Et noored Ja nüüd teie, Eesti lugu. Kingiaeg on üks niisugune aeg Eesti ajaloos, mil ajaloolased ja arheoloogid on alles hiljuti meie aegade ritta lisanud Ain Mäesalu Tartu ülikoolist ja Piret Kriivan vikerraadiost. Ja me räägime täna viikingiajast. Miks on siis lisatud aegade nimegi? Jah, et tegelikult on seda terminit eesti keeles varem kasutatud, aga meil oli selline pikk Nõukogude okupatsiooniaeg ja sel ajal see termin lihtsalt sellesse marksistliku ajaloo käsitluse skeemi ei mahtunud. Tol ajal suhtuti üleüldse väga põlastavalt Mikikitesse ja, ja nende rolli ka Venemaa ajaloos. Ja ka nüüd vähehaaval on ju Eesti ajaloolased, arheoloogid seda kogu aeg kasutanud ja kui need vaata ta teda nüüd ajaliselt täpsemalt paika panna, siis selleks on kogu Põhjamaadest loetud järku umbes 800 pärast Kristust kuni siis 1050. No see on muidugi selline kokkuleppeline siis dateering iseenesest, et viikingiajale iseloomulikud nähtused ka isegi viikingiretked algasid juba mõnevõrra varem peale. Kui nüüd siin meie arheoloogilist priotiseeringut veel täpsustada, siis peaks ütlema, et et viimasel ajal on siis seda viikingiaega nagu noorema rauaaja esimeseks pooleks, sest noorem rauaaeg seal on siis ütleme üheksas sajand kuni 13. sajand ja noorema raua ja teine pool oleks siis viiking järel ka omaette nimetusega hilis raua. Kes on või kes olid viikingid ja kas me selle saatetunni lõpuks saame teada ka, et kas eestlased kaalit natukenegi viikingid? No üritame siis natukene selgitada, no iseenesest termin see viiking selle talu nüüd päris täpselt ei olegi selge selle kohta on nagu erinevaid teooriaid. Üks teooriaga näiteks, et, et viiking võiks tuleneda sõnast viik ja see võis tähendada siis skandinaavlastega käsitööndusliku, kaubanduslikku asulat ja selle elanikud, need võisid siis kanda nimetust viiking. Samal ajal on ka pakutud teisi teooriaid välja, et viik ja sõnast võib pärineda viiking, mis tähendab kõrvale minema või kodumaalt lahkuma. Ja noh, peale selle muidugi on viikingid siis mujal maailmas tuntud veel teiste nimede all Lääne-Euroopas on sageli nimetatud neid ka normannideks, tähendab ta ta siis nagu põhjamaa mehed Vene aladel on kutsutud nüüd variaagideks. Nii et nii Vene kroonikates termin on. Ja, ja samal ajal on ka siis lääneslaavlaste aladel see variaag siis levinud ja isegi on pakutud selle termini päritolu siis kas poola keelest või, või mõnest mõnest mõnest muust keelest. See viikingiaegne muidugi kajastub ju siin suures osas Euroopast kirjalikes allikates vihkingitest hästi palju juttu. Tolleaegset kroonika muidugi, kirjeldavaid kirjeldavad viikingid väga karmide meestena. Pooleldi metslastena, kes käisid röövimas, vallutasid linnu, lõid mehi hulgaliselt maha, röövisid, põletasid lapsed, naised, need veeti kaasa müüdi orjadeks. Niiet viikingite kohta on jah, omaaegsed autorid, omaaegsed kroonikakirjutajad on, on siis väga negatiivse hinnangu andnud mis nüüd on kuidagi vastupidiseks muutele. Viikingid olid ikka pikad sirged, ilusad sihvakad, julged, natukene metsikud vaprad ja eks kindlasti ütleme tänapäeval paljudel inimestel kajastub viikingite selline pilt silme ees, kui rääkida viikingite ja, ja kindlasti on võib-olla siin mõjunud ka mitmed mängufilmid, kus tõepoolest siis viikingid kujutad, kujutatakse küllaltki selliste uhkete ja, ja vaprate meestena. Tegelik pilt on tõenäoliselt jääb kuhugi siia vahepeale. Ja seda on nüüd ajaloolased ja arheoloogid muidugi aidanud tublisti täpsustada. Ja me peame näiteks siin ikkagi välja tooma neid suuri siis muutusi, mida viikingiaeg on siin Läänemeremaades kaasa toonud ja mida, mida viikingid on ka maailmakultuuriga kui andnud. No võtame kas või näiteks siin meresõiduareng viikingilaevad olid tolle aja väga täiuslikud sõiduvahendid, mis olid võimelised ületama nii Läänemerd olid võimelised Ta sõitma paljudel jõgedel ja nad olid nii ehitatud, et neid oli isegi võimalik transportida mööda maismaad ja nii on viikingilaevu siis veetud nendel pikkadel retkedel päris kaugetesse piirkondadesse. Peale selle, kui me vaatame kas või käsitöö ja kaubanduse arengut siin Läänemeremaades, siis viikingiajal puhkeb õitsele. Sinna hakkavad kujunema esimesed linnalaadsed, asulad, võtame siin kas või piirka või hai tabu, nii et käsitöö, kõrge areng, kaubanduse areng. Nii et, et viikingite roll oli ju selles osas äärmiselt suur võit. Kui me vaatame siis viikingite muististest saadud leide, siis märkame seal väga uhkeid ja, ja ilusaid esemeid kujuneb välja kaevama ette viikingikunstistiil. Neid stiil on isegi mitu omapärane ornament, võitlevad loomad ja nii edasi. Vikingi kiri, ruunikiri, mis jah, iseenesest muidugi oli Skandinaavias juba varem tuntud, aga, aga nüüd siis kirjutati juba tunduvalt enam. Või kui me võtame viikingite saagad. Kirjandust ju väga palju rikastanud, nii et Nikki kittel on kahtlemata olnud üsnagi oluline roll ka kogu läänemeremaade kultuuriloos ja kindlasti kaugemal. Või võtame kas või näite, kuidas ju viikingid jõudsid isegi Ameerika mandrile oma mereretkedel. Viikingid olid rootslased, taanlased, islandlased, kes veel. Norralased ka muidugi ja noh, mingis mõttes me võime Tähendab viiking ei ole, rahvusking on igast rahvast, oli üks osa inimesi, olid viikingid, hakkasid liikingitaks. Jah, täpselt nii, kusjuures siin võib isegi märgata, et, et mõningas mõttes Ta suri nende maade viikingite, sellised erinevad suunad, kuhu nad, kus nad käisid, kus kaupasid või kus, kuhu sooritasid oma röövretki itaallased, nemad olid rohkem seal Šotimaa suunas ja ja Norra viikingid just jõudsid ka ju Gröönimaale ja, ja Põhja-Ameerikasse välja. Taanlased ja osalt ka muidugi norralased, nende suund oli siis Inglismaa, Prantsusmaa, nemad jõudsid ka Vahemere Vahemerel ja Vahemere rannikualale välja. Rootsi viikingid neil oli siis põhisuund oli siis ida poole. Et siin Läänemere idakaldamaad, sealhulgas ka eestlased puutusid eelkõige siis just Rootsi viikingid aga kokku, aga Rootsi viikingid olid, olid väga tegevad ka vene aladel ja jõudsid mööda neid suuri Venemaa jõgesid välja üsnagi kaugele, nii Bütsantsi kui ka siis idamaadesse. Niiet jah, igas suunas meid liikus, see muidugi ei tähenda, tähendab, et et nüüd ainuüksi oleksite piirkonnad nii ära jagatud olnud, noh kui vaatame kasvõi skandinaavia saagasid, siis seal näeme ka, et et Norra viikingid on käinud ka siin Eestis maal ja ja on ka Taani viikingid käinud nii et et ta päris ühtlaselt kogu see maailm ei ollut ära jagatud. Mis selle põhjus oli, et järsku ühel hetkel nad niimodi hakkasid röövimas käima? No siin on pakutud välja muidugi erinevaid põhjuseid, siin on pakutud välja, et ka seda, et võis tekkida siis üle rahvastus, et üks osa siis elanikest ei leitud nagu kodumaal tegevusala ja siis nad asusid siis väljapoole, asusid tegelema rohkem kaubitsemise röövimisega, teisest küljest võib siin põhjus olla ka siis tolleaegse ühiskonna arengus, nii et et Maal on tekkinud siis sellise teatud teatud ajamomendil siis selline periood, kus kus on kujunenud ülikond koos oma sõjalise kaaskonnaga ja, ja kes on siis sageli elatavadki nendest röövretkedest. Ma tahan jutustada siia vahele loo, tegelikult on see Karl Ristikivi lugu Sigtuna väravad. See on lugu rootslastest sellest, kuidas rootslased tahavad omale uuesti kuningat saada ja oma riiki uuesti taastada. Ja Rootsi suur nikku, Andres Pehrssoni suurtares istusid tähtsad mehed, õllekruus käis ringi kõige tähtsamad Sten stuuret ja jutt käis sellest, kuidas ja kes peaks olema kuningas ja unistati aegadest, kus Rootsi oli võimaskus. Sigtuna oli suur ja võimas ja stenst Uurali, see mees, kellel oli Püha Birgitta ennast ilmutanud ja öelnud, et rootsi hädapäevad ei lõpe enne, kui Sigtuna väravad on nüüdžepingist tagasi. Sigtuna väravad, mis siis olid hävitatud 300 aastat tagasi. Kaupmehed on teadnud rääkida, Sigtuna väravad on Novgorodis välja pandud ja kuidas nad sinna said, see on need põnev lugu. Rootsi suunikud arutavad, et võib-olla viisid Nov korradlased väravat kaasa. Ei saa olla õige, hüüab teine Rootsi Suurlik Sigtuna. Väravad ju. Sigtuna hävitasid ju eestlased. Teine suur läks selle peale, ütleb Karl Ristikivi sõnadega niimoodi. Vaat kus kuradid, aga seda võib juba arvata, tegid seda lihtsalt jonni pärast ja siis müüsid Novgorodis karusnahkade ja meest kõik naiste meeleheaks. Siis saadetakse üks Suurnikest, Nils Johanson Novgorodi Sigtuna väravatele järel. No see on muidugi omaette lugu, särav kirjeldus sellest, kuidas Rootsi suur nik üritab venelaste käest väravaid kätte saada, mis tegelikult lõpuks osutuvad hoopis kirikuusteks ja siis selgub, et venelased on veendunud. Aleksander Nevski käis Sigtuna all, tegi linna pihuks ja põrmuks, ei jätnud kivi kivi peale. Sest tema oli muide mees, kes sõdis rootslastega ja sellist selleks, et venelastel oleks kindlustatud rahusest. Aleksander Nevski oli juba selline mees, kes sõdis selleks, et kindlustada Rahu. Aga Nevski oli siis see, kes Sigtuna hävitas. Els Johansoni teekond lõpeb sellega, et ta satub hoopis venelaste juures vangi ja kui ta lõpuks Rootsi tagasi jõuab, siis tõepoolest teens tuure, peab lahinguid. Ka Nils Johanson ütleb talle, et Birgitta ennustus oli ladina keeles ja Novgorod ja nüüdsed ning tähendavad ühte ja sedasama ja väravad on tegelikult seal juba kogu aeg olnud. Et Meie saates ma arvan, on õigelnud ära seletada, kuidas esiteks, kuidas on eestlased olnud seotud selle kuulsa Sigtuna ka ja kuidas siis need viikingid ja rahvad tol ajal liikusid, et kes siis kuhu läks, kes keda ründas ja hävitas. Ja see Karl Ristikivi lugu on tegelikult väga kena vaadata seda, seda ka kunagi ammu tudengipõlves ise lugenud ja sai tublisti naerda. Noh, iseenesest muidugi Sigtuna lugu vaadata, siis rutaksime ajastuga palju, mitte sellepärast, et Sigtuna hävitama roti aastal 1987 ja see on juba siis periood, kus võib rääkida, et et eestlased olid juba ise mingil määral muutunud viikingite, eks. Ma arvan, et võib-olla täna seda põhjalikumalt ei arutaks, et võib-olla need probleemid valgustaks võib-olla siin kunagi edaspidi mõnes saates, et täna võib-olla räägiksime ikkagi sellest varasemast viikingiperioodist, tähendab, et mitte nüüd nüüd ajas väga palju ette rutata. Kuna ütleme siin ette loetud loos veel veel oli teisigi väga huvitav, vaid küsimusi, kas või püsivus, Aleksander Nevskistjana, Aleksander Nevski, tema tegutses alles 13. sajandil ja ja temaga on ka mitmeid huvitavaid seoseid siis Eesti ajalool ja väga palju veel selliseid asju, mida, mida tavaliselt ajaloo raamatutes ei ole kirjutatud, kuna kuna seda siin nõukogude võimuperioodi ajal ei saanud lahata. Nii et ma arvan, et, et jah, neid me jõuame rääkida, et, et võib-olla pöördume tagasi algusesse tagasi ja päris sellesse ehtesse pikka aega tagasi, ütleme siis ajajärku siis üheksandast sajandist kuni kuni 1050. aastani. Ma küsin, et miks me ei võiks veel varasemasse aega tagasi minna, et kui meil on juttu olnud, et Rootsi kuningas Ingvar käis meid siin rüüstamas, et kas tema ei olnud siis juba viiking. Nojah, me võime seda nimetada ja seda ongi nõnda nõnda ka märgitud, et tuli nagu teatud eelviikingiaeg olemas. Nii et jah, kusagil umbes 600. aasta paiku, kui on siis Rootsi kuningas Ingvar käinud siin eestimaal rüüstamas ja, ja siin eestlastega peetud lahingus surma saanud. Nii et see on teatud mõttes nagu selline väike eelmäng. Aga nüüd sööb päris klassikaline viikingiaeg ka sellest ajajärgust, siis skandinaavia saagad kõnelevad midgai mitmelgi puhul sealsed pealik või kuningate sõjakäikudest eesti aladele. Muidugi need saagade teated, neid me ei saa alati võtta niimoodi üks-ühele, et täpselt, mis on sõna-sõnalt kirja pandud seda uskuma. Asi on selles, et tegemist on ikkagi põlvest põlve siis edasi kantud suulise pärimusega ja mis on kirja pandud alles kusagil 13. sajandil või veelgi hiljem. Ja seega on siis aja jooksul kindlasti üht-teist kaduma läinud ja on kogu sündmuste käik, kuhu on ka mõnevõrra moonutatud, võimalik. On mitmeidki selliseid pärimusi on nagu paisutatud ja tehtud olulisemaks ja nende viikingikangelaste saavutusi suuremaks. No näiteks kui me võtame siis rootslaste kuninga Ko kohta käivat teavet, et siis ju väidetakse, et tema on kusagil ajavahemikus 850 kuni 860 valluta juhtunut siis oma sõjaretkede käigus nii soome karjala kuraama kui ka Eestimaa. Peale selle on veel mitmeid taolisi teateid, kus on siis räägitud eesti ala alistamisest, nii et see on üpriski tüüpiline nendele saagadele. Samas muidugi me peame nende saagadest välja lugema ka mõningaid väiksemaid vihjeid, mis muidugi näitavad, et, et sõjaretked ei pruukinud kogu aeg eriti edu ka tulla. No kui on juttu sellest, et mingid tähtsad viikingite kuningad on siin Eestimaal ka langenud siis näitab, et osati neile osutada küllaltki tugevat vastupanu. No nii on siin näiteks lahingutes mitugi viikingite pealiku pealiku siis surma saanud ja. Üks kõige pikemaid lugusid, mis siis tolleaegsest suhtlemisest pajatab. See on siis kuulsa Norra viikingi Olav trügwassoni kohta käiv lugu. See leidis aset, et 967. aastal ja Norri Sturlusson. Ta jutustab seda enam-vähem järgnevalt. Nimelt üheksa, 967. aastal oli siis noor Olaf, kes oli vaid kolmeaastane koos oma emaga kaupmeeste seltsis teel Novgorodi. Ja Novgorodis oli siis tema ema, Astridi vend Siigur, olnud üsna väljapaistval pealiku kohal. Aga merel olevat teid ootamatult rünnanud. Eestlastest mereröövlid ja üks osa norralastest tapeti, teised võeti vangi ja jagati omavahel ära. Olav lahutati emast ja alti koos kahe kaaslasega. Ühe eestlase, kelle nimi oli Klercon. Need kaks kaaslast turi kõigepealt siis Olavi kasvataja ja selle poeg Toorgils. Nüüd Blair oli omanduses, olid poisid suhteliselt lühikest aega kõigepealt muidugi oli, oli Kleer, on selle kasvataja surmanud sellepärast et ta olevat ilmselt olnud liiga vana ja orjatöö jaoks nõrk. Ja Kleer on tema, nüüd saagandmel müüs poisid edasi teisele eestlasele, Kleer kole hea, kitsa vastu. Nii Kleer Ko valduses ka ilmselt eriti kaua poisid ei olnud, nii et Kleirkko müüb selle need poisid edasi järgmise eestlase ereze kätte ja Ollafi eest saab ta kalli vaiba. Nüüd Eyreze juures on aga siis Olav juba pikemalt, et aega kokku isegi märgitakse, et ta oli siin Eestimaal kuus aastat ja seal on juttu ka sellest, et Eeerres olevat hoitud teda hästi ja ei resel oli naine con. Temal oli ka poeg reas, sellest kõigest on juttu. Ja siis kuue aasta pärast juhuslikult olevat siis tulnud Sigurt siia Eestimaale tundnud oma õepoja ära ja ostnud üsna kalli raha eest siis tagasi. Märgitakse, et Olaf maksis üheksa pool naela kulda. Muuseas, hiljem saaga järgi siis Olaf tundis selle esimese eestlasi Kleer koni Novgorodi turul ära ja siis ta koos oma onuga olevat selle Kleirconi siis surmanud. Ja Olavi ema Astrid oli veel edasi Eestis päris pikka aega, kuni ühel suvel üks rikas ja vägev iraanlane. Looden ta ära tundis ja ta siis välja ostis. Nii et siis ka Astrid ema pääses norramaal. Jah, see on selline huvitav pikem lugu ühes saagas. Ja miks ta on muidugi oluline, oluline on ta seetõttu, et sellest samast Ulav olafist Olav trükkvassonist sai muidugi üks kõige kuulsamaid Norra kuningaid. Nii et see kuulus Norra kuningas sõitis oma noorpõlve siin Eestimaal. Nii et 995 said kuningaks, tegi väga edukaid sõjakäike ka Inglismaale ja ja tema oli siia rohkem neid redeleid. Vaat seda me nüüd täpselt ei tea, ta on küll jah Novgorodis käinud, aga aga mõned aastad tagasi üks Norra ajaloo huviline väitis, et Olaf olevat hiljem siia Eestimaale tagasi tulnud, et olevat maetud siia. Aga meie, Eesti ajaloolased küll neid andmeid ei tea. Nii et ta ta otsis siin jälgijaga, aga minu teada ei ole, ei ole ta leitud. Ja Olaf suriisakade andmetel kusagil umbes 1000. aasta paiku, kui nii, et et sellega ei olegi kõik, kõik lood päris selged, mõningatel andmetel olevat hoopis merelahingu ajal siis hukka saanud. On aga ja lugu, seda saaga jutustust on ka meil paljudes ajaloo raamatutes ju edasi antud ja ajaloolased on selle üle arutada. Tänud ja osa on leidnud, et noh, siin on väga palju väljamõeldis, et kas need olid üldse eestlased. Kleer nimed on väga kummalised ja vaat nimed on väga kummalised, aga mõtleme natuke, see on siis üheksas sajand, eks ole. See on 50 10. sajand, 10. sajandi lõpp, aga see lugu on kirja pandud paar sajandit hiljem. Ta on nüüd siis edasi kandnud suuliselt. Aga millised olid eestlaste nimed? Henriku kroonikas teame mani Valderja õnnepäev ja hakkas vere, skandinaavlased jääb selline nimi meelde, õnnepäev ta ei oska isegi seda ju välja hääldada. Nii et ma kardan, et need nimed need jah muutusid, võib olla üsna kiiresti nad teisenesid ja me ei tea, mida see Kleiercu tegelikult algselt võis olla, sest nii pikka aega on suuliselt seda edasi kantud ja ja, ja kui on võõrapärane nimi, ega siis ta täpselt ei jää meelde. Niiet et jah, nende nimede põhjal ei tohiks teha kindlaid otsustusi. Novgorod käis siin vahepeal jälle jutust läbi, et kas viikingite retked ulatusid väga kaugele, nad ulatusid ka siis Novgorodimaale ütlen ma, et mitte eksida. Maalidega ja vastupidi, vaata Eesti oli nüüd ühe sellise huvitava koha peal. Et need viikingid, kes liikusid nüüd ida poole aga siis nad sõitsid ju neist üle? Jah, võib-olla mingil määral ka meist üle, aga rohkem ilmselt siiski meist veidi mööda. Tähendab, Eesti jäi sellise kahe tähtsama tee vahele, üks oli see kuulus siis väina veetee ehk ütleme, Dauga veetee, mida mööda siis sõideti kuni ülemjooksu nii välja ja sealt tuli võimalus pääseda Dnepri jõe peale ja Lepri jõge mööda siis. Tõsi, vahepeal oli küll vajanit paate või viikingilaevu ka lohistada, aga teine ja siis veelgi olulisem tee, see oli, nüüd kulges siis tõenäoliselt ka Eesti põhjarannikut mööda. Viikingid nüüd nii väga, Te vist otse üle mere ei armastanud laevaga sõita, see oli ohtlik ja seepärast pikematel retkedel eelistati sõit Ta siis ranniku lähedalt ja nüüd siis ojamaalt või ütleme siis Rootsist nüüd liikuda ida poole, siis, siis liigute, siis ilmselt sealt Ahvenamaa saarestiku lähedalt ja sealt edasi mööda Soome lõunarannikut, kuhugi port kalani. Aga nüüd edasi Porkkalast, tõenäoliselt eriti palju kasutatud enam seda Soome lahe põhjarannikut, kuna see on küllaltki kariderohke ja Porkkala kandis siis siirduti otse lõunasse üle Soome lahe, siia kuhugi Tallinna kanti ja vot edasi jätkus kas siis mööda Eesti põhjarannikut, nii et sealt lähedalt mööda siis Neeva peal neva pealt siis Laadoga peale sealt Volhovi jõe peale kord asub Volhovi jõe ääres ja sealt siis ilmeni järves ja siis väiksemaid jõgesid, jõgesid pidi pidi siis juba ka sai Dnepri peale ja teine suund, mis oli teine suur tuli siis mööda sealt ilmen järvest järve kaudu, siis üritati siis volga peale saada mööda väiksemaid veekogusid ja ja see teine WD c5 Kaspia merele, et juba Idamaadesse, nii et neid mõlemaid veeteid kasutati üpriski intensiivselt. Ja samas pole muidugi täiesti võimatu, et näiteks on ka siit mõnda mõnda Eestimaa v teid kasutatud, noh üks variant, Narva jõgi, eks ole, siis jõgi Peipsi järv, Pihkva järv, siis on juba juba Pihkva ja Velikaia jõgi tuleb kõne alla. Noh, sageli on ju ka väidete tõttu on priski hästi kasutatav veetee mis tuleb siis Pärnu lahest mööda Pärnu jõge ja siis mööda neid väiksemaid jõgesid siis ka Viljandi järve peale ja sealt jälle edasi Emajõe peale ja Peipsi peale ju, nii et sealt ikka mööda veetee. Siis rüüstasid ka seal rannikuäärseid alasid või tungisid ka sisemaale kuidagimoodi. Noh, kui me hakkame, vaatame nüüd eesti arheoloogilist materjali, et millised jäljed meil meistri arheoloogilised materjalis viikingitest, siis peab ütlema, et selliseid sõjalisi aktsioone märka mõningatel Liidustel. Ja need vähesed leiud, need on viikingipärased nooleotsad ja kusjuures millistel linnustel meil nüüd liituda on, nüüd on leitud kõigepealt, siis on siin põhjarannikulinnused Iru linnusel, Iru linnuse tulid kõige rohkem Vickypäraseid nooleotsi, siis on neid näiteks tulnud välja Purtse tara kaldalinnused, siis on neid siin Kuusalu asulas linnuse kõrval olevas asulas siis viikingi Brasid Nolotsiga Saaremaal, Saaremaal on kusagil tol ajal või isegi veidi varem uuesti kasutusele võetud Asva linnus seal on. Et mõned aastad tagasi kaevati Pöide linnus, siis Pöide linnuse all leiti varasem järk, kus oli ka paar, minge pärast noole otsa, see näitab, et tõepoolest, et sakade teatate siis sõjakäikudest ka Eesti alale. Need võivad paika pidada. Samas muidugi, aga, aga me ei saa uskuda, Etti, tuleksin kohe vallutada Eesti ja siin tuleksid ping, ei olnud siis selline viikingite tugipunkt, viikingite keskus, kus oleks seda ala siis oma võimu all hoitud. Nii et selle kohta meil mingeid teateid ei ole. Eestlased suutsid viigingitele vastu panna. See, et eestlased suutsid viikingite küllaltki hästi vastu panna, seda näitavad ka ruunikivid. Tähendab, alates 11. sajandi esimesest poolest on siis Rootsis püstitatud mitmeid ruunikivisid nendele kuulsatele viikingite, õigemini nende viikingite mälestuseks, kes on langenud siin Läänemere idakaldamaades. Näiteks on üks ruunikivi Uplandis, millele on raiutud kest. Raad priid, laskis püstitada selle kivi oma poja Björni mälestuseks ketel mundiga. Jumal aidaku tema hinge ja jumalaema, ta on Virumaal langenud, aga Asmund raius, tähendab, Asmann asfalt, kes oli üks kuulus siis ruunikivide valmistaja. Või on siis vester kütlandis on üks ruunikivi, mis räägib mehest, kes on tapetud. Jast laatum, tähendab Eestis või on siis ruunikividele märgitud kohe aistvaari haistvari mälestuseks aistvar, see tähendab siis eestimaa sõitja no siis on juttu sellest, et ruunikivi on püstitatud siis mehe Viking keri mälestuseks, kes on surma saanud Isiilus. See siin võib näha seost siis Saaremaaga, nii et on terve rida taolisi ruunikivisid, mis näitavad, et siin Eestimaal on siis nendes nende röövretkede ja nende sõjakäikude jooksul langenud mitmedki tähtsaid viiking heita. Kas meneeti juba jõuame sinnamaani, et kuidas eestlastest viikingid said? No kõigepealt peab ütlema, et, et võib-olla oli see viikingiaegse, kui siinse skandinaavlastega viikingid aktiivselt tegutsesid, see oli võib-olla omamoodi kooliks. Sellepärast arheoloogide materialism ilmuvat sel ajal siis väga uhked relvad meie kalmetesse, need on. Kõige paremad odaotsad isenesest mõõgateravikud, need on valmistatud kusagil Reini jõe äärsetes töökodades ja need on tõesti väga kvaliteetset Tomasseeritud siis terasest tehtud, vähemalt nende keskosa siis ilmuvad siia uhket masseeritud odaotsad kusjuures on väga huvitav see, et et kui me vaatame siin Läänemere idakaldamaid, siis on Eestis näitamasseeritud odaotsi kõige enam. Jah, noh, Lätis on ka neid neid peaaegu Eestiga võrdselt ja nüüd on hiljaaegu üks Rootsi arheoloog. Kristiina croits võttis odaotsa tiibi. Ta hakkas neid võrdlema, hakkas neid väga põhjalikult uurima, millised on siis Rootsis ja millised on ojamaal ja Soomes ja Lätis ja Leedus ja Eestis ja ja millise avastuse tegi, tegi sellise avastusega tõenäoliselt suur osa taolisi uhkeid odavatsi võib-olla siin Eesti seppade valmistatud, et me kogu aeg arvasime, jah, need on nüüd viikingimeistrite tehtud ja siis sealtpoolt ostetud siia toodud, aga aga ilmselt nad õpiti või õpiti siin kohapeal ka väga kvaliteetset kvaliteetseid relvi valmistama ja ja kui me siis seda arheoloogilist materjali vaatame, siis, siis paistab, et siin 11. sajandi esimesel poolel siin toimub nagu mingisugune suur muutus ja, ja pea see on siis ajajärk, kus viikingiaeg lõpeb ja tõenäoliselt just pärast seda siis 12. sajandil on siis eestlastest endist viikingid saanud nii et nad on muutunud tunduvalt aktiivsemaks, tunduvalt rohkem leidub siis nüüd juba saagades ja teistes kirjalikes allikates teateid ka eestlaste endi sõjakäikudest ja, ja röövretkedest, mis jutt see siis on, Taanis, ka eestlased hakkavad viikingite siis lõppe viikingiaega ära? No kuidas me seda asja võtame, tähendab ühelt poolt on see ametlik öelda Põhja-Euroopa viikingiaeg on tõepoolest kuni 1050 aga seal umbes 1000. aasta paiku siis Skandinaaviamaades järk-järgult hakati võtma ristiusk kui ja, ja tugevnes kuningavõim ja toimusid siis väga suured põhjalikud muutused. Et seal need viikingiretked siis nagu vaibusid. Aga samal ajal meil siin võib-olla siis ühiskonnas toimusid ka põhjalikud muutused ja, ja siin meil kerkisid esile sellised võimukad. Pealikud, kes hakkasid, tegeleme aktiivselt kaubandusega ja kaubanduse kõrval ka vaikselt röövimisega ja, ja nii edasi, tähendab siin jah, võib nii öelda ja, ja seda on meie ajaloolased ka varem mõnel pool siis välja käinud. Et siis kui Skandinaaviast sti, viikingite aeg lõpet, siis hakkab selline eestlaste viikingiaeg pihta. Ja ütleme sellise röömisega ja, ja. Ainult eestlased tegevad vaid siin oli ka siis teised rannaäärsed siis rahvad siin kuraalased olid väga aktiivsed ja teatud määral ka liivlased ja, ja, ja nii edasi, noh muidugi kõige võimsamad olid saarlased tänu oma asendile, sest juba viikingiajal Relvi, samal ajal ka mitmeid hõbeaardeid seal siis viikingite vahendusel meile jõudnud, need on ju, neid on kõige enam just leitud Saaremaalt. Aga ometi peetakse nagu selle viikingiaja lõpuks Sigtuna langemist või ei ole senini seal romantiline kujutelm. See on jah, selline romantiline kujutelm 1187 tähendab see ei noh, ega me ei teagi, kes Ta on üldse hävitasid, sellepärast et aga hävitati noh, tõenäoliselt hävitati ja olen kunagi ka Sigtunat käinud ja seal on mitmedki kirikute sellest ajast vähemalt ajaloolaste arheoloogide arvates Sis varemetes kuigi jahus Sigtuna peale kasvanud. Noh, on jah teada, et 12. sajandi lõpul siis pärast selle Sigtuna hävitamist siis hakati välja ehitama tema Stockholmi, nii et siis sai, nagu läks Rootsi üheks tähtsamaks keskuseks. Stockholm. Nii et jah, siin nüüd sellist ajaloolist tõde küll olla Sigtuna hävitamise juures. Et see samal ajal aastal võis aset leida. Tänases saates rääkisime meie esivanemate suhtest põhja ja lääne pool elavate rahvastega. Viikingid elasid. Mis silmaga no põhiliselt ja lääne pool Ja üsna-üsna varsti hakkasid meil tekkima ka suhted idapoolselt. Naabritega suhted idapoolsete naabritega olid ju kogu aeg olemas, sellepärast et juba aegade hämarusest peale ütleks kaugest kiviajast peale olid meie naabrid meie keele hõimlased. Teised soome-ugri rahvad, aga nüüd just viikingiajal toimisid, toimusid siit idapoolsetel aladel üsnagi suured muutused. Kõigepealt kui viikingid sõitsid mööda neid jõgesid, siis teatud sõlmkohtadesse hakkasid kujunema sellised kesksemad asulad, millest järk-järgult seoses rahva juurdetulekuga siis kasvasid linnad. Võtame või näiteks ühe kõige vanemapunkti, mis oli nagu viikingite põhjaväravaks, selleks oli siis asula vana Laadokas ja seal on juba 750. aasta paiku tegutsenud näiteks ka siis skandinaavia käsitöölised kusjuures nendesse asulatesse nendesse koondus üha enam siis kohapealsete seda soome-ugri elanikkonda ja sinna jäid peatuma kindlasti viikingid, osaliselt võib-olla ka balti rahvastik. Ja nüüd mingil momendil hakkas saabuma kas laablasi, nii et ilmselt on idas laasi, aga on ka välja pakutud, võib-olla koguni lääneslaavlased on tulnud siia Novgorodimaale. Ma ma toon Eesti lugu. Sellest missuguseks kujunesid meie suhted Peipsi taha tulnud laavlastega ja sellega koos meie esimesest vabadusvõitlusest juba nädala pärast, järgmises saates ja Sigtuna juurde tuleme ka kindlasti juba mõnes lähemas loost tagasi. Näiteks siis, kui juttu tuleb Eesti välispoliitikast 12. sajandil. Räägib ikka arheoloog Ain Mäesalu, kuulab toimetaja Piret Kriivan. Kirjutage meile e-posti aadressil Eesti lugu, ät r punkt ee või võtke osa mõttevahetusest vikerraadio koduleheküljel foorumi rubriigis.