Tere kultuuripärandi aastal räägime ka keelesaates ühest osast meie rahvakultuuripärandist ja paljudest arvavad juba ära, et räägime Eesti kohanimedest. Mis siis sellel suvel pärast ühte jõustunud seadust palju kohu tekitas Eestis ja mõnel pool suisa mõneks nädalaks. Paanikalähedase olukorra saates on peakeelekorraldaja kohanimenõukogu aseesimees Peeter Päll. Tere päevast. Eesti kohanimed on siis koondatud maa-ametikohanime registrisse ja nüüd tahetakse neid selle uue seadusega või seaduseparandustega korrastada. Jah, tegelikult tuleks ikkagi öelda, et see uus seadus otseselt midagi ei muutnud tegelikult selline seaduse nõuet et peavad vastama teatud reeglitele, see on olnud kogu aeg ka varasemasse kohanimeseadusest, mis 96. aastal vastu võeti. Võib olla maa-amet, on lihtsalt rohkem omavalitsuste tähelepanu sellele juhtinud, aga, aga see töö on tegelikult käinud juba kui ma ei eksi, 2009.-st aastast alates, nii et ta lihtsalt sattus nüüd tähelepanu alla mõne mõne nime näitel. Aga räägime siis kohe need ära, et mis need peamised probleemid olid, mis inimesi erutasid ja hirmutasid, on vist õige sõna öelda. Hirmutas muidugi see suur arv, mis ajakirjanduses välja käidi, et et umbes 30000 kohanime vajavad muutmist ja veel siis sellise alapealkirjaga, et seni ei ole piisavalt nimesid muudetud. Ehk see arv on tõesti suur. Aga see arv viitas tegelikult nendele, nii nagu ma nüüd tagantjärele teada olen saanud nendele andmebaasi kirjutajale, maa-ameti registris, kus oli märkusi ja küsimusi omavalitsustele. Ehk, ja seegi arv on tegelikult viis protsenti nendest, et üldarvust, sest ma ametis on üle 600000 maaüksuse ja nendest siis osa oli märkustega. Aga need märkused olid enamasti tehnilist laadi, umbes nii, et valel väljal olid kasutatud ütleme siis tänavanimi aadress oli kantud kohanema väljale ja mõned muud sellised ülearused, tühikud ja, ja suured-väiksed tähed, kokku-lahku kirjutamise probleemid. Need, mis tavaliselt inimesi ei, ei ei puuduta. Aga seal oli ka muidugi kirjaviisi küsimusi ja, ja selle üle siis see arutelu tegelikult sisuliselt keskendus sellele keskenduski. Selle vana kirjaviisi küsimuse me peame nüüd siin saates veel kord vist lahti rääkima et kas peab muutma või ei pea muutma või võib mõelda selle üle, et muuta neid nimesid, mis on vanas kirjaviisis. No kõigepealt tuleks vist selgeks rääkida, mis on kirjaviis, ehk siis me ju räägime keelt noh, enam-vähem sellisel kujul, et me saame üksteisest aru, kasutame pikki ja lühikesi häälikuid ja, ja keeles. On häälikuid, mida teised keeled ei tunne ja nõnda edasi. Aga kirjaviis on see kokkulepe, kuidas neid häälikuid märkida. Ehk siis, kui me kujutame ette 19. sajandi algupoole eestlast, siis ma arvan, et kui ta kõneleks suuliselt, Me saaksime temast aru ilma suuremate probleemideta. Teine asi, kuidas ta seda keelt kirja pani ja siis kirja ühison, tegelikult kokkuleppeline viis midagi kirja panna. Nii et kui me räägime vanast kirjaviisist, siis see vana kirjaviis kajastab täpselt sedasama suulist keelt, nagu enam-vähem tänapäevalgi räägime. Aga ta kirjutas seda teisel moel lihtsalt ja meie jaoks päris harjumatult moel, niiet et need, mis kui natukene liialdada, et need, mis meie märgima kahe tähega märgitud humalal ühe tähega ja vastupidi ehk siis seda vana kirjaviisi tuleb lugeda nii nagu uut kirjaviisi loetaks. Vabandust, tuleb lugeda nii, nagu me tänapäevalgi sõnu loeme, aga aga ta on tinglik tähis ja selles mõttes, kui teda koha nimetas kasutada, siis. Meil on tegelikult päris pikk traditsioon, mäda kohanimesid, nii nagu nad on kirjutatud, kui nad on Eesti kohanimed. Ehk siis vana kirjaviis tegelikult selle suulise kuju moonutab ära. Ja see on nüüd põhipõhjusi ja enamasti on ka nii, et need vana kirjaviisi kujud üldiselt igalt poolt mujalt taandusid, et me ei näe neid eesti kaardil näiteks kui me või koduloolises kirjanduses kõik talunimed on seal enam-vähem häälduspäraselt kirjas. Aga nad jäid tõsi, katastrisse, et seal kuna tegemist oli inimeste omandidokumentidega, siis nende kallale mindi natukene ettevaatlikumalt ja ja neid parandusi tehti küll, aga see tegemine jäi tegelikult mingis mõttes pooleli. 30.-te aastate lõpus. Kohanimedest ei tulegi näidet meelde, pigem isikunimedest näiteks Kubo kahe p-ga kirjutatud, et me hääletame ikka ühe veega. Jah, ja tõenäoliselt talunimena oleks ta kubu isegi rahva häälduses, kui ta oleks põhjaeesti kohanemi, kui ta oleks Lõuna-Eestis Kubo olla. Et neid nimesid me enamasti kaardil tõesti ei näe. Ja tõepoolest, kui nüüd katastrikirjad võeti 30.-te aastateni katastri nimed võeti 30. aastate nimekirjadest, siis siis need nii-öelda uus uuesti elustusid meie jaoks need vana kirjaviisi probleemid. Aga me ei kujuta hästi ette, et kaartidele kanda nimed vanas kirjaviisis, see oleks justkui 19. sajandi jätk. Vähemasti nii, lugeja võiks küll üllatada sellest, et kui ta näeb ja kõrvuti sellega on veel ka kohanimed, mis tulenevad talu nimedest, näiteks sepa, talusepamägisepa, Ojavee pole sepa järv ei hakka neid kõiki vanas kirjaviisis kirjutama, see oleks üsna kummaline. Aga inimestel kipub tegelikult olema selline tunne, et kui seda vana kirjaviisi tahetakse muuta, et nüüd muudetakse, nagu minnakse, pärandi kallale, palju ju räägiti suvel, et pärandi kallale ei tohi minna, see on meie pärand, seda ei tohi muuta. Et mis siin tegelikult siis meie pärand on. See on huvitav küsimus, sellepärast et, et mida me siis tegelikult tähtsaks loeme, kas seda, kuidas seda nime on kasutatud suuliselt või see, kuidas on kirjutatud, et kui me vaatame suulist kasutust, siis ma usun seda, et suur osa Eesti kohanimesid on viimase sajandi jooksul viimase paari sajandi jooksul suulises kõnes püsinud muutumatuna Dadal lühenenud, tõsi aga kirjapilt on päris palju vaheldunud, et kas või needsamad talunimed. Kui me vaatame vanu revisjonikirju, siis seal on kasutatud vanem vanemad kirja visi alates iksidest heeglikutest, lõpetades Tseegaade ja muude niisuguste saksa kirjaviisi tunnustega, ehk siis kirjapilt on muutnud muutunud, aga kõneolev nimekuju on ikkagi enam-vähem säilinud. Ja kui me räägime nime kartusest, siis minu jaoks Eesti nime puhul on väärtuseks see, kuidas teda on kasutatud rahvasuus. Kirjapilt on natukene sekundaarsem. Aga kuidas siis nüüd selle nimede korrastamise juures talitatakse, kui mõnel talul on selline nimi, mis nagu teie arvates tuleks seda tuleks korrastada, siis kuidas see protseduur käib, kes selle algatab, kes sellest selle talu omanikule räägib talu peremehele perenaisele ja kuidas see protseduur käib? No kõigepealt tuleb öelda, et ka keeleinimesed aktiivselt ei tegele nimede korrastamisega, sest meil ei ole ülesandeks vaadata läbi Eesti kohanimesid ja ja teha ettepanekuid, see algatus pigem lähtub ikkagi kohalikest omavalitsustest, kes kellele on tõesti seadusega pandud kohustus kohanemine seadust täita ja nemad ise vaatavad üle oma nimekirju selle pilguga, et millised nimed vajaksid kohendamist juhul kui nad lähevad kasutusele aadressil tänasest. Seda tuleb ka rõhutada, et miks, mis on selle korrastamise mõte nad peavad muutuma aadressi osaks. Ja kaugem tagamõte on ju see, et aastal 2020, kui korraldatakse uus rahvaloendus, et selle saaks teha nii-öelda registripõhiselt ehk siis inimesed inimeste andmeid, kontroll tellitakse kirjalike allikate põhjal ja see tähendab seda, et nad peavad olema selleks ajaks korras. Algatuse teeb ikkagi kohalik omavalitsus ja, ja otsuse teeb omavalitsus, nii et tema vastutusel on see kõik ja on omavalitsusi, kes on sellega hoolsamalt tegelenud ja neid, kes, kes seda nii väga ei ole püüdnud. Ja selle tööd toetaja on tegelikult siis maa-amet, kelle, kelle andmebaasis need andmed kokku saavad ja seal on need märkused, millega siis omavalitsused tegelevad. Tõsi on, et maa-ameti aadressiandmete büroon neid nimesid vaadanud ja kirjutanud oma küsimuse kommentaare, aga siis need on eeskätt just küsimused. Aga kuidas kohaliku omavalitsuse töötaja oskab seda teha, kui palju on teda teavitatud või õpetatud või kui pädev ta on seda tegema ja kas inimene võib teda usaldada? Jah, sellele on üldistatult raske vastata, aga mõned aastad tagasi tehti Eestile ring peale käisid maa-ameti ja ja siseministeeriumi inimesed rääkimas just sellest kohanimede korrastamise aspektist ka muuhulgas aga muidugi ka koolitus hõlmas muist muid aspekte. Sellised üldised juhised on ja nõuanded on ametnikele antud omavalitsustes. Kuidas nad neid kasutada oskavad, see, see küsimus on juba järgmine. Aga kui inimesele tundub, et talle on liiga tehtud või et ta ei ole nõus sellega, mida kohalik omavalitsus talle ette paneb. Sest inimesega tuleb enne rääkida, eks ole kindlasti. Et kui inimene ei ole sellega nõus ja kahtleb ja ta tahaks ise lähemalt tegeleda selles küsimusega oma talu nimega või, või oma maatüki nimega või mis siis teha? Ja siis ta no kõigepealt ta muidugi peab omavalitsusel ütlema, mis ta selle nime muutmise parandamise täpsustage ikkagi ta parandamisest nimelt parandamise ettepanekust arvab ja tavaliselt omavalitsused üritavad leida siis ka viise, kuidas, kuidas vastu tulla, minu mulje järgi. Ehk siis, kui inimene ütleb, et ta tõesti seda nime juba hääldab ka nii, nagu ta oleks uues kirjaviisis kirjutatud arroja Orvitame, sedalaadi nimed, nagu meil isikunimedes on siis siis tegelikult probleemi ei tohiks olla, sellepärast et, et nimekirjapilt ja hääldus kuigi hääldus on ajaloolises mõttes muutunud läheb kokku ja ütleme nii, et et selle nime kasutamine tegelikus praktikas ei tohiks segadust tekitada, kuna hääldus ja kirjapilt on enam-vähem kokku langevad. Kui aga on eriarvamused, siis muidugi tuleb tunnistada, et omavalitsusele jääb see viimase sõna õigus, sest et maaüksuse nime määrab ametlikult omavalitsus. Ehk siis kohtukulli ette ka minna ja võib kindlasti jahe ja võib muidugi enne seda on võib-olla parem kaevata kohanimenõukogule näiteks kellel on ka antud õigus nime vaidlusi lahendada. Ja seda mõnikord tehtud ja on ka omanikud ise otse pöördunud keele instituudi poole. Ja sellest ma arvan, et on ka abi, sellepärast et tõepoolest võib ju selguda, et see on, mõnikord on kohapeal seda otsust kuidagi väga meelevaldselt tõlgendatud. No ma toon ühe näite, mis on selline huvitav tüüp, millele tegelikult nimeuurijad varem ei olnud väga palju tähelepanu pööranud. Meie nendes õigusaktides on antud see nõuet, talu nimi peab olema üldjuhul omastavas käändes mis tähendab seda, et nimeks ei saa olla sepaid, seppa ja jaanija ja metsa- ja põllu ja nõnda edasi. On eesti talunimedele ja kalts asustusnimedele laiemalt omane joon. Aga üks talu omanik, kelle talu nimeks oli saare pealt sai ka omavalitsuse ametnikult ettepaneku teha võib viia see kohanimi omastavas käändes ja see saare pealt, et talu ei saa muidugi lihtsalt sinna minna. Ja, ja siis tegelikult asja uurides selguski, et seda tüüpi tegelikult ei ole kohanema uurijad, eriti palju märganudki varem. Aga neid on rohkem. Nüüd on kaske Alt talujamäelt talu ja muid niisuguseid, mida ma meie kohanime kartoteegi selle uuringu peale leidsin. Nii et siin tuleb neid soovitusi täpsustada ja loomulikult sellest pöördumisest peaks, vast oli abi, ma arvan, et seda nime ei muudetud ära. Kuigi võimalik oleks muidugi saarepealse talu ja nõnda edasi, aga selline omapärane ja haruldane tüüp kindlasti vajaks säilitamist. See on nüüd hea näide sellest, kuidas selle kohanimede korrastamise käigus tegelikult pärandit säilitati ja kaitsti. Jah, ja ma arvan, et inimestele enda algatus ongi siin kõige olulisem, sest et päris vastu nende tahtmist seda nime parandada on muidugi raske. Aga mõnikord seda küll tehakse tõepoolest. Ja mõnikord tegelikult nime kasutaja noh nii-öelda nime omanik on ju võib-olla pädevam keeleküsimustes kaasa rääkima, kui kohaliku omavalitsuse amet. Ja täitsa võimalik ja ja enamasti võikski nii olla, loomulikult. Aga vana kirjaviisi juurest nüüd missuguseid probleeme või niisuguseid küsimusi veel on esile kerkinud, mis vajavad siis muutmist, parandamist, kohendamist. Jah, no ütleme, et seadus on selgem nendes küsimustes, mis puudutavad kirjaviisi, aga aga nendes küsimustes, mis puudutavad nimede valikut on ainult mõned üldised põhimõtted ja eelistus antud ajaloolistele nimedele, eeskätt. Aga tuleb tunnistada, et omavalitsused jäävad vahel kõhklema ka selles küsimuses, et kas see nimi näiteks on sobilik. Et ma vaatasin nendest nõuannetest, mis ma olen andnud, et on küsitud seda, et kas maaüksuse nimeks võiks olla seeliku ranna. Et ikka päris uhke niisugune tore nimi, mina ei leia selles nimes midagi halba, aga omavalitsus jäi mõtlema, et kas ikkagi sobib nii. Või siis niisugune nagu nuntsiku. Täiesti Eesti kohanime moodi kõlab natuke naljakalt, aga kui tal on mingisugune taust olemas, miks ta siis ei sobi kas see on siis nüüd mingi koht või talu või talu üks talunud nimi jah, tõenäoliselt? Või, või kui näiteks kombineeritakse võõrsõna eestipärase kohaneme lõpuga angaari metsa? Otseselt ei saa ka selle kohta midagi midagi öelda, et ta nüüd täiesti sobimatu oleks. Võib-olla niimoodi rahva sees seda nimetataksegi. Et need talunimed võivad olla huvitavad ja ma valisin, võtsin näiteks Surju kandi talunimed mis on ju päris huvitava ajalooga, nendest isegi kirjutatud, et kui ma loen nad lihtsalt ette, siis võib-olla ei oskagi öelda, et mis nimed need on näiteks karu linna ja Kaale vormi ja Kentucky mesi kanna ja niisugused nimed natuke kõla, kõlavad Ameerikalikult. Kõla on õige selles mõttes, et tegemist on ameerika kohanimedega. Michigan ja kentacki ja California ja, ja Karoliina Ki tõenäoliselt Carolina Connestiku näiteks kaneetikati põhjal mugandatud Grannati, nagu ma vaatasin, Granada põhjal vaadatud talunimedel on oma huvitav värvikas ajalugu ja lähevad sageli tagasi 19. sajandi algusse, kui taludele hakati tegelikult sellise ametlikke nimesid panema. Kuni selle ajani taludele õigest õieti nimesid ei olnud, nad olid pigem sellised perenimed, mis ühtlasi figureerisid ka funktsioneerisid ka talu nime. Täna aga siis 19. sajandi algupoolel läksid need kaks nimelikke lahku, et inimesed said endale perekonnanimed kõigepealt või natukene hiljem ja siis taludele pandi ka katastris nii-öelda omaette nimed ja siis mõned mõisnikud näiteks siis Surju mõisa omanik kasutas ära Ameerika osariikide ja kohakohtade nimesid ja näiteks Lelle, Lelle või vaha. Kõnnu mõisas pani mõisnik nimeks taludele näiteks kuninga ja väike vürsti ja suur püsti ja ja mõisniku ja kuberneri ja paruni. Ehk siis ja selliseid võõrkeelseid linna nimesi nagu eestikohtade nimesid nagu Revali ja Baltisporti ja muud niisugused. Nii et sedalaadi nimed tegelikult pärinevat just sageli 19.-st sajandist rahva suhu jäid need nimed mõnikord varasemal kujul, ehk siis näiteks, kui ma nüüd õigesti mäletan, balti sporti, on rahvasuus ikkagi Tõnise talu reha ja nõnda edasi, nii et sellest on tekkinud ka talunimede mitmekesisus. Et ühte talu on nimetatud mitmet moodi Aga nüüd peavad nad olema ühe nimega nimetatud või seal registris peavad olema ühe nimega. Registrist tuleb valida ikkagi üks nimi, loomulikult jah, aga eks ta siis andmebaasidesse ja ajalukku ja teiste nimede all ka kindlasti. Kas neid ma oleks arvanud, et need ameerikapärased nimed, et need on väga hilisest ajast, aga kas neid on tahetud ka ajaloo jooksul muuta? Kohanimedega on ju tegeletud Eestis kauemgi. Arengi. Tahtsingi huvi pärast just neidsamu kant hile kaardilt ja nüüd ainult kändu. Ehk siis tegelikult on katastris Kentucky nime ma leidsin ja ülejäänud tõepoolest olid just nagu kadunud. Aganad võisid kaduda ka sellepärast, et need alad jäid tühjaks. Kõigepealt see on tegemist Surju kandiga, kus ei ole väga tihedat asustust. Ja teiseks on seal mõnes kohas maa-ala ümber planeeritud ja seetõttu see vana nimi või nad ka niimoodi kaduma minna. Nii et väga palju. Ei kahjuks ei ole karu linna vist oli ka alles. Kas meil on ka selliseid uuemal ajal pandud võõrapäraseid nimesid? On neid bussipeatuste nimedele nimesiltidel tõesti tekkinud, ehk siis mõni mõned aastad tagasi juba kümmekond aastat tagasi tekkis näiteks Tartu ja Tallinna vahele tuntud kohta, kus on Hollywoodi silt, tekkis bussipeatus nimega Hollywood ja ja siis kohanimenõukogu siiski sekkus ja arvas, et see nimi siiski seal nii väga põlistamist ei vääri. Kui see kohalik küla, küla nimi val moodsa, ehk siis see nimi nagu taastati, aga aga näiteks Harku vallas on kuulda selline peatus nagu Brucklyn mis on sinna tekkinud päris hiljaaegu lihtsalt, et kui ma ei eksi korvpalliplatsi järgi, kus seda on hakatud siis selle nimega kutsuma, et niisuguste nimede puhul tuleb natuke mõelda, kas see võõrapärasus on ikkagi põhjendatud, sest et siin tal ikkagi ajalugu ei ole, mis nõuaks tingimata säilitamist. Ja kui me, kui me hakkame neid nimesid niimoodi tasahilju Eestis tekitama, siis see võib päris kaugele minna. Aga kui palju on varem kohanimedega tegeletud, millal hakati nendega tegelema? Eestikeelsete kohanimedega ja võiks öelda, et tegelikult sellest ajast alates, kui eesti keel läks uuele kirjaviisile ülest Jakob Hurt, et kes andis 1865. aastal välja vastava juhise või juhendi. Tema juba kirjutas, et ka nimed tuleb uude kirjaviisi ümber kirjutada ja ta mõtles selle all nii koha kui ka isikunimesid. Nüüd me teame, et isikunimed kõik ei läinud uude kirjaviisiga, kohanimed tõepoolest üritati üle viia uuele kirjaviisile. Kahekümnendatel aastatel, kui Eesti riik hakkas jõulisemalt tegutsema ja kinnistuma, siis tegelikult tekkis ka kohanimede küsimuskonna eestikeelsed kohanimed olid siis ametlikus kasutuses. Tekkis palju nende nimede kirjapildi küsimusi tookord kas Paldiski nõrga B-ga tugeva peega, kas sa võõrapäraseid nimesid parandada kuidagi siis emakeele selts tegelikult sõnastas sellise väga lihtsa juhise, et kohanime tuleb kirjutada nii, nagu kohalik rahvas seda hääldab. Ehk siis see mingis mõttes väga lihtne juhis, kuigi sellest on palju erandeid loomulikult ja Murdonilisi nimekujusid ikkagi tahetud, aga aktsepteerida tollal siis sellest on olnud abi üldiselt, aga me teame, et vana kirjaviis on oma jälje jätnud ka kohanimedes ja, ja meil on sageli küsimusi, et me ei oskagi ka enam tagantjärele kindlaks teha, et kas on näiteks, kas Emmaste on ikka olnud emaste või on ta või ongi ta tegelikult ka paralleelselt olnud Emmaste nimega vanas vanas kirjaviisis tähistusviis oli kahemõtteline seda veidigi kaht moodi lugeda. Või kas Annikvere v Annikvere või sedalaadi nimevahelduseta on päris raske öelda, et mis on siis mõju avaldanud kas kirjapilt hääldusele või on siis vastupidi. Kolmekümnendatel aastatel oli suur riiklik kampaania isikunimede eestistamiseks. See puudutas ainult isikunimesid. Jah, ja see jõudis ka otsaga kohanimede juurde, nimelt 38. aastal võeti vastu koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seadus ja see oli selle põhieesmärk, kui seda seadust tähelepanekud lugeda, oli tõesti nimede eestindamine. Et selle, kui see seadus oleks ellu rakendatud, lihtsalt aeg sai otsa enne siis tõenäoliselt oleks, ta on muidugi väga ajaloovaenulik, eks sellepärast, et selle seaduse ideoloogid küll lähtusid sellest põhimõttest, et kui nimi on ka võõrast algupära aga eesti keelde mugandatud, et siis ta ikkagi ei sobi. Ses rahvuslaste eeskuju oli selline muinaseesti nime vara, mida siis tuli tingimata kaitsta ja uuesti taas kasutusele võtta. Aga mõned näitajad. Mida meil ei oleks praegu enam siis nime? See oli, see jõuti ellu viia vallanimede osas nimed, eestistamine, näiteks Taagepera vallas tehti vao küla vald ja Iisaku vallas tehti tere vald stati Iisaku on võõras talguparadiisiks mõnimi. Krootuse vallas tehti Kõlleste vald. Osa neist on ajaloolised nimed, aga näiteks vao küla on täiesti niisugune kunstlik. Justkui meelevaldsed testipärastatud nimi, sest et vanes vanas saksa keeles oli see mõisa nimi vaagen küll. Ja sellest siis tuletati, niisugune eestikeelne nimi nagu vao küla või siis ka põdraala vald on tegelikult oma nime saanud justelise eestistamise tuhinas Riidaja valla asemel. Seda hakati laiendama ka külanimedele ja siis tollane kohanimenõukogu pidas päris palju selle ülearu ja need plaanid ja kavad on kõik arhiivis olemas, nendega tutvuda. Mõned neist otsustest tegelikult praktikas hiljem ka rakendusid. Aga enamik õnneks jäid ainult paberile. Kui suvelise poleemika tekkis, siis paljusid inimesi pani hämmastama see, et kohanimedega nüüd tegeletakse, aga isikunimed ja vaadake, missuguseid nimesid meie lastele pannakse ja kas neid siis võib panna, et missugune vahe on sellel, missugune peab olema kohanimi ja missugune võib või peab olema isiku nimi. Jah, siin on tõesti vahe olemas, kuigi me teame, et kohanimed näiteks on saanud sageli isikunimed ja vastupidi ehk siis nendel on väga tihe seos omavahel. Aga koha nimi on justkui selline avalik väärtus, mis kuulub ütleme nii, et ühiskonnale ehk siis selle üle ei saa otsustada üksikisik ka siis isegi kui ta on selle omanik. No me kujutame ka seda ette, et omanik võib olla väga erinevaid, ehk siis ikkagi seal peab olema oma avaliku võimu kontroll. Isikunimed, aga see on inimese isiklikud õigused, eeskätt, mis me isikunimena Oll mida isiku nimelt seadus näiteks võiks puudutada, meil on olemas küll ka nimeseadus, mis käsitleb isikunimesid. Aga seal mõistagi ei saa rääkida niisugusest nõudest, et nimed peavad olema eestipärased ja, ja sest me teame, Eestis elab palju erinevaid rahvaid ja ja on elanud läbi aegade, et see seadus peab olema ühesugune kõigile, ehk siis ehk siis ja eestlastel on palju võõrkeelseid nimesid olnud ja me ei saa keelata laps lapsele panemast võõrkeelset nime, ehk siis selliseid isiklikke õigusi ei saa riivata, aga muidugi on ka nimeseaduses punkte, mis võivad tunduda ahistavana, et seal on ka ant nähtud ette. Hea tava vastu ei eksida, mis on muidugi raskesti tõlgendatav, aga mõnikord vajalik, sellepärast et nimi võib tõesti olla halvustav lapsele. Ja, ja siis on ka sätteid, mis ütlevad, kuidas nime saab pärandada lastele ja nõnda edasi, nii et mingeid piiranguid on ka seal. Aga kaugeltki mitte nii palju ja isikunimede korrastamisega kui sellisega ei ei olegi võimalik tegeleda, see peab inimese enda algatus olema. Kui ta tahab oma näiteks vana kirjaviisi nime parandada, siis seal loomulikult alati võimalik. Mida tähendab nime parandamine, lastele, pere perekonnanime parandamine? Jah, näiteks kui me teame tänapäeval, et on lastele vanemad võivad olla eri nimedega, ehk siis kelle nimi läheb lapsel edasi, seda peab muidugi vanemad otsustama. Kui nad seda ei otsusta, siis on riigi teatud protseduurid, mis tuleb teha. Et see nimi ikkagi saaks lapsele, et lapse jääks nimetuks. Aga ühesõnaga, siis Eestis võib inimene panna oma lapsele nime, kus on Y ja X aga Eesti koht Eestimaal paik. Talu küla bussipeatus ei tohi olla yksi igreki vä? Ega nii ei saa öelda, et on meil ju ka Eestis võõrkeelseid nimesid ja nendelgi on oma koht olemas, võtame kas või need kõige tuntumat Rocca al Mare või siis Tallinnas on lööve nagu mõis või Löwenruh park. Et võõrkeelsed ajaloolised nimed nende vastu ei saa küll kuidagi olla, et nad on osa meie ajaloost, jana, kui eestikeelset nime sinna kõrvale tekkinud ei ole, siis ei ole ka põhjust seda nime vägivaldselt eestistada. Aga jah, tõsi on, et kohanimede osas püüab see seadus meie nimepärandit eestikeelset nime paraadid kaitsta. Suhteliselt rangelt võiks öelda, aga isikunimede puhul saab seadus olla ainult õigekirja reeglite kohta, et seal on küll selline säte tegelikult, et päris suvalist nime ei saa panna. Lapsevanem mõtleb, iksid, ei kirikutega nime välja, mida keegi teine maailmas ei kasuta, siis seda see seadus ei luba siiski, et seal peab olema see nimi mõnes teises riigis kasutusel, et sellisel juhul on see loomulik. Nii kohanimedest veel vähemuskeelsed kohanimed. Jah, no kui siin nüüd suvel nendest nimedest juttu tehti, siis väga ettevaatamatult ajakirjanikud ristisid selle nimed eestistamiseks, aga see on küll täiesti eksitav, sest et kui me räägime nimede kirja visi, eestikeelsete nimede kirjaviisi parandamisest, siis ei saa küll kuidagi eestistamine olla. Aga seetõttu see, see nimede korrastamine tegelikult vähemuskeelseid nimesid mitte kuidagi ei puuduta ega saagi puudutada välja võtad siis selles osas, et ka rootsi nimed võiksid järgida rootsi keele kirjaviisi või siis vene nimed vene kirjaviisi kui Eestis neid on seadus, mis neid puudutab, see kohanemine seadus on algusest peale olnud just et ka vähemuskeelsete kohanimede osas väga tähelepanelik, ehk siis meil on sätet, mille järgi neid nimesid saab määrata, anna kaitsta. Ehk siis need on osa meie kultuuripärandist, loomulikult. Aga meie kultuuripärandist on osa ka need kohanimed, mis on Eesti kohanimed, aga väljaspool Eesti territooriumi kas nendega ka saab tegeleda või peab tegelema? Kohanimeseadus otseselt neid nimesid ei käsitle, mis jäävad väljaspoole Eestit, aga loomulikult need on ka meie keele osa ja meie kultuuripärand kuni kuni mõtte mõtelda, sest ajaloolised kontaktid meie naaberaladega on ju meile tekitanud hästi palju selliseid eestipäraseid kohanimesid alates Riiast ja ja Peterburist ja, ja kas või ojamaast lõpetades paljude väikeste kohtade nimedega, mida paljud inimesed ei tea, aga just naaberalade inimesed kasutavad ka igapäevases kõnes. Ehk siis need on loomulikult ka kaitsmist väärivad nimed. Et ojamaa võib ikka olla ojamaa, ei pea ütlema Kotland. Jah, ja isegi keeletoimkond on, kunagi polnud selle ojamaa nii-öelda esikoha nimeks, mis mis mõnele isegi tundu sobivat, tahaksid pigem gotlandi öelda, aga see üks ei välista teist. Mõlemad on lubatud, sellega on raske harjuda. Jah, no üldse sõna lubamine oleks nagu natuke minu jaoks liik sest eks inimene on ise vaba inimene, kes ütleb ja mida ta tahab, aga keegi ei saa keelata ja käskida. Aga soovitusi muidugi anname ja nõu. Aastaks 2020 peab olema register täiesti korda tehtud. Kas te oskate öelda praegu, kui kaugele selle tööga on jõutud, et kas hakkab varsti valmis saama või on poole peal või on veerand tehtud või kolmveerand? Otseselt ma ju selle korrastamisega ei tegelenud rohkem, kui nende küsimustega, mis keeleinimeste poole tulevad, siis keeleinimestele esitatakse aga maa-ametist olema nii palju aru saanud, et isegi see 30000, millest siin juttu oli nendest pool on juba tegelikult maa-ametis nii-öelda läbitud etapp, ehk siis pool on juba üle vaadatud ehk korrastatud. Ja Ma usun, et kui seda ei tehta niimoodi kampaaniana, mis on igati mõistlik, siis, siis ta võiks selleks aastaks valmis saada küll, et vähemasti sellises laias laastus oleks ta siis nagu ükskord üle vaadatud. Aga loomulikult, mis puudutab vana kirjaviisi, siis kui me näeme neid kahekordseid nõrku peeside keesid, siis me tunneme selle vana kirjaviisi ära. Aga kui on sellised nimed, kus me ei oska seda arvata, et siis neid muidugi ei tule selle korrastamise käigus välja, et need peavad inimesed ise tegelikult omavalitsusele ütlema minu nime tegelikult hääldatakse nii ja ma peaks selle kirjaviisi ära parandama, et muidu muidu selle peale ilmselt keegi kõrvalt ei tule. Nii põhjalikku tööd ei tehta. Just ma hakkasingi mõtlema selle peale ka, et kui inimene nüüd seda saadet kuulates kas või hakkab mõtlema selle peale, et ohu, minu talu nimi ja minuga ei olegi veel keegi rääkinud, et kas ta siis on ju mõistlik, et ta ise hakkaks selle peale mõtlema ja kohalikku omavalitsusse pöörduks ja arutaks ja uuriks, mis toimub. Kuulnud, et on ka selliseid juhtumeid olnud, kus omanik on tegelikult soovinud oma nimekirja panna, nii nagu ta seda ise hääldab ja kasutab. Aga omavalitsus on ikkagi võetud see 30.-te aastate nimekiri ja see nii-öelda kehtestatud, ehk siis ei ole inimest kuulda võetud ehk tegelikult, et see on inimese enda huvides ka mingis mõttes, et ta saaks oma talule, selle nime, mida ta tegelikult ise kasutab. Nii nagu ta seda hääldab, sellepärast. Olgu küll, et me räägime nimede kirjapildi tähtsusest aga ikkagi paljudel juhtudel, kas suuline suhtlus on oluline ja kirjapilt ja hääldus läheb kokku, siis on ainult kasuks. Ja mul tuli meelde mingi keiso Hendriku talu, millel taheti side kriit lisada, aga kui omanik helistas keelenõuandesse ja me rääkisime sellest, siis ta tuli ise selle mõtte peale, et ta peaks tegelikult käisundriku talu olema, nii nagu ta seda ise kasutab, ehk siis eest tegema ja ja tegema nii, nagu see kirjutama, nii nagu selle nimi tegelikult hääldab. Ehk siis selline vana saksapärane kirjaviis, mina ei oska teda suureks kultuuriväärtuseks pidada, aga pigem ta on ikkagi takistuseks tänapäeval. No muidugi, kui hääldus on juba kirjapildile järele tulnud, et siis ei ole muidugi mõtet enam seda ajalugu tagasi hakata keerama. Nii et tegelikult selle nimede kohanimede korrastamise käigus on tegelikult hea, kui inimesed saavad ise mõelda selle peale, kust nende kohta on pärit ja oma juurte peale ja just nimelt selle kultuuripärandi peale. Just ja soovitan tingimata otsida üles internetist Eesti keele Instituudi kohanime kartoteek. Ma selle aadressi hakkaks ütlema, aga niipea kui teisele Google'isse kirjutada selle sõnade, leiate selle üles. Et sealt te saate vaadata neid andmeid, mida siis läbi aegade on nimeuurijad ja üliõpilased ja paljud vabatahtlikult, et vabatahtlikud kogunud üle Eesti kõigi kohtade mitte kõigi, küll kahjuks, aga paljude kohtade kohta just nimelt kohalike hääldus, nii nagu ajalooliselt on olnud mõned võib-olla ajaloolised faktid ka sealt kajastuvad ja seal on ka endal Varepia asustuslooline kartoteek, nii et sellist põnevat ajalugu leiab sealt küll iga iga inimene, kes selle sellega tutvuda saab. Päris lõpetuseks kultuuripärandi aasta kodulehelt, seal oli üks huvitav pilt, mis on paljudele nalja teinud, siin üks bussipeatus eestimaal Virumaal selle bussipeatuse nimi joodiku ja ma registrist avastasin, et joodiku nimelisi kohti on Eestis veel. Et aga tegelikult see joodiku koht, see koht, kus see bussipeatus on, on väidetavasti olnud hoopis joodaku nimeline koht. Et kumb siis on need pärandi kaitsmine, kas see, kui kaitseme seda bussipeatust või hoopis võtame selle vana nime tagasi? Ja need ongi rasked küsimused, sellepärast et pärand, nagu me teame, nimed on ajaloo jooksul ootanud ja sellised võib-olla esmapilgul arusaamatut nimed on muudetud arusaadavaks ja nendega on vahel siis juhtunud selliseid imelikke teisenemise küll. Põhiliseks võiks ikkagi jääda see pruut, mis kohapeal kasutuses ja tuntud on, et kui ta on tänapäeval tõesti ainult joodiku, siis ei ole tõesti mõtet ka ajalooratast tagasi keerata selle joodakunime peale. Kui aga see joodaku nimi näiteks on ka tuntud, et siis miks ka mitte, et see peaks jääma kohalike inimeste otsustada. Ja selliseid nimede ilusaks ilusamaks tegemise näiteid on ju palju-palju muidki. Litsmetsast taheti teha liis metsa ja ja paljud see ja litsemas taheti teha leitsema ja niisuguseid omapäraseid moonutusi kavandati, aga nendel kõigil on muidugi oma ajalugu ja selle selle vastu siis on väga teretulnud, kui inimesed huvi tunnevad. Ja võib-olla sõna ei oodaku, mis tegelikult tähendab hoopis midagi muud loomade jootmis kohta, et võib-olla see tuleb hoopis kunagi kasutusele mõnes muus tähenduses. Kannab mingit muud tähendust ja kindlasti aitäh, Peeter Päll, kohanimenõukogu aseesimees. Eesti keele Instituudi kohanime kartoteegi leiate siis internetist ja samamoodi leiab internetist otsingumootorit kasutades üles ka maa-ametikohanimeregistri ja vikerraadio keele. Saada aitäh, kus on omakorda viited mõlemale. Minu nimi on Piret Kriivan, head aega.