Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab tänased olulisemad sündmused kokku. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Kultuuriministeerium kutsub loomeliitude esindajad ja sihtasutuse kultuurileht, juhi ning nõukogu esimehe sirbi olukorda arutama kolmapäeval. Sihtasutuse nõukogu esimehe Urmas klaasi sõnul korraldatakse uus peatoimetaja konkurss hiljemalt kevadel. Euroopa Liidu välisministrid otsustasid täna anda tänane lisaaega, et Kiievi jõuaks täita Euroopa Liidu tingimused, mis on vajalikud assotsiatsioonileppe allkirjastamiseks Vilniuses. Pariisis otsitakse püssimeest, kes avas tule ajalehe Libération toimetuses ja on varemgi meediaväljaandeid rünnanud. Fukushima tuumajaamas alustati kütusevarraste eemaldamist. Töö on keeruline ja ohtlik ning kestab plaanide kohaselt järgmise aasta lõpuni. Baasseaduses olnud sätteid, mis võivad olla põhiseadusega vastuolus ja annavad liigse võimu ametnikele, leiab riigikogu põhiseaduskomisjon. Kaitsevägi ning politsei- ja piirivalveamet sõlmisid täna koos kokkuleppe, mille eesmärk on süvendada omavahelist koostööd ja üksteise vahendite tõhusam kasutamine. Täna avati Tallinna-Tartu maanteel pidulikult valla Kose uus neljarajaline maanteelõik, mille ehitus läks maksma 54 miljonit eurot. Selle teelõigu ehitamisel kasutati aga esmakordselt plastjäätmetest valmistatud müratõkkeid, mille kogupikkus on kaks kilomeetrit. Lõppenud energiasäästunädal õpetas kooliõpilasi säästlikumalt tarbima Eesti Ekspressi peatoimetaja. Täna asub detsembris tööle Allar Tankler, kes viimased kaheksa aastat oli partnersuhtekorraldusfirmas corpore kuisu jäähoki kõrgliiga klubis Esko bluus mängiv Eesti päritolu Siim Liivik rääkis eile vikerraadiole, et mängiks kunagi võimalusel Eesti koondises. Siis Eesti jäähokiliidu presidendi Mölderi sõnul see rahvusvaheliste reeglite tõttu võimalik pole. Ilmast ka. Öösel pilvisus tiheneb, sajab vihma, sekka võib tulla ka lörtsi. Päev on pilves selgimistega, mitmel pool sajab vihma ja kohati ka lörtsi. Puhub üsna tugev edela ja lõunatuul, õhtuks tuul nõrgeneb ning õhutemperatuur on homme kolm kuni seitse kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda teatavasti saatsid loomeliidud reedel kultuuriministeeriumile ja sihtasutusele kultuuri sihtasutuse kultuurileht nõukogule ühisavalduse olles nördinud viisist, kuidas sirbi puhul on käitutud ja tegid ettepaneku olukorra arutamiseks kiiresti kokku saada. Teemat jätkab Riina Eentalu. Täna mõistis kultuurilehe sirp äkilised ümberkorraldused hukaga. Ajakirjanike liitliidu juhatuse hinnangul annab see alust kahtlustada ajakirjanduse tasalülitamise katset. Jama. Avalduse on teinud teatriliit. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene vastas küsimusele kokkusaamise kohta, et see tuleb. Loomeliitudega kohtumine toimub käesoleva nädala kolmapäeval. Nad saavad täna sellekohase kutse kohtuda Kultuuriministeeriumi kultuuriministri, sihtasutuse kultuurileht, nõukogu esimehe ja juhatajaga. Loomeliitude pöördumises avalduses oli ka etteheide selle viisi kohta, kuidas lehe toimetusega käituti. Mida te arvate sellest? Esiteks, ma eraldaksin kaks protsessi teineteisest, et üks on sirbi peatoimetaja kohusetäitja ametisse nimetamine ning teine toimetuses toimunud muudatused ning on täiesti selge, et toimetuses läbi viidud muudatused on läbi viidud inetult ning see on teema, mida sihtasutuse kultuurileht nõukogu peaks kindlasti arutama. Mis oli lehes nii valesti, et toimetust oli äkkrünnakuga pea peale pöörata? Mida täpselt lehes teisiti oleks vaja teha või ei oleks vaja teha, seda PEAB kommenteerima sihtasutuse kultuuridest juht. Sihtasutuse kultuurileht nõukogu esimees, riigikogu kultuurikomisjoni esimees Reformierakonnast Urmas Klaas ütles, et kultuurilehe juhatuse esimees Toomas Väljataga käitus nõukogu antud volituste järgi. Klaasi sõnul ta Kenderi visioonis midagi halba ei näinud. Minusse sellist hirmu küll ei tekitanud, vaid vaid pigem ma ütlen, et, et me peame looma tingimusi erinevatele kultuuriinimestele, ükski koht ei ole kuskilt grupeeritud. Tavaliselt tuleb oma visiooniga peatoimetaja nüüd aktsepteeriti kohusetäitja visiooni kohusetäitja, kel jääb ametis alla ehk vaid mõned kuud enne uut konkurssi. Kui me teame, et ka ikkagi noh, võib arvata mõneks kuuks, kuni uus konkurss tuleb, on pea 1000 kohusetäitja, ei saa tema ju seal ka lihtsalt niisama niisama olla ja istuda. Miks aga ei kasutatud aega enne uue konkursi väljakuulutamist selleks, et arvutada, missuguseid muutusi sirp tegelikult vajab? Sirbi senine peatoimetaja Kaarel Tarand ütles vikerraadios, et niisugused äkkmuudatused ei ole põhjendatud. Niisugused äkkliigutused oleksid põhjendatud juhul, kui oleks enne teada, et mis põhjusel üldse muutusi ette võtta. Mina ei ole kaheksa lasteaiajooksul seal sirbis töötades tundnud, et kõrgemal pool seisis nende sihtasutuse organites ja ministeeriumitest tuntaks vähimatki huvi selle vastu, kuidas seada kultuuriajakirjandusele niisuguseid arengu strateegilisi eesmärke. Et ma olen neid ise käinud seal manguma. Millal siis tuleb uus konkurss sirbi peatoimetaja kohale, Urmas Klaas. Kui üks konkurss ebaõnnestus, siis koheselt hakata teist tegema, see ei ole eriti eriti mõttekas. Ma usun, et kindlasti peaks sirbi peatoimetaja konkurss toimuma hiljemalt kevadel. Ja edasi läheme välismaale nimelt Euroopa Liidu välisministrid otsustasid täna anda Ukrainale lisaaega, et Kiievi jõuaks täita Euroopa Liidu tingimused, mis on vajalikud assotsiatsioonileppe allkirjastamiseks Vilniuses 10 päeva pärast toimuval idapartnerluse tippkohtumisel. Johannes Tralla lugu. President Viktor Janukovitši on 10 päeva, et Ukraina kursi üle otsustada. Venemaa surve tolliliiduga liitumiseks on erakordselt tugev. Ukraina ettevõtted otsivad Venemaa piiril tollitõkkeid ja Kiievis käib infosõda, kus Vene ametnikud ähvardavad Ukrainat nii-öelda vale otsuse korral pankrotiga. Kuuldavasti kestis Viktor Janukovitši Vladimir Putini viimane neljasilmakohtumine üle kuue tunni. Millised pakkumised, nõudmised või ähvardused sel kohtumisel kõlasid, jääb avalikuks kui selle saladuseks, mida ei saa ka öelda Euroopa Liidu tingimuste kohta. Viimane kaks Kwaśniewskil raport ütleb selgelt, et Kiievil on enne assotsiatsioonileppe allkirjastamist vaja täita kolm tingimust. Vormida prokuratuuriseadust Parlamendi valimiste seadust ning teha otsustav samm selektiivse õigusemõistmise lõpetamiseks. Viimane, poliitiliselt kõige kaalukam, tähendab teisisõnu Julia Tõmošenko ravile saatmist Saksamaale. Tänane välisasjade nõukogu Brüsselis andis esimesi selgeid märke, et Euroopa Liit on valmis Timošenko vabastamisest ka loobuma, kui sellega õnnestub Ukraina Moskva mõjusfäärist eemale tõmmata. Välisasjade nõukogul esindas Eestit suursaadik Matti Maasikas. Vaadates praegust arengut, ei näi Janukovitši olevat eriti motivatsiooni Julia Timošenkot Saksamaale ravile saata. See on talle poliitiliselt äärmiselt ebameeldiv või valulik. On siin plaan B, et assotsiatsioonilepe igal juhul allkirjastatud. Kui olla ühele eesmärgile nii lähedal, nagu me Ukrainaga praegu oleme, siis tuleb mõelda ja see kõlas ka tänastes arutelul. Tegelikult see assotsiatsioonileppe toob Ukrainat lähemale Euroopale. Ta toob kasu Ukraina inimestele, ta toob kasu-Euroo inimestele ja see protsess ei lõpe ju allkirjastamisele. Järgneb ju veel ka ratifitseerimine, mille käigus on võimalik ka samme teha. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Edasi välissõnumitega veel ja Kai Vare Pariisis otsitakse püssimees, kes ründesõja leili, peressioon toimetust ja haavas raskelt ühte töötajat ning avas veidi hiljem tule pangasaseedee ralli juures. Politsei teatel röövis tulistajaga ühe auto ning sundis autojuhti Enso seliseele viima. Kusta metroosse kadus. Politsei arvates võib olla tegemist sama mehega, kes murdis reedel sisse uudistekanali BFM toimetusse. Prantsusmaa siseminister ütles ajakirjanikele, et praeguseks on kõigi peamiste meediaväljaannete kontorite juures politseipatrullid. Senikaua kui tulistaja on vabaduses ja me ei tea tema motiive, kujutab ta endast ohtu, ütles minister. Kahtlusalune, 40 kuni 45 aastane ülekaaluline kiilakaks aetud peaga mees liberassiooni toimetust rünnates ei öelnud ta ühtki sõna. Jaapani Fukushima tuumajaamas hakati tuumakütus neljanda reaktori hoidlast välja võtma. Tuumajaama operaator Debko peab kütus eemaldamise algust tähtsaks rajajooneks kaks ja pool aastat tagasi toimunud katastroofi tagajärgede likvideerimisel. Õnnestub võib alustada järgmisi etappe, ütles Depo esindaja. Operatsioon on keeruline ja ohtlik, kuna pole teada, mis olukorras kütusevardad on. Neid jäid 2011. aastal reaktorihoone plahvatuse ajal varingu alla. Teebko teatas elektronpostiga laiali saadetud avalduses, et neli esimest kütusevarraste on õnnestunud paigutada tisse, milles need hiljem kavatsetakse hoidlast minema toimetada. Kokku läheb ühte mahutisse 22 varrast ja see peaks täis saama homme. Neljanda reaktori kütuse eemaldamine kestab järgmise aasta lõpuni. Kütusevardaid on üle 1500. Ja uuesti koju riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna riigieelarve seaduseelnõu vastavust põhiseadusele. Uku toom jätkab sel teemal. Samal ajal kui tähelepanu pälvivad parlamendis toimuvad vaidlused järgmise aasta eelarve teemadel ja ööistungid on varju jäänud samuti üks oluline vaidlus, mis küll ei puuduta järgmise aasta eelarvet, küll aga järgnevaid uues riigieelarve baasseaduses olnud sätteid, mis kallutavad nii mõnegi otsuse tegemise ministeeriumide suunas. Kuni selleni, et eelnõud menetleb rahanduskomisjon lõi kõhklema, otsustas küsida põhiseaduskomisjoni seisukohta, kas ei ole siin vastuolu põhiseadusega, milles siis asi? Rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev. Et üks koht kindlasti on näiteks riigi nii-öelda ülejääva raha kasutamine, mis vanasti läks tapp reservi, kus on siis ka nii-öelda riigikogupoolne nõusolek vajalik selle kasutamiseks, nüüd seda enam ei ole. Kindlasti on küsimus arengukavades, milline on riigikogu roll nende puhul, kas riigikogu on ainult kaasatud või on riigikogu ka teatud arengukavade puhul otsustaja rollis. Neeme Suur, kes nüüd põhiseaduskomisjonis Kajar Lemberi asemel sotsiaaldemokraate esindab, ütleb, et seekord polnud koalitsiooni ja opositsiooni vahel erimeelsusi. Tõesti, alates komisjoni esimehest kuninga, kõigi liikmeteni, tekkis küsimusi, kas kõik see, mis praegu on riigieelarve koostamisel planeeritavat, kas see kõik ikkagi on kooskõlas Eesti põhiseadusega ja oldi arvamusel, et seal on väga mitmeid küsitavusi ja kindlasti vajab see teemaga edaspidist põhjalikku käsitlust. Aga valitsus on ju eelnõu heaks kiitnud ka siis parlamendi koalitsioonisaadikud hakkavad selle vastu sõna võtma. Reformierakondlane Väino Linde on igal juhul valmis Parlamendi huve kaitsma, kuid valitsust ta mõistab. Jah, ja sa oled valitsuse heakskiidu ja ja noh, kui ma oleksin valitsuse liige, siis ma kiidaksin ka seda eelnõud kindlasti heaks, sest et miks, miks mitte, kui kui nii-öelda võimaliku võimutäiust juurde saadakse, siis pruugiks olla täitev-korraldava võimu arvates sugugi halb. Aga riigikogu liikmena ma ei jaga seda seisukohta muidugi, aga linde lisab kohe juurde. Ma arvan, et poliitiliselt. Ma käisin päris kedagi süüdistada, kui ainult ühte parteid, mis on meil, pole naljaga pooleks öeldes suurem kui kõik ülejäänud poliitilised parteid. Kuidas on ametlikke parteid, sest ametnik kannale peaks niisugune lähenemine, mis selles eelnõus on olema muidugi hoopis sobivam kui see, mida siin täna põhiseaduskomisjoni liikmed välja pakuvad. Selles, et seadusesse on vaja teha olulisi parandusi, paistavad riigikogu liikmed olevat üksmeelsed. Jääb oodata nende sisu. Ilmselt ei hakata siin kiirustama. Kaitseväe ning politsei- ja piirivalveamet sõlmisid täna koostöö kokkuleppe, mille eesmärk on omavahelist koostööd veelgi süvendada. Kristi Sobak käis kohal. Ei. Meie meelde jätta. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras rõhutas, et on väga palju valdkondi, milles politsei ja piirivalveametiga koostööd tehakse ja kui lepingut pole, peab kõigi otsuste tegemise tooma kõige kõrgemale tasandile. Aga palju lihtsam on lahendada asju töö tasandil inimeste vahel, kes igapäevaselt tegelevad teemadega mistõttu me kaardistasime ära valdkonnad, kus me koostööd teeme ja anname pädevusi väga palju olla oma alluvatele, seda koostajad läbi. Politsei ja piirivalveameti peadirektor politseikolonel Elmar Vaher tõi välja, et amet on praeguseks olnud töös neli aastat ja on muutunud organisatsioon ja ka ootused kaitsejõududele. Me peame arvestama aastast aastasse, ei saa meil olema raha rohkem inimese turvalisus täna ei ole pelgalt ainult seotud politseitööga või kaitseliidu ja kaitseväe tegevustega, vaid meil on oluline hoida sellist heas mõttes ühisrinnet. Süvendatud koostööd tehakse kahe organisatsiooni vahel näiteks väljaõppes, ütles Riho Terras. Me kasutame üksteise väljaõpe, võimalusi, alarmsõidukijuhtide koolitus, meie politseinikud õpivad riigi politsei käest riiulisse, olgu see siis erialasid meie, meie, politsei käes. Teeme koos suuremahulise riigihanke, mis hoiab meile mõlemale süsteemile palju raha. Kokku saame arendada koos näiteks mehitamata luurelennukit võimet, mida Eestis kummalgi meil ei ole. Et mehitamata õhusõidukid, mis jälgivad liiklust või samal ajal annavad meile luureinformatsiooni Elmar Vaher kinnitas, et organisatsioonidel on ühised huvid erinevates operatsioonides ja võimalused üksteise toetamiseks. Meil on oluline, et me kasutame olemasolevaid ressursse, noh, võtame kasvõi soomussõidukeid, helikoptereid laevavõimekust ühe ja sama eesmärgi nimel, nii et need pisikesed detailid kindlasti selle lepingu lisades sisse saavad. Taoliseid koostööleppeid teiste asutustega, näiteks kõrgkoolidega on nii kaitseväel kui politsei ja piirivalve ametil teisigi. Ja juba lähinädalatel uuendab kaitsevägi koostööleppe päästeametiga. Täna avati Tallinna-Tartu maanteel pidulikult Aruvalla Kose uus neljarajaline maanteelõik, mille ehitus läks maksma 54 miljonit eurot ning enamik sellest rahast tuli Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Ehitusele eelnenud 10 aasta jooksul toimus sel teelõigul 42 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus 11 inimest. Nüüd peaks olema seal turvalisem sõita. Valminud maanteelõigu sõidusuundade vahel on kuuemeetrine eraldusriba ning kokku on 13 kilomeetrisel teelõigul kolm eritasandilise ristmiku, samuti viaduktil ja ökodukt metsloomadele. Üks asi on tee ehitamine, teine asi, selle hooldamine. Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson. Ja hoolduse kulud tulevad kuskil meie arvutuste kohaselt praegu ligi 240000 eurot aastas tänase 60000 asemel me õpime sellest objektist ja nendest teistest eelnevatest objektidest oleme õppinud hästi palju tuleb tegelikult see põhiaur, nagu sinna eelprojekteerimisfaasi panna ja vaadata, milliste lahendustega me edasi läheme. Majandusminister Juhan Partsi sõnul Tartu maantee ehitus jätkub. Kui on ikkagi põhjendatud küsimus, et kas me ehitame Tallinn-Tartu vahel esimesse klassi kiirtee siis vastus on jaatav. Mina ei näe võimalust sellest loobuda. Tõsi küll, milleks see kriis on natukene meid kohendanud, võib-olla rohkem realistlikumad planeerima neid mahte, nii et järgmine teelõik saab olema kuni lõpuni. Mis siis on kosest natuke vähem kui 20 kilomeetrit. Aruvalla Kose teelõigu ehitamisel kasutati esmakordselt plastjäätmetest valmistatud müratõkkeid. Nende tootmiseks kulus ligi viis miljonit kilekotti ja 10 miljonit jogurtitopsi, mis koguti kokku Eestist ja töödeldi ümber samuti Eestis. Olev Kenk räägib edasi. Aruvalla Kose teelõigu ehitusse said omal moel panustada kõik Eesti maksumaksjad, jaga jäätmetekitajad, sest kaks kilomeetrit sinna ehitatud müratõkkeid valmistati kasutatud kilekottidest ja plastjäätmetest. Plastjäätmete ümbertöötlemine toimub Järvamaal Väätsa prügilas, kus eelsorteeritud plast purustatakse helvesteks ja kuumutatakse selgitava Reksest Grupi juhatuse liige Aivo käsnar. Plastjäätmetest saab tooraina, edasi liigub Mäo tehases, kus siis kindlal retsepti alusel valmiv toode on ilmastikukindel hooldusvaba mädaneda idanev. Ta on väga hea heliisolatsiooniga. Kas selle müratõke tootmiseks pidi tööspets tavalise lauatüübi välja töötama või te kasutate olemasolevat? Me kasutame olemasolevat ja, ja me oleme seda varem kasutanud hobusel atritele ja tegelikult seda oleme me teinud juba mitu aastat. Pikka eluiga neile ennustate, kas need vajavad hooldust? Põhimõtteliselt plastaks, materjal on hooldusvaba. Me näinud erilist hooldust, poris saab puhtaks vihmaga veega, isegi krahvitist oleme teda puhastanud. Kuna tegemist on ikkagi plastmaterjaliga, siis ma arvan, et aastakümneid on selle eluiga. Eestis ta on esimest korda, aga me oleme suutnud teda müüa Taani samamoodi müratõkkeks. Värv oli roheline aasta tagasi, tagasiside on väga hea. Küsisin maanteeameti ehitusosakonna juhatajalt Aivo Salumilt, kas plastjäätmetest müratõkkeid oleks mõistlik ehitada ka tulevikus. Kindlasti on põhjust, nad sobivad teede äärde ja kuna tal on seos keskkonnakaitse eesmärgiga, siis kindlasti see on selline avalik ruum, kuhu saab kasutada ja see on minu arust on väga teretulnud. Rekses grupi kinnitusel peaks nende toodetud materjal plastriks meie kliimas vastu pidama vähemalt 20 aastat. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tänasega lõppes ka energiasäästunädal, mille eesmärk oli kutsuda inimesi mõtlema energiatarbimise vähendamisele. Birgit Remi küll jätkab. Tänavu võeti fookuseks korterelamute renoveerimine, nädala jooksul korraldati õppepäevi ja seminare, kus kõik osalejad said tutvuda võimalustega, kuidas oma kodu energiasäästlikumaks muuta ja külastati jube renoveeritud kortermaja. Energiaagentuuri Tartu regiooni direktor Martin Kikas. Et ühelt poolt on näha, et on edukaim olnud, teiselt poolt kohutab ärase natukene suur maksumus ja siis peab olema keegi, kes aitab selle otsuse langetada nii, et inimesel oleks nagu kerge, et ta ei tee nagu otsustada näiteks 20 või 25 aastat võtma laenuelamusele laenuga selle pika aja, et keegi peab vana aitama seda otsust teha ja ma arvan, et selles osas kindlasti see olukord lahenes kui nendel õppereiside korraldajate sõnul oli täiesti korralikud. Lisaks toimus võistlus koolinoortele, mille eesmärk oli panna lapsi mõtlema energia säästmisest. Selleks korraldasid õpilased ise oma koolis energiat, säästvaid tegevusi räägid. KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste. Mulle tundub, et hästi mitmekülgsed olid need tegevused ja, ja tore oli näha justajaid detailide energiasäästust ei räägitud laiemalt ressursisäästust ja seda oli näha ka seda just et väljapool kooli vanemate kaasamine ka väiksemates kohtades ajalehed kajastasid või see oli nagu veelgi paremaks läinud, võrreldes eelmise aastaga. Näiteks Konguta just ütleski, et neil on nagu kolm märksõna just märka mõjutaja muuda. Et koolid ise rõhutasid seda. Räägi ainult sellest, et märkame, et midagi on valesti ja võiks säästlikumalt majandada, vaid tõesti teeme, nii et ma loodan, et juba see pani mõtlema teisiti, käituma lapsi endid, võib-olla nende vanemaid. Osales 16 kooli, kelle hulgast žürii valis parimad. Nendeks olid Antsla Gümnaasium ja Konguta kool. Hindamisel sai otsustavaks eelkõige laste panuse suurus, nutikas ja projektide laia põhjalisus. Ka publik valis oma lemmiku. Selleks oli Võsu kool, õpilased võsult räägivad, mida koolis tehti. Eelmise nädala alguses alustasime Saara Anava päri vanad visiidid jäätisepulkade, WC-paberi rullide, ajakirjade kogumist, kogumise eesmärk on näidata õpilastele, kui ülikool vanadest asjadest uusi asju teha. Valisime just need asjad sellepärast, et need jäävad kooliõpilaste endalgi. Eesti Ekspressi peatoimetajana asub detsembris tööle Allar Tankler, kes viimased kaheksa aastat oli partnersuhtekorraldusfirmas corpore. Marta Grauberg. Allar Tankler on ajakirjanikutööd teinud Õhtulehes, Delfis, Postimehes ja Pärnu Postimehes on töötanud ka peaministri nõuniku ja Res Publica meediajuhina. Eesti Ekspressi väljaandja ettevõte, Eesti ajalehed juht Art Lukas ütles, et Ankleri karjäär väljaspool ajakirjandust toob Ekspressi toimetusse juurde mitmekesisust. Tal endal on tugev tahtmine teha head ajakirjandust ekspressiga koos ja seetõttu pärast sellist pikemaid vestlusi ja arutelusid ja teineteise tundmaõppimist leidsime, et ta oleks õige inimene. Kas talle tehti selline suunatud pakkumine või kuidas te leidsite minust tema? Jah, see ei olnud nüüd mingi sellise avaliku konkursi vormis, pigem vestlesime võimalike kandidaatidega ja Allar oli siis see inimene, kellega vestlesime pikemalt. Allar Tankler sõnul ei taha ta Ekspressis otseselt midagi muuta. Ma arvan kindlasti jah, et ei hakka toimuma selliseid revolutsioonilisi muudatusi, mille eesmärgiks on, on see, kuidas luua selles toimetusest selline töökeskkond, kus Eesti parimad ajakirjanikud saaksid ja tahaksid teha oma tööd kõige paremal viisil. Mis on teie hinnangul praegu Ekspressi tugevamad küljed? Et lisaks sellisele individuaalsele meisterlikkusele, mida demonstreerivad mitmed väga pika kogemusega tänadki Ekspressi toimetuse liikmed on seal olnud Edasi Taavi Libe ja spordisõnumid. Soome jäähoki kõrgliiga klubis Espoo bluus mängib Eesti päritolu Siim Liivik rääkis eile vikerraadiole, et aitaks hea meelega eesti hokit ning ei välistanud võimalust mängida kunagi Eesti koondises. Eesti jäähokiliidu presidendi Jaan Mölderi sõnul ei ole alaliit Liivikut ära unustanud, kuid paraku pole tal võimalik Eesti koondist enam esindada. Aeg-ajalt mõtte tegevustik arendama, et, et aga et mulle teadaolevalt on Siim Liivik esindanud U20 Soome koondist ja kui on ükskõik mis vanuserühma rahvuskoondises esindatud, siis minul tänasel hetkel teada oleva informatsiooni alusel siis seisa teisi riike enam esindada. Et Siim levikul on tõenäoliselt ka Soome kodakondsus vastavalt Eesti seadustele. Topeltkodakondsuse minu teada olla ei tohi. Eesti kodakondseks, aga ma väga kahtlen, et tänapäeval keegi sellist suunda väga palju teha tahab ja, ja ma usun, et, et need on rohkem Siimu poolt öeldud, et ta oleks nõus aitama Eesti jäähokit. Ja kindlasti, eks ma võtan kindlasti ja, ja tegemist on väga normaalse inimesega toreda hokimängijaga, et vaatame, kuidas ta nüüd ainult saab. Karl-Martin Rammo hoiab purjetamise Laser Standard klassi maailmameistrivõistlustel teise võistluspäeva järel 30 viiendat kohta, Kaarel Kruusmägi on 104.. Liidriks tõusis horvaat Tontsistipanovitš. Tartu Ülikool Rocki korvpalliklubi lõpetas poolte kokkuleppel lepingu serblasest tsentri Lukovitšiga ning meeskond läheb homsele euromängule Södertälje vastu juba ilma serblaseta. Margus hundi koduklubi Cincinnati Bengals teenis Ameerika jalgpalliliigas NFL võidu, kui klievlempoundus alistati tulemusega 41 20. Hunt pääses paaril korral ka platsile. Hundi koduklubi juhib oma divisjoni seitsme võidu ja nelja kaotusega. Nüüd räägime ilmast, sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Öösel on pilves öö hakul Kagu-Eestis pilves selgimistega ilm. Alates Lääne-Eesti saartest hakkab vihma sadama. Pärast keskööd levib sadu mandrile, kus võib sekka tulla ka lörtsi. Puhub lõunatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb nulli ja pluss viie kraadi vahele. Homme päeval on pilves ja sajune ilm, vihma sekka võib kohati tulla lörtsi. Viimased tõenäosus on suurem Ida-Eestis. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur jääb pluss kolme pluss seitsme kraadi vahele. Aitäh selline oli Päevakaja esmaspäeval, 18. novembril, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.