Ferdinand Veikese kuulasid praegu seda Buratino laulu, mis on Eesti Raadio fonoteegis. Ja kas sa mäletad, millal sa esimest korda seda eetris kuulsid. Siis räägime edasi, kuidas. Sündis, jah, see oli 1954. aasta aprilli lõpus. Sellest ajast on kasvanud mitu põlvkonda kuulajaid, kes võib-olla ei ole isegi kuulnud Aleksei Tolstoi kuuldemängu puunupuratiinust ja ei teagi, kes on Buratino olnud ja kes ta on praegu. Ja võib-olla ei tea ka seda, et sina, Ferdinand lõike mängisid küll tol korral laste kuuldemängust Buratino. Aga selle Buratino hääle tegi tegelikult kunagine Eesti raadio kuuldemängude helirežissöör Eero Sepling. Ja ole nüüd kena ja tuleta meelde, kuidas ta seda tegi. See oli väga tore, temal oli selles kuuldemängus olid tema laulusõnad Buratino jaoks tehtud ja see oli siis nii, et oli üks proov ja mitu häält ma mõtlesin, et et mina ei pea tegema. Ma olin kuuldemängujuht. Et mina ei pea seda tegema seda kuivust, Buratino häält ja Sepling väga ikka ja koos Jaan kohaga heliloojaga, et ta võiks ikka olla puupoisi hääleke, ta peaks kriuksuma vinguva või kuidagimoodi puupoisi hääl ja siis see üllatas ühte ja teist näitlejat, kes ei, meie seda hääle ja moonutus ei tee ja, ja läksid proovilt ära. Siis mul ei jäänud muud üle, kui hakka ise tegema. Ja Sepling Eero oli nii südamlik, heatahtlik, alati ta ja tema taha, kui prooviks niimoodi hästi madalalt. Ja siis ma hakkasin rääkima hoopis madalalt ja bee kam. Ja siis tegime katse ära, et kui kiiresti nüüd tuleks siis panna, et see läks kerib ülesse ja siis noh, see kõrgel, et nii ja, ja teise katse järel tuli juba nii paika, et kõik orkester hakkas mängima aeglaselt ja mina ka laulsin, aeglased ja, ja siis tulid vot see Buratino häälega laul mille pärast ja mitte ainult see niisugune nagu tuli kõike ümber mõtelda, kui ootamatus. Kui nüüd tuleb kohtuda, mis siis saab? Ei ole seda häält kaasas seal raadiost tehtud Keilas seitse last saalis suur saal ja nüüd võta see ja siis ma kas sind seda pingutama niimoodi üles? Ikka kogu aeg tundsin, et häälepaelad ei võta, ei kuule sõna pehme suulagi ei tõuse üles, ei ole see, nagu sa naerataksid, eks ole, et nad oleks hästi ette. Vaat niisugune, see oli tänu Eero Sepling, tõesti avastus, niimoodi, ja hiljem on veel neid, kes püüdsid sama nippi teha, aga seda kiirendust ja seda aeglustusega ei tehtud, sest siis oli vai kõik tähed, kuid täht hästi pingutatult. Niimoodi ta ja, ja kõik need konsonandid, et oleks hea artikulatsiooni, järsku on lasteaial ja nüüd selle kuuldemängujuhil korraga nii halb näitleja Ferdinand õige järsku toime sellega ja siis tuli ikka proovida mitut moodi ja mõtleks. See oli väga meeldis ju. Kanud kadunud heliloojale. Jalgu nii et Buratino, esimene hääl sündis tänu tehnikale, aga kui kaua võttis sinul aega, et sa ilma tehnika abita selle hääle endale said nii omaseks, et seda on raske sinust lahutada? See hääle tekitamine oli ikka suur hingamise harjutuste, teades, et sa pead oskama moodustada eeshammaste taha ühe väikesema suukoopa, mille lagi tõuseb ülespoole ja siis veel, et suunurgad ja ta kindlasti tuleb ette hammastesse, et metalli peal ja nüüd peab sinna ka sordiini veel peale panema. Käte tähtsime pehmelt ja kaastundlikult, vot nii. Vabandust, ma nüüd hakkasin kuule kuratiinule väitel praegune Igal juhul raadiokuulajad said need pildi selgeks, kes tähelepanelikult kuulas, kuidas seda suulage tuleb tõsta ja kuidas häält tekitada, kuidas pida keelega suus. Teha aga ütle mulle, Ferdinand, palun, kas sa oled ka pidanud arvet? Mitu 1000 korda sa selle Buratino publiku ette oled astunud? Oi kui oleks nüüd eesti keeles. Aga kui sa tulid ja veel mänge mängis Meissner näiteks triolaga Oslos vastamisi ja kaks nädalat ja kui sa oled Saksamaal, siis näeb end jälle, tuli. Siis tuli inglise keeles jaapanis, hätsime massiite, andsime massid fatasi pinnakivates seal, Marii Pinocchio nad, nii need neid juurde arvestada. Nii hakkate, mõtlevad need suured kontserdid, kus update lainega Soomes kõik 24 linna ärada Jaapanis oli õnneks sama arv 24 paika linna lõunast põhja välja. Ja siis peale selle raadio ja televisiooni ess inimesed seal võõratii nagu neid on ju ka nii palju olnud, rääkimata siin Eestis jah. Ja veel nii, kellena see Buratino siis pidi, kõik korda saavad abi olema liiklusteadlik ja ta pidi oskama ujuda, sest ta hüppas pea ees basseini selleks pidi olema üks niisugune ja mis ei, sulavõi ei saa märjaks, siis pidi ta suusad alla paneme, hüppas hüppemäest alla, nii et pea ees koos suuskadega suurde lumehanges. See nõme hüppetorn, jõle kõrgelt ka see pisikene tegelase suuskadega jalgu tuule alla, nii et tuligal Ja seda kõike sai teha tänu televisioonile tänu raadiole tänu sellele, et Buratino oli aastakümneid lastele vanusest olenemata iidoliks tema peal emad-isad õpetasid oma mudilastele kodused, näed, kuidas Buratino tegi, nii? Ei ole ilus nähe, kuidas Buratino tegi, vaata, see on ilus. Nii et Buratino roll väljus täielikult Aleksei Tolstoi raamatu lehekülgedelt. Ütle mulle, palun Ferdinand do Buratino nuku sulama. Nüüd on 10. esimene, see mis nüüd juhtus, nii et kui Paul šenkov Riiast kinkis, sellepärast et see oli tehtud kapitalistlik kumma ka kunstniku poolt Disney filmijooniste järele ja meie ju Riias ei soovinud seda, et kapitalistlik maa on ja siis kunstnik tegi nagu meelega kogu saalitäie rahva ees ja meie teatri, kui me olime külas seal ees ja kinkis selle mulle, sest ta kuulis meie raadio, kuidas Buratino siin rääkis, et see tema võib väga jaa, jaa, ütles hästi tähendabki juba teine peale Seplingi teine niisugune autor omamoodi, kes selle nuku siia tõi ja elav oli, ta oli nii väikene arm, armas, aga noh, suurtes saalides ta jäi, kui oli vaja, eks ole, suured festivalid kus oli väga palju suured saalide kaugused, kaugused, suured, nii nagu meie linnahallis siis oli ikka vajada suurem oli või jälle, kui on ikka juba 2000 inimest, nagu oli kuus, kuus inimest vähem kui 2000 oli Jaapanis kõige suurem saal. See oli ka juba siis ma tulin mööda saali ja, ja seal oli tehnika, nii et ma üllatasin ära jaapanis, kuidas põratiinu nii hästi välja paistis, sest laes oli niisugune automaatselt juhitav prožektori. Koba hoidis valgus ja tema peal, aga mitte minu peal. Aga ütle mulle, palun, mitut Buratino saab praegu korraga käsitada. Et praegu kaks sest ühend, nendel on isiksuse lõhenemine ja tähendab on nii ootamatus, üks mina tahab teistmoodi kui teine. Ja üks nõuab nüüd esimese käest, et sa pead ikka hüppame üle Läti, aga tema ütleb. Miks ma pean siis nii raskeks oma eludega, ma võin ju kergelt lati alt läbi minna ja on palju parem, elad ja, ja ütleme nii, aga teine ütleb ei selleks, et su mõistus hakkas paremini võtma, et on vaja asutada kõrgkooli juurde puupeade fakult teed, et oleks kindlasti üks niisugune noh, teaduskool, puupeade tool, õppetool, et seal oleks võimalik puupeadel oma koht leida. Ferdinand, sul on homme väga suur päev, auväärne sünnipäev, 80, see on tõesti auväärne iga. Ma ei soovi sulle täna ette midagi, sest öeldakse, et see on paha enne, ma teen seda homme ja sel puhul. Nukuteater mängib sinu auks Oskar Lutsu nukitsameest. Sulan juubeli etendus. See tähendab seda, et kuigi saale pikki aastaid olnud nukuteatrist eemal, nukuteater ei ole sind unustanud. Oled ikkagi oma inimene. Sina oled ikkagi see mees, kes meile Eestisse nukuteatri asutas, kes võitles välja selle praeguse laia tänava nukuteatrimaja. Ütle mulle, palun, kui sa praegusesse nukuteatrisse sinna laiale tänavale majja number üks sisened. Sul on, mul on tõesti vedanud, et on jõudnud niisuguseid niisuguseid rektori ära oodata, kes oli lapsepõlves hoidis kogemata ei tundnud, teda ju hoidis sirmi. Nüüd ta on niisuguse edukusega töötanud, et ta saab terveks. Proovime ka katuse peale, aga senini ükski direktor ei saanud katusest vihmaga pidama. Nurgas kogu aeg 100., rääkimata seda, et sealt oleks alma v nurga pealt väljas ja veel mis ja mis veel. Ja seal oli kaunis kardetav humalal tossafiaal Moabi, mis seal kõik olid koos lasketiir oli ju pea kohal. Paugud käisid. Ma saan aru, et sa oled väga-väga rahul tänase nukuteatriga väga mina ei kuulu nende meeste hulka, kes nuriseb või ütleb, et näed, mis mina omal ajal tegi ja nüüd on see kõik läinud ja nüüd seda enam ei ole ja tänapäeval on kõik Ei, aga nüüd on üks uus missioon, mille ma tahan tõesti korda saata tänu praegusele väga edukale kultuuriministrile. Vot see, et ma saan nüüd selle asuta tuse teatri- ja muusikamuuseumi filiaali kõrvalmajja seal nukuteatri hoovi kõrval on üks maja Nunne tänav kaheksa ja seal on praegu spordiasutus ja kõik on kokku leppinud ja, ja ma küsisin, Me kultuuriministrit ja ta oli nii sõnakas, ta ütles just Te juubeliks on mul valmis ütelda, nii, sinna tuleb siis muuseum, muuseum ja seal tuleb laste ja meie kõrgharidusega tulevased laste kasvatatud lasteaedadest vajavad just seda tööd, et nad oskaksid vähemalt käpiknuku seal 15 minutiga valmis teha. Sel ajal, kui lapsed magavad. Ma loodan, et meie kultuuriminister on sõnapidaja mees ja sa saad oma juubelikingiks tõesti selle paberi, mis ütleb, et Ferdinand, väike võib hakata nüüd ehitama nukuteatri kõrvale eesti nukuteatrimuuseumi. Aitäh sulle, Ferdinand kõige selle eest, mis sa oled oma elu jooksul meie laste heaks teinud ja ka meid, täiskasvanuid lõbustanud oma nukkudega ja ja oma hea ja südamliku olekuga. Ma soovin sulle tervist ja tere tulemast jälle raadiomajja.