Tere meie koguduses, kus mina teenin, on igal teisipäeval päeval kell 12 keskpäeva palvused et anda võimalus neile, kes tunnevad vajadust rohkem koos käia kui vaid kord nädalas. Aga kes õhtul pimedas enam hästi ei taha kodust välja tulla? Need keskpäeva palvused toimuvad koguduse majas, kirikumõisas kirikumõisas elab ka kas kena hall kass nimega halleluuja. Seda nime on iga kord kirikumaise terrassilt tõeline rõõm hüüda. Aga ühele kirikumõisa kassile kohane meeldivat sellele kassile koosviibimised. Meeleldi ühineb ta hea seltskonnaga ning sätib enda mõne inimese sülle. Miks kass nurrub? Ma ei ole sellele kunagi pikemalt mõelnud, no mis seal siis ikka, ju tal on siis hea olla. Aga möödunud teisipäeval, kui me olime viiekesi Meie talve kiriku altari ümber palves ja taustaks kostus lakkamatu kassi nurru avastasin, et see kõlab nagu lõputu rahulik ja südamest tulev kiitus loojale. Aitäh sooja toa eest. Nende inimeste eest siin kõige hea eest, mis on olnud ja mis veel varuks on pandud. Tänan, et võin end usaldada sinu rüppe. Kirikumõisa kassi Norromine keskpäeva palvusel kõlas minu kõrvus tänu ja ülistusena loojale. Pangem tähele evangeeliumi Luuka järgi 13.-st peatükist. Jeesus ütles. Millesarnane on jumala riik ja millega ma teda võrdleksin? Ta on sinepiivake sarnane, mille inimene võttis, külvas oma aeda, see kasvas ja sai puuks ja taeva linnud pesitsesid tema okstes. Võtame näiteks tammetõru seal mänguasi laste käes, väike ja väärtusetu. Kui vaatad maast leitud tammetõru ei näe, saad tõenäoliselt iga kord silme ees võimast puud, mis temast võiks kasvada. Sellist, nagu neid kasvab vanades mõisaparkides. Tammetõru, midagi tillukest tähtsusetut. Sinepiivake, mida Jeesus näitena kasutab, on veelgi väiksem. See ei kõlba isegi mängimiseks, seda pole ollagi. Ja ta olekski tähtsusetu, kui ta kunagi ei satuks mulda. Seeme ärkab mullas elule. Kui ta saab piisavalt niiskust hakata kasvama sinepiivake, sest kasvab suur põõsas tammede Rust, tohutu puu. Selleks kulub ainult aega. Issand juhib meie tähelepanu sellele, mis maailma silmis on väike ja tähtsusetu. Ta ei taha, et me sedasamust Te ebaoluliseks peaksime. Ta õpetab meid nägema ka pisikeses tamme tõrus, suurt jämedat tüve ja võimsate harudega tammepuud palestiina oludes pisikeses sinepiseemnest, nelja meetri kõrgust, tiheda okastikuga puud või põõsast, milles linnud armastavad pesitseda sest see pakub neile varju kui süüa. Tollal tuntud kultuurtaimede seemnetest oli nimelt sinepiivake kõige väiksem sufist. Luuletaja Rumi on kirja pannud järgmised read. Ma olen nii väike. Mind vaevalt võib näha, kuidas mahub mu rinda küll nii palju armastust vaatama silmi. Teda on väikesed kuid võivad näha hiigelsuuri asju. Palvetagem. Taevane isa, ma tänan sind, et oled avanud mu ees mõõtmatud suurused. Ja siiski hoolid minust, kes seal on nii kaduv ja nii väike. Õnnista tänast päeva, hoia mind ja ma armsaid toogu iga mu hingetõmme kiitust sulle. Aamen.