Tere, mina olen Vello Salumets ei algamas 34. saade, 50.-te 60.-te aastate rütmimuusikat tutvustavas saatesarjast Tähe tund. Tänase saate esimene täht ei säranud rokkida taevas mitte tänu oma lauluhäälele vaid tänu klaverimängule. Mehe nimi on Raskan või inglise pianistina. Raske on, meil oli palju ühist Jamaical sündinud, kuid hoopis Inglismaal karjääri teinud Wilfried atrulliga. Nemad said tuntuks populaarsetest lauludest kokku pandud LP plaatidega ja mõlemal õnnestus viia briki tabeli tippu kaks singlit. Kuid nende vahel oli ka erinevusi. Raskonway LP Lotte müüdi ätveli omadest rohkem. Ja 1961. aastal oli Conway esimene inglane, kellele 250000 LP-plaadimüügi järel Atati hõbeplaat. Teiseks erinevuseks oli asjaolu, et raske on veel oli Wilfried ätvalist vähem sõrmi. Nimelt kaotas con või teise maailmasõja ajal Briti kuninglikus laevastikus, teenides poole oma parema käe keskmisest sõrmest. See polnud siiski sõjasi, vaid õnnetus juhtus laeva köögis, kui kokana töötav Conway lõikas leiba. Raskonvei õige nimega Trevor Sanford sündis Bristolis teisel septembril 1927. aastal. Lapsena Ta laulis seda oma kodulinna kirikukooris ja tema esimene avalik esinemine sai teoks 10 aastaselt, kui poiss soleeris klaveril akordioniansambli saatel. 1942. aastal liitus 15 aastane Trevor infod kaubalaevastikuga ja siis rajal meeliga. Pärast sõda naases noormees kaubalaevale seilates maailma meresid. Aastani 1955. Maale tulles hakkas ta erinevates klubides klaverit mängima, esinedes nime all Raskonway. 1957. aastal kuulis seda andekat muusikut tuntud tantsija curling Davis, kes esitles konvaid plaadifirma I m-i mänedžeri lennu juubelile. Presskann või esimene Iiemmai Kalambia märgile plaadistatud instrumentaalplaat kandis paati box, mis sisaldas tuntud hittide töötlusi ja mis 1957. aastal jõudis briti tabeli 27.-le kohale. Veelgi edukam oli selle plaadi jätk ehk siis pardipops, mis tõusis järgneval aastal Briti tabelis 10.-le kohale. Raske on või esimese esikoha hitti said sädo plaadistamiseks kasutati uut retsepti. See oli küll tavaline päri instrumentaalpala, kuid mitte enam mingi tuntud hittide töötlus, vaid pärit Raskonway oma sulest. Said sättel tõusis briti tabeli tippu 27. märtsil 1959. aastal ja püsis seal kokku neli nädalat. Plaadimüük ületas peagi miljoni piiri. Kui Raskan või esimene esikoha hitt said seal tabeli tipust minema, tõrjuti ei möödunud kahte kuudki. Kui nüüd juba soosikuks saanud pianistil olid taas sinna asja. Nimelt osutus järgmine Rask on või omakirjutatud pala rulett nii menukaks, et 19. juunil 1959. aastal oli see kaks nädalat Inglismaa ostet tuim singel. Raske on, veel ei õnnestunud peale ruletti tabeli tippu tõusta, kuid ka tema plaate müüdi üsna suure eduga. TOP10 hulka jõudsid 1959. aastal ilmunud Chainatii, mis kõlas tänase saate algul. Singlid paladega, nõukogud ja mu paps. Ka 60.-te aastate algul võis Briti tabelis aeg-ajalt näha Raskonway nime ja ehk kõige edukam Ta oli 1961. aasta lõpp, kui tabeli seitsmendale kohale pääses pianisti singel Thai Pälluls. Raske on või isiklik elu aga ei kulgenud, heledas päikesepaistes ja naeru saatel. 60.-te aastate algul sai ta närvišoki, mis viis pianisti mitmeks aastaks avalikkuse eest kõrvale. Käesoleval ajal esineb Rask konvoi nii raadios, televisioonis kui ka kontsertsaalides, kus ta mängib popule väärset muusikat ehk siis niinimetatud kerget klassikat. Sellele lisaks on tal jätkunud aega komponeerida muusikat, muinasjutunäidendit, tele ja muusikalidele. Tänase saate teiseks täheks on ansambel nimega refliit Woods. Ameerika lauluansambel repliit. Woods loodi 1958. aastal Washingtonis. Selle naisliikmed, 20. veebruaril 1940 sündinud Barbra hellis ja 29. veebruaril 1940 sündinud Cross Christopher tundsid teineteist juba väikesest peale. Ühes haiglas üsna lähestikku sündinud neiud elasid ka teineteise naabruses ja seega mängiti koos. Käidi samas koolis, hakati laulma ühes duetis. Olümpiahais kuulis, laulis tuua, nime all sattunud ja peagi otsustasid nad otsida ansamblisse ka kolmandat neidu, kuid tulla. Petit mängiv 20. novembril 1939. aastal sündinud poiss nimega Carrytroc seal oli kord juhuslikult laulnud. Koos Greczeniga leidsid neiud, et selle noormehe hääl sobib nende tuua ka väga hästi kokku. Karistada sai ansambli kolmas liige. Trio uueks nimeks sai do. Andeboy. Hakati esinema koolipidudel ja spordivõistlustel. Nende ühiselt kirjutatud laul kam Softli läks nii hästi publikule peale, et ühe kohaliku klubi omaniku palvel laulis Trio selle palati Molindile. Laulu juhtus kuulama samal ajal klubis esinenud päts Suzuki, kes soovitas selle AK Bellana lauldud demolindi saata mänedžer yle Seattle staarid popp dorfile. Lõpptulemus oli ansamblile täielik üllatus. Resto oli laulus nii vaimustatud ja kindel selle kaubanduslikus menus, et ta lõi plaadi avaldamiseks koguni oma plaadimärgi. Paari asja tahtis raistrov siiski muuta. Tema arvates oli laulu pealkiri liialt vihjab isegi kahemõtteline ja seepärast läks laul plaadile pealkirja all Softlikumi. Teiseks soovitas raistoff muuta ka ansambli nime. Trio uueks nimeks valiti deflyytwoods, mis pärines lauljate, kodulinna telefonikeskuse nimest. Dolphin Records avaldas peagi reflyytwoodsi esiksingli. Plaadi osaks saanud vastuvõtt ületas kõige suuremad ootused. Seda müüdi üle miljoni eksemplari ja 13. aprillil 1959 tõusis kampsoftlitiumiin neljaks nädalaks USA tabeli tippu. Selle puhul võiks küll tõdeda etlede fliit. Woods sai sõna otseses mõttes üleöö kuulsaks. Päeva enne teadis ansambel plaadi saatuse kohta vaid seda, et see on tabelis tõusuteel. Kuid kui Flint Woods lendas New Yorki, et esineda tik laagi poolt juhitud telesaates säteldinaid piitšina Joe oli stuudios tervitamas veidi hapu näoga Franky hävelon, kes teatas, et tema esikohaahi Hiinas oli just loovutanud oma koha Flyitwoodsi palale. Kamsoftiptiumi. Friitputs esiksinglile järgnenud Kraliueyssen hea pääses 1959. aastal vaid üle noatera USA top 40 hulka. Kuid juba trio järgnev plaat, Twain, Blackwell kirjutatud mister pluus oli taas supermenukas. Tõsi, ansambli liikmed ise ei uskunud selle laulu potentsiaali, kuid produtsent papraistoff vedas kõigiga kihla, et just see singel tõuseb tabeli tippu. Kuna mister bluu meeldis lauljaile, küsisid nad helilooja käest, miks see ei soovi ise oma ansambliga laulu plaadistada. Läkvelile oli vastus valmis, kui Ille laulaks plaadile meiesugune täiesti tundmatu ansambel ei märkaks plaati mitte keegi, kuid esikoha hitti ka valmis saanud fliit muutsid. Vaat see on see, mida mängib Ameerika raadiojaam. Helilooja realistlik nägemus osutus tõeks. Pliitpud salvestaskimistrub luu ja 16. novembril 1959 ronis singel nädalaks USA tabeli tippu. Seal veedetud aeg osutus küll lühikeseks, kuid tabeli allpool olevatel kohtadel kõikus singel niikaua, kuni selle müügiarv ületas lõpuks miljoni piiri. Siis tuli kliidvotsid tegevusse paus, sest ansambli meesliige käävitroksel kutsuti armeesse. See aga ei tähendanud veel Triiu lõppu, kuid Loksale naases eraellu, jätkati plaadistusi kuni 60.-te aastate lõpuni. Ansambli plusspoolele jäid kuus top 40 tabelisse pääsenud singlit, neist edukam 1961. aastal ilmunud Račedi. Lepliidvotsin viimaseks tabelikõlbulikuks palaks jäi 1963. aastal ilmunud kurnaitama elab sama pala, mille ansambel Sisters oli laulnud 1956. aastal USA tabeli 32.-le kohale. Flyitwoods läks 1966. aastal laiali ja kuigi järgneva aastakümne algul koguneti uuesti kokku ning esinemisedki kulgesid üsna edukalt, oli lõpp lähedal. Ja ei aidanud siin ka uuele LP plaadile kogutud ansambli vana ja ilmumata materjal. Kuigi plaadi pealkiri oli üsna intrigeeriv tõrjet tša ehk siis maetud aare. Tänase saate kolmas täht on taas instrumentalist, kel õnnestus kuuessaa tabeli tippu viia vaid üks pala. Kuid seest oli ta alusepanijaks ühele väga tähtsale asjaolule rokkmuusika ajaloos. Selle staari nimi on veidi kortees. Juurikainsener Lorenz Hammond oli juba 1934. aastal patenteerinud oma loodud elektrioreli kuid alles 50.-te aastate algul võis seda kodutarbeks mõeldud Hammond orelit kuulda heliplaatidel. Seda pilli kasutas algul džässmuusik Jimmy Smith. Kui pisitasa hakkas Hammond levima ka rokki rütmibluusiplaatidele. Taolist läbimurdu mõjutas suuresti mustanahaline orelimängijate Immbeedi kortees oma palaga. Äpi organa. David korteeskloni sündis USA-s Titroidis 13. augustil 1938 klaverimängijast isa viis poja ühel Päeval Chuck Arlingtoni kontserdile, mille tulemuseks oli väikese Davy soov saada tulevikus pianistiks. Klounide pere oli väga muusikalembeline teavi, vanem vend oli trummar ja noorem vend mängis trompetit. Veel korteesi. Professionaalne muusikukarjäär algas New Yorgis tegutsevas Ladin ja Atko plaadimärkidele raadistavas ansamblis lõppers mille singlid olid pääsenud USA rütmibluusitabelisse. Seejärel sai teil kortees tööd stuudiomuusikuna ja tema klaverit. Mängu võis kuulata nii Aili Brothersi kui Kledis naid andepips plaatidel. 50.-te aastate lõpul otsustas kortees maha saada sooloplaadiga. Ta pakkus idee välja väikesele Croc märgile ja üks esimestest plaadistustest oligi häppi organa. Esialgu pidi sellele klaveripala lisanduma ka laul, kuid miskipärast loobus kortees oma esialgsest plaanist. Stuudiosse salvestama tulles märkas ta nurgas seisvat Hammond orelit ja ta otsustas meloodia hoopis selle riistapuuga linti mängida. Eelpool mainitud polnud elektriorel sel ajal rütmibluusiplaatidel üldsegi populaarne ja positiivses lõpptulemusse ei uskunud keegi isegi mitte teel kortees, kes suundus koos ansambliga Little Anthony Imperial Ring. Kui tuur oli jõudnud poole peale, kuulis kortees raadiost, et tema plaan On ronimas tabeli tippu. Ei kulunudki eriti palju aega, kui teil korteesi ja ken vudi komponeeritud häppi organ tõusis 11. mail 1959 üheks nädalaks USA tabeli tippu. Veel kord ees oli sel ajal keskendunud kontserttuuridele. Jada otsustas publikut üllatada uue esikoha hitiga. Soov sooviks, kuid tegelikult polnudki see nii lihtne, sest taoliste instrumentaalpalade võlu on harilikult üsna lühi, Järgne ja samade saundide rütmide ja riffide kordus järgnevatel plaatidel enam ei toimi. See saatus tabas näiteks ansambli jamps õnnega pooleks tabeli tippu jõudnud palati kila ja sama kordus ka teel korteesi palade häppi organ jätkuga, vistling organ, mis jäi kindlalt top 40 tabelist välja. Muuseas skorteesi järgnevad singlid ei suutnud isegi seda taset saavutada. Tagatipuks otsustas plaadifirma Glock Records oma äri kinni panna ja teel kortees pidi oma Järgneva singli instrumentaalpala Orinki Tink salvestama oma kulu ja kirjadega. Valmis materjali avaldamisõiguse aga mõista 400 dollari eest plaadifirmale eral Records. Eral Records aga ei soovinudki mingil süül ostetud salvestust avaldada ja müüs selle edasi, kes Orecordsile, kes avaldas singli 1962. aasta suve lõpus. Singel tõusis USA poptabelis 10.-le kohale ja see oli veel kord teisi viimane suurim saavutus. Publiku soosingut ei leidnud ka korteesi instrumentaalpala pealkirjaga kriin Anijal. Teel korteesi edaspidise käekäigu kohta andmed puuduvad, kuid kuuldavasti esineb ta veel tänapäeval. Tänase saate viimane täht on Bilback, Harrison varajase rock n roll'i maineka laulu autoritetiim Charlie läiber ja maiks. Dollar on kirjutanud palju klassikaks saanud hitte nii Elvis Presley le ansamblitele vetristers ja dekavustas. Nad olid enne viiekümnendaid aastaid juba pikka aega ka koos tegutsenud, kuid alles siis algas veebruari jazz dollari superhooaeg. Selle paarisrakendi esimene hitt nägime valgus 1951. aastal. Kuitsiaalse Braun plaadistas nende kirjutatud pala Athens. Järgnevalt aastal ilmus Texasest pärit bluusilaulja Ligluelli lill Fildi esituses Laivers dollari kirjutatud Palacenzassigi. Plaaditootjana toiminud Ralph pas muutis mingil põhjusel laulu nime. Autorid nägid oma hämmastuseks Federal praadi, märgi etiketil laulu pealkirjaga Kissil laving. USA-s Põhja-Carolinas, Charlotte kuuendal jaanuaril 1929. aastal sündinud Wilbert Harrison alustas lauljakarjääri sellega, et võitis 1953. aastal Miamis peetud lauluvõistlusele. Sellest innustatuna üritas noormees saadab laadistus lepingut Savoia rekortsiga, pakkudes esimeseks tööks välja Laivers dollari palakis. Illari firma juht Herman Ljubinski polnud aga asjast eriti huvitatud ja ta soovitas Harrissoni pöörduda Giulio Records omaniku Bobi Robinsoni poole. See võttis pakutu vastu ja Wilbek Harrison salvestas 1959. aastal laulu Kiishi Lavín selle algpärase nimega, ehk siis Kansas City. Sama aasta 27. aprillil ilmus singel USA Wilbur tabeli hot 100 hulka kuid juba 18. mail oli Kansas City kaheks nädalaks kinnitunud tabeli tippu. Wilbert Harrissoni esile tabatud Kansas City oli üsna pea paljude teiste lauljate repertuaaris, sest sellest maitsvast pirukast soovisid oma osa saada nii Little Richard Rocky Olson häng palad anud Mait naljars. Jaga Pacino Raunalt, Andero hädas. Siiski ei ohustanud neist keegi, Velberg Harrissoni plaadinüüdki arv küündis üle miljoni. Mehe rõõm jäi aga üsna lühikeseks, sest rohkem hitte polnud tal sel ajal enam pakkuda. Harrissoni üritusi kergendanud ka ühest plaadifirmast teise jooksmine. Oma osa mängis laulja võimetus läbisaamisel muusikutega, mis tähendas, et kui Wilbelt Harrisonile pakuti esinemisi, tuli tal üksi laval toime tulla. Nikita narri klaveritrummi kui suupilliga. 1964. aastal sai Kansas City tuntuks hoopis uuele publikule ja seda tänu ansamblile The Beatles. Kuidas selle oma neljandale albumile äpitlus forsseerib? Kansas City oli kuulunud ansambli repertuaari juba Hamburgis väärile, millesse biitlid olid külgebokinud veel Little Richardi pala. Hei, hei, hei. Ja just niisugusena ilmust, seega nende LP-le. Kuna biitlid unustasid plaadiümbrisel mainimast Little Richardi nime nõudis lonis Music kirjastas biitlite plaadifirmalt jää mai 30. 1000 dollarilist kahjutasude kirjastus maksis ebameeldivuste vältimiseks kiiresti nõutava summa ära. Rohkem kaebusi enam ei tulnud, sest hiljem avaldatud biitlite CD-variandil olid nii loo pealkiri kui autorid juba ära parandatud. Mis aga puutub Wilbert Harrissoni edaspidisesse käekäiku, siis ei jäänud Kansas City tema ainsaks hitiks. Vaevalt et 1969. aastal oleks keegi temalt veel üldse midagi oodanud, kuid Harrissoni nimi ilmus USA menutabeli 32.-le kohale oma kirjutatud palaga vetsu. Tügeda õnnestunud Kambek tõstis Wilbert Harrissoni taas hetkeks päevavalgele ja teda võis näha esinemas ansamblit korjedenskleja vaateriori vaevalt kontsert Touril laulust Let's Do, keda on hiljem tehtud mitmeid õnnestunud kavereid milles tasub äramärkimist valgete bluusbändi kännet hiit variant mis 1970. aastal jõudis isegi briti tabeli teisele kohale. Edukas oliga Bryan Ferry, kes plaadistas sama pala vahepealkirjaga Let's Stick Tügeda. Tulemuseks briti tabeli neljas koht. Tänase saateAga lõpetab biitlite variant palast Kansas City Paul McCartney suurepärases esituses mida maailm tunneb arvatavasti palju rohkem kui Wilbert Harrissoni originaal. Mina, Vello Salumets ja produtsent Vivika Ludvig, soovime teile kõike head.