Reporteritund. Reporteritund. Reporteritund. Tervist eeloleval kevadel lõpetavad esimesed lennud venekeelsete gümnaasiumide õpilasi, kes on 60 protsenti ainetest pidanud omandama eesti keeles. Millise hariduse on nad saanud ja kuidas on üleminek eestikeelsele õppele seni üldse sujunud. Algavas saates räägin sellest Tallinna Tõnis Mäega reaalkooli abiturientide ning direktori Niina sõitnikuga. Samuti usutlen uurimuse kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis ühte autoritelt Morekitasniku. Räägin ka haridus ja teadusministeeriumi osakonna juhataja Irene Käosaarega. Mina olen saate kokkupanija, Arp Müller. 2007. aastal kehtestas valitsus järk-järgulise ülemineku mille kohaselt pidid alates 2011. aasta septembrist kõik vene õppekeelega koolidekümnendatesse klassidesse astuvad õpilased õppima eesti keeles vähemalt 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust õppemahust. Üleminek algas 2007. kaheksandal õppeaastal, kui oli eesti keeles kohustuslik õpetada eesti kirjandust. Aasta-aastalt tuli neid kohustuslikke aineid juurde. Alates õppeaastast 2011 12 peab õpetama eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, ühiskonnaõpetust, Eesti ajalugu, geograafiat ning lisaks veel kooli poolt valitavaid aineid kogumahus mis moodustab 60 protsenti kohustuslike kursuste arvust. Saate alustuseks kuulame ära Irene Käosaare ehk siis haridus ja teadusministeeriumi hinnangu, kuidas on üleminek seni sujunud. Tõepoolest, 2007. aastal võttis vabariigi valitsus vastu Täpse üleminekukäigu, aga tegelikult oli juba 97. aastal põhikooli ja gümnaasiumi kehtestatud see, et algab üleminek eestikeelsele aineõppele. Ta oli alguses siis aastal 2000, siis lükati 2004. peale ja siis 2007 oli see nii-öelda see viimane tärmin, siis, kus siis tõesti see, see täpsustus tuli, kuidas on läinud, ma arvan, et on läinud, päris hästi on läinud väga töiselt on läinud, et väga erinevalt väga erinevates koolides nagu ükskõik mis haridusprotsess räägime praegu ju päris paljuõppega, rakendusest ja arendusest, meil on lisaks sellele, et meil sellel aastal lõpeb üleminek gümnaasiumiastmes, siis eestikeelsele aineõppele üleminek samamoodi meil rakendub sellel aastal esimest aastat siis täies mahus uus uued riiklikud õppekavad. Seal võib täpselt samamoodi öelda, et on neid koole, kes on viis pluss ja juba ammu kõik need põhimõtted endal juurutanud ja neid koole, keda peab takk aitama toetama kõrvalt, täpselt samamoodi on üleminekuga eestikeelsele aineõppele, see on täiesti normaalne haridusprotsess nõuab panustamist, mis nõuab hoiakute muutust, mis, mis nõuab koolijuhilt väga selgelt täpset planeerimist ja vastutuse võtmist. Aga üldjoontes seniseid tulemusi vaadates meil küll ei ole ju veel lõpetajaid, sellel kevadel tulevad siis esimesed lõpetajad, need, kes on tõesti 60 protsendi mahus õppinud eesti keeles. Aga kui vaadata näiteks järgmise aasta riigieksami tulemusi, siis tendents on täiesti silmaga nähtav positiivsuse poole. Nii eesti keele aine, eesti keele tulemuste kui ka tegelikult vene õppekeelega koolid tõusevad ka ka riigieksamitulemustelt aasta-aastalt parematele kohtadele. Kui palju Eestis üldse on vene õppekeelega gümnaasiume? Sellel aastal on 45 neid, keda siis puudutab see üleminek eestikeelsele aineõppele selle 45 seas on tegelikult osa ka neid, näiteks nagu Kehra Loksa kirju oli, kus on liidetud eesti ja vene õppekeelega kool, nii et seal ei ole nagu puhtalt need vene õpilased, vaid on ka eesti õpilased, kõrvalt aga 45 gümnaasiumi. Keda keda puudutab, see üleminek, neid jääb järjest vähemaks ja neid ei jää vähemaks mitte nüüd selle protsessi pärast vaid tegelikult sellepärast, et on toimumas koolivõrgu korrastus ka eestikeelsetes koolides ja, ja gümnaasiumide arv väheneb meil meil ka ka eestikeelsete koolide puhul ja on täiesti selge, et on piirkondi, kus ka vene õppekeelega koolide puhul ei ole veel tehtud neid otsuseid, mida tegelikult peaks tegema. Ma räägin siin eelkõige Narvast ja Tallinnast, kus on ka kõige rohkem vene õppekeelega koole. Teie hinnangul neist 45-st, kui palju on siis eeskujulikult toime tulnud üleminekuga eestikeelsele õppele eest 45-st. Kui paljud on seni lati alt läbi jooksnud? No kui me jälgime eesti keele vähemusi ja, ja üldse nagu seda arenguprotsessi. Ma julgeks öelda umbes nii, et kolmandik-kolmandik-kolmandik ehk siis üks kolmandik on hindele viis pluss sooritanud selle, selle, selle ülemineku üks kolmandik on neid, kes on teinud seda väga hästi, kes saavad kenasti hakkama ja ma arvan, et kolmandik on neid, keda tuleb nüüd veel edasi toetada. See ei tähenda seda, et nüüd tekib mingi probleem kohe meil kevadel, et ma ei räägi sellest, et nende ühe kolmandiku kooli õpilased ei lõpeta kevadel gümnaasiumi või midagi sellist, et räägi sellest, aga, aga me räägime sellest, et need on need koolid, keda te kindlasti peab veel toetama. Metoodiliselt aga nagu ma juba ütlesin, ma arvan, et selle ühe kolmandiku seas on ka väga palju neid koole, keda, keda lähiaastatel üldse enam ka olemas ei ole. Tegelikult ma ütleks, et, et pilt, pilt on päris hea, ma ei ütle, et, et nii rõõmustav, et hüppaks lakke ja plaksutas käsi. Aga, aga päris hea Usutlust, Irene Käosaarega kuulame edasi saate edenedes. Ma käisin ja salvestasin nuusutlusega nelja Tallinna Tõnismäe reaalkooli abiturient tiga. Nad on vene noored, kes õpivad eesti keeles ajalugu, muusikat, geograafiat, bioloogiat, kunstiõpet, kehalist kasvatust ning eesti kirjandust. Kuulame, kas abiturientide kirjeldusest paistab olukord sama positiivne nagu ministeeriumist vaadates. Saame kõigepealt tuttavaks, kuidas on teie nimed, särgi, Aleksandra nädal ja Vladislav. Millist ainet on eesti keeles kõige keerulisem õppida. Kõige keerulisem on, ma ütleks bioloogiat ja geograafiat, sest et seal on väga palju erinevaid sõnum, millest ma üldse aru ei saa. Mõnikord on vaheline lihtsalt õppida pähe ja mul on eesti keelega probleeme. Ei ole, sest ma käisin eestikeelses lasteaias õppimas ja rääkimisega probleeme ei ole. Aga kui istume tunnis, kuuleme õpetajad ja kuule uusi sõnu ja arusaamisega, ilmuvad probleemid. See on absoluutselt kõigest aru, aga mul jää meelde jäänud üks kolmandik sellest, mida ma kuulen, nii et võib-olla sellepärast, et ma pean tõlkima seda, mida ma kuulan ja siis ma lihtsalt ei saa seda meelde jätta. No minu jaoks on kõige keerulisem ajalugu ja munad, probleemid pae peal rääkimisega, selle pääsega õpetaja räägib, siis ma saan kõigest aru, 100 protsenti. Aga kui ta küsib minult midagi, siis vahepeal tekib, nii et ma ei saa lihtsalt avaldada oma arvamust, sellepärast ma olen liiga väikese sõnavara. Ja sama küsimus, kõige keerulisem aine, kõige keerulisem aine minu jaoks biolooge, sest seal on palju uusi sõnu, mida on vahelistelt tuupida. Ja ma tahaksin öelda, et probleem on mitte selles, et minu jaoks on raske, aga vaid minu klassikaaslasele, sest klassis on erinev eesti keele tase ja õpetaja, ta peab anda niimoodi materjali, et kõik said aru. Ja need õpilased, kes tahavad rohkem õppida, nad ei saa, sest seda teised ei, ei jõua. Kui palju tunnist on teil eesti keeles ja kui palju tunnist siis õpetaja seletab asju vene keeles? Peaks olema tegelikult rohkem eesti keeles kui vene keeles, aga nii sa saan päris palju aru, aga mõned klassikaaslased ei saa üldse midagi aru, nad kulla, seda sõna esimest korda üldse. Ja iga kord juhtub nii, et me õpime ühte teemat terve tund ja üks mingi lause, mis eesti keeles tuleb ja siis me veel raiskame sama palju aega selle tõlkimisele, et üldse midagi aru saada. Õpinguprotsess toimub väga aeglaselt, kuna me peame kogu aeg prügi maas, seda, mis õpetaja meile ütleb ja, ja palju materjali jääb siis võtmata. Mitte kõik õpetajad teavad ka eesti keelt väga hästi. Siis kui näiteks õpetaja on eestlane siis on kergem tale kuulata, sellepärast räägi passi keeles vabalt, aga kui õpetaja on ise venelane ja tema ise ka ei tea eesti keelt väga hästi, siis temal on ka raske midagi seletada ja anda nen meile oma, mis meil on ka raske Toyotale kuulata. Ja minu arust ka, et kvaliteet langeb, näiteks meil oli niisugune institutsioon, et Ühes tunnis õpetaja rääkis eesti keeles palju halvemini kui minna ja ma kuulasin teda tema, nägin teda, tema vigu ja ma lihtsalt, et teda, ma lihtsalt ei saanud temast aru saada ja muidugi mõjus minuti admist kvaliteedi. Mõnedel õpetajatel on suured probleemid eesti keelega ja mõned õpetajad peavad väga palju aega raiskama kodus, et seda teemat eesti keeles kokku panna. Raske on vaadata, kuidas õpetaja loeb lehest ja üritab meile eesti keeles seda rääkida, aga tegelikult talle mitte midagi ei saa isule veel lihtsalt jälle ja see on, see näeb välja lihtsalt, aga naerakalt. Kas teie klassist on mõni õpilane pidanud ka ära minema? Koolis sellepärast, et just nimelt eesti keeles ta ei saa hakkama? No sellist pole juhtunud, aga ma kogu aeg kuulen, kuidas mu kass kassikaaslased räägivad sellest, et neil on raske. Kuidas teie klassist, kas on pidanud mõni õpilane ära minema, sellepärast et eesti keeles ei saa hakkama ainult üks või kaks, aga teine probleem, et minu klassikaaslased, mõned neist või isegi paljud neist nad lihtsalt ei taha õppida, sest see ei ole kujutab nende jaoks, sest nad ei saa aru, millest ta räägib ja huvi ta lihtsalt hüvitab, kaotad, ja kuidas teile tundub, kas kas see nüüd lõpetajate kevadel olete 60 protsenti aineid õppinud eesti keeles? Pigem teie haridusele, annab juurde, võtab ära. Kuidas te te hindate nüüd, kui tagasi vaatate oma gümnaasiumi teelemis, varsti saab otsa. Ma ütleks, et siin on kaks erinevat varianti. Kui inimene planeerib edasi õppida Eestis, siis on väga hea tema jaoks, ta õpib rohkem eesti keelt, koolis tal siis on väga palju kergem kuskil ülikoolis, kus on õppimine eesti keeles. Aga kui inimene ei taha jääda Eestisse, planeerib kuhugi teisse kohta minna, siis ma tegelikult arvan, et isegi õppimine inglise keeleks inglise keeles oleks palju, palju, palju paremini kasulikum. No ma olen nõus, Vladislav ikka, et kui inimene jääb Eestisse edasi ka edaspidi hakkab siin elama siis muidugi eesti keel on tema jaoks väga vajalik, aga ma mulle ei meeldi, kuidas see üleminek on toime pandud. Minu arust oleks parem, näiteks kui lapsi hakkaksid õpetama eesti keeles, võib olla kasvõi esimeses klassis või pole mingi üks tund ja siis seda eesti keeles tunde suurendada natuke iga iga aastal siis raadiumis oleks meil palju kergem. Mul ainult sama arvamus, et kui see, et Eestisse edasi õppima, siis muidugi see on kasulik, sellepärast seda siis kergem õppida, kui sa tead juba palju terminit eesti keeles, aga meil tegelikult paljud väga lähevad ära Eestist ja siis nendele on see halb, sellepärast kui sa õpid eesti keelt, kas siis sinu hinded on ka madalamad, kui kui võiksid olla vene keeles õppimisega ja siis on sinu atestajad on halvem ja kui sa lähed välismaale õppides, siis sul on isegi raskem sinna astuda. Millised teie enda plaanid on, kui ta kevadel lõpetada gümnaasiumi kas jääte Eestisse või plaanite minna mujale? Ma kavatsen minna, kuna Soome õppima edasi soome soome keelt ja ja teie. Ei, ma tahan jääda Eestisse emaga, see on Tallinna tehnikaülikooli majandustsükkel, on. Kavatsen jääda Eestisse ja kaatide üssi astuda. Ja teie, mina planeerin, valsi minna ja õppida automaadid diagnoosi ma kahjuks ei tea, kuidas on, eesti keeles, aga inglise keeles vähemalt ütlesin sest et Eestis sellist eriala üldse ei õpetataks. Aga tulevikus, kas jäätegi välismaale või tulete tagasi kunagi täiesti oskaks. Nõnda rääkisid Tallinna Tõnismäe reaalkooli abituriendid Sergei Alexandra, Natalja ja Vladislav. Tegemist on muide tugeva kooliga, mis kevadiste riigieksamite arvestuses oli üleriigiliselt 14 10. kohale. Napilt eestikeelsete Tallinna 21. kooli ja vanalinna hariduskolleegiumi järel. Need intervjuud kooli õpilastega olid mõeldud pigem illustratsiooniks siia saatesse. Aga nüüd räägime uuringust, mis käsitles teemat päris sügavuti. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut on haridusministeeriumi tellimusel läbi viinud pika ja põhjaliku uurimuse. Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis ja ma räägin ühe ka selle töö kuuest autorist. Mikrofoni ees on Tallinna Ülikooli doktorant Mare Kitsnik kui mahukas kogu see materjali kogumine. Antud uurimuse puhul oli. See koosnes õpilaste Angepteerimises, õpetajate ankeete, keerimisest nii aineõpetajate kui ka eesti keele õpetajat anketeerimisest, siis Me intervjueerisime koolijuhte ja käisime tunde vaatamas. Ja meil oli välja valitud Me ise valisime välja üheksa kooli, kus me seda uuringut tegime, sest et me lihtsalt ei ole, ei olnud võimalik päris kõikides koolides kohal käia, aga me tegime sellise esindusliku valimi valisime nii Tallinnast kui Ida-Virumaalt, kui ka üks kool oli mujalt Eestist ja me valisime taseme järgi nii, et oleks põhikooli eesti keele eksamitulemuste järgi, et oleks nii tugevama tasemega keskmise kui nõrgema ja samuti Velga, et oleks nii neid koole, kus toimib keelekümblussüsteem kui ka neid, kus kus ei ole nii aktiivselt käigus, et keelekümblus tähendab siis seda. See on põhiliselt väiksemates klassides, kus õpilased õpivad aineid eesti keeles. Tegelikult On see nii varajane kui hiline keelekümblus, varajane, nad õpivad kõiki aineid eesti keeles, hiline algab natuke hiljem ja nad õpivad osa aineid eesti keeles, põhikoolis. Ja tegelikult te küsitlesite lausa sadu õpilasi, sadu õpetajaid. Jah, õpilasi oli kõige rohkem õpilasi, oli ligi 800, keda Mangepteerisime ja lisaks me tegime fookusgruppe, kus nad siis tulid kohale ja me vestlesime nendega ja õpetajaid oli aineõpetajaid, kes õpetavad oma ainet eesti keeles, oli 180 ja eesti keele õpetajaid oli üle 100 ja siis koolijuhtidega tegime intervjuusid direktoritega õppele, juhatajatega. No paberi peale saab kõike kirja panna ja ankeedis saab ka oma tegevust paremana näidata, kui see võib olla tegelikult on, seetõttu ma alustan sellest, mis pilt avanes teile, kui te külastasite tunde, millised need tunnid olid. Ma ise külastasin eestikeelseid ainetunde kokku 36 tundi, see oli väga huvitav ja, ja võib öelda, et need tunnid toimusid tõesti kõik toimusid eesti keeles ja et õpetajad on selles mõttes teinud suure töö ära, et väga päris suur osa õpetajatest on vene emakeelega aga nad on oma keeleoskuse arendanud selle tasemeni, et nad suudavad eesti keeles tunde läbi viia. Ja siis teine küsimus on metoodika, mida me väga hoolega vaatasime, et kuigi nüüd ei ole mingit ettenähtud metoodikat, mille järgi peab neid tunde tegema siiski soovitatav metoodika on niinimetatud lõimitud aine- ja keeleõppe, nad õpivad siis tunnis ainet näiteks matemaatikat või no ütleme geograafiat või ajalugu rohkem siiski jutustavaid aineid ja, ja sinna juurde siis, kui õpetaja valdab metoodikat, siis ta oskab neile õpetada keelt ka natukene, aga mitte teadlikult mitte rõhudes grammatikareeglitele, vaid pigem varjatult ja ja lihtsalt pannes neid keelt kasutama. Ma loen siit uuringu kokkuvõttest lehekülg 68, et lõimitud aine- ja keeleõpet on ainetundides liiga vähe. Mida siis jäi väheks, mida oleks võinud kasutada, mida ei kasutatud. Et õpetajad on päris paljud, on läbinud vastavad koolitused, et me seda küsisime neilt ankeetides ja fookusgruppides. Aga tundub, et probleem on selles, et üks asi on teoreetiline koolitus, aga teine asi on, kuidas teadmine praktikasse jõuab. Et see ei ole lihtne, et aineõpetajatelt nõuab see üleminek tegelikult väga palju, peavad üsna suures osas muutma oma senist õppetegevust, aga päris paljudes tundides seda siiski ei olnud näha veel oma parimal kujul lõimitud aine- ja keeleõpet, sest lõimitud aine- ja keeleõppe iseenesest. Ta sisaldab aktiivõpet. Et ideaalis peaks tund selline välja nägema, et õpilased teevad väga palju omavahel tööd, nad töötavad paarides ja rühmades nad lahendavad mingeid ülesandeid, Nad teevad projekt töid, nad vaatavad filme. Mitte tund ei ole selline, et õpetaja räägib klassi ees ja esitab õpilastele küsimusi, aga oma vaadeldud tundides siiski oli liiga palju seda õpetaja monoloogi. Kuigi oli näha, et õpetajad on valmistavad tunnid spetsiaalselt, et väga palju nad olid teinud powerpointi slaidiesitlusi, et õpilastele materjali lihtsustada, sest üks probleem on ka selles, et materjal on keerukas, õpikud on väga teoreetilised ja rasked, isegi emakeele kõnelejatele. Ja siis õpetajad teevad materjale ümber ja lihtsamaks. Aga tunnis ikkagi nad ise räägivad ja annavad seda materjali edasi ja siis vestlevad aktiivsemate õpilastega. Aga üsna suur osa klassist istub vaikselt ja ei tea täpselt, kui palju nad aru saavad ja millega nad tegelevad, et liiga vähe on aktiivset suhtlemist kindlasti. Milline mulje teile jäi, kui palju õpilased saavad siis aru sellest tekstist, mida õpetaja räägib? Et seda on niimoodi raske hinnata peale vaadates, sellepärast et need, kes vaikivad nende kohta, seda ei saa öelda, aga seda võib öelda õpilaste ankeet vastuste põhjal. Et siis mulje jäi selline, et tugevamad õpilased, tugevam pool klassist saab hakkama põhimõtteliselt ka siis, kui neil on raske, aga nõrgem pool. Nendele käivad mõned ained ikkagi täiesti üle jõu ja nad ei saagi tegelikult aru. Milline üldse on õpetajate keeleoskuse tase ja palju neid õpetajaid, kelle tase tegelikult ei ole piisav? No neid on ikkagi väga väike vähemus üldiselt, kes tunde annavad, nad suudavad läbi viia oma tunnid, aga see võib natukene takistada siiski mõnede õpetajate puhul, et nende tase on selline, mis ei võimalda võib-olla või nad ise natukene on ka ebakindlad lihtsalt veel, et ei võimalda selliseid aktiivõppe meetodeid kasutada, kus nad peaksid juhtima diskussioone ja vabalt suhtlema õpilastega, et kergem on pidada loengut kindlasti võõrkeeles, kui nad, kui nad ise ei valda täiesti perfektselt keelt, aga üldiselt ma ütleksin, et õpetajate keeleoskus ei tundunud nii suure probleemina kui pigem pigem metoodika. Milline on üheksanda klassi õpilaste valmisolek hakata õppima kümnendas klassis, siis nimetatud aineid mõned ka päris keerulised, nagu näiteks geograafia või ajalugu hakata neid aineid õppima eesti keeles. Et see valmisolek on jällegi erinev, et tugevam pool õpilastest nendel on valmisolek olemas, võiks öelda, et kuigi siiamaani pidi põhikooli lõpus õppija õpilased pidid saavutama keeletaseme, mida nimetatakse euroop ka keeleõppe raamdokumendi järgi B üks, see tähendab selline madalam kesktase, võib öelda. Ja see on selline tase, et inimene saab hakkama igapäevaelu suhtlemisega. Et nüüd on see muutunud ja, ja põhikooli lõpus on juba kehtestatud kõrgemad eesmärgid, mis on väga mõistlik, sellepärast et et selle siiamaani. Kehtiva nõude järgi tegelikult ongi väga raske hakata gümnaasiumis õppima keerulisi aineid, keerulisi teoreetilisi aineid eesti keeles, et see hüpe on üsna järsk. Tugevamad õpilased muidugi, nende tase on tegelikult kõrgem ja eriti need õpilased, kes on näiteks käinud keelekümblusklassides. Need saavad hakkama, seda ütlesid Kain õpetajad kõik ja see on ka kahtlemata loomulik, aga mitte ainult nemad ka lihtsalt tublid õpilased saavad hakkama, aga, aga siis problemaatiline on see teine pool, kelle tase on, on nõrk ja mõnedel isegi väga nõrk ja nemad ei saa hakkama. Kas tuli teil uuringus ka välja, just nimelt see taust, kas õpilane on mingil tasemel keelekümbluses osalenud ja kui ta on osalenud, kas ta siis? Saab paremini hakkama ja kindlasti, jah, see keelekümblus on küll üks tegur, mis väga palju aitab. Ja sellest on nüüd ka ka koolid. Nemad on muidugi varemgi aru saanud, et koolijuhid ise väga kõrgelt hindavad, keelekümblussüsteemi ja keelekümblusklass avatakse praegu rohkem. Just lapsevanemad on aga hakanud nüüd aru saama, et sellele on see üleminek kaasa aidanud. Et lapsevanemad on hakanud ka tunnetama nüüd ise rohkem, et midagi on vaja teha, et tema, et nende laps oleks valmis selleks, et ta suudaks gümnaasiumis õppida ja siis nad ise soovivad rohkem oma lapsi panna keelekümblusklassi. Kuidas ikkagi see üleminek 60 protsendiliselt eestikeelsele õppele praeguste õpetajatega praeguse õpilaste eesti keele taseme juures on mõjunud nendega Konkreetsete praegu õppivate õpilaste teadmiste tasemele just nimelt kas või geograafias ajaloos ühiskonna õpetades? Et seda nüüd ei oska ka veel väga täpselt öelda, sest et nad ei ole veel sooritanud suurel hulgal eksameid, et kus see välja tuleks, sealt ainult, mida nad ise vastavad siis nad arvavad ka erinevalt, nad arvavad, et see on kasulik olnud neil eriti keeleoskusele aga aineteadmiste koha pealt siis tugevamad, kes saavad hakkama, arvavad, et et see ei mõju neile halvasti, aga aga kahtlemata need, kes hakkama ei saa ja aru ei saa, nendele mõjub kindlasti halvasti ja siis ka see ebaühtlane, keeletase tugevamad ütlevad ka, et see segab ka nende õppimist. Tihti, kui pool klassi on, on neid, kes millestki aru ei saa. Niisiis lühidalt kokkuvõttes, mis on teie põhilised soovitused, kõige tähtsamad soovitused teie uuringust. Meil on tegelikult seal päris palju soovitusi, aga ütleme kõige põhilisemad, et efektiivselt ja kiiresti arendada ja muuta paremuse poole eestikeelset aineõpet, siis esimene koolitus kindlasti, et kuigi õpetajad on päris palju koolitusi läbinud ja koolitusi neile pakutud väga erisuguseid, siis meile tundub, et see vajaks süsteemsemat lähenemist. Praegu on seal suures osas siiski nii, et õpetajad saavad ise valida, mis koolitustele nad lähevad ja, ja ka pärast väga ei ei jälgida ega kontrollita, kuidas nad kasutavad neid teadmisi. Et meie soovitame seal võtta eeskujuks näiteks Cambridge'i süsteemi, kus on väga hästi välja töötatud koolitused, kus õpetaja peab kindlasti pärast koolituse läbimist demonstreerima oma oskusi näidistundidega, et ta ei saa muidu koolituse diplomit ainult selle eest, et ta et ta istub auditooriumis või jääb ta isegi auditooriumis, teeb neid asju läbi, aga, aga keegi ei jälgi, kas see jõuab kooli. Aga võib-olla on koolijuhtkonnad sellises sundolukorras, kas see vestlustes direktoritega ei tulnud välja, võib-olla neil lihtsalt ei olegi paremat kaadrit võtta, lihtsalt ei ole võimalik valida õpetajaid, nad võib-olla tahaks küll paremat õpetajat, kes lõimitud keele- ja aineõppemetoodikat hästi valdakse saata klassi ette. Aga kuna õpetajate järjekord ukse taga, siis nad on sunnitud leppima selle õpetajaga, kes võib-olla ei valda metoodikat ja kes võib-olla ise ka ei ole väga motiveeritudki seda uut metoodikat üldse omandama. Jah, kindlasti nad ütlesid oma intervjuudes ka koolijuhid, mainisid seda korduvalt, et üks suuremaid probleeme kaader et kuigi koolijuhid ise on väga teadvustanud endale eestikeelse aine vajalikkust ja on igati valmis õpetajaid toetama, aga tõesti, neil lihtsalt ei ole alati õpetajaid ja nad tegelevad suure osa ajast sellega, et et otsida õpetajaid, kes üldse on võimelised eesti keeles oma ainet õpetama, ükskõik mis metoodika järgi sel juhul. Ülevaate uurimusest kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis tegi üks selle autoritest Marek metsnik Tallinna ülikoolist. Aga läheme tagasi Tallinna Tõnismäe reaalkooli. Räägin Tallinna Tõnismäe reaalkooli direktori Niina Sõtnikuga, kuidas on teil õpetajatega, kas ja kuidas olete leidnud õpetajad, kes suudavad neid eestikeelseid tunde, on ta siis lõimitud aine- ja keeleõppe meetodil ja teha seda siis ka heas eesti keeles? Noh, ega kerge seda ei ole, aga püüame ikkagi leida. Näiteks see aasta, meil on uus ajalooõpetaja ja kes veel õpib, küll aga väga suur tal on tahtmine tööd teha, et tal on ka väike kogemus juba eesti koolis ajaloo õpetajana olnud. Ja praegu ta töötab ja nagu tagasiside näitab, et õpilased on rahul oli ka probleemimil geograafia õpetajaga seondub juba ta on meil kolm aastat tööl. See on päris keeruline aine ja geograafia õpetajaid meil vähe ka ette valmistatakse, neid on vähe. Aga see õpetaja on meil ka ausalt öeldes, ega kvalifitseeritud sellist spetsialisti kerge leida ei ole. Teised ained on meie omad õpetajad, kes on siis saanud, kas lisaeriala või neil on diplomiss luba õpetada seda ainet ja nad on kas õppinud eesti keeles või siis omavat C1 kategooriat, mis on vaja. No teie kool oli üks nendest, kes oli vist kevadel 2011 tegid ka taotluse vabariigi valitsusele, et saaks jätkata vene keeles, et ei peaks üle minema 60 protsendi ulatuses eesti keelele. Valitsus keeldus. No mida see tee jaoks tähendas? No meie tegime tööd, kui kuul meie hoolekogu pöördus sellise palvega. Asi on selge, et ega kõikidele kerge ei ole, lapsed on erinevad, õpilased on erinevad, üks saab paremini hakkama, aga suuremas osas on ikkagi ka keelelisi probleeme õpilastel ja kui on keeruline aine, siis lapsevanemad, meie, lapsevanemad on väga mures, et just ka õpilaste teadmiste tase langeb ja sellepärast nemad palusid luba jätkata, nii nagu on ja motiveeritud seda ka veel sellega, et kool näitab häid tulemusi eesti keeles ja meie lõpetajad saavad ilusti hakkama kõrgkoolis, kuhu nad astuvad. Kuidas siis on nüüd need aastad, mis on õpetatud kas või geograafiat keerulist ainet eesti keeles, kuidas siis need aastad on mõjutanud õpilaste aineteadmisi nendes tundides kas kingad on langenud, jäänud samaks võib-olla paranenud? Ma ei ütle, et nad on langenud ütleme, et nad on jäänud samaks, noh, seda me saame vaadata kas või nende riigieksamite tulemustega, kui ka nad sooritasid küll vene keeles neid riigieksameid. Geograafia ja keemia, keemia Meil on vene keeles. Ja see laps lastele dub täiendava lisatöö, paljudel on vaja see tekst enne vene keeles ikkagi leide läbi lugeda. Ja siis veel eesti keeles ja see võtab palju rohkem aega ja see on ka raske. Te ise olete ajalooõpetaja. Jah, ma ise õpetan ühiskonnaõpetust ja ma just juba kolmandat aastat õpetan isegi rohkem vist nüüd 12 kümnendas klassis ja meil on kaks klassi praegu üks on reaalkallakuga, klass on tugevamad, õpilased, nendega on lihtsam, nende keelevara on suurem. Ja nad suudavad rohkem aru saada ja kiiramist kiiremas tempos saame tööd teha, teises klassis on probleeme rohkem. Seal on aeglasemalt, seal on rohkem vajal sõna selgitust ja sellist lõimumist teha. No ütleme, et ikkagi sellist väga aktiivset diskussiooni pidada eesti keeles, selles teises klassis on ikkagi raske ka esimeses klassis selles reaalklassis mõnel õpilasel on ka raskusi sellega. No kuidas teie ise õpetajana käitute, kuidas hoida üleval õpilaste huvi aine vastu, kui see aine on nende jaoks võõras keeles on väga palju võõraid termineid et õpilased ei jääks tunnis passiivseks ja ja et nad ka tegelikult tahaks omandada seda, mida õpetatakse. Püüame teha paaris- ja rühmatöid, see annab omavahel võimalused, nad räägivad vene keeles ja siis kes on tublimaid eesti keelega, siis esineb ja ütleb oma arvamuse. Püüame näiteks ma vaatan, meie ajanud, vaata ka väga tubli, väga palju kasutab infotehnoloogiat küll filmid, kui kõik presentatsioonid on minu tunnid, on ka tehtud presentatsioonid ja saan ka õpilastele siis need jagada, et nemad saavad veel kord kodus vaadata ja tutvuda nendega. Need. Tänapäeva infotehnoloogia lubab teha tunni küllaltkiatraktiivseks. Ja mina näiteks kasutan ka seda momenti, et lapsed oleks huvitatud millest sündmustest, mis toimuvad meie vabariigis, mina iga tund alustan sellest, et küsin uudiseid, mida nad on lugenud ja nad eesti keeles räägivad, nii et mulle uudiseid eriti palju ei vaadata. Ei televiisorid, ei kuulata raadiot ega ei loeta lehti internetti minu tunni ees, võib-olla siis mõni läheb sisse või vaatab telefonilt ka veel oma viimaseid uudiseid, et siis saab midagi rääkida, aga see on kohustuslik. Ja teiselt poolt see paneb neid ka natukene mõtlema ja huvi tundma asjade kohta. Te kuulsite Tallinna Tõnismäe reaalkooli direktori Niina sõitmiku mõtteid. Nüüd aga taaskäivitan salvestuse intervjuust haridusministeeriumi osakonna juhataja Irene Käosaarega. Selles kohas, kus enne meil pooleli jäi Teeministeeriumi. Tellimusel on valminud uurimus, kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis ja see uuring toob esile päris palju kitsaskohtasid üleminekul 60 protsendi ulatuses eestikeelsele õppele ja tsiteeringi mõningaid lõike. Selle uuringu kokkuvõttest. Tunnivaatluste põhjal on suure osa õpetajate üldine metoodika tase pigem madal. Eestikeelne õpe on paljudele õpilastele üle jõu käiv alt raske. Vaid 20 protsenti aineõpetajate ankeedile vastanuist arvab, et ka nende eesti keeles õppivate klasside nõrgem pool saab eestikeelse aineõppega hakkama. 44 protsenti aineõpetajaid pole praeguste õpikutega rahul. Aineõpetajate sõnul on õpilastel palju raskusi näiteks tekstide lugemine 70 protsendi aineõpetajate sõnul. Samuti valmistab raskusi uute sõnade suur hulk. See on siis 79 protsendi õpetajate sõnul probleeme. Nad leiavad, et klassi nõrgem pool ei saa eestikeelse õppega enamasti hakkama. Praeguste õpilaste põhikooli lõpuks saavutatud B1 keeleoskuse tase ei võimalda edukat eestikeelset aineõpet. Ja samuti on siin ettepanek võiks kaaluda geograafia kohustusliku eesti keeles õpetamise ajutist katkestamist. Need olid siis mõningad minu poolt välja nopitud kriitilised lõigud. Selle uuringu kokkuvõttest. Kas kogu seda kriitikat vaadeldes ei, peaksime tunnistama, et vene gümnaasiumid ikkagi ei olnud valmis kõigile tänastele gümnasistidele kvaliteetset eestikeelset õpet pakkuma? No kindlasti ei saa siin vastata jah, ei vastusega, et siin on, siin on väga palju küsimusi, mida te praegu ette loetlesite, et ma arvan, et meil ongi nõrga metoodilise tasemega õpetajaid, mõned on tugeva metoodika tasemega ja, ja siin on nüüd see koht, et mida me ka teeme väga tõsiselt ja teeme ka põhikooli ulatuses, sest et kui õpetaja ütleb, et tema õpilased ei ole võimelised üht või teist tegema, siis ma küsin, et aga milleks siis tema seal klassi ees on, tema ongi selleks, et toetada õpilast, et leida üles need meetodid, et tehase õppetöö tavaks ja, ja nii edasi ja nii edasi, et tegelikult on see õpetaja roll ja laiemas mõttes on see ka koolijuhi roll, et luua selline koolikultuur, et tagada see, et õpetajad teevad koostööd, näiteks mis on selle protsessi juures, on äärmiselt oluline, et õpetajad omavahel räägiksid. Kui me räägime eesti keele õpetamisest või ütleme siis ainete õpetamisest tegelikult teises keeles ükskõik kas eesti, vene, inglise, saksa, mis iganes keeles ehk siis lõimitud aine- ja keele pest siis siin üks märgilise tähtsusega küsimusi on koostöö õpetajate vahel, et nad peavad koostööd tegema, et noh, kasvõi selleks, et kui eesti keele õpetaja õpetab ühtesid sõnu, aga tegelikult reaalses protsessis on vaja mingeid hoopis teisisõnu siis on siin see hetkel nagu ajaraiskamine, et tegelikult peaks see kõik toetama tema 11 ja, ja niimoodi, nii et see on, see on nagu see asi, mis puutub õppematerjale, siis noh, see on selline temaatika, mille osas siin kriitikat on, on, on ka ja üleüldse kõiges valdkonnast ka ka jällegi eesti koolide puhul. Et see, et see on see teema, mis on õpetajatele väga armas, nad on oma väga tihti kahjuks liigagi palju õpikutes kinni ja, ja, ja tunnevad, et neid ei ole piisavalt. Eks me selle õppevara temaatikaga tegeleme laiemalt, liigume rohkem ka e-õppevarale, aga, aga ka vene koolide siis eestikeelsed õppematerjalid on kindlasti ka üks osa sellest õppevara laiemast arendamisest, mida me praegu oleme eesmärgiks endale seadnud ja, ja, ja põhimõtteliselt on programmid, programmid, et nii-öelda kirjelduse tasandil valmimas, et järgmisest aastast, kui, kui meil on ka toeks siis Euroopa Liidu rahade uue perioodi rahad, et siis me saame nii-öelda algatada juba juba tõsisemalt seda küsinud. Aga miks ikkagi ei käinud reforme niipidi, et kõigepealt viime õpetajate metoodikataseme kõrgele? Kõigepealt pakume ja nõuame põhikooli lõpetajatelt kõrgemat, näiteks B2 keeleoskuse taset. Kõigepealt valmistame ette piisavalt õppematerjale ja ma alles siis läheme üle 60 protsendi ulatuses eestikeelsele. Võib-olla alustaks sellest ühest, et, et minu isiklik hinnang on ja väga paljude teiste ekspertide hinnang on ka see, et B-üks on tegelikult täiesti piisav tase et hakata edasi gümnaasiumis eesti keeles. Küsimus on selles, et meie väga paljud põhikooli lõpetajad ei saavuta seda p ühte taset, see, et ta on p üks määratletud põhikooli lõpuks tähendab seda, et õpilased, kes sooritavad 100-st pallist 60, need sooritavad siis selle eksami nii-öelda B1 tasemel, et me praegu töötame hästi tõsiselt põhikoolidega. Et põhikoolid teadvustaksid oma vastutust, sest tegelikult on põhikooli ja gümnaasiumiseaduses ka öeldud, et põhikool vastutab, tähendab selle eest ja seal ei ole öeldud B1 B2 taset, seal on öeldud selle eest, et põhikooli lõpuks peab õpilane omandama eesti keele taseme, mis võimaldab tal edasi õppida eestikeelses õppes kas kutsekoolis või gümnaasiumiastmes. Aga uuringust tuleb välja, et praktikas see ei ole nii, kõik õpilased ei ole seda omandanud. Kas me lepime sellega või me peame midagi ette võtma? Ei, me loomulikult ei lepi, ühest küljest tuleb siis teha nii, et see eesti keele tase oleks kõrgem põhikooli lõpetamisel ja, ja siin me oleme väga mitmeid tegevusi ka ka juba alustanud ja käimas on, see on üks asi, teine asi on see, et ikkagi edasi ja edasi koolitada õpetajaid, sest et mina olen ikkagi suhteliselt veendunud, et põhiprobleemid tulevad sellest, millest te tegelikult alustasite. Kui te uuringut tsiteerisite, et õpetajate metoodiline tase on nõrk osade õpetajate ja ma arvan, et, et, et see on see küsimus. Direktorid on viidanud ka probleemile, et lihtsalt ei ole õpetajaid võtta, ei ole õpetajate järjekorda ukse taga. Sa ei saa valida mitme õpetaja vahel, kellel on nüüd parem metoodika, vaid võetaksegi. See üks õpetaja, kes on tulnud tööd küsima ja kui tal võib-olla ka on halb metoodiline tase, ta võetakse tööle, pannakse klassi ette, sest kedagi teist. Ja võtta, no see on nüüd ka nii ja naa, sest et ma olen rääkinud ka nende direktoritega, kes ütlevad, et nende konkursile tuleb ikkagi neli, viis kuus inimest, et ma ei räägi siin 50-st 60-st aga, aga neli, viis kuus, et nad siiski nagu valida saavad. See ei ole igal pool, olen nõus, et et ei ole neid eestikeelseid aineõpetajaid siin järjekorras ühegi kooli ukse tagajärjel, arvad, kas või Narvas, et, et see, see on, see on kindlasti olemas, aga nüüd on siin jällegi nagu kaks küsimust, et üks küsimus on laiem, küsimus ongi see, kui me nüüd Narvani jõudsime siis, siis noh, kas on vaja nii palju väikseid gümnaasiume igasse linna? Peaks ju, või oleks mõistlik koondada siis see kaader, kes on olemas ja Narvas on ka väga häid eestikeelseid aineid õppe, et ma olen ise Narvas paljudes koolides palju kordi käinud ja ka eestikeelsetes tundides, et siis koondame need, kui küsimus on kvaliteedis ja õppes, siis kohalik omavalitsus tegelikult vastutab selle õppeprotsessi eest. Peakski niipidi vaatama. Aga räägime ikkagi nüüd konkreetsetest inimestest, nendest gümnaasiumilõpetajatest kellel ei ole sattunud hea õpetaja, kelle enda keeleoskusi gümnaasiumisse minnes ei olnud hea kes on just nimelt selle nõrgema poole sees, millest ka uuringus räägitakse, kes ei ole hästi saanud eestikeelse õppega hakkama, tegemist on ju reaalselt noorte inimeste, mitte statistiliste ühikute, aga need on reaalsed inimeste elud, nende unistused, mis peaks nendest noortest saama, et kevadel peaksid gümnaasiumi lõpetama. Kerge on öelda, et jah, ise on süüdi, kui ei saanud hakkama, aga, aga meie võib ju ka ei taha, et tekiks üks rühm hariduseta ja lootuseta noor, mis peaks nendest noortest saama, kes praegu on vene gümnaasiumis just nimelt selle nõrgema poole sees? No see on jälle laiem küsimus, meil on ka kõikides teistes koolides ka Eesti koolides neid nõrgema poole õpilasi, et et kui ikkagi see õpilane ei ole saanud sellise Gümnaasiumile nõutava akadeemilise õppega hakkama ja seal taga on enamasti motivatsioon ütlemine gümnaasiumi õppeei ole nii keeruline, et seda ei saaks nüüd hakkama, kui inimene väga tahab, ta suudab õppida, võib-olla mitte viitele, võib-olla kolmedele, aga ta suudab gümnaasiumis õppida. Nüüd, mis saab nendest konkreetsetest noortest siis? Meil ei ole ju praegu selles mõttes selline seis, et nüüd need noored ei oleks üldse mitte midagi gümnaasiumi jooksul õppinud, nad, nad on ikka päris palju õppinud ja, ja, ja tulevad siis lõpu lõputingimused, nagu nad on nad sellel aastal on siis kolm riigieksamit millest matemaatika nad võivad sooritada vene keeles, seda nad ilmselt on ka õppinud vene keeles, seda me näeme, et, et koolid tegelikult nende oma valikutega teevad seda, et põhimõtteliselt ikkagi reaalaineid õpetatakse vene keeles eesti keeles, nad peavad tegema mitte midagi, ainult eesti keele põhimõttelist eesti keel teise keelena eksami. Me teame, et põhimõtteliselt riigieksamimäär on meil üks punkt, kui sa ühe punkti sooritad, siis oled sa läbinud. Aga ma arvan, et need riigieksamid, isegi uurimustöö peab olema koolieksam ja, ja, ja mina, ma ei, ma tõstaksin selles mõttes paanikat, et et see on ju kooli vastutus nüüd, et, et need õpilased on läbinud selle õppekavas ettenähtud mahu, ma ei pea siin ainult silmas seda eesti keeles vene keeles, vaid et nad lihtsalt tervikuna on läbinud see 96 kursust miinimumi. Mis on, mis on gümnaasiumis praegu kohustuslik, kool vastutab, kool on pannud hinded ja kui nad on jõudnud sinna 12 10.-sse klassi ja jõudnud sinna lõppu, järelikult nad on järelikult kool annab hinnangu, et nad on läbinud ja, ja siis selle, selle riikliku õppekava mahu. Nii et praegu praegu meil ei ole seda küsimust küll olnud, ma ei arva, et see täna või sellel aastal lõpetab siis vene vene õppekeelega või vene kooli lend oleks kuidagi teistsugune kui eelmised või kui sellel samal aastal lõpetab Eesti lend. Motivatsioonist uuringu ankeetides päriti ka õpilaste tulevikuplaanide kohta ja selgus, et oma kaugemat tulevikku seostab Eestiga 11 protsenti ja välismaaga 89 protsenti venekeelsetes gümnaasiumides õppivatest õpilastest. Mul tekib siinkohal küsimus, kas Eesti riigil üldse on mõtet siis ressurssi raisata kõigi venekeelsete õpilaste eesti keeles pele, kui neist 89 protsenti elab tulevikus Ameerika Ühendriikides, Venemaal või Suurbritannias. No esiteks neist 89 protsenti arvab seal kuskil kümnendas üheteistkümnendas klassis, et, et need pudrumäed ja kisselli õed on kuskil Inglismaal Ameerikas ja seal hirmsasti neid oodatakse ja õudselt tore on kõik, me ju teame, et mitte jällegi mitte ainult vene koolide teema, vaid see on laiemalt meie noorte teema praegu ja vene koolides on ta küll pisut kõrgem see protsent, et aga, aga põhimõtteliselt see on laiem teema. Et seda esiteks, et see on nende oma idealistlik arvamine ja, ja siin mõned aastad tagasi ma vaatasin just Postimehes oli tehtud see, mis need iga aasta teevad, minu arust oli Postimehes kus siis tehti pilt 12. klassi õpilastest ja oli juures, et kes tahab, kuhu minna. Nad olid siis ühelt kestab välismaale, kes, kuhu ja kas vist oli viie aasta pärast minu arust tehtud sellest samast klassist pilt ja kõrval, et noh, ja, ja tegelikult need asjad ei olnud üldse nii, nagu nad nad tahtsid, et tõesti mõned olid kuskil välismaal, aga märkimisväärselt vähem kui need, kes, kes, kes nii-öelda olid soovi avaldanud. Et, et see vabadus ja võimalus on olemas ja, ja me ei tohi seda takistada. Aga aga Eesti riigi ülesanne on ikkagi kasvatada ja harida seda põlvkonda, neid õpilasi, neid noori laiema vaatega. Et nad on meie riigi tulevased kodanikud, et nad on meie riigi edasiviijad ja, ja, ja see ei tule ju kõne alla, et me seal kümnendas klassis kuskil hakkame tegema. Kuule, kuhu sina tahad edasi minna ja siis sellest lähtuvalt hakkame tegema. Aga meil on ikkagi ühed eesmärgid, me, me lähtume Eesti riigi põhiseadusest, me lähtume Eesti riigi alustaladest ja haridus peab tagama nii põhiseaduse kui ka nende alustalade tugeva säilimise püsimise. Konkreetne uuringu soovitus võiks kaaluda geograafia kohustusliku eesti keeles õpetamise ajutist katkestamist. Kas olete seda kaalunud või seisab see veel ees ja kuhu kaalukauss langeb? Me oleme seda kaalunud ja küsimus geograafia puhul oli tegelikult õpetajate olemasolus selles mõttes, et, et mitte mitte aine kui selline, vaid, vaid selles, et et ei ole piisavalt eesti keeles õpetajaid, kes oleks võimelised eesti keeles geograafiat õpetama, jäi ikkagi kokkulepe selline, et see geograafia on üks kohustuslikke aineid ja, ja minu arust on koolid ka ka nii-öelda saanud endale juurde õpetajaid, me meil on olnud ümber Ta kursusi, kus me siis toetame just nimelt ka ka neid, nende ainete õpetajate üks ümberõpet, milles on siis kohustuslik see eestikeelne õpe ja hetkel on ta ikkagi kohustuslike. Ja uuringu kokkuvõte, ettepanek B1 taseme asemel kehtestada normiks kohustuseks põhikooli lõpuks B2. Keeleoskuse tase, no see peab ka protsessist tulema, seda ei saa teha, nagu me enne rääkisime, et nad hetkel ei saavuta kõik õpilased p ühtegi, et teha nüüd krõks ja panna P2 peale on naiivne arvata, et siis kohe kõigi keeleoskus paraneb ainekavas eesti keele kui teise keele ainekava, mis nüüd selles uues riiklikus õppekavas on ja mis, nagu ma enne mainisin, sellel aastal, siis nüüd täies mahus rakendub, ehk siis meil peaks tulema sellel aastal esimene lend põhikooli lõpetajaid, kes on selle uue riikliku õppekava järgi seal tegelikult on see see väga hea tase ehk siis näiteks kui õpilane sooritab 80 punkti 100-st selle riigieksami sisse 80 ja sealt edasi on teoreetiliselt selline B2 tase juba, et need tegelikult ainekavasse on see B2 tase praegu integreeritud. Aga kohustuslikuks katsuks nüüd niimoodi protsessiga minna niimoodi loogiliselt ja tasapisi. Aga kindlasti see, see, see kõne alla tuleb. Lähitulevik. Tsiteerin taasministeeriumi tellitud uuringut. Kõik sihtrühmad leiavad, et eestikeelse aine õppe alustamine nooremana oleks õpilaste jaoks sujuvam loomulikum, sest gümnaasiumi tasemel on üleminek teisekeelsele õppele õpilaste jaoks järsk ja keeruline. Põhikooli tasemel oleks just keelekümbluse valiku laialdane pakkumine otstarbekas, sest Eestis on seda süsteemi edukalt rakendatud. Keelekümblusmetoodika on end maailmas laialt tõestanud ja seda on ulatuslikult uuritud. Sihtrühmad suhtuvad keelekümbluses positiivselt. Tsitaadi lõpp. Miks ei ole haridusreform alanud sellest, et kõikides venekeelsetes põhikoolides oleks keelekümblus, miks ei võiks alata see eesti keele õpe juba näiteks kohustuslikult esimesest klassist kõikides venekeelsetes põhikoolides näiteks kehalisest kasvatusest, muusikaõpetusest lihtsatest ainetest? No see küsimus ei ole täpselt päris täpselt, et nii-öelda mulle suunatud selles mõttes, et need on poliitilised otsused, nagu me teame, hariduspoliitilised otsused ja ja, ja toona, kui neid otsuseid tehti tehtina tolle tarkuse, tolle kogemuse pealt, mis siis oli, me räägime ikkagi 90.-te lõpust, mil neid otsuseid tehti ja siis oli ühiskonnas laialdane suhtumine, et ei tohi nii-öelda hakata seal lasteaias ja põhikooli esimeses või teises astmes eesti keelt väga-väga tõhusalt või eesti keeles õpetama. Sellepärast et see pärsib emakeele arengut, pärsib üleüldse mõtlemist ja ainete omandamist ja et selleks, et mitte tekitada nüüd nii-öelda õpilastele stressi ja kasvatada niukesi poolt poolkeelset põlvkonda, nagu toona muretseti et selleks tuleks teha seda gümnaasiumiastmes, kui nad on juba välja kujunenud, kui nende emakeel on juba nii-öelda tugev ja baasina. Et, et, et see oli toona tarkus on meil uus kogemus, südameid, järjekindlus, kümblus, kogemus ju olemas, osadel näol meil on keelekümbluskogemus olemas, ta on tõepoolest väga positiivne ja alles aina rohkem ja rohkem koole liitub sellega, nii et tegelikult mõnes mõttes iseeneslik protsess on, on alanud ja, ja mitte ainult alanud, vaid ikkagi kestab väga pikka aega juba. Ma arvan, et, et kui me teeme selle uuringu, ütleme viie aasta pärast teha teha uuesti intervjuud, siis ma arvan, et muudatus on päris silmaga nähtav tõepoolest, põhikoolis meil ei ole enam Eestis praktiliselt ühtegi põhikooli, kus ei õpetataks mõnda ainet eesti keeles, kõik põhikoolid on, on hakanud õpetama keelekümblus ega on on liitunud ligi 40 kooli põhikoolide ulatuses siis põhikoole meil on, meil on 67 venekeelset põhikooli, nendest ligi 40 on liitunud keelekümblus, ega need tegelikult kaks kolmandik nagu koolidest on, on juba täna liitunud keelekümblus, ega nii, et see protsess käib. Ja, ja ma arvan, et alati ei pea kõike seaduses kirja panema, et terve mõistus on, on, on see mis, mis, mis võiks juhinduda ka sageli, et, et kõik asjad ei pea olema seaduses paragrahvis kirjas. Haridus ja teadusministeeriumi osakonna juhataja Irene Käosaar. Kindlasti plaanin ma tulevastes saadetes ja intervjuudes võimaluse korral poliitikutelt näiteks haridus ja teadusministrilt Jaak Aaviksoolt küsida, miks siis ei muudeta 90.-te aastate poliitilist otsust? Miks ei alustata eestikeelsete ainetundidega kohustuslikus korras juba alates vene koolide esimesest klassist kuigi seda toetavad nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Jääme ootama kevadet ja esimeste 60 protsendi ulatuses eesti keeles õppinud venekeelsete gümnaasiumide lendude lõpueksamite tulemuste analüüsi. Kuuldud saate pani kokku Arp Müller. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.