Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab tänased 15. novembri olulisemad sündmused kokku. Eestis on ametlikul visiidil ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. Üks põhiküsimus, mida Eesti riigijuhid temaga arutavad, on ÜRO roll maailma konfliktide lahendamisel. Euroopa komisjoni täna avaldatud hinnangu kohaselt on vaid Eesti ja Saksamaa järgmise aasta riigieel arved kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega. Albaania peaminister Edi raama peaks täna õhtul tegema teatavaks otsuse, kas Albaanias hakatakse hävitama Süüria keemiarelvi. Vastava palve on Albaania oli esitanud USA ning arutatud on ka toimingute tehnilisi üksikasju. Eesti loomeliidud avaldavad sügavat nördimust kultuurilehes sirp toime pandud ootamatute struktuurimuudatuste üle. Kultuuriministeeriumile saadetud ühisavaldusele on alla kirjutanud 12 liituja kodam, kelle sõnul ei jää lehte alles ühtki oma valdkonda hästi tundvad toimetajad. Kutsehariduse maine on Eestis tõusuteel, aga lapsevanemad oma last siiski meelsasti kutsekooli ei suunam, selgus värskest uuringust. Nii uuringu läbiviijate kui tööandjate hinnangul tuleks kogu haridusmaastikul üleval vaadata, sest praegune massikõrgharidus ei tule kasuks kellelegi. Titanicu näituse lennusadamas teevad unikaalseks leiud, mis on toodud laeva uppumispaigast pardal olnud inimeste loodia, laevaruumide rekonstruktsioonid. Näitus vaadata tuleva aasta märtsi lõpuni. Mikitamäel peeti täna üheksateistkümnendat seto muinasjuttude päeva, kus kohalike koolide, lasteaedade ning külal teatrite näitlejad esitasid omakeelseid lugusid metsa- ja külarahva elust. Olasel toimuval suusatamise esimese lume võistlusel oli klassikasprindis parim eestlane, viienda koha saanud Peeter Kümmel, Piret Pormeister Roli naiste seas 10. ilmast nii palju, et see on öösel pilves ja vihmane. Päeval pilvisus hõreneb ja sadu lakkab, puhub üsna tugev tuul ning õhusooja on seitse kuni 10 kraadi. Eestis on ametlikul visiidil ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. Üks põhiküsimus, mida Eesti riigijuhid temaga arutavad, on ÜRO roll maailma konfliktide lahendamisel. Lauri Tankler rääkis sellest Bret Schefferiga USA-s asuvast härrituid fantionist. Breczy. Perre on seda küsimust aastate jooksul mitmest küljest vaadanud, selle kohta nii artiklid avaldanud, raamatu toimetanud. Tema hinnangul on küsimus pigem selles, mida eri liikmesriigid Sekkuda ÜRO tund näha tihtipeale sellistes olukordades, mida maailmas nähakse pigem ärritavatena või millele ei paista lahendust, lähenevad aga mis ei muutu samal ajal väga palju halvemaks. Näiteks Lääne-Sahara, Küpros, Lähis-Ida rahuvalve missioon, Kashmiri missioon. Need missioonid on olemas juba aastakümneid, nad ei liigu lahenduse suunas ja pigem on mõned lausa veidi halvenemas. Näiteks India kutsub üles Kashmiri missiooni kaotama. Süüria Iisrael Raili piiril tegutsev rahuvalve missioon ei suutnud isegi oma Barakidest välja minna nädalate kaupa, sest Süüria mässajad võtsid neid pidevalt pantvangi. Seega on küsimus pigem selles. Roo kohalolek aitab tegelikult lahenduste leidmisele kaasa ja mina kahtlen selles. Kuid sellest hoolimata nad teevad seda, mida liikmesriigid ise on palunud neil teha, seal juhi, mõtlesime, mis teid, seda selle kohta, kuidas Ban Ki-moon on oma tööga hakkama saanud, ütleb Sheifer, et tegemist on üsna keskmise tulemusega, mis pole ehk nii särav kui mõned ÜRO algusaegade juhid, kuid ka mitte nii kehv, kui näiteks putrosputraskaali. Et kõigepealt, kui ta oli rahuvalvejuht, siis toimus randa genotsiid, kui ta sai peasekretäriks, siis oli Iraagis nafta toidu vastuskandaal, mis oli tõenäoliselt kõige suurem skandaal ÜRO ajaloos. Ja me ei ole midagi sellist näinud. Krooni ajal ta on andnud skandaalidest puutumata, aga mulle tundub, et on jõudnud sama probleemini, mis juhtub kõigi peasekretäri tööga rohkem või vähem. See on see, et ta peab oma positsiooni pigem selliseks maailmas oluliseks poliitilise juhi kohaks võrrelduna Roo vanem bürokraadi või organisatsiooni tippjuhi rolliga. Ehk siis tihtipeale pööravad nad vähem tähelepanuorganisatsiooni juhtimisele rohkem rahvusvahelistele probleemidele ja teema püstitustele ning see tõenäoliselt kahjustamini, organisatsiooni tööd, kellel pole vajalikku juhtimist, kui kergitab liigselt ootusi. Ja selle teema juurde tuleme saate jooksul veel kord tagasi, sest praegu on Kadriorus käimas ÜRO peasekretäri ja meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese ühine pressikonverents. Eesti ja Saksamaa riigieelarve, aga need on ainsad täna täielikult kooskõlas Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvu pakti reeglitega, leidis täna Euroopa komisjon. Euroala riigid esitasid oktoobris esmakordselt oma eelarvekavad komisjonile ülevaatamiseks. Mitme riigi puhul võib eelarvekava ellurakendamine viia kokkulepitud reeglite rikkumiseni, leidis komisjon. Johannes Tralla lugu. 15. oktoober oli tähtaeg, mille euroala riigid pidid esimest korda eelarve eelnõud lisaks kodustele parlamentide läheb ka Brüsselisse saatma. Täna täpselt kuu aega hiljem astus Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ajakirjanik, et, et anda eelarvekavadele komisjoni hinnang. Esimesena kuvatakse voliniku selja taha ekraanile kõige eeskujulik oma eelarvedistsipliiniga riigid. Need on Eesti ja Saksamaa, mille eelarvekavad on ainsatena täielikult kooskõlas Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvu pakti reeglitega. Kuigi põhjapanevaid rikkumisi, mis nõuaks riikidelt komisjonile uue eelarvekava koostamist ei leitud, on mitme riigieelarved piiri peal, ütles rahandusvolinik Olli Reen Elsa vaatset Plans theris. Numatasin Foreni Slipitsed. Mõnedes eelarve kavades ei näeme mingisugust manööverdamisruumi, ütles Reena. Teistes näeme, et plaanide ellu tõlgendamine võib viia riigid kokkulepitud reeglite rikkumiseni. Teine liikmesriikidele tuleb kasuks, kui nad meie arvamusega oma eelarveprotsessides arvestaksid, sest nii saavutatakse eelarvelised eesmärgid. Komisjoni hinnangul puudub manööverdamisruum näiteks Prantsusmaal, mille maksustrateegia ja valitsussektori reformid ei anna soovitud tulemusi. Kui Hispaania eelarve sellisel kujul vastu võtab, on oht, et riik läheb vastuollu stabiilsuse ja kasvu pakti reeglitega. Ka Itaalia ei pruugi võla vähendamisega plaanitud mahus toime tulla, leiab Euroopa Komisjon. Kuigi Euroopa Komisjoni täna avalikustatud hinnangud eelarvekavadele pole valitsustele siduvad, loodab Olliereen, et need aitavad rahvusparlamentide eelarvet arutades paremini arvestada ka Euroopa eelarve raamistikuga. Majandus- ja rahaliidus on neil otsustel mõju ka väljaspool riigipiire, ütles rahandusvolinik Kreen rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Kadriorus lõppes äsja ÜRO peasekretäri Ban Ki munni ja meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese ühine pressikonverents. Kai Vare on Kadriorus. Tere õhtust ja millised teemad üles kerkisid? Meie president rõhutas eelkõige seda, et Eesti on küll väike, aga annab igal juhul oma panuse ÜRO igasuguste probleemide lahendamisse, et ei maksa mitte ainult liikmesmaksu, vaid kindlasti oleme oma südameasjaks võtnud internetivabaduse eest seismise ja ka arenevate demokraatiate arendamise ja toetame ÜRO aktiivset tegevust, näiteks Gruusia eraldada püüdvate piirkondade ja Mägi-Karabahhi probleemi lahendamisel ja taha igas asjas kaasa rääkida, mida ÜRO oluliseks peab tankima on omakorda tänas muidugi Eestit selle panuse eest ja rõhutas ka, et kuigi Eesti on selline väike, oleme me siiski päris palju suutnud nagu välja paista just just selle poolest, et anname, anname täie jõu endast kõik, mis anda saab ja rõhutas väga paljud temale tundus väga südame lähedal olevat kliimapoliitika. Et ka siin on Eesti demorus on andnud väga suure panuse ja ta loodab, et Eesti aitab kaasa selle jäetud jätkusuutliku, sellise majandamise ja kliimamuutuste ohjeldamise arengule, et et järgmisel aastal sügisel on bankimoni eest võtta kokku kutsuti ka suur kliimakonverents, kuhu ta kutsus ka meie presidenti. Ta avaldas lootust, et Eesti ikka jätkuvalt selles kaasa lööb. Ja muidugi ka ta rõhutas väga, et Eestil on väga suur roll selles, et just need, kellel on sarnane ajalugu nagu meil näiteks Moldova, et aidata neil ka seda demokraatiat arendada just e-valitsus ja kõike seda, mis meil selle IT-lahenduste poolest on välja töötatud, et see oleks nagu meie suur panus just nende riikide abistamisel. Need olid põhiteemade pressikonverents on ju sellisel puhul üsna lühike, kuna nii presidendi kui ka peasekretäri päevakava on väga tihe. Aitäh Kai Vare sulle. Edasi läheme siit välissõnumitega ja Janek Salme. Albaania peaminister Edi Rooma peaks täna õhtul tegema teatavaks otsuse selle kohta, kas Albaanias hakatakse hävitama Süüria keemiarelvi. Vastava palve on albaania-le esitanud USA ning arutatud on ka selliste toimingute tehnilisi üksikasju. Keemiarelvade keelustamise organisatsiooni täitevnõukogu üks kõrge ametiisik rääkis uudisteagentuurile Reuters, et neile on öeldud, et Albaania vastab eitavalt. Ja pealinnas Tyranas kogunesid eile head inimesed peaministri residentsi ette ning nad skandeerisid ei keemiarelvale Albaanias. Meeleavaldajate seas oli ka Albaania endine valitsusjuht. Saliberiša Süürial on umbes 1300 tonni keemiarelvi. Vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele tuleb Süüria keemiarelvad hävitada järgmise aasta keskpaigaks. Taifuunide laastatud Filipiinidel on suurim puudus veest ja toidust, kinnitasid Aktuaalsele Kaamerale katastroofipiirkonnas tööd alustanud Eesti päästeeksperdid. Humanitaarabioperatsioon on edukalt käivitunud ning Takloobani lennuväljale saabub pidevalt abisaadetisi. Abi andmist koordineerib USA merevägi. Filipiinidel töötab kaks Eesti päästemeeskonnaeksperti, Eesti on sinna saatnud ka baaslaagri ülesehitamise varustust ja tehnikat. Filipiinidel töötav nõmmel päästerühma komando pealik Mark käit rääkis aktuaalsele kaamerale, millega Eesti eksperdid tegelevad. Meie ülesanne siin on valmis ehitada laager nii elamise kui ka siis tüüpidega nendele organisatsioonidele, põhiliselt siis ÜRO organisatsioonidele kestsid siin abi ja andmist siis kaardistada ja kuna nemad tsid siia piirkonda, tulevad reeglina väga, väga kiiresti, kohe pärast seda, kui on katastroof aset leidnud, siis nad tulevad noh, praktiliselt sellise seljakottidega siia ja alustavad kiiresti tööd, et abi jõuaks võimalikult võimalikult ruttu süüa, aga see tähendab siis seda, et nad peavad omale leidma siit nii ööbimiskoha kui ka toiduv. Hiina leevendab ühe lapse poliitikat, teatas täna seal riigimeedia. Oluline otsus tehti hiljutisel kommunistliku parteipleenumil. Ametlik uudisteagentuur Xinhua teatas, et nüüdsest paarile lubatud ka kaks last, kui üks vanemaist on ühelapselisest perekonnast. Ühe lapse poliitikat hakati Hiinas rakendama 1970.-te aastate lõpus elanikkonna juurdekasvu ohjeldamiseks. Praegu on Hiinas lubatud üldjuhul üks laps, teine on lubatud vaid juhul, kui mõlemad, tema vanemad on ainsad lapsed. Erandid kehtivad ka mõnele rahvusvähemusele ning põllutöölistele, kelle esimene laps juhtub olema tütar. Ja nüüd siis koduste asjade juurde Eesti loomeliidud saatsid nüüd õhtu eel Kultuuriministeeriumile ühisavalduse nõudmaks arutelu kõikide loomeliitude ministeeriumi ja sihtasutuse kultuurileht nõukogu vahel. Riina Eentalu küsis kommentaari Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärvelt. Kui ei ole just kõige suurem tulekahju ja häda käes siis inimestega ainult niimoodi ei käituta. Nii drastilisi ja järske meetmeid ei ole ilus võtta. Karl Martin Sinijärve sõnul ei tea nad, missugused on taustad, kuid kui meil on üks traditsioonidega kultuurileht, siis üritada seda paari päevaga lammutuslikult ümber korraldada on käitumine, mis tekitab ebakindlust selle riigi toimimise suhtes ja seda ei tahaks, ütles Karl Martin Sinijärv. Seepärast loomeliitude ühisavaldus kutsub ministeeriumi esindajaid sihtasutuse kultuurileht, nõukogu ja loomeliitude esindajaid kokku saama. Et sellele olukorrale peale vaadata, selgitada, mis tegelikult toimus, mis meediasse läinud informatsioonist vastab tõele ja, ja mis mitte. Ja miks oli praegu tarvis niimoodi käituda. Seni kuni informatsioon on ebapiisav, on kaunis keeruline selliseid põhjapanevaid järeldusi teha, aga nii palju, kui on välja paista, olnud kõik natslik ja jä inetu, aga ei tahaks kultuuriga seonduksid ebameeldivad majanduslikud jäi nähtuga asjad. Kas võiks siis ühtlasi arutada koosloomeliitudega missuguseks võiks kujuneda sirp kui või peaks muutma? Noh, juhul kui kultuurilehest sirp või selle väljaandja sihtasutus Kultuurileht vajavad juhtimises ja korralduses sisulisi muudatusi peavad kaasa arvatud kaasatud olema kõik asjasse puutuvad osapooled, et tulevikus saaks säärane olukord korduda. Vaadates seda, kui kiiresti see protsess on käima läinud ega siin midagi venitada ei ole. Palusime ka sihtasutuse kultuurileht juhatuse esimehel Toomas välja tagala öelda, mida ta arvab loomeliitude pöördumisest. Jah, ma sain teie saadetud pöördumise kätte ja selle läbi lugedes võin öelda, et see on suunatud kultuuriministeeriumi ja sihtasutuse kultuurileht nõukogu poole. Et mina nüüd oma ametis olen küll kultuurilehe juhatuse ainus liige ja ei saa selle tõttu päris teiste eest seisukohti esindada, aga ma eeldan ja loodan, et kui selline kohtumine toimub, et siis ka minul võimaldatakse sellest osa võtta. Mida te arvate selle pöördumise etteheitest selle viisi kohta, kuidas sirbis muudatus toimus? Sihtasutus Innove on viis aastat vedanud projekti kutsehariduse maine tõstmiseks. Täna tutvustati värsket uuringut, millest selgus, et nii inimeste informeeritus kutseõppe võimalustest ja kutsehariduse maine on paranenud. Aga üldiselt loodavad lapsevanemad, et nende lapsed lähevad ikka pigem kõrgkooli, jätkab Kai Vare. Uuringus osalenud gümnaasiumi ja põhikooli lõpetajad tõid positiivsena väljakutsekoolist saab hea erialase hariduse ja ilmselt on tagatud ka stabiilne töökoht, aga head palka loota pole ning rohkem kui kolmveerand vastanutest ise oma tulevikuplaanides kutsekooli nimetanud. Faktum Ariko uuringute juht Kalev Petti ütles, et võrreldes 2008. aasta uuringuga on kutsehariduse mainet paranenud ja seda peetakse arenevaks valdkonnaks. Probleem on selles, et reaalselt vanemad ikkagi oma lastele kutseharidust ei soovita, kuigi nad ei ole ka vastu, kui laps läheb kutsialis. Noh, ideaal on ikkagi pisiku kõrvalid. Vanemate suhtumine kutseharidusse on küll eelmise uuringuga võrreldes paranenud, aga oma lapsel soovitaks kutse kooli minna ainult neli kuni kuus protsenti vastanutest. Faktum Ariko Projektijuht Kärt Pärtel lisas, et ka nii põhikooli kui gümnaasiumilõpetajad ise on võrreldes eelmise küsitlusega muutunud hariduse suhtes märgatavalt nõudlikumaks. Seekord toodi muu hulgas välja kõhklused kutsekoolist saadava üldhariduse taseme suhtes. Samas välismaale minekuks annab kutsekool hea aluse, usuvad noored. Räpina aianduskooli arenguosakonna juhataja Ulvi mustmaa ütles, et uuringu tulemustest tegelikult midagi üllatavat polnud. Et Eesti on traditsiooniliselt olnud haridusele rõhuv riik Kulli must maa rõhutas, et karmis konkurentsis kõrgkoolidega ellu jäänud kutsekoolid on praegu väga kenasti korda tehtud, hästi varustatud ja valmis tegelema igasuguse tasemega õpilastega. Aga temagi möönis, et tööandjad eelistavad sageli siiski kõrgharidusega töötajad. Väga palju loeb tööandja enda kokkupuude kutseharidusega. Ma arvan, et tööandja mitte niivõrd ei hinda seda haridust, vaid selleks, et saada kõrgharidust, inimesel vaja kohusetunnet see, et ta on selle kõrgkooli läbi teinud juba see tähendab seda, et tema peale võib mingil määral loota. Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul näitavad uuringud ja prognoosid, et oskustega tööjõu vajadus Eestis üha suureneb ja tegelikult oleks vaja ühiskonnas läbi arutada, missugune peaks meie haridusmaastik olema. Väikeses riigis ei tule kasuks nii tugev konkurents kõrghariduse ja kutsehariduse vahel, nagu meil praegu on, leiab pats. Metafoorina meenutab erinevate haridusvaldkondade konkureerimine ta teatud mõttes ühe lahinguvälja erinevates kaevikutes olemist. Kõrghariduse pool vaatab, et nendel läheks hästi, et rahastus oleks tagatud üldhariduse pooles eraldis. Omavalitsused võitlevad oma osa eest ja kutseharidus ja siis kuskil seal nagu kõrvale, et tegelikult on ju eesmärk kõigil üks. Näitus Titanic lugu, leiud legendid Lennusadamas lubab vaatajal sõna tõsises mõttes astuda Titanicu pardale ja aasta on 1912. Näitusel käis Riina Eentalu. Te võite mõelda end osaks sellest, mis juhtus. Iga külastaja saab koos piletiga pardakaardi, kus on nimi Titanicu reisiseltskonnast. Näituse lõpus võib seina pealt lugeda, mis teiega juhtus. Kas inimene uppus, jäi ellu, mis tast sai? Lennusadama tegevdirektor Ott Sarapuu soovitab Titanicu näituse puhul tähelepanu pöörata kolmele asjale. Titanicu pardal olnud ruumide üks-ühele rekonstruktsioonid on olemas, esimese klassi kajut on olemas, kolmanda klassi kaevud on olemas esimese klassi koridor ja loomulikult kõige tähtsam asi peatrepp ehk võib-olla inglise keeles Grans therkeis täpselt õiges mõõtkavas, nii nagu nad olid Titanicu pardal. Teine oluline asi on inimeste lood, kes olid Titanicu pardal ja kolmas on Titanicu vraki juurest pärinevad esemed, neid on siin üle 200 ja, ja need muudavad selle näituselt tõsiselt eriliseks. Need esemed on toodud siis 3,8 kilomeetri sügavuselt Titanicu vraki juures. Titanicu pardalt pole lubatud asja tuua, kuid vraki ümber on põld rikkalik ja nii uskumatu kui ka pole, on näituselgi habras serviis täiesti tervena säilinud. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Need lendas päris kõvasti ikkagi välja lahti, tähendab kui laevakere läks vastu põhja ennem murdunud, siis needid lendasid vedades väljundi ja siis muidugi kõik, mis seal sees oli, ka pudenes laiali Titanicu mõlema korpuse ümbrus on nagu leidude väli. Lähme edasi lukskajut kolmanda klassi kajut, kus on ruumi kindlalt rohkem kui nii mõneski Tallinna Stockholmi vahel Kurzeeriva reisilaeva kajutis tänapäeval ja siis suur trepigalerii, mis James Cameroni Titanicu filmist silme ees on. Ja millega tõesti üks-ühele üle säilitatud tervisliku peal võis visata ennast fotografeerida? Eestlaste kohta meeskonna nimekirjas jälge pole, kuid siiski on sel näitusel kahe eestlase nimi, kes Titanicul olid Jakob Kukk ja Herman rägastik. Kui lennusadam laupäeva hommikul kell 10 külastajaile avatakse, siis jääb ta lahti järjest 33-ks tunniks. Selle aja jooksul toimub palju kell 23 38. Kellaaeg. Kui Titanic jäämäega kokku põrkas, tuleb helilavastus. Öösse jäävad allveekino ja taskulambi ekskursioonid. Aga kuna näitus jääb lahti järgmise aasta märtsi lõpuni, on titaanikuga seotud programme kogu selle aja jooksul kaasa arvatud Titanicu pidulikud õhtusöögid ja Titanicu festival. Mikitamäel peeti täna üheksateistkümnendat seto muinasjuttude päeva, kus kohalike koolide, lasteaedade ning külateatrite näitlejad esitasid omakeelseid lugusid metsa- ja külarahva elust ning Igor Taro käis kohal. Oi põhja üsna hiiemäele ja lööme kapisse. Heakorda vastanud jahimees peenes marinaadis seisnud jäneseliha ei kõlba süüa, läheb metsa ja mida ta näeb. Jänesed on nende energiajookides täis kaaninud ja pannud ka kogu jäneseliha Maial metsarahval kõhud valutama. Mure on suur ja lugu õpetlik, sellise ühiskonnakriitikaga tulid tänavusele muinasjutud vale. Värska kooli õpilased seto muinasjutud on suures osas universaalsed, kuid paljudes on ka omakandi erisusi, kõneleb Mikitamäe helmise koorisõnaline Hainsominna. Nojaa, ele ja kõnelasel just jõle joppas enemised, kus kunstiette ja, ja midagi ette ja on meil ei ulatuselt vana ime kuid pini joppas naist võtta ja ja, ja kuis kaasaparaadita ja. Oli see ahne orav, hoopis kaval rebane, kes valede valdskusega elus edukalt edasi jõuab. Muinasjutte peetakse ka tänapäeval laste väärtushinnangute kujundajat. Eks kuigi alati pole päris selge, kumba võtta eeskujuks, kas heateoga silma paistnud vaeslast või temale tasumiseks pettusega pool kuningriiki kokku ajanud vader reinu vast ikka esimest, kuigi viimase järgijaid leidub maailmas ohtralt ja Mikitamäe kooli pärimuskultuuri õpetaja Jüri Vello. Ma arva, et apitaski olema hüve, et olema ka siis kui ei ole mida, nagu tas oota vaata homseni seal kodus Kazaa opi häädest vast kübar ja põhiasjamaa on ka kookoshaava Väiculad lasteaiast pääle phony vanaema vanaisa välja. Et tal nagu põlvkondavaigeline köidis, mida veel mõnikord Elo praegu tundus, et puudus tule tolles naljas. Seto muinasjuttude päev on Mikitamäel peetud 19 aastat ning õpetlikud lood pole siiani otsa saanud. Ja nüüd on spordisõnumitega valmis Taavi Libe. Osalusel toimuval suusatamise esimese lume võistlusel oli klassikasprindis parim eestlane. Viienda koha saanud Peeter Kümmel võitis kasahh Aleksei Poltoranin. Ajasõidus oli Kümmel 10.. Väga super ei ole selleks ette valmistunud, olulised stardid on ikkagi järgmine nädal ja kuu sammus, aga eesmärk oli kvalifitseeruda Eesti koondises kuus on maailmakarikale ja selle ma täitsin ära ja ülejäänud kõik oli boonus. Tahaks palju asju paremaks muuta, täna päris nii hästi veel ei läinud nagu unelmate vorm võiks olla tehnika nats krõbe ja keha ka ei ole nii valmis. Nii rasketeks, pingutust võiksite, oli aastaarv ja, ja ma arvan, et või loodan, et läheb paremaks, et keha harjub ära. Hästi tugev löök, treeningvõistlus venis ülipikale ka, et jõudsime siin tund aega tagasi koju. Kvalifikatsioonis 12. koha saanud Raido Ränkel veerandfinaalist loobus. Ajasõidus 21. koha saanud Kein Einaste ja 28. olnud Siim Sellis olid mõlemad oma veerandfinaalis neljandad. Piret Pormeister sai parima eestlanna 10. koha ajasõidus olnud ja üheksas võitis Justyna Kowalczyk. Kvalifikatsioonis 22. koha saanud Tatjana Mannima loobus edasisest võistlusest. Triin Ojaste sai 31. koha ja jäi esimesena veerandfinaalist välja. Homse sõidetakse Hollosel naiste viie ja meeste 10 kilomeetri pikkune eraldistardist klassikadistantsil. Eesti jalgpallikoondis peab tänavuse aasta viimase kodumängu, kui võõrustab kell kolmveerand seitse lilleküla staadionil Aserbaidžaani. Eesti algkoosseis on paigas, väravas seisab Sergei Pareiko. Vähese koondise kogemusega kaitseliinis on Ken Kallaste, Artjom Artjunin, Mikk Reintam ja Gert Kams. Pool kaitse moodustavad Henrik Ojamaa, Konstantin Vassiljev, Aleksandr Dmitrijev ja Dmitri Kruglov. Rünnakule lähevad Henri Anier ja Sergei Zenjov. 2022. aasta taliolümpiamängude korraldusõigusele kandideerib kuus linna Peking, Stockholm, Oslo kraakov all maantee ja Lif. Korraldaja valitakse järgmisel aastal 2018. aasta talimänge soovis korraldada vaid kolm linna. Need mängud toimuvad teatavasti Lõuna-Koreas. Pyeongchangis. Ja ongi jäänud rääkida veel ilmast, maile Meius. Tere õhtust. Eeloleval ööl tuleb Eestis pilves ja vihmane ilm, puhub edela ja läänetuul kuus kuni 12, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni seitse kraadi. Homme päeval alates Lääne-Eesti saartel sadu lakkab ja pilvisus hõreneb. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on seitse kuni 10 kraadi. Pühapäeval ja esmaspäeval jääb eestlikulgemaste õhumassi ja saju võimalus on väike. Pühapäeva õhtuks vaibub ka tormituul ja nii on ööl vastu esmaspäeva oodata mitmele poole kerget külma. Päeval tõusevad termomeetri näidud aga taas plusspoolele. Aitäh selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.