Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja ja tere kuulama järjekordset rahvateenrite saadet ning täna oleme siin koosseisus ajakirja pere ja kodu peatoimetaja Heidit Kaia, kes esindab meie saates siis kindlasti pehmemaid teemasid, aga täna me räägime perepoliitikast ning Peeter Kaldre ETV-st peame sisse tooma tõenäoliselt ka pisut välispoliitikaga seonduva, aga noh, tõenäoliselt ÜRO peasekretäri visiit leiab siis tänases saates lühidalt kajastamist, aga Lauri Hussar vikerraadiost siis kolmanda saate osalisena pakub välja, et räägiks meie sisepoliitikas toimuvast. Nimelt valimisjärgne pohmell on läbi saanud ja vilgas askeldamine poliitmaastikul on alanud. Ja seetõttu on ka siis meie tänased teemad valdavalt seotud Eesti sisepoliitikaga ja ma alustaks kõige värskemast ehk eile õhtul avalikkuse ette jõudnud erakondade toetusnumbritest, kuna see kirjeldab tõenäoliselt ka väga paljuski neid protsesse, millest tuleb edaspidi juttu ja siin on leidnud aset tähelepanuväärseid muutusi EMOR, siis igakuiselt küsitleb üheksasadat kuni tuhandet inimest ja küsib inimestelt, et kui homme toimuksid riigikogu valimised, kelle poolt hääletaksite ning kui jäetakse kõrvale, siis need, kellel eelistust ei ole, siis on selgunud, et Reformierakonna toetus on kukkunud veel eelmise kuu 22-lt protsendilt 18 protsendi peale ehk siis alla 20 protsendi. Reformierakond on sellega langenud neljandale positsioonile, Keskerakonna toetus ja positsioon on jäänud muutumatuks 29 protsenti sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus on tõusnud on nüüd 23 protsendi peal ja ka IRL-i toetusprotsent on tõusnud 20-lt protsendilt 22 protsendi peale ja IRL on siis läinud sellega mööda ka peaministri erakonnast. Et kui nüüd hinnata, kuidas teie hinnangul kõigepealt hinnata seda olukorda, et, et valitsuse juhtiv partei, peaministri erakond on langenud, toetus reitingutes neljandale kohale No see on, tegelikult on see nii suur langus, seal tahaks järgmise järgmisi numbreid ka näha, et hakata mingeid järeldusi tegema. Kuna tõesti see langus on suurem kui statistiline statistiline hälve, siis siis mingi langus seal tõesti peab taga olema. Aga, aga no tõesti hetkel ei ole tegelikult Reformierakonnale ühtegi suurt skandaali selja taga, et selline selline langus on, on üllatav. Noore reformierakonnal on endiselt need väiksed skandaale hästi palju kuhjunud hõimu sel ajal ja neid väljaütlemisi, mis on inimesi ärritanud, see on nagu üks asi, aga minu meelest teine asi on see samavõrd märkimisväärne, kui see, et Reformierakonna toetus on kõvasti kukkunud, on, on märkimisväärne, ka see teine identsed IRL-i toetus on niivõrd jõudsalt tõusnud aastatetagusest ajast, kui ma ei eksi, siis 14 protsendi peale 22 protsendi peale. Ja kui sa Lauri ütlesid, et valimistejärgne pohmell hakkab läbi saama, siis ma arvan, see pohmell ikka kestab veel. Sest pohmell on sujuvalt üle läinud nüüd järgmiste valimiste peale, ehk siis eesseisvate riigikogu valimistel. Ja leiad, sa ütled, et võetakse peale, võetakse. Võetakse kogu aeg peale ja tuurid kogu koguvad aga ülespoole ja mis puutub sellesse IRL-i tõus ja ma tahaks ikka veel kord seda öelda, et minu meelest on siin Selline klassikaline militaartermin paslik mängu tuua, ehk ka üks on lahinguväljal sõdur sest minu hinnangul on IRL-i tõusud, aga ei midagi muud kui üks mees ehk Eerik-Niiles Kross. Ja tema võimas kampaania kohalikel valimistel, mis on selle erakonna reitingud kergitanud, sest olgem ausad ega midagi muud ju. Vähemalt ei ole, ei ole selle erakonna puhul ju toimunud, mis tema populaarReformierakonna puhul ka midagi muud kui ainult kohalikud valimised. Langust saab tulla ainult kohalike omavalitsuste lobluzzael ministrite igasugused toredad väljaütlemised, mis kindlasti ka väga paljudel harja punaseks ajanud. Ma ma siiski, ma ei ole päris nõus, et Reformierakonnaga on ainult aset leidnud need kohalikud valimised, et ma juhiks tähelepanu natukene natukene laiemale pildile, okei et see kohalike valimiste ebaõnnestunud nii-öelda võimuerakonna valimis kampaania loomulikult see mõjutas, et kuna kampaania oli, oli nõrk, pehme? Ei, ei jah, ma ei oska, ma ise ka, ma arvan, et see, see pirukas seal kuskil pirita teel, see ei olnud isegi arrogantne, see oli lihtsalt selline selline pehme kampaania ära tegemine ja ega, ega see ei olnudki mingisuguse arvestusega tehtud, et me nüüd me nüüd väga palju teeme või väga palju muudame, et seal seal kuidagi ei olnudki nagu sellist elu ja elu ja, ja, ja power sees ja see oli ka kindlasti põhjus, miks, miks vähemalt üks nendest paljudest põhjustest, miks reformierakonnal valimistel niimoodi läks. Nii et kindlasti selle valimist järgne, järgne populaarsuse vähenemine on tingitud ka sellest, et see valimistulemust just kujunes selliseks ja selle nõrga kampaania pealt, et praegu tõenäoliselt me näeme ka selle nõrga kampaania järellainetust. Aga aga ma arvan, et täpselt samamoodi on inimeste hoiakuid mõjutanud need valimisjärgsed reaktsioonid valimiskaotusele ehk siis kõigi teiste süüdistamine süüdi olid ajakirjandus, ma ei mäleta, vabakonnad vist oli ka Eerik-Niiles Kross süüdi siis eraldi ma tõstaks välja veel Eerik-Niiles Krossi ründamine ja üsna segased signaalid peaminister Andrus Ansipi poolt. Et kui ta nagu Reformierakonna juhtumite puhul on süütuse presumptsiooni tõlgendanud ühtemoodi ja Eerik-Niiles Krossi puhul on ta süütuse presumptsiooni lähenenud teistsuguse nurga pealt, et siis see on kindlasti tekitanud väga palju küsimusi, nii et ka see on tegelikult nagu üks asi, mis inimestes on inimestes segadust juurde tekitanud. Ja Ma toon veel juurde ühe mõttereaktsioonid riigikontrolli raportile. Tõsi, siin ka IRL-i minister Aaviksoo on rääkinud riigikontrolli töötajate maailmavaatest, aga põhilised kritiseerijad on olnud ikkagi ju Reformierakonna ministrid, kes on ikkagi väga jõuliselt nagu võtnud üksikuid lauseid riigikontrolli raportist ja neid analüüsinud ja leidnud, et et riigikontrolli raport ei tugine õigetele andmetele ja seal võib olla lausa lausvalet ja nii edasi, kuigi riigikontroll on ka seda seda üle ja ümber lükanud. Ma julgen arvata, et riigikontrolli aruande elavad siiski ainult väga siuksed, paadunud poliitikaanid ja ajakirjanikud kaasa, et et avaliku arvamuse küsitluse siiski ei mõjuta. Aitäh teile, vaatame ikka elektoraat, et no nii nagu sai mainitud, eks ole. Keskerakonna toetus on monoliitne ja püsib seal hooline, pluss-miinus üks, eks ole, seal kunagi midagi ei muutu. Et siis need valijad on suhteliselt sarnased, kes jagunevad siis IRL-i, Reformierakonna ja minu meelest ka sotside vahel tegelikult. Et ka nüüd tagantjärgi vist esimesed reaktsioonid analüütikute poolt on needed tegelikult Reformierakonna toetajate hulgast lahkusid sellised noored ärksamad inimesed ja nad läksid, mitte? No loomulikult mitte Keskerakonna taha, vaid nad läksidki IRL-i tahad, nii et Reformierakonna langus IRL-i tõusunud absoluutselt omavahel seotud on, noh nagu nagu liivakell, eks ole, kui sa keerad teistpidi, eks ole, võib ka teistpidi minna. Kõik oleneb sellest, mis, mis hakkab juhtuma Eesti sisepoliitikas. Kusjuures eriti maitsekas, minu meelest on ka sotsiaaldemokraatide tõus ja maitsekas on ka selles mõttes, et nad on suutnud langeda kogu valimiskampaania aeg valimiskampaania aja ja tegelikult olid valimisvalimiste ajal päris pikaaegses nagu madalseisus ses mõttes, et üle pika aja madalamas punktis, mis neil on õnnestunud saavutada, need on jälle tõusuteel, ehk siis nende nad ei suutnud oma kõrget toetust, mis, mis neil juba on olnud üle aasta. Ma ei suutnud nagu kohalikel omavalitsuste valimistel realiseerida. Jah, no me tuleme sotsiaaldemokraatide juurde veel tagasi ja räägime, mida nad nüüd siis pärast valimisi teevad ja mida nad enne valimisi tegid, aga aga ma juhiks ühele ühele olulisele nüansile veel seoses Reformierakonna poliitikaga tähelepanu ja kui me, kui me mõtleme, et keda Reformierakond esindas siin ütlemata 10 15 aastat tagasi, siis Reformierakond ikkagi väga selgelt ütles, et meie oleme ettevõtlike inimeste partei, me oleme, me oleme pigem edukamate inimeste huvide esindajad, et läbi, läbi selle võiks siis tekkida riigile lisand, sest mida iganes rahvuslikku rikkust ja, ja kõike, et soodustades just just ettevõtlikkust ja nii edasi ja, ja ma, ma kaldun arvama, et, et see otsus, mis tekkis riigieelarve aukude lappimisel, mis järgmise aasta eelarves, mis tähendas kahtekümmend võib-olla ka rohkem miljonit eurot ja mis nii-öelda üle järgmise aasta lõikes oleks tähendanud juba ligi 40 miljonit eurot laekumist, ehk siis firmaautode käibemaksutagastuse märkimisväärne kaotamine, et et see võis ka Reformierakonna valijatele anda väga tõsise signaali, et kas erakond nagu seisab ikkagi nagu nende põhivalijate huvide eest, et see võib-olla see võib olla küll üks märkimisväärne samm, mis, mis kindlasti võis ka mitmeid seni Reformierakonda tugevalt toetanud inimesi eelistust, või pigem noh, ütleme mis see, mis see küsitlus nüüd on, ega ta nüüd nii palju eelistus ei ole, aga ütleme ikkagi ta on ta on mingisugune mingisugune märk, et seda muutma või panna vähemalt inimesi nende senises eelistluses eelistuses kahtlema. Mina pakkusin, et Reformierakond on iseenda pantvang, et nad on olnud võimul niivõrd pikka aega, nad on öelnud, nende peaminister on öelnud niivõrd palju igasuguseid asju, millest tegelikult oleks aeg taganeda, aga nendel ei ole võimalust seda teha. Nad on näiteks sellesama haldusreformi pantvangid. Et kuna peaminister 2000 2000. aastal või 1998. aastal on öelnud seda, et haldusreform ei ole mõttekas, siis nad on praegu selle pantvangide. Veel peaaegu 16 aastat hiljem oli Tartu linnapea. Ja, ja juba siis siis oli tal selge seisukohta haldusreformi suhtes olemas või ka hilisemalt ajast nende väga ilus edukas emapalga süsteem, mis võib-olla oleks vajanud hilisemal ajal pisut kohendamist ehk siis maksimumi alla toomist või siis astmeliseks, mis või, või noh, mingisugust kohendamist oleks vajanud. Ja samas noh, ressurss, mis selle alla läheb, on märkimisväärne ja mulle tundub, et ka mitmed teised peretoetused selle selle arvelt nagu kannatavad, kuigi tõesti emapalk on, ma pakun, ainuke tõsiseltvõetav ja suurperetoetuse meede üldse, aga samas jällegi üks näide, kus nad on iseenda pantvangid ja selliseid detaile nagu palju, kus nad on, kui seda midagi öelnud ja millest nad ei saa enam taganeda. Ma muidugi ei ole kursis selle selle valimiga, mille põhjal sellised küsitlused koostata 890 ja ma saan aru Ütleme, et noh, see, see on seal 1000 piires, et aga tuhanded peetakse juba siiski ka üsna esindus Nojah, aga ma, ma millegipärast arvan, et firmaautode soodustuse kaotamise küsimus vaevalt et nüüd niivõrd palju mõju avaldus, pigem mul on selline tunne, et et see viimane EMORi küsitlus tegelikult peegeldab seda, mis juhtus kohalikel valimistel. Ehk siis need reitinguprotsendid on ju enam-vähem samas suurusjärgus või, või samal tasemel nagu oli kohalike valimiste tulemus, eks ole, Keskerakond kõige ees. Siis sotsid, IRL, eks ole, ja reform neljas et noh, tavaliselt kui inimeste käest küsitakse, siis no ikka hääletatakse või avaldatakse toetust võitlejatele ja ei avalda toetust kaotamas Talle ja Reformierakond oli selgelt nende kohalike valimiste kaotaja. Jah, aga ma juhin sellele firmaautode käibemaksu puhul tähelepanu siiski sellele, et huvigruppide terav vastuseis on, on sundinud valitsus katsiooni no tõenäoliselt rahandusministrit ja Reformierakonda isegi rohkem sellest ideest loobuma. Ja ja see tekitab noh, siin ka muidugi küsimusi juurde, et, et kindlasti mingisuguses aspektis on, on selle teemapüstitus ka õige, et kui nüüd vaadata ikkagi ka ka seda, mis, mis laias pildis toimub, siis ma olen päris veendunud, et üsna paljudel inimestel on firma reeglina tehtud vaid üheks asjaks ehk auto omamiseks selleks et optimeerida oma kulusid ja, ja selleks, et oleks siis võimalik nagu odavamalt autot omada, et kui meie siin kui meie siin laua ümber vaatame, palju meie maksame, siis kui me ühe auto soetame, kui palju meie maksame riigile kõikvõimalikeks maksudeks ära ja kui palju siis see inimene, kes kes maksab ainult erisoodustusmaksu ja saab veel ka käibemaksu tagasi, siis need summusesse summade vahe on ikka päris märkimisväärne. Nii et, et see teema ühelt poolt Ta tõstatatuna kindlasti on õige. Nüüd on küsimus lihtsalt selles, et, et ühelt poolt hukka huvigruppide seisukohas oli kindlasti väga palju õiget, aga, aga siin on ka mingi koht on, on selline lahtine ala, kus, kus tõenäoliselt riik peaks ikkagi mõtlema, et kuidas, kuidas seda olukorda natukenegi reguleerida, nii et riiki väga palju selles küsimuses ei petetakse. Jah, et täna me võime öelda, et noh, ma tean ise inimesi, kes, kes, kes, kes tõenäoliselt on, on võimelised või ka kasutavad seda skeemi, ehk siis, et neil on firma ainult auto omamiseks. Ei no selge, et kui liikuda mingites seltskondades ringi ja juttu tuleb, siis nagu, et mis marki autoga sõidad siis nagu. Ja siis, kui sa ütled, et ei, et ma olen nagu ise soetanud auto ja maksan ise liisingutega. Tõsi ka ise maksad või? Mina küll ei tea, firma maksab ja neid inimesi on väga palju. Ja need ei ole kõik firma loomulikult. Nojaa, aga samas on need üksikud inimesed ja seda see summa, mida sealt niimoodi õngitseda. Kas see on ju tegelikult väga väike, mis, mis nende üksikettevõtjate puhul õngitsetakse see, see, kus see suur raha peaks tulema ikkagi suured ettevõtted. Ja nende puhul ma ei ole kindel, kas seal on see, kas see firma on tehtud selleks, et autot Nojaa, aga suurtes ettevõtetes on ka, ütleme, mitte kõige kõrgema astme olevat ametnikud, kes, kes sõidavad firma autodega ja ei maksa mitte sentigi. Siin ma ei tea, ma julgeks väita, et need ajad on möödas, et need jäävad ikkagi kriisieelsesse aega. Kriisiga kriisi ajal ikka pidid firmad väga-väga tõsiselt oma kulutused üle vaatama ja praegu sellist tõusu ei ole olnud. Et oled, et oleks saanud niimoodi massiliselt autosid jälle nagu boonuseks jagama hakata. No ma loodan, et see diskussioon veel jätkub ja selgitatakse ikkagi välja, et kellelegi, kes, kes kasutab autot omaettevõtluseks, kes kasutab seda seda puhtalt ainult eratarbeks või valdavalt eratarbeks ja noh, muidugi üks mõte veel siia juurde puudutab ettevõtjaid ja ettevõtlikkust, et ettevõtjad Tal on okas natuke hingas ka sellepärast, et et üritavad, mis nad üritavad, aga riik oskab meile alati mingisuguse maksu juurde panna, mistõttu Nad ütlevad, et, et vahepeal kipub motivatsioonist väheks jääma, et milline see ettevõtjate motivatsioonipakett siis võiks olla, aga noh, see on selline pikem arutelu teema ja seda ma kindlasti siinkohal edasi edasi ei arendaks, sest meil on teemasid veel, aga ma tulen korra tagasi veel selle toetuse küsimuse juurde, et, et kui nüüd vaadata trend on olnud juba väga pikka aega allapoole Reformierakonnale. Et kas see trend ühel hetkel teie hinnangul võiks peatuda või, või kuidas see võiks peatuda või? Kas tuleksin midagi väga drastilist teha, hobuseid vahetada, mis iganes Siin nagu president Obama, USA president on Venemaaga suhetes tuleb teha restart, kui ta võimule tuli ehk siis uuesti käivitada suhted, siis siis see on ju see, millega see lõppes. Me kõik teame väga paljude analüütikute meeles on ju mõlkunud see variant, et kui see tendents jätkub, et Reformierakonna toetus veelgi kukub ja hoidku jumal selle eest, et IRL-i toetus veelgi tõuseb siis ühel hetkel võib võimuparteile ehk siis reformi saada mõõt täis. Sellest, et väiksem veli on, öeldakse suurematesse saabastesse astunud ja võidakse teha ka Toompeal väikene muudatus valitsuskoalitsioonis. Et me ju teame, et Reformierakond on ennemgi Keskerakonnaga koostööd teinud ja ja kui nüüd vaadata seda, kuivõrd sordiini all oli Keskerakond nende ööistungite ajal, kus arutati siis riigieelarve muudatusettepanekuid siis väga mitmed analüütikud on viidanud sellele võimalusele, et võib-olla varsti me näeme Toompeal võimuvahetust, mis ongi Reformierakonna jaoks Storiistad, ehk siis uuesti alustamine mängitakse ümber ministrid, mängitakse ümberkaardid ja mine tea, mis siis populaarsused teha. Seal on muidugi omad küsimused, millest me võime ka edaspidi. No tõesti, umbes 17 aastat tagasi selline asi juhtus, et see nagu ajaloost ei ole võõras, iseasi on see, kas kuidas Keskerakond võiks suhtuda enne enne valimisi Reformierakonna ehk siis isal jossa liigutajaga ühte ühte valitsusse sattumisse. Et kuidas nende elektoraadile võiks, võiks meeldida, aga eks see ole juba noh, nende, ütleme siukse poliittunnetuse teema. Aga kõik oleneb sellest, kuidas ministrikohad jaotatakse, eks ole. Võtmeministrikohad näiteks siin ei ole mitte midagi välistada. Jah, kuigi ma meenutan siin viimase paari nädala seisukohti ja sealhulgas ka peaminister Andrus Ansipi seisukoht, vaata, kes on ühtlasi ka Reformierakonna esimees, kes ütles, et tema küll ei näe mitte mingisugust põhjust koalitsioonipartnerit välja vahetada, ehk siis reformierakonnal on ikkagi plaanis IRL-i jätkata ja kui nüüd meenutada, mis sellel nädalal on aset leidnud siis sellel nädalal riigikogu tegi tagumikutunde ja ikkagi märkimisväärses mahus tagumikutunde, et kui mina peaks olema tööl, mis seal siis oli, ütleme üle kahe ööpäeva järjest, et noh, siis ma ütleks küll, et see on natukene natukene haige, tõenäoliselt paljudele riigikogu liikmed, see asi, ka see asi ka tervise peale natuke mõjus, aga, aga, aga põhjus oli siis selles, et sotsiaaldemokraatlik erakond otsustas obstruktsiooni ehk vaheaegade võtmisega riigikogu tööd venitada, oli ise teinud 300 muudatusettepanekut järgmise aasta riigieelarve eelnõusse ja seda nõudmisega, et 10 aastat ühe koha peal püsinud lastetoetused muutuksid. Ja, ja see, see on ka mu meelest päris huvitav teema, mida võiks siinkohal analüüsida, sellepärast et, et kui ma nüüd vaatan selle nädala kajastusi, vaatan selle, seda, mis, mis on juhtunud selle obstruktsiooniga seoses siis ma ütlen, et see obstruktsioon ei ole enam parlamentaarne jõuvõte, vähemalt avalikkuse jaoks. Ta on küll selline mõnus parlamentaarne meede oma oma kolleegidel ruineerimiseks, aga, aga ka mitte midagi rohkemat, et et antud juhul ma mulle mulle jäi, küll selle selle obstruktsiooni selline üles ehitas ja, ja võib-olla võib-olla ka teemapüstitus jäi mulle pisut arusaamatuks. Jah, see jätab mulje nagu asi iseeneses, et teeme sellepärast, et, et on vaja teha midagi. Oot, ei, ma ei oleks sellega nõus, et see nagu oli ainult selline Parlamendi liivakasti mäng, et ma arvan, et ikka väga paljudele valijatele sega imponeeris. Eks edaspidised küsitlused ja uuringud näitavad seda, aga et kui ikka üks erakond sõnaselgelt jõuliselt nõuab lastetoetuste tõstmist siis ma arvan, et tema populaarsuse pügalad võivad järgmise küsitluse ajal tunduvalt suuremaks minna, sellepärast et see ei olnud ainult sissepoole suunatud üritus. Ja kui me siin alguses rääkisime sellest, et tegelikult valimiskampaania on juba alanud riigikogu valimiste kampaania, sest see on ju üks osa sellest Mina ütlen sulle, mõtlen sulle põhjuse, miks sotsiaaldemokraatlik erakond seda teed läks ja põhjus oli väga lihtne, kui me vaatame, ma tulen jälle selle nii-öelda Reformierakonna kampaania juurde tagasi, et kui Reformierakonna toetuse languse põhjus oli ka suhteliselt ebaõnnestunud kampaania, siis ka sotsiaaldemokraatide arvatust nigelam tulemus kohalikel valimistel. Ka selle põhjuseks olid ühelt poolt mitmetes piirkondades ebaõnnestunud kandidaadi valikud. Samas olid väga edukad kandidaadid väljas näiteks Narvas ja Kuressaares, aga, aga, aga seal oli ka põhjus selles kampaanias, mis, mis oli, mis oli hambutu ja mis ei hakanud silma. Kui ja kui te meenutate, et kui palju te nägite sotsiaaldemokraatliku erakonna esimeest kogu selle valimiskampaania ajal, et siis siis noh, pigem mulle tundus, et ta on kusagil Nato tähtsatel kohtumistel ja osaleb seal. Aga et valimiskampaanias hakkas ta vähe silma, nüüd on Sven Mikseri nimega seotud pressiteateid minu postkastis igapäevaseks külaliseks. Valimised on läbi, sotsiaaldemokraadid on, on oma siili ja muutunud oluliselt aktiivsemaks, ehk siis sotsiaaldemokraat Nende puhul hakkab kohe-kohe silma see, et, et nad nüüd nad on üritanud õppida sellest, et, et mitte midagi tegemisega tõenäoliselt valimisi ei võida kuigi valimistevahelisel alal rajal võib-olla isegi toetusprotsent päris kõrgele mõtlevad teistmoodi sellele läheneda, see on üks selle obstruktsiooni põhjendus mulle mulle mulle tundub, et see, et see põhjus on nüüd lastetoetustest, ma räägiks natukene siin natuke siin pikemalt, et. Ma lihtsalt vahemärkused ühe ühe repliigi, et kui sa ütlesid, et mikser ei olnud nagu pildile ja erakonna esimees siis tegelikult ei olnud ju ka pildil Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kohalike valimiste kampaania? Ma ütlesin, ma tõin näite, ega ka IRL-i esimees Urmas Reinsalu seal oli, hoopis nagu öeldakse, toodud kindral metsast, eks ole lahinguväljale vägesid juhtima. Aga? Jah, aga no ütleme nii, et okei, see on, see on üks, see on üks teema, et ühelt poolt on nüüd vaja uuesti nii-öelda nagu, kui te meenutate veel, et pärast valimisi hakati rääkima sellest, et ei tea, kas üldse mikser ongi nagu õige esimees ja võib-olla üleüldse mikser ise ka ühes saates juba ütles, et võib-olla noh, läbi lillede küljed Ossinovski kunagi tulevikus sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees ja nii edasi, selle peale. Aga mürgiselt Kadri Simson ütles, et et te olete noored juba arutlete selle üle, et kes võiks olla mõne esimees, et esimene erakonna esimees, nii et et, et päris päris tabavalt esitatud küsimus, aga sinna juurde. Ma ikkagi räägiks nüüd natukene sellest lastetoetuste ja peretoetuste teemast, sellepärast et Heiditiga sellel nädalal osalesime ühes saates ja kus me rääkisime päris palju ka ka iibe teemadel ja, ja lastetoetuste teema on selles mõttes huvitav, et tõepoolest lastetoetus esimesele ja teisele lapsele on püsinud muutumatuna 10 aastat. See oli selline loosung selle nädala jooksul, millega nad ka Facebookis pritsi tähelepanu tõmmata. Samas, kui ma nüüd vaatan natukene, millised on siis olnud perepoliitika meetmed viimase 10 aasta jooksul, siis me ei saa päris öelda, et need on täiesti olematud, et need ei ole täiesti olematud, et olgu peale, vanemahüvitis kehtestati, sellega võib rahul olla või mitte rahul olla, kuidas seda makstakse, aga vanemahüvitis kindlasti on perepoliitika meede, mis, mis aitab sündimusele kaasa, siis on kehtestatud, see on vist lapsehooldustasu, see on vist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui vanemahüvitis on lõppenud, siis makstakse mingisugust lisa seal ütleme, laste vanuse ja kõige muu põhjal isegi vist pikema perioodi jooksul. Täpselt ma ei, ma jään, ma jään selle selgituse võlgu, aga on ka lapsehooldustasu siis on suurendatud kolmanda lapse toetus. See on nüüd kuskil vist 57 euroni lapse pealt, et, et ka see on tegelikult perepoliitika meede, mis on aset leidnud. Ja siin kas on ja siis oli veel see vajaduspõhine toetus ning 90 toetus. Jah, aga noh, ma ei oska seda meedet kuidagi hinnata, sellepärast et selle Me kohta on, on tulnud väga vastakaid signaale, et kuidas seda makstakse ja nii edasi. Nii et päris päris ei saa öelda, et perepoliitika meetmeid ei ole viimase 10 aasta jooksul rakendatud, nüüd küsimus on selles, et kuivõrd efektiivsed nad on, et noh, kindlasti lapse lastetoetuse tõstmine on, on kõige kallim meede üleüldse, et kuna seda makstakse universaalselt kõikidele lastele ühtemoodi siis, siis see kindlasti on, on kõige kallim. Samal ajal ma ma järjest rohkem nagu vaatan ka seda pilti, et, et millised on siis lastega seotud kulud ja, ja kui palju lastega seotud kuludest suurem lastetoetus katta. Ja täna me oleme olukorras, kus esimese ja teise lapse pealt ei ole võimalik katta isegi poolt lasteaiatasust. Et igatahes lasteaiatasude suurust sinna sinna juurde lisanduvad söögi söögimaksu ja nii edasi, et siis see on nagu, nagu minu arvates üks koht, mille üle peaks mõtlema. Et vähemalt see lasteaia maks sellest märkimisväärne osa võiks tulla ikkagi sellest lastetoetuses lastetoetuste paketist ja siinkohal ma olen, ma olen nõus, et, et sellisel kohal see lastetoetus enam püsida ei saa. Nõele sellega tegelikult pole üldse nõus. Et see lastetoetus praegu 19 eurot, nagu ta on kahe esimese lapse kohta ja mida siis sotsiaaldemokraadid sooviksid kolm korda tõsta, on minu seisukohast poleks vaja üldse tõsta. Just sellepärast, et esimene laps. Ma arvan, et ei vaja toetust, on kindlasti juhtumeid, kus ta vajab toetust ja need on erijuhtum ja nendega peaks tegelema. Et, et me oleme nii väike riik, kus me tegelikult võiksime teada neid inimesi, kellel on vaja päriselt abi, ehk siis see vajaduspõhine toetus on minu meelest meie võti. Ja teine võti on tegelikult üksikvanema toetus, et need, kes on nagu Kle reaalselt päriselt on, on nagu toetust vaja, on tegelikult üksikvanemad, kellel ei ole mitte ainult rahalist toetust vaja. Meil keel on ka juriidilist toetust vaja, kellel on vaja ka nagu õigusõigust põhistada õige nagu võimalust oma oma rahasid kätte saada, mida tihti ei saa. Et siin ma, ma julgen arvata, et meie, meil on juba selline piisavalt tugev keskklass olemas, kes oma laste majandamisega ühe ühe ja kahe lapse majandamisega saavad hakkama ja, ja nad saavad hakkama ka siis, kui nende lasteaiakulutusi kaetud. Pigem on meil siiski suul riske suur hulk inimesi, kellel on päriselt-päriselt seda raha vaja. Nii, aga nüüd ma tuletan sulle meelde, mida me teisipäeval rääkisime, me rääkisime sellest, et kahe lapse sünnitamisest ei piisa, meil on tegelikult vaja rohkem lapsi. Nojaa, aga kui sul juba esimese ja teise lapse puhul on näha, et, et sul ühel hetkel nagu riik nagu hoiab, külmutab kogu selle protsessi ära, ütleb, et olgu peale, et see ongi see back, mida te hakata saama, te saate nii-öelda kahe lapse pealt 40 eurot ja olge rahul. Või kui see pakk niimoodi jääbki, siis ühel hetkel inimesel tekib küsimus, aga mis siis okei, kolmandaga saab, et noh, tuleb natukene raha juurde, aga kulud kolmandaga kasvavad märkimisväärselt. Selles mõttes, et see, see, millise Holmandamas, seda küll, aga, aga emotsionaalselt kui sul juba esimese ja teise puhul on tunne, et see asi ongi külmutatud, see asi mitte kunagi ei muutu, inflatsioon sööb kogu selle raha ära, see võib-olla ma ei tea, laste ringiraha ei suuda isegi sellest aru maksta, siis siis see, see, see nagu emotsioon otseselt ei näita seda, et riik nüüd väga tahaks nagu, et neid lapsi nii palju. Aga mõtle ise, mihuke motivatsioonipakett oleks kui kolmanda lapse toetus oleks ka ütlesi pere toetus, et kolmelapselise pere lapsed saavad näiteks mingisugust teistsugust toetust. Et see on tõesti tõsi. Tänatakse ilmadest, aga, aga kui suur see on praegu see on, mis ta siis on 57 eurot võrreldes selle 19-ga. Läbi saatis palju 38 eurot juurdena. Kuulsin teie juttu ja mõtlen, et kas tõesti arvate, et kui te annate esimese lapse toetuseks 19 euro asemel ma tea, 46, et siis naised hakkavad massiliselt? Ei tea minu meelest ka ka sellest samast saatest, millest te siin rääkisite. Mida te televisioonis tegite ju minu meelest, kas oli Ene-Margit Tiit, kes ütles, et et põhimõtteliselt ju ei sõltu iive mitte sellest kopikast, mis emale antakse, oli Saksamaa näide, eks ole, ja see sõltub nagu sellest, kas selles riigis inimesed tahavad elada, kas selles riigis on hea elada, kas kas inimesed tahavad lapsi juurde saada või mitte. Et ma millegipärast arvan, et rahaga iibeprobleemi nüüd küll ei lahenda? Mina usun, et kolmanda lapse probleeme võib tegelikult väga palju kaasa aidata, sest et ma julgen arvata, et väga palju peresid, kus on kaks last, näevad seda reaalselt, et kui tuleb kolmas juurde, on nende vajadused muutuvad täiesti. See võib olla pisiasjadest tegelikult ka eluasemest, mis ei ole pisiasi või vajadusest teistsuguse auto järele. Ma ei räägi üldse neljandast lapsest, et siis on juba täiesti täiesti teistsugused vajadused. No aga ütleme ka ka reisimine bussiga kuhugi või isegi näiteks kolme lapsega soo tõenäoliselt kuskile puhkama minna, et see ka see ka see pilt on juba hoopis teine, et, et, et kolme lapsega enam ühte hotellituppa ära ei lubata, kui on väiksed lapsed, et siis öeldakse, et võtke juba kaks hotellituba, eks ole, et noh, ainuüksi juba sellised nagu väikesed nüansid, mis mängivad ka kaasa, mille, millele inimene ühel hetkel ikkagi hakkab mõtlema, kui, kui ta kui ta, kui ta nii-öelda on selle olukorraga silmitsi, tahaks lastega puhkama. Et ma arvan, et kolmanda lapse soetamist tegelikult jõuline toetus suurendada mitte esimesega, teise lapse toetus. Nojah, iive on nagu üks küsimus, aga kui öelda rahvastiku vähenemisele laiemalt läheneda, siis teine küsimus ja võib-olla sama oluline kui võib-olla veel olulisem on ju väljaränne mis, mis rahvastiku rahvastiku kahandab ja sa tuleme jälle selle jutu juurde tagasi, et siis ei minda välja, kui on riigis hea elada. Minnakse siis, kui on halb elada, eks ole. No ja sul on kindlasti õigus selles, aga samas on see on see paratamatu protsess, mis on toimunud, et Soomes on toimunud Rootsis on toimunud paljudes paljudes riikides toimub ka praegu, et kui ma vaatan näiteks Inglismaale sisserännustatistikat, siis seal esimesel kohal, siis see tähendab hoopis Saksamaa. Ja Saksamaad väljaränne ei ähvarda, seal on üle 80 miljoni inimesega. Nojah, tõesti, aga, aga samas see näitab seda, et liikumine toimub Euroopas ja kui ma ei eksi, siis näiteks kuuendal kohal Inglismaal oli selline Leedust, mis muidugi on hirmuäratav. Ja siin on vist üks asi, oluline on ka see, kas tullakse tagasi. Absoluutselt, jah. Nojah, aga ütleme, et sisse või väljaränne on selline, mida me. Nii see majanduskeskkonna tulemus, mille nimel me saame kõik pingutada, aga, aga mida, seda ma ise tahaksime. Me tahtsime Euroopa Liitu, et kõik piirid oleks lahti. Saime yangija. Aga tõmbaks sellele teemale siinkohal joone alla, et riigikogu on on vaheaegade võtmise lõpetanud või riigikogus on vaheaegade võtmine lõpetatud. Riigieelarve teine lugemine on samuti lõppenud. Antud juhul siiskil muutusteta. Kuigi ma ei saa sellest aru, miks nad eile õhtul ära lõpetasid, neil oli aega tegelikult esmaspäeva hommikuni. Et järsku tuli nagu välk selgest taevast. Eile ma olin aktuaalses kaameras tööl, kui hakkasid sahinad kostma, et sotsiaaldemokraatide lõpetavad, lõpetavad selle asja raie lõpetasidki. Keset poole tähele. Nädalavahetuseks siiski maale sõita, eks ole vaja perega koos olla naistluse, seal riigikogu umbses saalis terve nädala. Oleks ikka pidanud võiduka lõpuni minema. Kuigi Sven Mikser ütles, et nad võidukas lõpp saabub siis, kui vahetatakse valitsus välja, eks ole. Ma ei oska nüüd öelda, kas kas see, mis on toimunud meie kolleegidega ajalehes sirp on, on võidukas või, või kaotatud lahing ja, ja kas see on üldse lahing, aga, aga ma arvan, et sellest, mis on nädalalehe sirp ümber toimunud, me võiks ka siinkohal rääkida, et et kuulajatele siis ka väike ülevaade sellest, mis on toimunud. Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarandi kommentaar hakkas täituma täis saama, korraldati konkurss. Konkursile laekus kolm pakkumist. Kaarel Tarand ühel hetkel esitas oma kandidatuuri, aga pärast sellega komisjoniga vestlemist taandas oma kandidatuuri. Ja ühel hetkel teatati, et ka see peatoimetaja leidmise protsess on ebaõnnestunud. Peatoimetajat ei leitud. Ja see nädal tõi meile kolmapäevases uudised sirbi peatoimetaja kaat teeks on määratud kirjanik Kaur Kender. Ja sellele järgnes rida sündmusi, teatati koondamistest. Sirbis koondati siis Doris Kareva, Tarmo Teder, Marek Strandberg ja Veronika Valk ja Kaur Kender teatas ka oma meeskonnast, kes siis võiksid sirpi tööle tulla. Nendeks on kirjanduskriitik Martin Luiga, muusik Robert Kurvitz ja kirjanik Tõnu Õnnepalu. Aga nüüd ma olen ajakirjanduse vahendusel juba teada saanud, et Tõnu Õnnepalu vist et ikkagi ei lähe sirpi tööle, seda põhjusel, et kuna seda seda vahtu ja vastasseis on nii palju närvidele ja närvid ei pea vastu, et lihtsam on on on kusagil maal pisut rahulikumas keskkonnas elu üle mõtiskleda mitte mitte niivõrd teravas lahingus. Ja, ja see on tekitanud palju küsimusi, et esimene, teine küsimus, mis kindlasti tuleks ette võtta, on see, et miks Kender siis ei kandideerinud avalikul konkursil, et see kõik on viimase paari kuu jooksul aset leidnud sündmuste jada ja Kender oleks võinud ju, kui tal see idee tuli, kohe minna konkursile kandideerida. Kummaline. Mina ütlen, et ei ole üldse kummaline, et ma tuletaksin meelde, et Eesti Ekspressi viimane peatoimetaja Janek Luts sai ametisse täpselt samamoodi toimus avalik konkurss, kuhu ei kuulu leitu sobivaid kandidaate ja seda siis omanik ja omanike esindaja, siis Hans Luik personaalselt uut peatoimetajat ja tegi siis mingil hetkel ettepaneku Janek Lutsu-le ja ja niimoodi Luts sai peatoimetajaks, et ja siis ei leidnud keegi, et seal oleks kuidagi nagu skandaali vääriline. Ja ma ja ma arvan, et ei olegi, et see on täiesti normaalne protsess. Ei no ega ei oleks ju skandaali tekkinud, kui oleks paar punkti, punkt üks Kenderi isik, skandaalne isik, eks ole, see on teada, tema esimesed avaldused, mis seoses sirbiga tulid, olid ja ajalised ja väga paljudel kultuuriinimestel harja punaseks punkt kaks Se ankroo lahti laskmine, eks ole, ja uute inimeste asemele võtmine. Ja, ja punkt kolm on see, et väga paljud kahtlustavad, et tegemist on ka poliitilise mänguga. Et selle taga võib olla siis Reformierakonda kuuluv, ütleme siis seltskond, eks ole. Ja ka kultuuriminister, kui kultuuriminister ise on eitanud oma seotust üldse sirbiga, nii et Need on nagu need asjad, mis ajasid need kolm asja, mis ajasid selle karika niimoodi täis, et meil hakkab vist tulema varsti, loomeliitude pleenum jälle. Sest loomeliidud on koostanud kollektiivse protesti. Nad vist kohtuvad kõigepealt. Teine on ikkagi see koht, võib-olla see pleenum toimub siis Rein Langi kabinetis. Ma tahaks öelda selle loomeliitude protestikirja kohta, et minu jaoks kõlab see umbes samamoodi, kui riigikogu kirjutaks protestikirja, et juhtivates päevalehtedes ei ole kompetentsed poliitikaajakirjanike ehk siis tegemiste seebi puhul ei ole tegemist loomeliitude häälekandjaga. See on siiski avalikul avalikkusele suunatud väljaanne ja loomeliidud võivad tõesti, muidugi on väga tore ja hea, et nad avaldavad oma arvamust, aga neil ei ole selles selle väljaande suhtes nagu mingisugust omandiõigust. Nojah, omandiõigust ei ole, aga noh olgem ausad, sirp on ikka selline märgiline leht läbi juba nõukogude ajast peale on ta selline olnud, kus vaba mõte on olnud vähemalt, et noh, teatud piirides toona on olnud au sees ja sirbis on ilmunud ja väga-väga-väga kaalukaid asju ka tol ajal kasvõi Priit Pärna karikatuur kui me, kuna, kui meenutame, eks ole, noh, selles mõttes ma saan loomeliidud inimesed täiesti aru, et nad peavad seda lehte ikkagi omaenda omaks. Kuigi jah. Tegelikult see on normaalne ju, see on ju see onkonormi inimeste leht ja nad peavad seda enda omaks. Samadele sellega sa lükkad selle lehe nende juurde. See on, see on, see on nii või teisiti nendele nendele nii tarbimiseks kui ka avaldamiseks mõeldud. Näiteks seal on meie leht, tangib ta meie neid ka, aga ta nende leht ka sellepärast, et ta kirjutab ikkagi rohkem nende tegemistest kui meie tegemistest. Ei, ma kujutan ette, kui näiteks Postimees kaotaks ära kultuurist kirjutamise absoluutselt lõpetaks kultuurist kirjutamist, siis ma kujutan ka, et või vähemalt ma loodan, et tuleks, tuleks protest selle kohta, eks ole. Ma olen ise valmis näiteks tulema barrikaadidele, kui lehed enam välispoliitikast ei kirjuta, näiteks et noh, selles mõttes On absoluutselt on õigus arvamust avaldada ja, ja seisukohti kirjalikult kirja panna, aga, aga siin ma ei, ma siiski juhiksin tähelepanu, et, et see ei ole nagu ühe ühe kliki või ühe seltskonnaväljaanne. Mis mind nagu nüüd tagantjärele võinud paar päeva tagantjärele on hämmastanud, et ma saan aru sellest protestist ja protest kultuuriinimeste puhul ongi reeglina selline teravam, sest nad on tundlikumad inimesed. Aga mul tekkis nagu see küsimus, et miks need kultuuriinimesed, kes nüüd väga teravalt sõna võtad, ei kandideerinud siis sirbi peatoimetajaks siis kui see konkurss välja kuulutatud, nii et olgem ausad, need kolm inimest, kes seal konkursil osalesid, ei olnud mitte kõige noh, nagu on kombeks säravamad pliiatsid, eks ole, teravamad. Et kus nad siis olid. Jaa, aga minul tekib hoopis küsimus, et miks ikkagi Kaur Kender et miks otsustati valida Kaur Kender, kelle? Merje helistas, muide, ta väitis, et ta ise helistas välja. Tagala pakkus ennast, mitte evalikud. Nii aga kui oli, kui on teada, et Kaur Kender mõjub väga paljudele inimestele punase rätiga No aga samas skulptuur võikski aja selline ütleme, väljakutsuv olla. Okei, ma toon ühe väljakutsuva näite, et ma kuulasin ühte Kaur Kenderi intervjuud neljapäeval see Liivi vikerraadio kultuuriuudistes pärast kella näljaseid uudised on eetris ja seal Kaur Kenderilt küsib, et et kas, kas sirp muutub siis rohkem ekspressi laadseks leheks ja selle peale Kaur Kender ütles, et Eesti Ekspress on reaalajas toimuv Kultuurigenotsiid selle kogu vastust. Sa oled Eesti Ekspressis pikaaegselt töötanud, oled näinud ka, kuidas seal kultuurilehekülgi kogu kirjutatud võetakse ja nii edasi, et et kuidas sa siis nüüd hindad seda seisukohavõtt? No muidugi on see provokatiivne ja ma, ma julgen ka väita, et ebaõiglane, sest et Ekspressi kultuurilisa areen on, on selgelt heategevusprojekt, et seal ei ole kunagi mitte ühte reklaami ilmudega ega saagi ilmuma, sest et sinna lihtsalt reklaamiandjad joosta reklaami. Et, et see on tõesti väljaandja poolne heategevusprojekt. Iseasi on see, et, et meil maid ma nüüd ei tea, midagi endale täpselt mõtles, pole ta mõtles seda algusosa või mida ta selle ekspressi, eks täpselt mõtles? Ma leian, et see sõnavõtt on ebaõiglane, aga ma ei näe, et ma peaksin sellepärast isiklikult kauna kandma. Et maailmas on suurem kui see. Okei, okei, räägime natuke edasi, et vaatama siiski meeskonda, kes siin kesin, Kaur Kenderi gaase lähevad, Martin Luiga, kirjanduskriitika on, on siiamaani meeskonnas sees. Ja vaatan mina siis Martin Luiga blogi, millest mees kirjutab, et noh, ütleme nii, et seal on igasuguseid pilte ka meeste suguelunditega pilte ja nii edasi. Aga sellel nädalal või oli see eelmisel, on üks selline lause kirja pandud suhteliselt lühikeses, lakoonilise stiilis kirjeldab kõiki asju. Jah, mulle see stiil jääb küll pisut arusaamatuks, aga ütleb ta seal ühe asja kohta, siis lihtsalt või mingi mõte täiesti suvalise mõtte välja, ma ei tea, mis, mis meeleseisundis on seda kirjutatud, aga jutt on selline siuke perfonk perfonks võiks olla, kus 200 töölist ja 200 teadlast viskavad teineteisele hüppe pealt viit ükshaaval. Et, et ma esitaks neid nagu küsimus, et okei, et noh, nii võib kirjutada, kas me midagi aru saame või et kas, kas, kas meie jaoks midagi muutub või et kas see, kas see hakkab nüüd nagu meid rohkem kõnetama kui, kui siiamaani see kultuurileht on meid kõnetanud, et kas sellises stiilis need asjad võiksid toimuda, ma ei ole selles väga kindel. Ma ei tea, mille pärast ma ei taha kuidagi seda. Martin Luiga kaistega, Kaur Kenderi mädaksin tema nagu isiku kõrvale. Aga samas. Ma leian, et kultuur peab olema provokatiivne. Kui kultuuri ole provokatiivne, siis kes veel on? Et kui kultuur on etableerunud võib üldse. Ma tahan öelda, et sa oled, mis, mis seal, mis seal siis sinuga tegi, et sa oled siis on meel, on lahutatud. Et see, mida ma tahan öelda seda, et Kaur Kenderi minevikus on ja, ja loodetavasti ka tulevikus mitmeid provokatiivseid episoode ja ma leian, et see on kultuuri osa, et et väikepunk kuluks sirbile ära. Ma ei tea, missugune Sirs tulevikus oled, ma ei taha seda hetke ära kaitsta. Vaid ma tahaksin öelda, et me võiksime seda võimalust vaadata. Aga aga midagi seal võiks teistmoodi küll olla, sest noh, ta tuleb ikka tõele Kuuendat ega, ega siiamaani seda silti ma nüüd kaaneskaanlane küllata ei lugenud, seal olid ka minu jaoks väga palju ebahuvitavat minust kinni all. Võib-olla kultuuriinimesed lugesid ta kaanest kaaneni läbi ja pärast tagurpidi veel kord. Aga, ja küsimus ei ole mitte võib-olla niivõrd nendest, kes hakkavad seal lehes nüüd töötama. Toimetajatena vaid küsimus on selles, et sirpi ei kirjuta kokku, seal töötavad inimesed, vaid seal on väga palju kaastöid. Et meie kultuuri säravamad tipud ei loobuks nüüd kirjutamast sirpi pärast seda skandaalset algust, eks ole. Et seal ikka kirjutaksid Mihkel Mutt ja Kaplinski, sellise nemad ei ole praegu. Et noh, selles mõttes ma ka ei oska öelda, mis sealt tulemas on, aga see, et midagi selles lehes on vaja raputada. Sellega ma küll nõus, ma olen ka väga nõus, et midagi on vaja raputada, et midagi on seal väga. Kas see just Kender peab olema, seda ma ei tea, aga aga põhimõtteliselt ootaks nagu midagi muud. Eks inimene meelde, et kaheksa aastat tagasi umbes kaheksa aastat tagasi vist oli, kui Kaarel Tarand läks sirbi peatoimetajaks, et siis olid ka jutud suurtest muutmist, sest ja sellest, mis kõik hakkab juhtuma, aga ühel hetkel loksus kõik ilusasti sellesse samasse sängi tagasi ja kõik läks vanaviisi edasi. Kui mõelda, et mida me nüüd sirbist loeme, siis noh tõenäoliselt mingit filmiarvustust, et mida mina isiklikult loen, siis esimesed neli lehekülge, kus räägitakse ühiskondlikel teemadel, ka selle võtan ette võib-olla veel ka midagi teatrist ja nii edasi, aga et noh loomulikult, et, et kõike seda seal läbi lugeda, niiet et selleks ka piisavalt aega oleks noh tõenäoliselt lihtsalt kuna huvid ei ole päris sellised, siis siis kõigil inimestel ei ole. Et, aga küsimus ongi nüüd selles, et kuna see on kultuuriinimeste lehte Miks ta on kultuuriinimestele, et ta peaks olema meieni? No ta on meie leht ka, aga ta on ka kultuuriinimestele, ehk siis, et ta kirjutab, ta kirjutab kultuurist, ta kirjutab ühelt poolt ka kultuuriinimestele, teiselt poolt kirjutab ka laiemale, et seal peaks nagu kõigele midagi olema. Et selles mõttes, et see selline segmenteeritud Pere ja kodu on meie lehe pere kodu meile just, aga kõigil on pere ja kõigel on kodu, aga kultuuri, paljud inimesed, võib-olla kultuurne, huvitav. Ei, no aga samas, miks ei võiks huvitada, ma arvan, et näiteks väga head näited on Eesti televisioonist hop kirjandusmuuseum kirjas ministeeriume, nii, mis on väga-väga mõnusasti üles ehitatud, väga põnevad saated, mida on, mida on tore vaadata ja keegi ei, ei aheda, issand, kui igavalt issand, kuidas saab kultuurist niimoodi. Nojah, aga ega nad nüüd nii palju vaatajaid ka ei kogu nagu tantsud tähtedega. Või näosaade, eks ole? Ei peagi ja Leedu kogu kogu kogupere saate ei leiagi koguma, aga, aga samas on võimalik kultuurist rääkida mitut moodi. On minu sõnum. Me oleme Kenderi visiooni lugenud ka selle kultuurirühmitused Saum koduleheküljelt ja seal üsna alguses kohe öeldakse, et sirbi arvamusküljel saaks alustada reaalset poliitilist diskussiooni. Sellist, kus osalevad ka tegevpoliitikud kõigist Teidest ning seda teiste kodanikega võrdsetel alustel, praegu poliitkriitilises diskursuses on märgata, poliitikutesse suhtuks, suhtutakse tee humaniseerivalt ja kriitikud tegelevad põhiliselt oma imago ehitamisega. Ma saan aru, et see on nüüd see koht, mis hirmutab kõiki, et et tegemist on nüüd nii-öelda valitsuse häälekandja ka, et Reformierakonna, kesknädala või kerge Reformierakonna kesknädal on sündinud, võib Tallinna TVd. Et see on nüüd see tsitaat tõesti. Ma ei tea. Samas ei ole. Hoidku jumal selle eest, et seal parteijuhid hakkavad nüüd kirjutama ikka pigem pigem näeks seal mingisuguste poliitika, analüütikute. Kaur Kender ju esines avaliku pöördumisega TV3 saates, Kolmeraudne on, on, on vist saate nimi siis ja pöördus ju läbi kaamera kohe Edgar Savisaare, ma ei mäleta, kelle kõigi poole, et te, Jevgeni Ossinovski oli seal ja Eerik-Niiles Krossi, et hakake nüüd kirjutama, ma lähen postimehest. Aga mina ja vot see on hea küsimus, et aga miks nad peaksid üldse selles lehes kirjutama? Neil on, ütleme nii suure tõenäosusega nende artikleid avaldatakse niikuinii ja nad ühel hetkel ka valivad, et kuhu nad midagi kirjutavad. Kui võib-olla mingi kultuuripoliitiline debatt on, siis nad võivad avaldada sellega sirbis. Aga nad võivad avaldada sellega. Ma ei tea, õhtulehes, et, et tegelikult ei ole ju nendel nendel poliitikutel, keda Kaur Kender mainis, ei ole ju tribüüniga probleemi, nad saavad oma sõnumi välja öelda niikuinii. Ja, ja kui nad kirjutavad, me enam-vähem juba aimame, millest nad kirjutavad, millise stiilis nad kirjutavad. See, et nad hakkaksid ajalehte Sirt kuidagi teistmoodi kirjutama. Et mul sellesse usku ei ole, sellisel juhul nad peaksid juba täna. Teistmoodi kirjutama tulen tagasi ühe jutu juurde, mida ma olen siin saates kindlasti ka ennem rääkinud, kunagi ilmus Eesti vabariigis selline ajakiri nagu luup. Mis oli ühiskondlik-poliitiline ajakiri, kus võisid kirjutada kõik poliitikud, kes tahtsid analüütikut, kes tahtsid puhtalt poliitika ja sisepoliitika välispoliitika, seal ka kultuur, muide väga lahe lugemine, lahe lugemine ja ma ei saa siiamaani aru, miks selline väljaanne ei võiks Eestis uuesti ilmuma hakata. Kuhu võiksid siis kirjutada Edgar Savisaar, Ossinovski, Siim Kallas, miks mitte? Nojah, ja ma saan aru, et praegu on siis võimalused võib-olla Luut v vabandust, sirp võtaks selle osa üle, et ma nagu ma ei nagu ei kritiseeriks seda, on võimalik autoreid. Et need autorid kirjutavad sellest, siis läheb asi nagu labaselt öeldes plekionju. Et et ma, ma arvan, et see küsimus on teemast ja teema. Sul on minu uue sirbi stiil juba omandad. Artiklid. Teemal ja küsimus on toimetusepealsest teemapüstitusest. Et selles, et mitte, et kas küsimus on vaba tribüüne ütleme valitsuspoliitikutele või on või on see siiski juhitud pat. Jah, aga ma mumeelest võiksin natukene arutleda ka selle üle, et mis need omandivormid, et et kui ma nüüd vaatan need missis sirpi välja, okei, siin on arutletud ka selle selle üle, et kas see juhivahetus on, on otsustatud siis nõukogu tasemel või on ta sihtasutuse kultuurileht juhatuse tasemel otsustanud, et, et siin tasuks raadiokuulajatele väikese ekskursi teha. Et sirpi annab välja sihtasutus Kultuurileht, mis muu hulgas annab väljaakadeemiat, vikerkaart, loomingut, Loomingu Raamatukogu vist on ka diplomaatia seal sees. Siis on keel ja kirjandus, haridus, teater, muusika, kino, Kunspoee, täheke muusika ja aja, jah, jah, mis ta siis on muusikaajalehtedes Sirp ja Õpetajate leht, et, et seda on ikkagi väga palju, mida, mida see sihtasutus välja annab ja neid, kui, kui vaadata, et kes on siis nagu nõukogu koosseis, siis nõukogu koosseis on Urmas Klaas riigikogul Touri komisjoni esimees, Reformierakonna liige, Piret Saluri, Paavo Nõgene, Evelin Karindi-Kask ja aasta trummar. Ja kui nüüd vaadata, et et kes on siis juhatuse liige, Toomas Väljataga, et ehk siis see, kui nüüd hinnata seda, et, et otsused sünnivad sellisel juhul arusaadavalt juhatuse tasemel, mitte mitte nõukogu tasemel, sellepärast et nõukogu paneb paika selle juhatuse esimehe või juhatuse liikme ja siis tema, tema juba langetab siin alla otsuseid, kuna neid välja. Neid on ju nii palju. Nüüd on küsimus selles, et kas nõukogu on sekkunud või ei ole sekkunud sellesse personali valikus ja siin on erinevaid arvamusi. Aga, aga üks küsimus, mida selle sihtasutuse puhul võiks küll kaaluda, on see, et kui me vaatame, millistel alustel on näiteks ERR-i nõukogu kokku pandud, kuigi ERR tegutseb pisut teistsugustel alustel kui kui, kui sihtasutus kultuurileht, siis sest siin on tagatud ka veel lisaks kõigele muule poliitiline tasakaalustada. Ehk siis kui siin on parlamendierakondade poliitikud nõukogus ja siin on ka eksperdid, et siis seetõttu on ka see tasakaalustatud nõukogu tasemel olemas, siis, siis noh, võib-olla selliste siht asutuste taustal võiks ka seda rohkem hakata kaaluma, kuna antud juhul ka sihtasutus ja, ja, ja kõik need lehed tegutsevad avalikes huvides. Nojah, et iseenesest ERR on lihtsalt niivõrd tugeva avalikkuse surve all, et sealne see nõukogu koosseis on ütleme, et detailideni läbi kaalutud, näib tõesti, et siin siin puhul see võib olla nii, nii närviliselt, sellesse ei ole suhtuda. Aga võib-olla nüüd tulevikus, kui võetakse seda asja ka teistmoodi Nojaa, aga ma ikkagi ei kujuta ette, kuidas saab võrrelda ERR-i seda sihtasutust, et no no, milleks on vaja näiteks keele ja kirjanduse väljaandmisel poliitilist tasakaalustatust? See, see, see, see ei ole see küsimus, eks ole, sest. Ei, aga see on nõukogu tasemel seal seal nõukogu tasemel, et lihtsalt nõukogu, mis ühel hetkel kontrollib seal, ütleme, majandusaasta aruande ja nii edasi, et seal oleks asi paigas, noh siis siis oleks asi ju lahendatud, et et ega me ei taha ju olukorda, mis on ka näiteks siin ühe üleriigilise televisiooni puhul, kus kus eraja, selle, selle telekanali nõukogu liikmed ja see on maksumaksja raha eest makstud asi selle telekanali nõukogu liikmed on, on kas ühest erakonnast või selle erakonnaga väga tihedalt seotud toiduahelast, et kas, kas me sellist olukorda tahame, ei taha ju? Nojaa, aga televisioon on ikkagi midagi muud, kui ütleme kultuuriväljaannete. Ma ma väidan, et see kultuuriväljaanded on palju mõjukamad kui see televisioon, kui ma vaatan reitinguid, et antud juhul need kultuuri väljunud neid lugejaid on nii palju rohkem kui te, kui konkreetset televisiooni vaadata. Me me praegu ei saa ka öelda, et mõjuga poliitiliselt kallutatud Käega ei mõjuta meie sisepoliitikat. Okei, see on demagoogia, aga võta nüüd võtanud sirp sirbil on ikkagi poliitik. Õpetajate lehes on ka siiski mõningane potentsiaal olemas, eriti praeguse peatoimetaja kätes. Et tina, nii et teie ütlete siis, et ootame järgmise lehe ära ja siis vaatame, et, et kas, kas on huvitavam ja põnevam teistsugusena. Ma arvan, et lõppeks ikka raamatul on päris mitu järgmist lehtedelt midagi öelda ja otsustada. Ja ma olen sama meelt, et vaevu õunte pealt võib ikka vaadata. Huvitav, kas Kaur Kender jätab sama taktikat nagu Kaarel Tarand, kes kirjutas kõik juhtkirjad ise siis? Päris päris huvitav lugemine. Võib olla. Sa tahad öelda, et siis sa oled olnud kirglik Kaarel Tarandi juhtkirjade lugeja? Jah, ma ei jõua ära oodata, seda päeva ei ole, ei jõudnud ära oodata, päevamine, sirpi saaks Kaarel Tarandi juhtkirja lugeda. Kas ma kuulsin iroonianoot? See on sinu kõrvade vahel otsustada. Nii siinkohal paneme tänasele saatele punkti, kahjuks me ei jõudnud rääkida prokuröride mässust. Aga aga teema teema siis selline, et eurostatistika parandamiseks kehtestati prokuröride ilma suurema kärata piirnormid. Kui palju siis tohib inimesi vahi alla võtta ja väga paljud prokurörid on oma pahameelt väljendanud, arvates, et see on ebaseaduslik ja meenutab mõõdikute skandaali, mis siis sai omal ajal saatuslikuks ühele eelmisele justiitsministrile, aga see teema kindlasti areneb edasi, minu arust minister. Aga minu jaoks on lihtsalt üks küsima, et miks ei ole õnnestunud või miks ei, miks? Ei, miks ei ole kogu selle jutu juures räägitud sellest, et siis tuleb meil kinnipidamiskohti kohtade arvu suurendada ja, või, või täpsemalt öeldes vanglapinda, tuleb juurde ehitada ja ongi kogu lugu, aga, aga selleni pole see diskussioon veel jõudnud küll, küll ta tulevaste riigieelarvete puhul siis jõuab, aga paneme tänasele saatele punkti ja siin rahvateenrite stuudios olid Heidit Kaio, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar.