Selle kena kodumaa lauluga lõppes esimene saade Tähe mängu. Esimesest matkapäevast. Ei jõudnud me ühe saatetunni vältel kuulajaid viia kaugemale osalemast. Ja kui sealse lossi juures taas bussi istusime, polnud ka palav, palav päike jõudnud veel palju üle keskpäeva. Nõnda jätkub tänane saade ikka veel esimese matkapäevaga kuulajail, kes päris algusest pole meiega koos matkanud, ei maksa muretseda, meie raadiomatk lubab igaühel kaasa sõita ükskõik millise etappi. Piltlikult öeldes, meie buss on nüüd alati nõus teid peale võtma ükskõik kuskohas ja peatuma, kus keegi aga lahkuda soovib. Tänane maastiku ja kultuuripanoraam ulatub siis Vasalemmas Keibu laheni ja hakakem liikuma. Pika saadab meid põuamaastik. Siin paepealsetel põldudel annab pikrühma paus eriti tunda. Aga ometi kasvatavad inimesed sind, rukist, otra, kartuleid teinud väga ammustest aegadest. Olen ise näinud, kuulnud, kuidas mustmullamaa mees imestab vaadates kiviklibu vahelt tõusvaid lopsakaid kartulivarsi, kus siin see muld on? On, aga teda peab tundma Talle oskuslikult lähenema. Peatusime Padisel ei v-le, läheme kloostri varemeis. Kõigepealt üle tee asuvasse mõisahoonesse. Rootsi ajal oli mõis vanas kloostris aga lastel kontserdist põlema ja siis juba uus mõis ehitati siia, kus me praegu seisame. Ja siia paigutati ka ümber tookordse mõisnike kloostri omanike perekonna. Ja siis selline epita, see on fon trammide keskel siin liivakivist välja tahutud kiviplaadil on Kaljukits, keda läbistab Nool. Hüppab üles, tõstsid, on tema teiste perekonnaliikmete aadlivapid on tehtud väga kaunis barokis ja siin siis vastavate nägised tekstid, mis siis kirjeldavad Padis maade ja kloostri maade üleandmiste fon rammide sugupuule Gustav Adolfi poolt. Selle vapi juurest tuleb rääkinud üks tore perekonnalegend, mida on Mihkelsoni matrikuleerimised Meie kirjamees ära kasutanud, see legend kõlab niiviisi, et rammid läksid üle, kab Peeter Esimese teenistusse ja kord mingisuguse sündmuse järel olid Peeter saanud valeinformatsiooni. Et tramm on mingisuguse noh, tõepoolest väärikalt endaga hakkama saanud, riigile kahju tekitanud ja nii ja Peeter hektilises vihahoos südame teiega kolkis kepiga Peetri kepiga kahte Peetrit, mees ka, eks ole, kolkis selle rammi läbi ja hetk hiljem toodidele siis sõna, et, et ei ole õige. Asi on vale. Peeter piinlikus olukorras on andnud nahatäieks oma alluvale, eks ole, ja ja siis noh, niukse, avara vene hingega mees ütles, et nõus, teeme nii, küsi kõik, mis minut tahad, ma kõik sulle annan, et oma suutsime lunastada ja Ramses tegi elegantse liigutuse, kummardas mõnesti, kinkige mulle see kepp. No muidugi see kepi on ja sai mõisad ja kõik muud, mis kuulusid. Jätame selja taha mõisahoone, kus praegu asub kool ja astume üle tee pilkupüüdvate varemete poole. Niisiis, me seisame Padise kloostri varemete ees ja tema teket siinkandis õigesti mõista. Peab kahte asja diad, natuke tsistertslaste ajalugu, kes selle kloostri rajasid ja nende olemust ja natukene ka siis seda maastikku tunnetama, kus me oleme. Nimelt 1098 tekist sitoos, väike linnakene düsoone ligidal, tekkis liikumine, reaktsioonist kõik võimalik rikaste kloostrite vastu. Leiti, et ikka õigeusklik mees peab olema niisugune mees, kes oma palehigis teeb tööd ja kes elab väga lihtsas majas ja kes loobub igasugusest luksusest ja kelle põhiliseks elatusallikaks peab olema tema enda füüsiline töö ja kes selle juures peab elama, kasinalt ei tohi süüa näiteks liha. Nii maale eraldatud paikadesse. Kuid kohtadesse, kus oli vett, mille abil sai kujundada kalatiike ja minuti pärast keset viinamäeteokasvandusi ja, ja noh, niisugustesse kohtadesse rajategi, siis niuksed tagasihoidlikult, kloostrid oma väga kindlate mängureeglite järgi, tähendab peitus reeglid, keelasid ära värvilised aknad, vitraažaknad, Skulpturaalse kaunistused, tornid, igasugused niisugused need letid, kõik liigne luksus. Noh, see laad ja see mungaordu leviska siis siia ääremaadele siia Eestimaale. Ja nad omandasid mitmes kohas maid ning rajasid maale kloostreid. Naljakad paralleelid tekivad kaasajaga, kui neid 700 aasta taguseid lugusid kuulata. Naistsistertslaste kloostrid ehitati enamasti linnadesse, need olid ka Tallinnas ja Tartus mungakloostri taagana kohtadesse. Meilgi kipuvad piigad rohkem linnadesse ja maal on noormehi rohkem. Ja veel. Selle kloostri rajajad tulid siia Daugava suudmest dünamendest, kust nad otse öeldes välja löödi, sest mungad olid minetanud tsistertslaste põhimõtted hakatest taevase võimu teenimise asemel liiga valjult kaasa rääkima maises poliitilises elus. Siia Padisele olid neil juba varem maad hangitud. 1310. aastal hakati taotlema ehitusluba kindlusliku hoone rajamiseks oodata tulistada Taani kuningalt seitse aastat. 25 aastaga jõuti valmis teha hoone ja ringmüür. Siis tuli Jüriöö ülestõus, klooster hävitati ja mungad nutimaha. Systertslased oma siiski ei jätnud, ehitustööd algasid uuesti ja kestsid sadakond aastat. Nüüd muidugi juba moderniseeritult. Tulirelvade kasutuselevõtt tingis võimsad väravaehitised ja tornid. Kõik sai endisest suurem ja võimsam selle ehitise varemed meie ees siin ongi. Reformatsiooni ajal klooster likvideeriti, Liivi ordu muutis ta sõjakindluseks ja Vene-Liivi sõjast jäi terveks vaid kirik ja osa keldreid. See oli nüüd ajalugu ettehaaravalt. Ent minge tagasi kloostri rajamise aegadesse. Miks tsistertslaste valisid just selle paiga? Esiteks, siin oli jõgi veerikas kloostri jõgi seal esiteks, teiseks siin on küllalt palju häid viljakaid, maid ja sai püüda kala meres, püüda kalamaadesse, kasvatada vilja edasi siin kõrval on väga hea paekivi, millest sai teha paekivist mitmelaadseid raiddetaile, mida sa ärida maha kõikvõimalikesse Eesti kirikutesse ja linnaehitustesse ja ka Soome ja isegi kaugemale ja siit meistrit käisid eitavas õige mitmeid Eesti kirikuid, nii mõndagi ka linnaehitust. Temast kujunes üks niisugune väike tööstusettevõte ei ole ühtegi nii vaguralt mungad, kes äri ei pidanud ja nad tegid kaasa ka maa poliitilises elus, nii et Padise kloostri ess seisusemehed olid väga hinnatud oma sõna aga maa saatuse otsustamisel. Ja pärast seda on siin toimunud pärast reformatsiooni on toimunud väga ägedaid lahinguid kordunud Hertsog Magnuse mehed sisse piiratud ja siis nende käes ja ära võetud, kordan, Vene väed siin sees olnud ja neid on rootsed taga järjetud piirangud, kuni üks piiramine oli peaaegu pool aastat, kusjuures kõik rootslaste rünnakut löödi tagasi. Ja alles lõpus, kui nälg oli juba nii suur, et lausa õled ja nahad ja kõik olid nahka pandud. Kõik olid ära söönud, söödav oli ja viimane rünnak tehti siis nälginud mehed krooniku jutu järgi olevat ise aidanud ründajaid müüridele saakshommiti, sellele piinale lõpp, seda kaitsnud vene vaiewood sigatšov hukati rootslaste poolt, sest tema piiramine oli toonud Rootsi armeele nii suuri inimkaotused. Otseselt seda ei suutnud sigatšohvil andestada. Nii siseneda läks Adolfi kaudu Gustav Adolfi kaudu rammide kätte ja oli tavaline võistel ehitati korruselt sisse, kirikus sai kahekorruseline saalide ja tubade süsteem loomulikke trammil jõud ei käinud temast üle, laskis Rambasa kloostrist varemetesse vajuda. Ja lõpuks tulekahju tegi lõpu peale sellest saatjate varemed. Laasmi. Jooni. Tõrammid pärast endises kloostris asunud mõisa tulekahju ehitasid uue hoone hoopis kõrvale. Sellest oli juba Padisele saabumiseni. Nõnda siis 1766.-st aastast peale ongi varemetes. Siit võeti uuemõisahoone jaoks isegi kive. Tõsi, juba aastakümneid on püütud teda ka konserveerida ja restaureerida kuid lammutav aeg jõuab rohkem kui kasinat taastajad. Kõik senine jutt on aetud kloostri müüride ääres. Nüüd läheme ka sisse. Laskume alla ühest omaaegsest aknast. Võlvlaed annavad suurepärase akustika, seda kuulete kohe. On ääretult kaunis ruum oma proportsioonidelt ja kujundusel. Kõigepealt krohvitud seintega, paljud arvavad, et keskajal olid seinad niuksed ilma krohvita, kolle kõledad ja karedad ja ainult Alasti paekivi oli väljas heinad olnud, ühtegi seinad olid juba tol ajal ikka kenasti kõik kellu krohvi all, nüüd kurassistertset tulid juba siiani olda valmis kunstiga paarisaja aasta vanusekunstiga ja kunstitõdedega siis terve rida asju on siin niisugusi, mida varem Eestimaal ei olnud ja mis muutusid väga omaseks Eestimaale. No kõigepealt see kaunis kaheksatahuline sammas, mis, nagu Tallinna arhitektuuri iseloomustab, seda peetakse esimeseks kaheksa taoliseks sambaks noh, sellise kaheastmelise nihukese toreda faasiga ja, ja profileeritud talumiga ja siis seal ülalnurgal, kui me väljast hoonet vaatasime, oli, oli selline ripp tormikena, niukene tigu meenutaval laieneval konsoolil. Ka see on sellel aastal restoranidest üks esimesi Eestisse hiljem keskel mitmes kohas kasutatud Pilstikker praegu Toompea lossi. Noh, siin sele krüpti, võlvid on väga kauneid, kahe mõikade toredad roided, siis on väga teravad serv, jooned võlvisiiludel vaatamata sellele, et hulga karme eeskiri omasse, tsistertslaste vennaskond oli ka siin väike tööjaotus, ühed vennad olid need, need, kes palusid ja kelle põhitöö on ikkagi ainult jumalaga tegelemine ja teised vennad, filmik, vennad, kes selle ära tegi ja eks keeruliste katoliiklike palvekommete hulgas on siis ka krüpti, palved ja keskmised krüptühi jumalateenistused kah omal kindlal kohal. Nii et see on siis eelkõige ikka ruum palvete jaoks, selle tõttu on ta ka pidulikum, sest minu selja taha jäävad pikad keldrid, mis on ääretult lihtsad ja siis tõepoolest olid moona keldrid. Nii läheme siis uuesti ülesse, kuumaga. Väravatorni enam ei ole, see olevat kokku varisenud meie sajandi 20.-te aastate lõpul. Oskaja silm loeb aga säilinustki üht-teist välja. Et kõigepealt ilusti gooti teravkaarega uks selle taga on siis palgi ja tõstepalkide ja tõstesilla süvendid seina pinnas. Siit eest läks nagu läbi nüüd kui tõstesild üles tõsteti, ta läks nagu seina sisse, ei olnud talle konksu niisama lihtne taha lüüa, maha kiskuda, eks ole ju. Nii, et kõik oli nagu seinaga tasa, küllaltki välja kujuneb traditsiooni kohaselt ikka väravatorni kohal oli mingi väike kabelikega, siin on olnud võlvikuga niukene lihtne kabelikene teisel korrusel ja kuna see on ikkagi valvemeeskonnaruum, siis igal pool on kaminat, näete ka siinsele peaukse kohal on lõõr seinas säilinud korstnalõõr ja kohe tema all on konsoolikene, mis on üks kulunud kivisse sisse hõõrutud jäljega. Noh, seal üks tõstemehhanismide seal selle peal, siis nagu käise toetus sellele konsoolile neetike. Asi on olnud töö, see asi on ikka kõik ehtne, eks ole, mitteni operetlik nagu me mõnikord taastame. Lähme nüüd päris kloostrisse. 1300 seitsmeteistkümnenda aasta ehitustest on siis siin meie kõrval üks selline natuke madal, natukene rohkem rahunenud vare kui muud müürid. Lubi polnud päris see ja ilmselt ei olnud ka ehitustehnika tol korral veel nii kõrgel tasemel, need tema ehitajad olid mehed, kes püüdsid võimalikult kiirelt midagi püsti panna. Ongi see siis hoone meile, põletasid eestlased 1343 oma meeleheitliku Jüriöö ülestõusu ajal. Hilisem müüritis on palju ühtlasem ja, ja kapitaalse nimelt siis eestlasest ehituskunstis oli üks reegel. Tuli ehitada soliidselt ja soliidses materjalist sinna materjaliks praktiliselt marmor, aga siiski, kui me sisse pole, läheme, siis me näeme, et ikka oleme ääremaal olnud. Siin ükski reegel enam päris ei kehti ja siin on topitud paekivi vahele parasjagu maakive. Nüüd ees on meil siis väga põnev uste süsteem, kus te näete langevõre kohta seinapinnal ja sooni seinapinnal, kus te näete selle taga asunud puuks jälge ja palki, mis tõkestas ust tagant küljelt. Ühesõnaga suurepäraselt on säilunud selline keskaegne uste süsteem. Kloostriõu, mida piirab endiste hoonete nelinurk, osutub üsnagi avaraks. Ja siin näete siis nüüd tervet kloostri, kavatistan nagu konventone, üks tiib, kirik, üksti, magamisruumid, üksti ja üks tiib on siis majandusstiil, kus olid köögid ja kõik muud niisugused ühiselu jaoks vajalikud ruumid. Ja need kõik on sisehoovi lühendatud, omal ajal Kahekordse ristikäiguga näete seinte sees võlvide jäljed näha. Alumine korrus on siin kuskil nii kolme meetriga kõrgune ja on natuke lihtsama kujundusega uksed lähevad keldritesse, krüpti ja teine korrus on kahe suurepärase raid portaaliga. Noh, need on siis portaalid, mis meenutavad Tallina kodanike majade raitportaale, siin on nende esimesed prototüübid, noh, siin on uks külalistele veidi vasemal ja uks vaimulikele paremal. Ikka oti omavahel, nagu lahuskülalised olid vajalikud, nad tegid annetusi ja kingitusi ja aga oma vaimulike jaoks siiski oli oma etuks. Meie võime muidugi praegu käia nii sellest kui teisest uksest, ronida üles ja alla korraks vaikset kloostri varemed täis elu. Peale meie elava seltskonna on siin muud keelu murenenud müüridele sattunud puude ja rohuseemned on ajapikku andnud paksu murumätta, millel kasvavad üsnagi suured pihlakad ja saared. Väljastpoolt imetlesime kiriku akende kauneid RayPalestike. Nüüd tõuseme lõpuks restaureerijate ajutisest puutrepist üles kirikuruumi. Kõrged gooti võlvid esimesel pilgul pealiskaudsel vaatlemisel tühjalt paeseinad siiski on krohvijälgi. On näha, kus mõisaajal on olnud vahelaed. Aga siin on muudki raiddetailid, mis osutuvad väga kõnekaiks. Arvestagem katoliikliku perioodi, kus palvus toimus ladina keeles ja palju siis ikka neid haritud mehi oli, kes ladina keelt mõistsid siin Eestimaal talupoegadest rääkimata, vaevalt et aadlik ka nii kõrgelt haritud oli, nii, järelikult püüti siis ka kirikutes võimalikult palju mingite teiste vahenditega või siis maalidega seda piiblit edasi anda. Nii et ühesõnaga me võime öelda, et see sein on mingil määral raiutud, siis siis. See kirikusümboolika ABC on kasulik meelde jätta. On ju meie kõrgelt haritud, kuid rangelt ateistliku kasvatusega põlvkondadele see täiesti tundmatu maa. Et osata lugeda, peab tundma tähti ka kunstis. Esimene konsool näete kahte lõvi, võitlevad hirmus lõiming käib. No üks on hea lõvi, temal on ristsabas teine niukse, lehtsabalehtsabad on niuksed, halvad asjad, see on siis halb lõvi. Nii, vaatame pärast siis võitlus käib. Lehtsaba selja taga on siga, eestlaste jaoks on siga küllalt sümpaatne elukas ja öeldakse vennad Oskar. Aga Lääne-Euroopas on teda ikka peetud selliseks väga roojaseks edukaks. Roojan elukas toetab siis seda, seda halba lõvi tema võitluses ja siin on ka olend, kelle pärast võitlus käib, seal on hirve, see on usu poole usuallika poole pürgiv janune virv otse seal. Ja see halb lõvin ütelda takistavad ja siis hease ristisabaga lõvi püüab tema siis sinna selle allika juurde viia, vaatame teiselt, palun. No siin on selgelt üks väga müstiline elukas esitatud meile ükssarv ükssarv oli neitsi Maarja kaitsjaks, omamoodi tema esindajaks maa pääl. Ta on isegi mõne riigi vapiskuma eksanda inglise vapis. Ja kui muidu ei usu, et tegemist on neitsi Maarja kaaskondlase ka siis vaadake, tema saba, tema sabas on liilia. Liilia on neitsi Maarja, märkia liilia on ka süütuse Ursa märk, ata, ühesõnaga selline toetaja on siis selle ristsabaga lõvid, sa oled üks konsool. Selle konsooli vastas on hulk habemega mehi, kelle peade kohal on nimbus. See on siis vastasseinakonsool ja need peaksid olema siis selle kloostri asutajad või väga tähtsad isikud. Tsistertslaste hulgas just nimelt eestimaal. Nii, ja nüüd siin keskmisel konsoolil jällegi põhjaseinas on järgmine legend, kõigepealt on jällegi üks lahku kammitud habemega mees tugevat pungist silmadega, sisendab meile nagu midagi. Ja tema kõrval on kann püha võidmis õliga, millega pühakut pühitsetakse ja selle kohal on tammeoks. Tammeoks on usukindluse ja meelekindluse sümboliks ja muuhulgas on tema ka siis selle näituse maarjasümboliks, sest Neitsi Maarja oli üksiti ka kloostrielanike kaitsjaks. Tegemist on siis Püha Bernardi ka, kes oli sessertslaste ordu asutaja ja nüüd selle salvimis kannu kost tammeoksaga ulatab talle keegi mees, eeldatavasti munk. Nii, nüüd temaga kõrval on koer nimelt Fernaarde ema oli näinud tol ajal unes koera, kes oli talle, kui ta veel poissi kandis, kes oli talle öelnud, et tema poisist saab kuulus usumees ja koera käes on peegel. Peegel on Bernaari suure tarkuse ja teadmiste sümboliks ja kellele siis koer seda peeglit näitab? Ta näitab Albile ahvile arale, jänesele ja kurjale hundile. Ühesõnaga, ta näitab neile, kust keda on vaja sellest hädasest ja patusest maailmast teise paremasse maailma tuua. Jänes on siis arguse ja liiderlikkuse sümbol hundist rääkida, hunt on hunt, eks ole, ja siis väga suurelt esitatud. Võite siis ette kujutada eesti talupoega, kes vaatas mingit mõistetamatut tema jaoks looma ahvi kellest öödega ilma aimu ei olnud, aga aga kellele ta pidi enda jaoks kahte jäädvustama. Ja nüüd seal all konsooli all on veel üks iidne kujund kotkas, kalakotkas on olnud ka ristiusu riikluse sümboliks, kuid kala on kõige vanem kristluse sümbol, vanem kurist seal sõnadest yhtios issand Kristus, jumala poeg, päästja Sooter, need on nende tähtede lühend. Ja kui ma joonistasin maha kala, siis ma olin sellega väljendanud oma usku, tunnusmärk, rool, see kala on seal kotkaid jalal. Edasi on siin veel suur kaks lehtedega roos, mis on kloostri vaikimise sümbol, seisan seal paradiisi sümboliseeriv aken, gooti aken ja veel terve rida need pühamehi konsoolidel siis eestlased ostes ei oleks olnud kohta taolistel skulptor vaatajatel kaunistustel, seal on ikkagi juba siin ääremaadel omaks võetud. Et kuidagimoodi ennast teha selgeks Pole, kes niikuinii mitte millegist aru ei saa, kes alles äsja paganusest tulnud ja kes ikka vaikselt tükivad matma oma surnuid ülakalmetesse ja kes nii mõnigi kordan, selle ristimisveel ja veel kord maha pesnud ja nii nende jaoks siis eelkõige on need need konsoolid siin niiviisi mõeldud. Muusika iseloomu muutumine ütles juba ära, et Padise kloostri teema on sellega ammendatud. Vanad müürid jäävad selja taha. Toredad järjepidevus ja traditsioonid on siinkandis. Saate alguses oli juttu, et mõis ehitati omal ajal otse kloostri säilinud hooneisse. Koidula nimeline kolhoos aga kujundas oma keskuses aastaste mõisa majandushoonete abil väga põnevaks. Kümmekond aastat tagasi olid kõik lehed selle kompleksi pilte täis, sest arhitektid Herkel, Mellik ja Kasemets said selle eest preemia. Olid aidad, olid tallid olid laudad ja need moodustasid niukse nende vendilise kivi hoonetest kas telli nende äärde? Ehitati Koidula kolhoosi keskus, meenutab talumaja niukse kõrge kelpkatusega ja mitte just eriti akende rikka seinaga endisest luksushobuste tallist on saanud söökla. Põhjus söökleb ümarsambad ja sammaste vahel lauad ja niisugune esinduslik hoone ja siis veidi lihtsamate tööhobuste tallis, sellest sai kauplus ja me püüame pärast sinna sisse, mida te näete, on võimalik vana ja uut kõrvuti niiviisi siduda. On võimalik ja sellest kenast kauplusest jäid meie matkade püsiinventari kaks säravat alumiiniumkaussi ootama järgmist sõitu. Istume nüüd kõik nagu pääsukesed reas muidugi mitte traadil, vaid keskuse mõnusa laia katuseräästa varjus. Otse meie ees. Muru on suur kandiline graniitkivi. Otse meie vaatevälja jääb selle ühe tahu peale välja raiutud taimekujutis. Infot on väga toredasti näha, kartul, seal see Jõgeva kollane ja ma ikka olen kavatsenud öelda, et see pole mitte ainult ühele inimesele mälestuskivi, vaid see on ka mälestuskivi meie kartulile. Sest kui seda mõelda oma ometi on ta tõesti olnud eestlasele mitmeti päästjaks. Kui me olime teraviljamaa, vannun Rootsi ajal, varem ja hiljemgi tabasid meid aeg-ajalt tikaldused ja eesti mehed vapustasid kohutavat näljaaedu, et õige masendav oli 1695 kuus seitse kolm aastat vihma või põuda. Kus võib öelda, et üle poole Eesti elanikkonnast hukkus ja nüüd toodi kartul Eestimaale 18. sajandi keskel pisut nagu õieti poolel ja nälg kadus, nälg tunti, aga, aga selliseid katastroofe nüüd enam mitte kunagi ei läinud, et oleks võtnud inimelusid. Ühesõnaga tehas saime, teine õib kartulist sai sajand tagasi siis produkt, mis ehitas mõisa, et ja ehitas teed ja sillad ja lossid ja kirikud. Ja laskis osta päriseks talud nimelt kartulist tehtiveeri. Ja virutas sellele väga hea minek, seal oli väga hea turg, suur linn kõrval ja, ja veel suurem maa taga ja ka Euroopal eesti piirituse lahti ja ja pimedus tehti ikkagi kartulist, talupojad müüsid oma kartuli viinakööki maha, sellega osteti Eestimaa talud päriseks, nii et see on siis ausammas kartulile, seal ta peal on temaga tõsiselt tegelema. Ja see on siis sammas, mis on püstitatud kohaliku päritoluga teadlasele karilepa talus 1889 sündinud juuli saamist sepale, kes alustas ja aretustööd oma kodutalus, kes hiljem siis Jõgeval tegi oma elude. Ja kes ei piirdunud. Selja taha metsadesse jääb siis Linnamägi Womentackeni muisse eestlaste kihelkonna üks läänepoolsemaid linnuseid nende haritavate maade äärele, edasi tulevad suured tühermaad, tulevad luited, jumalad, liivamaad. Ja nüüd seal linnamäe lähedal ühes talus peatuski oma suvekäikude aegu siiamaile Eduard Bornhöhe kes on hiljem siis nagu toda metsatalu linnamäe jalamil olnud metsatalu siis kirjeldanud vabataluna Tambeti. Taluna tuletage lihtsalt tasu ja need leheküljed meelde. Maantee mustkatelt oleme edasisõidul sattunud kruusateele. Tolm tungib iga prao kaudu päikesest kuumaks köetud bussi. Kõik aknad ja luugid on küll kinni, aga ikkagi leiab valge puuder sees. Selja taha jääb Harju-Risti kirik oma Iseäraliku lapiku torniga. Sellele heidame vaid eemalt pilgu. Suund on Vihter pallu mere poole. Enne aga teeme veel peatuse väikese tagasihoidlikuma kalmistu juures singel kõik üleni tolmu all kiviaed, puud, lilled, ristid, kõik ühtlaselt nagu jahuga üle puistatud. Siin on siis väga ilus kollektsioon lihtsaid, aga suuri raidkiviriste ja ristidesse siis küllalt ilusad pikad tekstid, sisse lõigatud naasi nöör on siis tekst siin hingab jumala rahuga, Tõnise Jürid, tar Mari Lill, Fors siis elu ja surmakuupäevad niiviisi esimesel kohal ikka talu nimi, siis ikka peremehe eesnimi ja selle järgi tuleb siis tütre nimi ja kuskil eksib sinna ära ka alles äsja omaks võetud uus perekonnanimi. Perekonnanimed olid niivõrd värsked, et nendel ei osatud veel õiget kohta leida. Selle väikese kalmistu vanad kiviristid annavad tunnistust sellest, et Rootsi seal pidi siin olema kirjaoskus eestlaste seas üsna levinud. Ja see oligi valgustajate poolest rikas kant. 1638. aastal alustas ristini Harju-Madisel oma pastori ametit Heinrich Göseken ühe esimese eestikeelse grammatika autor. Siin töötas ka Gustav Johan Laurentsius, kes 1686 lõi eestikeelse leinalaulu. Siin pidas pastori ametit Johann Forseliuse kes nii Marisel kui ristil asutas talurahvakoolid. Poeg Bengt Gottfried siirdus 1684. aastal Tartusse erajas Ropka piiskopimõisa ääremaadele oma õpetajate seminari, mida tähistab mälestuskivi. Tema viisama õpilasi, nende seas Ignatsi jaagu, Rootsi kuningaid, näitamaks, et Eesti poisid on suutelised paljuks. Kahju, et Forseliuse elutee jäi lühikeseks. Ta hukkus tormisel Läänemerel ühel oma järjekordsel laevareisid. Aga praegu on ilm vaikne ja me istume nii väga selle mere äärde jõuda. Oh, lõpuks ometi vesi sillerdab siinsamas sadakond meetrit teest. Otse ei saa ikka väikese ringiga läbi metsa suvilatest mööda. Aga siis on tõesti luited ja nende taga tema ise. Leid mõnusaid on vast sel suvel igaüks saanud nautida. Meie võtsime asja küll üsna põhjalikult, vahepeal pisikese jalutuskäigu ajal metsa all pisteti suhu mõni maasikas, mõni mustikas ja siis taas. Aga vette me päriselt ikka ei jäänud. Ja mis edasi sai, sellest pajatame juba nädala pärast. Ja selge ja soe suvepäev, lihtsalt. Päike ja Külli ja tuline oli nii.