Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb ülevaate neljapäev Neljateistkümnenda novembri sündmustest MINA OLEN Martabelil Grauberg kultuurilehe sirp toimetus kohtus uue peatoimetaja kohusetäitja Kaur Kenderi ja tema uue meeskonnaga. Koondamisteate said aga päevapealt neli senist toimetajat Doris Kareva, Tarmo Teder, Marek Strandberg ja Veronika Valk. Sihtasutuse kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga nentis, et tegemist oli raske otsusega, kuid seda tuli teha, et tekkinud ummikust väljuda. Kaur Kender soovib sirpi muuta elavamaks ja köitvamaks. Tallinna linnavolikogu valis täna Tallinna linnapeaks viiendat korda Edgar Savisaare. Abilinnapeade seitsmeliikmeline koosseis jääb ilmselt samaks, mis eelmisel neljal aastal. Edgar Savisaart Saare sõnul järgneval neljal aastal pealinnas kurssi ei muudeta. Riigikogu jätkab järgmist, mis aasta riigieelarve arutamist erakorralistel istungitel. Peaminister Andrus Ansip kritiseeris opositsiooni riigikogu ööistungite pärast. Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on Eesti saanud selge signaali, et siine vahistamispraktika tuleb üle vaadata. Õppuste käigus kaduma läinud ajateenija Jaan pikov leiti üles, meest otsiti üle ööpäevamehe, leidis kriminaalpolitsei ning ta antakse üle sõjaväepolitseile. Iirimaa teatas, et väljub rahvusvahelisest laenuprogrammist järgmisel kuul. Austraalias võib tulla USA stiilis valitsusseisak, kui riigivõlalage ei tõsteta. Eesti jalgpallikoondis kohtub homme aasta viimases kodumängus Aserbaidžaaniga ning ilmast. Öösel sajab Lääne-Eestis vähest vihma, kohati on udu, homme sajab mitmel pool hoovihma ning õhutemperatuur on pluss neli kuni pluss seitse kraadi. Kõigest pikemalt kultuurilehe sirp toimetus kohtus uuest nädalast tööle asuva peatoimetaja kohusetäitja Kaur Kenderi ja tema meeskonnaga Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Nagu kinnitavad, osaliselt oli kohtumine töine, koos keldriga tulevat sirpi juurde vähemalt kolm uut inimest. Koondamisteate said aga päevapeolt senised toimetaja Doris Kareva, Tarmo Teder, Marek Strandberg ja Veronika Valk. Küsisin sihtasutuse kultuurileht juhatuse esimehelt Toomas Väljataga, miks. Ma olen sellega täiesti nõus, et kõik sellised asjad on ebamugavad ja ebameeldivad läbi viia, see tuli ühekorraga ära rääkida. Miks just Kaur Kender, ma tegelesin peatoimetaja KT leidmisega. Kui selgus, et peatoimetaja valimised konkurss ei andnud soovitud tulemust. Paraku kõik, kellega ma rääkisin, andsid eitava vastuseni ja ühel hetkel võttis minuga ühendust Kaur Kender ja temaga läbirääkimised läksid seda rada, mille tulemus on praegu olemas. Minu seisukoht on küll see child peoga muutuma, see, et koos Kaur Kenderi ka tuleb sinna hoopis uus ja noorem põlvkond. See on väga hea ja tore. Ma arvan, usaldusest saame me rääkida ikkagi peale mõningast koostööd. Praegu Kaur Kenderi kinnitatud sirbi peatoimetaja kohusetäitjaks määramata ajaks. Millal toimuvad uue peatoimetaja valimised, seda otsustab sihtasutuse nõukogu kas aasta lõpus või järgmise alguses. Kirjaniku ja terava kolumnisti tuntud Kaur Kender soovib, et Sirp muutuks elavamaks ega kaotaks oma senist sisukust. Sirp peab ilmuma eesti kultuuriajalehena, tahaks teha paremat, jah, tahaks väga teha stabiilsemat ja paremat ja kirglikumalt sirpi see nõukogude ajast pärit loomeliitude kaupa leheruumi jaotamine, et see peab kindlasti tagada, et eesti kultuur on üks ja üks tervik, et Carmen Me hakkame kajastama teemasid pigem ikkagi tähtsuse järgi, odavuse järgi, kui, kui selle järgi, et millise loomeliidu olla mingi asi kuulub juurde tuleb kindlasti tehnoloogia juurde tulevad kindlasti videomängud, arvutimängud. Kindlasti kajastame rohkem reaalteadused, valdkondi tuleb juurde ja noh, millegi arvelt, et see muutus saab olema rahulik, aeglane ja vähemuse poole ja õppidesse stiilsem. Sirbi uude meeskonda kuuluvad kinnitamata andmetel Tõnu Õnnepalu ning rühmitusest Sa Robert Kurvitz ja Martin Luiga. Mis on samm, seda küsisin tänavu debüütromaani püha ja õudne lõhn avaldanud kirjanik Robert kurvitsalt. Aastast 2009 tegutsenud kultuurirühmitus inimesi, kes hindavad teksti kvaliteeti Kirjuta internetitekste, et see ei ole nagu noor kultuurirühmitus, men, keskmine vanus on mingi 32 aastat. Üks asi, millele ma olen uhke, on see, et me oleme saanud tekitada ilma mingi finantseeringut ta umbes 300 lähedalt artiklit viimase nelja aasta jooksul. Mult küsiti, et kuidas see võimalik on, et kuidas nad kirjutavad teile. Sellepärast kirjutavad, et me palume, et palun kirjutaja kirjutamisega. Sirbi tuleva aasta eelarve on praegu koostamisel, honorarifondi ilmselt tõuseb, sest kasvas sihtasutuse kultuurileht kogu eelarve. See ulatub 1,6 miljoni euroni. Kus te käigus kaduma läinud ajateenija Jaan Pikhof leiti äsja üles, reamees Pikhof jäi kadunuks eile, kui Kalevi pataljon korraldas keskpolügoonil õppuse reameest, otsis politsei värsket informatsiooni, jagab sündmuskohalt Ago Gaškov. Täna pärastlõunal lõppesid eile kaduma läinud kaitseväelased reamees Jaan Pikhofi otsingud peamiseks selle kaduma keskpolügoonil. Kui Kalevi pataljon korraldas orienteerumisõppuse päeval, leiti kadunud kaitseväelase püksid ja põlvekaitsmed. Täna pärast kella viit saime teada. Noormees ise on leitud, ta leiti Rakverest ja tema leidis kriminaalpolitsei ning praegu antakse noormeest üle sõjaväepolitseile. Jaanus Pikhofi lahkumise motiivid ei ole. Kuid tegemist on kriminaalkuriteoga. Tallinna linnavolikogu valis oodatult linnapeaks tagasi Edgar Savisaare, tõenäoliselt toetab volikogu ka linnavalitsuse senise koosseisu jätkamist. Liisu Lass käis volikogus Tallinna linnapea kandidaadiks seadis volikogu üles vaid ühe kandidaadi, Edgar Savisaare. Tema poolt hääletas 46 ja vastu oli 26 saadikut. Nii jätkab ka järgneval neljal aastal oodatult pealinna linnapeana Edgar Savisaar, kes on selles ametis olnud juba üle üheksa aasta. Savisaar ütles, et uus linnavalitsus seisab kõikide tallinlaste, Harjumaa ning kogu Eesti inimeste huvide eest. Tallinna lähinaabruses tõid valimised mitmeidki muutusi, mis lubavad loota, et igapäevane koostöö meie naabervaldade ja linnadega tiheneb veelgi ja on ju selge Tallinna ja meid ümbritseva linnastu koostööst võidavad kõik. Tallinna mäesuhetes Toompeaga ma kiireid muutusi prognoosi, kuid ma usun kindlalt senine väitlusi ära vanem, milline on end ka Toompea jaoks ammendanud. Seepärast saavad meie suhted tulevikus ainult paraneda ja sellest võidab loomulikult Tallinn ja ka terve Eesti. Edgar Savisaar ütles ka, et järgneval neljal aastal pealinnas kurssi ei muudeta. Ma arvan, et linnarahvas oleks väga pettunud seas, on meile palju hääli toonud, kurssi muutnud, mis on järgmise nelja aasta kõige olulisem asi, mis Tallinnas tehakse, linn kasvaks ja et linnarahvas rahul oleks. Enne linnapea ja abilinnapeade valimist kasutasid kõnepuldist oma arvamuse väljaütlemise võimalust eelkõige opositsiooni esindajad, kes kritiseerisid varasemat linnavalitsuskabinetivaikuses sündinud eelarve ning aruteludesse vaid väikese ringi inimeste kaasamise pärast. Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Jaak Juske. Olgem ausad, see kõige tähtsam volikogu eelnõu, ma arvan, enam kui poole miljardi euro suurune eelarve sünnib täielikus kabinetivaikuses. Me ei tea sellest eelnõust mitte midagi, et minu arust on viimane aeg, et Tallinn järgib heade Euroopa ja head eeskuju ja rakendab hiljemalt järgmine aasta järgmise aasta eelarvete puhul kaasav eelarve põhimõtet. Reformierakonna fraktsiooni liige Ants Leemets pani tulevasele linnavalitsusele südamele, et linnajuhid ei räägiks linna rahast kui omaenda rahast. Leemets avaldas ka lootust, et Tallinna linn laiendab valitsemisskulptuuris demokraatiat. Nii nagu see osakond naeratab, nii ka läheb. Ja küll teie võitsite valimised, teie hääletate tõi õigus, arutamisel tuleb kaasata ikka palju olulisemalt inimesi märgatavalt rohkem, kui sa täna toimub, mul on väga suur valvajate leiaksite selleks aega ja leiaksid aega ka selleks, et kaasata opositsioonis on ainuke võimalus, kuidas volinikuks saaks asju arutama rahulikult, mitte nii meie või teie, aga see võimaldab linnarahval aru saada, mida siin volikogus tehakse. Opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide venitamistaktika tõttu kutsus riigikogu esimees Ene Ergma järgmise aasta riigieelarve teise lugemise jätkamiseks kokku neli erakorralist parlamendi istungit. Uku toom jätkab sel teemal. Täna kell üks lõppenud korralisel istungil jõuti läbi hääletada 76 muudatusettepanekut, aga kokku on neid 402. Kui pidada silmas, et tunni jooksul jõutakse vaheaegade võtmist arvestades ühele poole maksimum kuue ettepanekuga, seisab ees veel suur hulk tööaega. Praegu Päevakaja ajaks ollakse jõutud veidi üle 80 neid läbi hääletada. Suhtumine taolisse venitamistaktikas on muidugi erinev. Peaminister Andrus Ansip kommenteeris tänasel valitsuse pressikonverentsil sotsiaaldemokraatide käitumist nii. Mul on küll piinlik nende ööistungite plakatlikkuse pärast, ma arvan, et meie, riigikogu opositsioonipoliitikud on väga hästi tasustatud. Sven Mikser saab palka 4543 eurot kuus ja selle raha eest ootaks väga kvaliteetset tööd, mitte tsirkust. Meenutuseks, et kui sotsiaaldemokraadid on täitnud peaministrile ette palgatõusu, siis Edgar saab peaminister Ansip üle 500 euro vähem palka kui sotside fraktsiooni esimees Sven Mikser. Aga mida arvab Keskerakond traditsiooniline venitustaktika initsiaator, kes seekord on tahaplaanile jäänud? Fraktsiooni juht Kadri Simson. Iseenesest pean ma väga loomulikuks, et opositsioon vaikides ei lepi sellega, et mitte ühtegi nende muudatusettepanekut ei võeta isegi kaalumisele. Meie ja sotsiaaldemokraadid oleme teinud rida sisulisi ettepanekuid, mis toovad tähelepanu alla tänase eelarve puudused. Väga kulukad. Kui me peame silmas, et eelarve kogumaht on kaheksa miljardit eurot, siis Keskerakonna kõik muudatusettepanekud kokku maksavad 29 miljonit eurot, see on allapoole protsendi kogu eelarve mahust. Nüüd küsimus, kui pikalt peavad kestva ööistungid, on teine küsimus, ma arvan, et täpselt nii kaua, kuni koalitsioon saab aru, et teerulli poliitikat ajades isakese poliitikaga neile liiga mugav olla. Teoreetiliselt seisab ees 85 tundi erakorralisi istungeid, praktiliselt see ilmselt siiski nii ei lähe. Mingil hetkel saab füüsis otsa koalitsioonil, kes peab pidevalt Viitkent ühte saadikute hääletamisvalmis hoidma. Aga väga väheste saadikutega ei saa saali jääda ka sotsiaaldemokraadid, sest mingil hetkel muutuks see kõik liiga naeruväärseks ja nende sõnum ununeks. Prokurörid on rahulolematud sellega, et justiitsministeerium on asunud prokuröre survestama kinnipeetavate arvu vähendama. Teema tuli jutuks ka valitsuse pressikonverentsil. Reene Leas käis kohal. Eilses ETV saates pealtnägija ning ajalehe Postimees tänases numbris ilmunud info kohaselt anti ringkonnaprokuratuurile oktoobri alguses ette piirarvud, kes kui palju kinnipeetavaid aresti alt vabaks peab laskma. Nii näiteks jõudis Postimehe andmetel põhja ringkonnaprokuratuuri detailne info. Etnark ja raskete kuritegude osakond peab vabastama kuus alaealiste osakond, kaks üldkuritegude osakond, kuus inimest. Prokuröri teil on tekkinud küsimus, kas sõltumatus prokuratuurist on saanud justiitsministeeriumi osakond, mis peab kriitikata täitma poliitiliselt olulisi seisukohti niinimetatud prokuröride mässu. Tänasel valitsuse pressikonverentsil kommenteerides ütles siseminister Ken-Marti Vaher, et tema hinnangul on tegemist tavalise ressursside planeerimisega. Eelkõige on see juhtum saanud ju algu, see, mida ka justiitsminister ütles Euroopa kohtu praktikast, mis puudutab siis kinnipeetavatele eraldatavat ruumi ehk siis pinda, kuna see pind on suurenenud, siis on loomulik, et kriminaalasutused ka ressurssi planeerivad sellest lähtuvalt ja üldse erinevate eesmärkide tulemusnäitajate seadmine ongi ju töömahtude kavandamine sellesama maksumaksja raha kavandamine ja sellest lähtuvalt ka eelistuste tegemine. Justiitsminister Hanno Pevkur ütles prokuröride rahulolematust kommenteerides, et Eesti on saanud selge signaali, et vahistamispraktika on vaja üle vaadata. See, et riigiprokuratuur on andnud, et koostöös justiitsministeeriumiga tulenevalt Euroopa Inimõiguste kohtulahenditest selge signaali, et me peame üle vaatama oma vahistamise praktika samamoodi vaadates otsa sellele, et Euroopa keskmine või kui me võtame meile suureks eeskujuks oleva Soome suhtarvud 100000 elaniku kohta, kui palju Eestis on mahistatuid ja palju Soomes on ahistatud, siis see suhtarvu vahe on viis korda. Eestis on 100000 elaniku kohta 59 vahistatud. Soomes 12. Prokuröride hinnangul ei ole aga justiitsministeerium saanud hakkama ülesandega viia kinnipidamisasutuste olukord vastavusse euronõuetega ning survestab nüüd prokurör. Riigi peaprokurör Norman Aas tunnistas, et paljuski on lahkhelid puuduliku kommunikatsiooni tulemus. Peaprokurör ma pean ka tunnistama seda, et osaliselt see eelkõige kommunikatsiooniprobleem on siin olnud ka võib-olla nii-öelda juhtkonnapoolset teatud tegematajätmised, et ka võib-olla mulle endale, et oleks nii-öelda need probleemid olnud varem teada, need meeleolud inimeste seas oleks saanud nii-öelda selgitada. Loomulikult prokurörid konkreetses kriminaalasjas peavad olema sõltumatut, aga teisest küljest meie sõltumatusega ei ole vastuolus selliste üldiselt igatsetud riikliku kriminaalpoliitika ellu viima. Jätkame välisteemadega, ansambli Pussy Riot vangistatud, liigelnud ja staatolokonnikova küljest ei olnud mitu nädalat midagi teada, viibib praegu Krasnojarskisse kinnipeetavate tuberkuloosihaiglas. Sellest teatas raadiojaamale ehho Moskvõ õõthlakonnikova abikaasa Pjotr versiilov, kelle sõnul lubati Tolokonnikoval temaga telefoni teel rääkida. Enne seda ei olnud Tolokonnikova lähedastel naise kohta 26 loba vältel mingit informatsiooni. Versiilovi sõnul tunneb Tolokonnikova end üsna hästi, aga tuberkuloosihaiglasse paigutati naine analüüside ja uuringute läbiviimiseks. Need on vajalikud, kuna Tolokonnikoval tekkisid pärast Mordva vangilaagris nälgimist tüsistused. Iirimaa teatas, et väljub rahvusvahelisest laenuprogrammist järgmisel kuul. Peaminister Enda Kenny sõnul on riik valmis programmist lahkuma ilma võimaluseta võtta varu laenu. Iirimaa peaminister rõhutas, et nagu teisedki euro olla riigid, kavatseb ka Iirimaa edaspidi hankida raha rahvusvaheliselt finantsturult, millest Iirimaa on olnud kolm aastat ära lõigatud. Rahvusvahelise valuutafondi Euroopa Liidu laenuprogrammist väljumine on tema sõnul viimane samm, et Iirimaa saaks naasta normaalset majanduseelarve ja rahastamistingimuste juurde. Eelmisel nädalal sai Iirimaa 85 miljardi euro suuruse abipaketi viimasele laenumakse. Iirimaa on esimene euroala riik, mis väljub abiprogrammist. Kreeka, Portugal ja Küpros jätkavad seni abiprogrammiga. Austraalia rahandusminister Joe haki hoiatas täna, et Austraalias võib tulla USA stiilis valitsusseisak, kui opositsioon ei nõustu tõstma riigivõla. Mall Mälberg vahendab pikemalt võlalagi ehk valitsuse võlakoormuse. Limiit on praegu 300 miljardit. Peaminister Tony Abbott'i uus valitsus tahab tõsta seda 500 miljardi dollari peale. Opositsioon pole sellega nõus, kuid on valmis tõstma võlalage 400 miljardi peale. Austraalia reisiettevõtja ja endine Eesti aukonsul Sydneys Aivo takis ütleb, et valitsussektor elab praegu tõesti üle oma võimete. Mis saab edasi? Kui nüüd tõesti see võlakoormus ei kasva, kuid valitsuse kulud jätkavad kasvamist praeguses tempos siis tuleb tõepoolest teoreetiliselt ette olukord, kus peab hakkama kinni panema teatud osakond ei, valitsuse tegevusest jätkusuutlikumaks majandusega momendil meil enam väga palju tegemist ei ole. Juba spekuleeritakse meedias ka sellega, et mis on need tegelikult põhimõtteliselt, miks meil on vaja tõsta seda valitsuse laenukoormust, nii radikaalset ja ühest vastust ei olegi tänase seisuga ja see loomulikult, kui ei anta kogu infot ja kohe ja kiiresti tekitab igasuguseid spekulatsioone ja juba on ka levima hakanud jutud, et Austraalia olukord ei ole sugugi nii roosiline, kui seda mõista antud viimastel aastatel. Kas valitsus on võimeline seletama, et milleks nii palju lisaraha on vaja siin rahandusminister on öelnud, et valitsus võib peatada tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna väljamaksed. Jah, kuskilt tuleb hakata tõesti otse kinni tõmbama või siis välja anda uusi võlakirju, mida teevad enamus riike maailmas. Itaalias on selle üle range piirang, praeguse piirang istub 300 miljardi peal iseenesest. Noh, ma ei näe selles midagi imelikku, et tõsta seda limiiti, limiidi tõstmine automaatselt veel ei tähenda seda, et valitsus nüüd lähedal laenab rohkem juurde, see on pigem puhver, millega saab opereerida. Aga huvitav on märkida, et Austraalias konstitutsiooniliselt paika pandud, mis juhtub siis, kui senat lükkab tagasi parlamendi poolt esitatud seaduseelnõud, kui see juhtub kaks korda järjest, siis või peaminister taotleda kindralkuberneri käest nii-öelda tabletist Luitionit ehk siis korraga saadetakse laiali nii senat kui esindajatekoda ja sellele järgnevad kohe uued valimised. Seda on Austraalia ajaloos juhtunud kuus korda alates Austraalia föderatsiooni moodustamises 1901 ja viimane kord juhtusse 1987, ehk siis 26 aastat tagasi. Sporditeemadest teeb ülevaate Alvar Tiisler. Rahvuskoondistest seni 99. kohtumises esindanud esmaspäeval 29 aastaseks saav Enar Jääger vigastuse tõttu koondist homses maavõistlusmängus aseritega aidata. Sarnaselt keskpoolkaitsja Martin pungiga on Belgia kõrgliiga paremkaitsja hädas reie tagakülje vigastusega. Mõlemal mehel lõi välja vana trauma, aga peatreener Tarmo Rüütli loodab neid kasutada teises mängus võõrsil Liechtensteini ka. Kuivõrd eemalejääjaid on teisigi märkimisväärsemad, neist ilmselt kapten Ragnar Klavan, vana äärepoolik Sander Puri ja äärekaitsja Taijo Teniste tuleb koosseisukohaga talaveerima, kes kaitses alustavad igatahes debütant 20 kolmene Levadia kaitsja Artjom Artjunin, Jamic Reintam. Väravas Sergei Pareiko, keskväljal Konstantin Vassiljev ja Aleksandr Dmitrijev. Teised mehed algkoosseisus on eeldatavalt Gert Kams, Ken Kallaste, Henrik Ojamaa, Dmitri Kruglov, Sergei Zenjov ja Henri Anier. Peatreener Tarmo Rüütli. Vabatahtlikult ei loovuta liigapalju territooriumit suhteliselt saame surve ja keskväljal, et me oma oma kindlasti mitte väga kokku mänginud. Kaitseliin. Raskustesse, ja, ja eks selliseid asju kõikidele, aga arvestada mängu objektiivselt nagu olema oleme enamustes mängudes ikka olnud nii-öelda sellises rollis, kus me peame vastase käike kinni saama, nii et ma arvan, mehed on sellega harjunud, et keskväli peab kindlasti aitama kõvasti. Aga just ma arvan, et see, see võiks olla ikka nii, et see surve läheb natuke kõrgemale ja ja ei lase üldse mängule väga sinna kasti juurde tajuda, nii et siis, aga kui see sinna läheb, siis loomulikult töö tagasi on väga tähtis. Meie Hansson, kiired üleminekud, õige tegutsemine peale seda hetke, kui võidame palli, et kui vastane ei ole just kõige paremas tasakaalus, et need hetked, kui me seda suudame hästi ära kasutada, siis on võimalusi rohkem midagi tekitada. FC Levadia esiväravavaht Roman ško pikendas klubiga töölepingut ühe aasta võrra ning mängib värskes Eesti meisterklubis kuni 2014. aasta jalgpalli hooaja lõpuni. Eestile jääb kasutamata Sotši olümpiamängudeks teenitud oht iluuisutamise paarissõidus. Koha sõitsid Eestile välja Natalia Sawyaagoya, venelane Aleksander tabajev, kes ilma kodakondsuseta Eesti eest olümpial võistelda ei saa. Valitsus oli aga Spojevi kodakondsuse taotlemise küsimuses eitaval seisukohal. Ja lõpetuseks ilmast. Helve Meitern, palun. Õhurõhk kuni täna keskööni tõuseb, pärast seda hakkab langema ja see annab teada Läänemerele jõudvast uuest madalrõhulohust, mis on osa suuremast lõhkkonnast, mis laupäeva öösel üle Skandinaavia põhjatipu itta kihutab ning põhjustab lääne ja edelatuule tugevnemist rannikul iiliti üle 20 meetri sekundis. Kuid öö on veel rahulik, on pilves selgimistega ilm ja hommikupoole ööd sajab Lääne-Eestis vähest vihma, kohati tekib udu. Puhub valdavalt edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolme kraadini ja saartel on kuni viis kraadi sooja. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 14 ja õhtul rannikualadel ulatuvad tuuleiilid kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Sooja on homme neli kuni seitse kraadi. Aitäh. Te kuulsite, Päevakaja saate. Toimetas Mart paberil Grauberg ilusat õhtut.