema innustusel. Sonatiin neljale saksofonile. Tõesti, viimasel ajal on Olavi Kasema oma saksofonikvartetiga teinud päris suurt ja heakvaliteedilist tööd. Raadio fonoteegis on minu teada ka terve rida asju ja need on just sündinud ansambli juhi, ansambli innustusel. Mõtlesin ka, et prooviks jaga muidugi nii rasket tööd kui sellesama sanatiini ümber. Mul pole kaua aega olnud, sest neli saksofoni panna kokku küllalt keeruliste et tavaliselt selle ajaga kirjutanud terve sonaadi, küsime sapp, eks sõnatiiningok. Kuidas ta välja on tulnud, seda võivad kuulajad ise hinnata. Konservatooriumi lõpetamisest on möödas 15 aastat. Uppuse numbrid on jõudnud 30. Nii selle asja puhul muidugi päris matemaatiliselt võtta ei saa, aga keskmine tuleb kaks Ohtlust aastas. No üks asi on siin see, et ega ma kõiki asju hoopis numbri alla ei pane, muusikat on ilmselt ikka rohkem. Aga. Ega jah, ega mul aga väga kiiresti ei tule, mõnikord on küll mõni sonaat kasvõi seesama sonaat number üks viiulile ja klaverile kuna see oli seotud Pühajärve lammastega talvise pühajärvega. Selle alapealkiri ongi pühajärve panoraam. See sündis ikka päris ruttu-ruttu, mul on need kuu aega. See on minu jaoks ruttu. Mõni teine autor võib sonaadi kirjutada. Paari nädalaga on kuulda. Ja Manni kirjutab sonaati võib-olla viis kuud, aga jah, kõik oleneb sellest, kui on vahetu kokkupuude mingisuguse, väga ereda mulje, aga siis mul sünnib teos küllalt kiiresti. Kas Lovaari lassid sündisid Rutt ja väga ruttu? Nüüd me rääkisime nendest teostest, mis on juba ette kantud. Kas on mõni ka nüüd juba nii valmis saamas ja varsti ettekandele minemas. Et mul on nonii valmimisel kahe klaverikontsert Natali sakas Toivo Peäske aktiivne klaveriduo, kes tähistas suurejooneliselt oma kümnendat tegevusaastat ja ja see kontsert ongi mõeldud neile. Ja siis on noh, kammermuusikat on mulluste teist sonaate pooleli, aga neist ma arvan, et on vara veel rääkida. Igatahes jaanuarikuus peaks ühte neist saama kuulda, mis pillile, see jäägu saladuseks. Teosega, mis kannab pealkirja pidulik avamäng, see on mõeldud 13. märtsini sümfooniakontserdile. Sellega meie heliloojad tähistavad NLKP 20 seitsmendat kongressi. Seal on kavas mitmed meie autorite teosed, tema jaolt siis pidulik avamäng. Kas sinu jaoks on talv parem loomingu aeg, kui muud aastaajad? Ja ongi param, tõesti on põrand. Huvitav, et lambivalguslambivalgel töötamine mulle meeldib, mikski rohkem. Sest kui on päevavalgus, siis kisub nagu õue ja tahab kuskil rännatav kõndida, mere äärde minna. Aga kui on pime aeg? Videvikuaeg siis nagu koondab mõtteid paremini. Minul on vähemalt nii. Nüüd on meil pikk lambivalguse aeg ees, nii et ma soovin, et see oleks siis sinu jaoks viljakas ja eks me siis seda, mis, mis seal lambi valgel paberile läheb, kuuleme pärast jälle helides. Aitäh.