Mõtlesin pillilood, mis siis sai mängitud, need olid Hiiumaa lood ja nõelud Hiiumaalt päritud kõik, sest te olete ise ka Hiiumaa mees. Just nii nagu see on aastal 1915 alates, siis siis ma hakkasin mängima, ma olen siiski 11 maastane kuste pilli saite ühe vanabelli, ema ostis, maksis rubla ja siis sellega harjutasin, seal oli väga räbal pill, aga kuidagiviisi sai seal lehtses eeskujudeks, minul oli samas majas, kus ma elasin, oli üks noormees, 21 aastane, tema oli niisugune kuulus ja, ja külapillimees, tema valmistas endale ise sisse tol ajal kaarjas lõõtsapilli ja seda tegemist, mina nägin pealt, kuidas tema nimi oli, tema nimi oli Julius küll nüüd see mees on ammugi surnud, juba tema käis pulmades palju mängimas ja siis oli nii, et et kui tema maal pilli valmistas ja mul oli kassisse vana pill olemas, tema mängis väga osavalt ja siis üks folkaali, mida ta ütles mulle niiviisi, et kui sa selle polka ära õpid, siis ma annan oma uue pilli sulla. Aga see tegi mulle väga suurt rõõmu. Ja ma siis proovisin seda lugu harjutad ja marail selle mõne päevaga kätte ja siis mängisin üldiselt selle ära. Kesised nahk, kuidas on, hiljuti liivak kätte ei lausunud sõnagi, ei raatsinud oma pill ära. Aga kuidas nende pillidega siis edaspidi sai? No ega midagi ma selle vana pilli selle ma andsin ära siis kellegile ja hakkasin ise valmistama õhta. Ma tegin siis ka ühe Kaherialas pilli, sall vana pilli keeldast ja siis tegin ise selle puuosad ja lõõtsaseina papist ja lõõtsa valmis ja ja see mängis ka, ei olnud väga viga, aga see oli väga õhukene, papp ei pidanud vastu ja ja sellepärast ma seal selle pilli jälle ära. Ja neid on minu käest palju, palju läbi käinud võiva vanemaks sain. Valmistasin mõne uue biljoni, olid ikka väga head pillid ja siis need on ikka leidnud omal peremehed, kui tulivad välja grammatiliselt pillid, akordionid ja pajaanid ja siis ma lõin käega tavalistel Assa kelledel. Jah, igatsesin nikumal akordioni. Aga ei, koordi on, maksis 250 krooni. Seal Esto-Muusikaneed olid siis väiksed hoonerit kahestatud passiga. No minul ei olnud, pillas kliimale raha ja siis ma hakkasin ise valmistama. Tegin ühe akordioni, 210 passilisel ja lõõtspillikeeled panin sisse, ühed väga head keeled olid jah, ja sellest ma siis häälestas trimmeri. Tegin seal akordioni valmis. Aga see oli väga hea pill ja ilus oli ta ka, nii et ma lasin linnas nikerdada selle klahvi kaitseväe varju seal peal ja lasin poleerida, mida ma ei oskanud teha väärisvineeriga katseid üle. Fineerisin üle väga ilus pill, et nii, et et mina tõin selle Tallinnasse, müüsin siin maha ja saadi esmakordselt nii palju raha, mida ma pole veel näinud. Jah, siis mul oli väga hea meel sellest ja hakkasin vaiksel viisil jälle uut tegema, et esemete eelmine pilliti jääda, siis ma olin ise käisin merel suvel ja talvel, siis tegin ja ja Ancenile sõpradel ära, nii et küll ei saanud seda hindamist, need pillid maksavad, mul pole seda vaja olnudki, ma olin vähemaga rahul, küll meremess ja ma olin meremees, nüüd ma olen juba ajas ta. Te olete pensionär ja elan Tallinnas ja olen Tallinnas juba 11 aastat. Aga oma suurema töö ajal töötasin sides kõige viimasena lõpetas oma töö Norma tehases. Seal ma olin nõnda laste mänguriistasid Pilled häälestaja, Namiibia aastal läks siis niiviisi, et hakkas end vabaõhumuuseumis mängimas käima. Siis ma enam ei viitsinud vabrikus käia, tööl. Te mängite seal ansamblis leigareid ja lõõtspilli. Ma lähed, sa väga vähesel mängija, ma olen ükskord asendanud teist lõõtspillimeest. Aga siis muuseas ma mängija seal ikka tuur kannelt ja torupill. Tänased lood olid need tingitud ka teie valmis. Pillil jah, just nii, selle ma tegin niimoodi, mul oli pilliga niisugune samasugune pill nagu see, millega mängisin, oli mul enne sõda, ma müüsin selle pilli kellelegi ära ja hiljem ma nägin teda mahajäetuna, rohuküla siis ma tahtsin seda pill ära osta, seda ei müüdud seekord mulle, sest pilli omanik oli mobiliseeritud ja ootasin, et senikaua kui, kui pilli omanik tagasi jõudis, ta isamaasõjas oli, aga see oli Nendel keldrist ära varastatud, see pill. Aga mul oli selle pilli pilti, see oli järgi ja siis ma pildi äärde tegin sarnase pilli jälle nagu too oli ja sama palju passi siiasamma sugunnasiibi mol, masoori häälestus on tal ka nii-öelda B-duuri pill ja siis sellega ma olen nüüd harjutada kuidagiviisi ennast mängib. Viimane lugu oli siis mihkli valdser. Miks seda nii nimetatakse? Vaat mihklile valdsele anda sellepärast et seda mängis minu ristiisa Your Man Mihkel on ta õige nimi, toome mihklist nimetatud. Ja toome mehklevaldser oli, seda tunti sellepärast et mihkel alates Walther mängis, ta oli väga hea külapillimees ja käis palju pulmades mängimas ja mina omade esimesed pulmapill oma pulmapillilood mängisin just sellesama mihkli pulmas ära, nii et tema oli minu ristiisa nii-öelda ja, ja siis ta oli kaunis vanapoiss, kui ta abiellus. Nii et mina mängisin tema pulmas esmakordselt, siis tähendab pulmas, aga pärast ma olin väga-väga palju pulmades käinud. Nii et seda ei tähendab maine tegu palju, aga siis esimesed ja sellepärast see oli Mihklevaldset, ma selle tema käest pesin ja siis teised nimelised lood, mis siin olid jälle meeste nimedega. Need olid jälle sellepärast, et, et valtsi veel sellel lool või polkalile üldse nime mingisugust ei on, aga see Issada polkad mängis seal teatud küla külamees ja, ja siis selle talu nime järgi ja eesnime järgi sai tema siis nime ka, nagu seal olid seal restorani oli osa nutihulluse palkad ja. Tüürimehe valts. Batuuri mehe valtsi on juba meremeeste käest õpitut, kolime laevaga, mändus õldas Saaremaal, jah, ja siis ühesõnaga Roomassaares Vildes ja siis oli mändu mõises, oli seal mingisugune pidu ja meil siis käisime ka seal ja siis üks Saaremaa poiss mängis seda laevamees, mängis seda lugu nad mängisevalt kokku veel nendele siukene väikene Well, et et kolme mehega mängi saavad kokku siis mulle meeldis ja ma sain selle loosis kätte ja meil üks laevapoiss oli juba siis enne ka seda lugu oskas. Ja mina temalt siis veel rohkem sain täiendast juurde, seal ma siis selle loo sain, nii et see on üks meremeeste seas läbi löönud lugu. Siis oli ilmasõjaaegne lugu hispaan. Vaat see hispaania oli jälle niisugune, siis oli tohutu palju moodsaid tantse tajuvad Vene madrused Hiiumaale sellest, et Hiiumaal oli tol ajal merekindlus ja siis nemad olid seal kindluses ja keresid pidudel väga palju. Ja siis olid need tantsud, mida nad oskasid. Siis nad levitasid ja õpetasid neid poistele ja tüdrukutele ka. Need oli väga palju, neid on nii, et kui nüüd hakkaks pärast meelde tuletama, seal olid, mis nemad selle all tantsivad, nendele kõigile oma nimed ka. Koroobuski oli üks, üks tantsulugu. Jah, ja siis oli padi, safiir, padi, kaater, see Padikaatorsejale nende oma seal Eestis oli iga padi kaater. Aga siis oli seal makiot jälle üks, üks nende nii-öelda praegust siin tuntes madruste polka nime all, seda, seda nad tantsisid, seal siis oli Christian uski oli jälle üks väga elus, tantsale ei avata. Oli jälle, ma tean, need viisid ka praegust, kõik veel. Soome polka. Vat Soomaakolka, selle ma õppisin jälle, hiljemalt selle, ma ütlesin ise läbi raadium, ma ei tea, kus seda mängiti. Nii et ma raadiost seda kuulsin, aga see on niisugune populaarne lugu, seda tuntakse siin ka võib-olla mõne mõningate täiendustega. Mida võib-olla mul puutus sellest, et mina ele noodest seda õppinud. Siis oli üks valdser, millel nime nagu ei olnud. Meie režissöör Titwards ütles, et seda on rootsivaldseks nimetada. Ongi tema ongi Rootsi päritolu, igatahes see on jällegi raadiost õpitud. Ma nägin esmakordselt seal torupilli vana maakari, Juhani käes, seal vana kuulus Hiiumaa Torupillimees, keda tunti Torupilli jussi nime all. Ja, ja siis, kui väiksed poisid olid ma siis me läksime pumbaga just seda torupilli jusse koostada, pilli vaatama. Ja just see ei olnud kade mees ja võttis pilli ja puhusta tuult täis, aga esialgu oli niisugune tunne, et justkui pani kartma liigus loom oleks selle saldad, sisuse inetu kuju oli tal Nonii väga inetu oli. No ja kui ta hakkas, siis mängime sellega, siis ta timmis ja peristesse kallale ja ja see oli omakorda väga huvitav, aga viimata, kui ta seal mängukorda sai, siis siis hakkas juba meloodia mingisugust tulema. Ja, ja need torupillilood on ju kõik niisugused, et nendel on väikene ulatus, talle ei ole rohkem kui kui kõigest üks viis, kuus nooti, sellega peab kõik ära mahtuma ta hääleulatus nime lühistada. Ja, ja siis need lood jäävad sellepärast kergete meelde ka ja mul jäi selle Maakri Johanna lugu seda meelde, nii et mul on praegu kui mõned tema lood. Ja hiljem ma sain veel ema käest, emal oli juba oma nooremees ja torupillilugusid kuulnud ikka sedasama Maakri käest. Ja siis niiviisi ma sain, sain siis selle torupilliga tuttavaks, kui ma karjapoiss siis käisin, siis hakkasin teda järele aimama, aga noh, ei olnud jõukust. Tuuletagavaranägu torupill on valmistatud nimelt hülgemaost ja siis temal käivad külge seal kolm toru, sellepärast teda torupill nime kannabki. Et ta koosneb just nii põiest ja kolmest torust sisse puutuv toru, siis on see sõrmilleste toru ja siis on see bassitoru niiviisi ja, aga noh, ma tegin omal siis nii, et et tegi Roobelli, tegin sellest hein putkist, tegin siis selle toru ja augud peale ja roostage keeleotsa ja aga väga heast hakkas timmima, nii et ma tegin tal augud sisse niisama torupilli sõrmilisel ja siis samasugune keel peal ja mängis väga ilusasti, ei olnud viga, aga nüüd basse ei saanud juur ühtegi tuli ühehäälselt mängida, sest ei olnud seda põitustegi nast, ma tegin teisesugust toru, veel paned 2000 korraga suhu ja ka proovisin mõlemal tuuldandana midagi moode tegijaga, sest Teina toru takistas jälle mängimast ja ei tulnud sellest midagi välja. No ja niimoodi siis ma sain selle sõrmi kuidagi tuttavaks, aga kui siin rahvakunstipäevaks valmistati ette torupilliorkester Uno Veenre algatusel või tähendab tema juhendusel sel üleskutsel vähemalt siis mina andsin ended ka seal ülesse. Aga Olev Roomet oli see, kes meid õpetas, tema oli sellega täitsa kursis ja tema maid õpetes, tema oli just nii-öelda torupillientusiast. Nojah, ja siis mina olen ka siis esimeste hulgas tal ennast ülesandes ja ja tuli välja niimoodi, et ma sain selle asjaga hakkama, nüüd on jaagu moodiks. Ja teil oli juba enne mäng selge. Selge ei olnud, aga mul natuke kogemus oli sel alal. Niiviisi on siis leidnud.