Muinasusund, mida või keda uskus muinasaegne eestlane ja mida on meil võimalik teada sellest, mida eestlane tõeks pidas? Kiviajal pronksiajal, rauaajal? Täna on saates Eesti Kirjandusmuuseumi teadur ja Tartu Ülikooli arheoloogia doktorant Tõnno joonuks. Saatejuht on Piret Kriivan. Kui kaugele aega tagasi me võime öelda, et me teame, et siis meil oli usk. No me võime öelda, et juba esimesed Eesti inimesed, kellest praeguseks on vanimad jäljed pulli asulast Pärnu lähedalt et ka need inimesed olid juba religioossed ja ilmselt on siis religioon olnud Eesti aladel inimeste üks lahutamatult kaasosalisi, alates juba sellest päris inimasustuse algusest. Mujal maailmas arvatakse, et inimesed olid religioossed juba neandertallasest peale. Nii et me võime öelda, et need inimesed, kes on Eestis elanud alates viimasest jääajast, on kõik olnud kogu aeg religioossed. Kuidas arheoloog seda teab? Arheoloog arvab selliseid asju paljude asjade põhjal. Arheoloogi jaoks põhilised allikad usundi jaoks on loomulikult siis matused. Ja muidugi ka esemeleiud. Esemeleide on küll vähem, aga. Nad on seda olulisemad. Missugune on siis kõige vanem arheoloogiline tunnistus eestlaste usust? Muinasajal sellisest varasest soliitikalist on meil soliitikum on siis on siis keskmine kiviaeg Eesti arheoloogia või ka Eesti ajaloo siis kõige varasem etapp. Ja sellest varasest soliitikamist on meil muidugi väga vähe ja seni on teada üksnes kolm eset soliitikamist, mis võiksid üldse rääkida midagi usundi kohta. Neist kõige kuulsam on loomulikult tõrval asulast Narva jõe kaldalt leitud sarvest tehtud rästiku koju. Teine on pulli asulast leitud põdrapea, selline väikene luufiguur. Samas on siis ka ilmselt ma soliitikale kuuluv juhuleid pärlijõest, mis on siis luust väikene inimfiguurika. Ma just tahtsin öelda, et rästik ja põder tähendab seda, et loom oleksite inimeste uskumustes tähtsal kohal, aga nüüd tuleb inimene siia juurde, et mis järeldusi siis sellest usu kohta tehakse. Eks? Tõsi, sellise kolme põhjal on väga raske teha ja ega keegi ei julgegi nende põhjal tervis väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Rästiku kuju kohta on arvatud, et tegemist võiks olla mingisuguse tootan loomaga millele viitab ka see, et selle rästiku kuju peaosas on auk mis viitaks sellele, et seda kuju on kantud kuskil posti otsas või mingi toki otsas. Et seda kujun kuidagi esile tõsta, reisis nii suured kaelas, teda ei kantud, ei, ta oli ikkagi korralik põdrasarvest tehtud suurem figuur ja et inimesele kaela riputamiseks natuke liiga suur. Aga kõikvõimalikud loomakujud on läbi kiviaja nime soliitikamis Kunioliitikumis eliitikumal, siis järgmine arheoloogilinud Velijad ehk siis noorem kiviaeg selles Leoliitikumist, see on põdrakujusid eritest põdrapäid siiski piisavalt. Ja põhiliselt on neid tehtud luust, vähemasti need, mis meieni on säilinud. Ja mitmed Äänisjärve äärsed kaljujoonised kujutavad ilmselt mingisuguseid rituaale, kus siis rituaali käigus on kantud mingisugust toki, mille otsas on ilmselt olnud põdra pea. Nii et selliste, kas põdrapäiste kujudega või ka päris põdrapeadega on need Eesti kiviaja inimesed, ümbrus, kaotu inimesed teinud, tervitage ta rituaale, mida täpselt, me loomulikult tea. Üks võimalusi on, et tegemist võiks olla mingisuguse jahimaagiaga, sest põder on olnud läbi kiviaja üks olulisemaid jahiloomi. Ikkagi kaks looma ja põdrakujutisi hästi palju ka hiljem. Kas see annab usust tunnistust ka selles mõttes, et muinasaegse või siis kiviaegse usu, põhipunktid või põhiobjektid olid loomad, mitte mingi tundmatud salapärased olendid või mis iganes, vaid midagi niisugust käegakatsutavat? Ega me seda päris kindlalt ei tea, sellepärast et me saame otsustada ju ikkagi ainult nende väheste esemete järgi, mis meieni on säilinud. Ja Ma arvan ise, et ehkki loomad olid tähtsad pidid olema sellepärast, et suurem osa elatusest saadi ikkagi metsast ja loomad olid inimese toidulaual üsna oluline komponent. Siiski oli kindlasti ka kiviajal juba inimeste usulises pildis tegemist vaimolenditega ükskõik mis kujul nad siis ka ei olnud kolinal mingisugused kaitsevaimud metsahaldjad või ka siis mingisugused taevased üliolendid. Et nad kindlasti olid olemas see meieni ei ole nendest olenditest mingisuguseid kujusid, see on juba hoopis teine probleem. Ja sellistest vaimudest vägedest ja hinge kujutlustest selle kohta on tehtud, ulatusid tuginedes peamiselt siis keelele ja sõnalitamioloogiatele. No kas see inimese kuju, millest jutt oli, see ei võinud olla jumala kujutis? Võis aga tegemist on juhuleiuga, ta on leitud Pärnu jõest ja tegemist on seni ainsa soliitikumi kuuluva leiuga nooremast kiviajast on meil neid inimkujutis rohkem siis selle ühe kujukese järgi on väga raske ja väga spekulatiivne mingeid järeldusi teha. Mis ajal said eestlased endale ühe ja konkreetse jumala või ei saanudki? No kõik me teame taarast, räägime ikka seal nagu niisugune pidepunkt, kui muinasaegsest usust räägime, räägime nüüd ka, kes seda ära oli. Väga hea küsimus, kes taara oli? Ilmselt ei tea keegi, kes seda vara täpselt oli ja härra üle on muidugi väga palju arutatud, nagu sa isegi ütlesid siis taara, on Eesti usundi üks selliseid võtmefiguure, et kogu see usund keerleb ümber taarakuju ja seetõttu on toonud ka väga palju kasutatud. Viimased aare loomuse taara kohta väidavad siis seda, et taara oli ilmselt meie Mesoliitikamiseni oliitikamis taevane üliolend. Ja tema nimi tähendas siis taara on suur. Ja tõenäoliselt ei olnud tal sel ajal mingisuguseid konkreetseid funktsioone, nagu on mingisugustel hilisematel budistliku panteoni jumalatel. Et mõni jumal on siis äikesejumal võimeline päikesejumal ja vihma ja nii edasi jumalad, vaid taevale üliolend, kes taara algselt oli, oli siis ilmselt lihtsalt selline suur ja kõikehõlmav jumal, kes vastutas põhimõtteliselt kõigest 13.-ks sajandiks, kui meil siis lõpuks nimi Taara või Henriku versioonist arapiida selleks ajaks loomulikult sedapidi olema oma funktsioone kuidagi muutnud, sest ei saa arvata, et tal oleks säilitanud täpselt samad funktsioonid alates kuskilt kiviajast kuni siis muinasaja lõpuni. Tase taara kujutas 13. On teil seda, me jälle ei tea arvata, et on palju ja ennekõike keerlevad need arvamused siis selle endale taara oli kass. Sõjajumal, või mingi piksemalt. Kas Taaral võis olla ka siis, nagu ma aru saan, kaaskond tegelikult umbes niisugune, nagu antiikmütoloogiast teame, olid kuskil jumalused ja pidasid pidusid. Ilmselt oli, vähemasti on see väga tõenäoline, et selline polüteistlik usund siin Eestis oli. Aga millised need teised kaasjumalad olid, selle kohta ei ole meil ju peaaegu et mitte mingeid andmeid. Kõik 19. sajandil koostatud need just nimelt antiikmütoloogia põhjal koostatud Eesti panteon. Need on tänapäevaks nagu hüljatud, neid keegi enam tõsiselt ei võta. Ehkki enamus uurijaid on nõus sellega, et Eestis oli mitu jumalat, mitte ei olnud ühte ja ühtset. Aga kes olid teised jumalad, seda ma tõesti ei tea. Kas eestlastel võis olla oma panteon, kas see võis olla Ebavere mägi ja? Ebavere mägi on Eesti usundis ja jälle selline naljakas probleem. Ebavere mägi siis peetakse, et, et sellise mägi, mida on kirjeldanud kroonik Henrik 13. sajandi alguses, kui siis kuulsat taara austamise kohta Virumaal. Kroonika sõnade järgi oli see siis väga ilus mägi kus olid puust jumalata ja kristlikud mungad raiusid siis need kujud maha. Ja kohalikud inimesed olla imestunud, et miks kujudest veri välja ei jookse. Ja üks väheseid ja eks varasemaid hiiekirjeldusi Eesti aladelt üldse ja loomulikult on see siis pälvinud paljude uurijate tähelepanu. Et seda kroonika kirjeldus seostada just konkreetselt Ebavere mäega. Selle käis välja 1836. aastal Georg Magnus glüpsel, kes ise oli sellel ajal Väike-Maarja pastor ja Ebavere mägi, asub vahetult Väike-Maarja külje all ja ma ise arvan, et seal oli ikka paras annus sellist rahvusromantilist ollust sees, et Ebavere mägi üldse selle kroonikaga siduda. Sest nukkelgil kasutas sama metoodikat, mida hiljem Paul Johansen ajas näpuga järgemööda kaarti, kus siis need 13. sajandi ristisõdijad liikusid. Aga sellesama loogika järgi võiks selleks kuulsaks mäeks olla enamus Lõuna-Virumaavägesid Ni tammiku hiiemägi kui Emumägi, mille kõigi kohta on ka olemas rahvapärimus, et tegemist on hiiemägedega. Niiet see ei ole nüüd jah, väga kindel, et, et kroonik Henrik just on kirjeldanud ebaveel Ebavere mäe poolt tuli ka meteoriit ja see ilmselt on võimendanud siis. Väidavad jah, ja ma usun, et Ebavere Kaali meteoriit ja Ebavere mägi on ju seostatud taas tänu sellele, et Georg Magnus nüüd oli juba enne paberimäe seostanud selle Henriku kirjeldusega. Ja hiljem siis, kui Kaali meteoriit päevakorda tõusis ja kuna see suund ka täpselt klappis, siis see kõik sobis kokku üheks ilusaks ja jutustavaks pildiks. Kiitest oli juba juttu, kas taara oli hitte peremees? Meie probleem on ju see? Teamis iides on toiminud, hiite kohta on meil andmed ainult 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil üleskirjutatud rahvapärimusest. Muidugi on mõned üksikud kirjeldused ka kesk- ja varauusaegsetes kroonikates aga Need kõik kokku siiski ei anna meile seda pilti, et me teaksime, mis nende sihitis üldse on tehtud ja isegi seda, millal need hiired kasutusele võeti ja millal seal hiites käidi. Muidugi rahvapärimusest on teada, et neljapäeva õhtuti toodi ohvreid neljapäeva õhtul üldse püha ja neljapäevast Te käidi siis hiies ohvreid toomas. Aga kui palju me võime sellist motiivi kanda tagasi kuhugile minevikku, kuhugile arheoloogilisi perioodid kuhugile Eesti esiajalugu, see on nüüd juba natukene kahtlasem. Nii et jah, meie teadmised hiitest on ikkagi üsna lünklikud. Pealegi on see, et arheoloogiliselt Me hiisi eriti uurida ei oska, on tehtud, hiidas mõningaid uuringuid, kuid kuna hiitest ei ole teada, ei leida ega sellist korralikku kultuurkihti, mis on tavaliselt siis arheoloogida selline tööpõld siis me lihtsalt ei oska neid hiiekohti uurida, ma ei tea, mida seal otsida, ei tea millele pöörata tähelepanu? Põhiliselt ongi siis kiisi uuritud selle hilise rahvapärimuse põhjal, aga see loomulikult annab siis aimu ainult ju sellest, kuidas iidesse on suhtutud, ütleme uusajal alates 18.-st sajandist, 18. 19. 20. sajand. Loomulikult ei saa välistada midagi sellist, et et selles rahvapärimuses on varaseid võib-olla ka väga varaseid andmeid. Aga me ei ole võimelised neid väga varaseid andmeid sellest hilisest välja sõeluma. Nii et see on üks niisugune kompleksne probleem. Varsti oled ikka natukene oletavad, et mida siis iides võidi teha tol ajal, missugune see hiis võis välja näha, mis missugused osad seal oli, kui suur või laida oli, kui palju neid oli? Oli ta mäe otsas või mäe all ja nii edasi. Aga jällegi muidugi oletavad, peavadki valetama, sellepärast et et kui meil on probleem, siis me peame selle probleemile vähemasti mingeidki lahendusi otsima. Praegu me arvame, et vähemasti osa hiisi võis olla kasutusel meie noorema pronksiaja lõpus või eel rooma rauaajal sest meil on mõned hiied, kus hiiemägi seal siis etnograafiliselt rahvapärimusest teadaolev hiiemägi seondub vahetult mingisuguste kalmetega. Esimene näide, mis mul meelde tuleb, on Lääne-Virumaalt, Rakvere lähedalt Tõrma hiiemägi kus on keset siis sellist kena lauget, maastiku on väga ilus mäeküngas ja vahetult selle lõunajalamil on siis kivikalme. Tõenäoliselt on kivikirstkalme ja kuulub siis nooremast pronksiaega või e-rooma rauaaja alguses. Teine samasugune näide on Ida-Virumaalt Purtsest, kus jälle vahetult etnograafiliselt teadaoleva Hiiemäe jalamil asub terve rida kivikalmed. Nii kivi killast kui ka siis hilisemaid tarandkalmed. Et see, need kalmed on ehitatud nii vahetult mäekünka jalamile, aga samas mitte sinna mäe otsa viitaks nagu sellele, et need mäed olid nende inimeste jaoks olulised. Kes need kalmed ehitasid mida nemad siis hiitest tegid, seda me ei tea. Tõenäoliselt võidi seal mingisugust ohverdamist teha. Aga kui sa ohveldamine piirdus ainult mingisugustel toidu, joogi ja selliste orgaaniliste asjadega, mis meieni säili siis meil ei olegi lihtsalt võimalust seda uurida. Ilmselt olid seal hiies ka mingisugused puukujud, sest see Henriku kirjeldus on ikkagi üsna realistlik. Ja see, et, et sel ajal siin Põhja-Euroopas kasutati puust jumalakujusid, neid on leitud siis karjalast Põhja-Soomest kohtadest, kus puukujud on säilinud soodes, kus see säilitab siis puit ka meie hiiemäed, mis enamasti on sellised kuivad kivised künkad siis neil sellist orgaanilist materjali tavaliselt ei säili. Tee nii nagu kogu muinasaja puhul väga palju informatsiooni saadakse ka usundist rääkides ja usundit uurides naabrite käest? Jah, loomulikult, sellepärast et see sõltub ikkagi väga palju sellest, kus kohas meil on allikaid ja kui nüüd meie Eesti allikad hätta jätavad ja samas meil on kõrvalmaades märksa paremad allikad, siis loomulikult on võimalik neid kasutada. Muidugi tuleb alati arvestada seda, et need kõrvalmaade allikad käivad ikkagi ennekõike selle kõrvalmaade kohta aga loomulikult võib neid kasutada ja need on andnud ka üsna häid tulemusi. See on vast kõige rohkem kasutatud ennekõike skandinaavia paralleele nii kivikalmete kohta kui ka siis hästi palju viikingi ja hilis rauaaja kohta aga on kasutatud paljuga. Baltide ehk siis leedukate, lätlaste ja ka soomeugrilaste paralleele. Soomeugrilaste paralleelid on siis muidugi kõige rohkem tuntud. Missugused need paralleelid on näiteks ütleme, võtame siis soomeugrilased kõigepealt siis Skandinaavia ja siis baltlased Soome-ugri paralleelid on ennekõike siis petmioloogiliselt, kuna seal on on olemas meil hõimud, kes senini on kandnud ikkagi elavalt sellist mittekristlikku usundi traditsiooni siis võttes sealt mingisuguseid andmeid vaadates, kas me suudame seda kasutada kuidagi eesti materjalis, seda on tehtud vast kõige rohkem. Ja see on sõltunud kindlasti palju ka sellest, et eesti usundi uurijad enamasti on olnud folklaristliku või selle loogilise tagapõhjaga, mis tähendab seda, et nende jaoks on see idapoolsete soomeugrilaste paralleelide kasutamine ka väga loomulik. Skandinaavia paralleelidest on arheoloogide puhul kasutatud hästi palju kivikalmete inteltatsioone. Kuidas mõista kivikalmed ja mida need kivikalmed võisid selle aja inimestele midagi tähendada, aga Skandinaavia puhul on kasutatud palju ka saagasid. Ja loomulikult siis edasid. See on ju see koht, kus meile on säilinud meile kõige lähem budistlik panteon kõik need skandinaavia jumalasse toodinud hoor ja nii edasi ja Skandinaavia paralleel on muidugi palju kasutatud seoses selle taara probleemiga. Et kas eesti taara oli seesama, mis oli Skandinaavia tuur, oli ta keegi teine? Skandinaavia jumalate puhul on teada ka nende nägu ja tegu. Et kas on, eks ole. Kas taara välimuse kohta on ka kuskilt mingit haara välimuse kohta? Mitte ühtegi pilti ja meil ei ole säilinud mitte ühtegi kuju päris paljude Skandinaavia jumalate kohta on olemas ka pildid, mis on siis säilinud näiteks sellisel rahvasterännuaja kuld praktiaatidel või sellistel väiksematel kuldlinnalehtedel või suurematel müntidel kuhu siis jumala pilte on löödud sellel eeskujul nagu kunagi Rooma imperaator leid oma nägusid müntidele. Kui selline traditsioon levis Skandinaaviasse, siis seal on hakatud ma just jumalakujusid ja jumalate pilte müntidel. Nii et mõnede Skandinaavia jumalate kohta on täitsa pildid säilinud, aga jah, meil Eestis kahjuks taara kohta ja ka teiste jumalate kohta ei ole, äkki tõmbame paralleele, missugused need olid? Skandinaavia, kellest on säilinud, ega toorist ei ole säilinud. Eks nende piltide puhul on ka probleem selles, et me võime ju näha pilti aga kui sinna ei ole juurde kirjutatud, kes see on siis me peame lihtsalt pildi stiili järgi arvama, kellega on tegemist kõige rohkem kasutatud on siis peajumala uudil sest uudini koht on olemas, müüt, toodin, ohveldus üha oma silmad, siis kääbus Emilyle, et saada vastu võluruunide tarkust. Ja, ja tänu sellele on siis kujutatud hästi tihti ühe silmaga. Ja kui meil on ühes ilmaline mehe kuju siis seda paralleeli on tõmmatud väga tihti, et tegemist võiks olla uudiniga. Ta niuke, hall vanamees, halli habemega Pikaga ei ole. Sellis viikingite moodi sirged sihvakad jah, just selged ja siis hakkad sellist vana halli habemega mehhiko mul kuulge, Viking käest nüüd küll ette ei tule. Et seda ei ole nagu kujutatud. Selle aja nägemuses olid jumalad ikkagi pigem midagi sellised võidukad ka varasematel skandinaavia ruunikividel, mis on seotud just kristliku traditsiooniga. Teinekord on seal ka Jeesus Kristust Ennast kujutatud, kes on ka ristil ja ka siis on Kristust kujutatud mitte kannatajana, vaid just sellise võidukana, kellel on nägu, nalja, täislihased, punnis ja kes on üldse selline vapper ja valmis vastumaast igasugustele raskustele, ehkki ta on parasjagu. Üle ja taara oli meil ju ka tegelikult siis oletatavasti sõjajumal või piksejumal, nii et võis. Sobida küll heegeldas taarat peetakse nüüd jah, sõjajumalaks tänu siis sellele Henriku kirjeldusele, kus kontekstis Dahlia esineb 13. sajandi algul Dahlat olla siis hüütud appi just piiramise ajal ja tala seost piksega. Seda on siis tõmmatud nüüd ennekõike tänu Skandinaaviast Huurile. Et hoor kui piksejumal. Ja ma ei hakka sellest järeldusi tegema, et me oleme, olime ja oleme hirmus sõjakas rahvas, eks ole. Tulevad baltlaste juurde, paralleelid baltlastega. Sind baltlastega on need taas hoopis teine Allikaline probleem. Balti allikatest on hästi palju säilinud etnograafilist materjali kõikvõimalikku päikese, kuu ja ka tähtede kohta. Seal see materjal, mida on kasutatud just nagu meie etnograafilise materjali täienduseks. Arheoloogiliste perioodide paralleele on nagu toodud natukene vähem. Rohkem tuleks ilmselt kasutada Leedu kroonikat, sest Leedu oli Euroopa keskajas selline väga naljakas positsioonis. Tänu sellele, et tegemist oli siis viimase paganliku riigiga kus lisaks sellele, et tegemist oli viimase paganliku riigiga või oli neil ka olemas täielikult kirjaoskusi, kirjutasid üles kroonikaid. Kui mujal Euroopas levis kirjaoskus enamasti ikkagi koos kristlusega siis Leedusse jõudis kirjaoskus enne ja see kirjutamise traditsioon enne, kui leedukad lõpuks võitsid vastu kristluse ja tänu sellele on Leedu sellest eelkristlikust usundist nii, nüüd rohkem selliseid kirjalikke allikaid. Aga siin tuleb nagu pigem siis see probleem, et et meil ei ole Eesti materjalis seda võtit, millega ühendada seda Leedu eelkristlike kirjeldus, see on siis Baltide Pralleelduks vints põhiprobleem. Aga mis nagu kõige olulisem on, mida me võiksime baltlaste puhul siis silmas pidada, et see võis meil ka niimoodi olla? Seda on niimoodi peaaegu raske öelda, sest Baltide jumalatest ja jumala pantonist just Leedu allikates ja osaliselt Playsi allikates säilinud üsna palju. Kuid see on nüüd see teema, kus me ei saa Eestis tõmmata paralleele. Pigem me võiksime tõesti tõmmata paralleele siis mingisuguste rahvapärimuste ja just nende uskumustega, et mida uskusid siis nagu tavalised inimesed ka näiteks sellised ennekõike just nagu sellised koduuskumused või sellised uskumused, mis tiirlevad selle tavalise argimaailma ümber näiteks kodus või siis majauss, kui maja kaitsevaim, seda peetakse osaliselt siis Baltide laenuks. Eesti traditsioon sellest ussist oleks ennekõike usku hingeloom. Et kuhu inimese hing võib siis kas pärast suurima või siis ka juba inimese eluajal minna, et kui inimesel on vaja kusagil käia ussi kujul. Aga selline koduusse, kodusi kultus, et seda on teinekord peetud just Baltida. Üks rästik neil saate alguses juba oli, et rästi, kus madu oli päris tähtsal kohal Jah, vot siin ma oleksin küll ettevaatlik, tõmbavamaks paralleele nende etnograafiliste koduusside ja siis selle valame soliitilise rästikuga, sest meil on seal vahel ikkagi kohe hea mitu 1000 aastat mitu 1000 aastat, kus meil ei ole mitte ühtegi andmeid usside kohta ja ma usun, et need peegeldavad erinevaid traditsioone millel on olnud lihtsalt see üks väljund, see uss Hiiteste Me rääkisime ja ma saan põhimõtteliselt aru, et muinasajal ja muinasaja alguses võisid olla juba hiied või siis vähemasti pühad kohad olemas. Mida seal tehti, kuidas usuelu välja nägi, rituaalid olid missugused, mis nende kohta teada. Rituaalid olid kindlasti rituaalid olid sel ajal inimestele kindlasti ka väga olulised. Mis need rituaalid olid? Muidugi enam ei tea ka paralleelid näiteks mingisuguste idapoolsete soome-ugri lastega kleidi jätavad siin üldjuhul hätta, sest paralleelid keerlevad enamasti just selliste rituaalide ümber, mis ei jäta meile ühtegi säilivat jälge sellist jälgi, mida me saaksime materjalis kusagilt välja kaevata tuleks mingi asi jah, just, et oleks mingi asi või mingisugune, et nad oleksid kaks kivi üksteise peale pannud, et me saaksime öelda, et vot see on nüüd jälg sellest rituaalist, mida me näeme kusagil ükskõik millise hõimu juures kusagil Siberist või kus iganes. Selles mõttes need rituaalid on meie jaoks on ka ikkagi väga keeruline probleem ei oska neid taastada, ei oska neid uuesti välja mõelda. Mitte midagi kohe ei ole. Aga ütleme, niisugused paganlikud usule, ütleme siis niimoodi, ma ei tea, kas arheoloogid lubavad öelda jah. Kujundad läheme kalmete peale, siis jah, meil on seal märke mingisugustest, rituaalidest, mis kohati meie tänapäevaste inimeste jaoks võivad tunduda ka natukene jõhkrad ja koledad ohverdamine, ohveldamine ohverdati kindlasti. Meil on märke, et on ohverdatud inimesi. Meil on märke sellest, et need inimesed pidasid oluliseks inimesed peavad inimese koljut on mitmeid kivikalmed, kus on näha, et on maetud ainult kolju. Selle aasta augustis panime kaevamised Kunda hiiemäel Kunda hiiemäekivikalmed ja sealt leidsime täiesti eraldi kolju matuse, mis ilmselt oli pandud siis sellisesse eraldi väikesesse kivikasti. Selliseid kolju matuseid on leitud terve rea varaste tarandkalmete nurkade alt, kus nad ilmselt on pandud, kas siis ohvriks, kalmele kalme püsiks või mida iganes. Viimastel aastatel antropoloogid leidnud ka märke sellest, et neid surnud inimesi ilmselt mitte, küll elavaid on kas Kalteeritud, millest on säilinud lõikejäljed koljul et ja on seda peanahka maha võetud ja on säilinud ka lõikejälgi luudel, mis võiksid viidata siis liha maha täitumisele. Nende mõlema ilmselt idee oli selles, et saada kätte kas siis puhas kolju võinud puhtad luud ja seda, et, et inimese luid on kasutatud rituaalides see on hästi levinud traditsioonile terve maailma võiks öelda. Ja see on midagi väga universaalselt, et inimesed peavad omaenda liigikaaslase luid nagu üheks võimsamaks ütlemis maagiliseks vahendiks. Ja tänu sellele on sisust koljusid ja luid, inimese luid kasutatud ilmselt mingites rituaalides, mis olid nende rituaalide eesmärgid muidugi hoopis teine küsimus, tõenäoliselt üks eesmärkidest on see, et sellega kuidagi mälestati või kasutati neid mingisuguses esivanematega seotud rituaalides, mitte need võisid olla ka sellised hästi halb sõnaga näitlikud õppevahendid. Et need on meie esivanemad, millega siis tugevdati just sellist kokkukuuluvustunnet selle ühiskonnaga. Ja kellele siis ohverdati esivanemate lohverdatigi, mitte Taarale näiteks. Või väiksem selle jumalatele ohvreid mitmetele ohvrisaajatele, kelleks võis olla nii esivanem, esivanemate hinged, jumalad, kindlasti väiksemad, haldjad, kaitsevaimud ja nii edasi. Neid ohvreid toodi kindlasti erinevates kohtades, ilmselt ühel ajal. Meil on kasutusel ohvrikohana nii kalme hiiekoht kui miks mitte ka mingisugused sellised individuaalsete ohvritega seotud kodused kohad. No näiteks meie rahvapärimusest on ju teada ridamisi pärimust mingisuguste ohvriaedade kohta, mis olid sellised väiksed eraldatud nulgakesed siis taluaias, kuhu viidi siis just sellist uudse ohvrit. Uudse ohvrit, uudse ohvrite tähendaks siis seda, et, et igast esimesest viljasaagist viidi üks osa siis kellelegi ohvriks. Kindlasti on teada paljudele ka see, et kalamehed viskavad esimese kala tagasi vette. Jahisaagist veidi esimene mingisugune esimene tükk liha midagi sellist tuua ohvriks, et see oli just esmiku ohver või selline uudse ohver, mis toodi nagu tänutäheks, et, et selline asi üldse saad. Aga arheoloogidele ei ole õnnestunud niisugust aeda leida, ohvri ajada. Muidugi, teil ei ole õnnestunud sellist asja leida ja isegi kui me leiaksime, kas me oskaksime seda aeda ära tunda. Me võime leida näiteks mingisuguse koha, kus on näiteks mingisugused näiteks loomaluid, kuidagi rohkem, aga kas me suudame selle asja ära tunda, et me ütleme, et selle asja nimi just ongi nüüd sohvri aed seal ka teine probleem kaevates mingisuguseid asju lahti, meil ei ole seal kõrval silti, mis ütleks, et see oli nüüd elumaja, see oli saun, see oli ait vaid me peame seda kõike oletama. Ja paljud meie arvamused on. Oletamistes kinni, oletame seda ka, millal ohverdati. Oli see mingi kindel päev, köisse kuu järgi neljapäeva ilmselt muutsid, eestlased ei tundnud veel. Nagu enne jutuks oli, et neid ohvreid toodi ilmselt mitmele kohvri saajale mis tähendab seda kohvitoomise põhjused ja seetõttu siis kohvitoomise aega oli kindlasti erinevaid oli kindlasti olemas tänuohver, mis toodi nagu mingisuguse asja tänutäheks, mis ei pruukinud üldse mingisugusest muust ajast sõltuda oli kindlasti ka siis seina vaat uudse ohver, mis käis siis, mis oli seotud kuidagi sessoonsete või siis aastaaegsete kordadega, et igast uudsest viljast sügisel tuli siis midagi viia. Ja kas meie esivanemad tundsid neljapäeva või ei, see on nüüd kah selline keeruline küsimus, millele me oma Eesti materjali ei suuda vastata. Samas on meil, kui me võtame nüüd jälle skandinaavia paralleelid appi siis on Islandil üles kirjutatud seaduse kogumik nimega Kraukas, mille järgi inimesed on aega arvanud just ennekõike nädalapäevade järgi. Et nad tundsid just nädalapäevi ajaarvamine, lähtubki ennekõike just nädalapäeva, sest mitte ei olnud see nii tihti. Nojah, kuud olid ka, aga et, et neid nädalapäevi tunti ja nädalapäevad olid just tähtsamad kui kuupäevad et mitte ohvrilt ei tulnud tuua näiteks mitte iga kuu 21. kuupäeval, vaid selleks oli näiteks kuu teine või kolmas neljatav näiteks selles mõttes meie esivanemad võisid tunda nädalapäevi. Muidugi, ma, meil ei ole mingit alust öelda, et jah, nad kindlalt neljapäev oli jah, et nad kindlasti tundsid neil nende päevade nimed olid sellised. Aga me ei saa ka öelda, et nad kindlasti ei tundnud. Kas ma võin teha meie jutust järelduse, et et kui ka muinasaegse inimese usku tuli jumalakuju, siis tegelikult on kogu see uskumine seotud ikkagi ja suhestatud loodusega. Jah, kindlasti ta on suhestatud loodusega kindlasti, ta on taga tugevasti loodusega seotud. Muidugi siin oleksin natukene ettevaatlik kasutamast, selliseid võiks öelda ka juba kulunud klišeesid teemal eestlased kui metsarahvas. Vähemasti meie arheoloogid, läheme küll pigem, et niipea, kui inimesed võtsid omaks põlluharimise siis see orientatsioon toimus väga tugevasti just põllule ja kodukarjale. Ja metsa nagunii väga palju, isegi kasutatud. Muidugi see võib olla seotud ka sellega, et meiega, arheoloogid, läheme seda inimese tegevust. Aga kui inimesed käisid lihtsalt metsas mustikal, siis me ei näe sellest jälge. Aga kindel on see, et metsas jahil käidi ikkagi marginaalselt, põhiline liha toidus saadi alates siis ütleme pronksiajast peale saadi kindlasti juba koduloomadelt. Et me ei olnud metsarahvas, et me hingemaailm tegelikult võis olla väga rikas, niisugused need põhimõisted olid, millele see usuline hingemaailm keskendus. Võis keskenduda, ütleme, põis keskenduda. Ma arvan, et see meie hingemaailm oli igal juhul keeruline, ükskõik kas me oleme metsarahvas või ei ka metsarahvastel on ju väga keerulised kontseptsioonid. Tõenäoliselt oli meie inimese hing jagatud laias laastus siis kaheks milleks oli siiralt ja siirding. Need olid siis kaks sellist põhilist hinge mõistet, millega võisid kaasneda ka terve rida muid hingemõisteid. Kuid neid kahte peavad uurijad praegu nagu põhilisteks baasingi mõistetaks. Kus siis irdhing oleks see hing, kes võib inimesest lahkuda, käia kusagil ringi ja tulla inimese juurde tagasi. Ja see on just see hing, millega käiakse unenägudes millega nõiad ja targad lähevad oma kehast välja, et teha igasuguseid tükke ja see siirding, see on siis see sing, mis lahkub inimesest jäädavalt ja sellega inimene siis sureb. Neid kahte peavad praeguse aja uurijad, nagu sellisteks põhihinge mõistetaks. Aga läbi aegade võib see hingestruktuur olla kujutatud etega üsna keeruliselt meie metalliaja jooksul pronksi. Kui lauaaja jooksul võib iga sellise inimese individuaalse hingega olla kaasnenud veel ka selline kollektiivse hinge mõiste, mille järgi siis kõik need surnud esivanemad kokku moodustasid ühtse kollektiivse, nimetame seda siis ükskõik kogukonna hingeks või ühiskonna hingeks mis oli siis ka sellele elavale ühiskonnale just see võti, et kuidas nende surnud esivanematega suhelda ja see on selline viimase aastakümne trend nagu üle veel Põhja-Euroopa just ennekõike arheoloogide poolt. Et kus me näeme just sedasorti matuseid, kus inimeste, ükskõik, kas siis põletamata või ka põlemisjäänused on pandud kõik puntrasse kokku, neid ei ole eraldatud ei ole olnud üldse oluline seda ühe inimese jäänuseid või säilmeid hoida eraldi, nagu meil tänapäeval on oluline, et me peame ikkagi ühte hauda matma ühe inimese ja et kedagi teist ei tohi sinna alla, et nende jaoks ei olnud see üldse oluline. Nad lihtsalt vihkasid siis kas selle põlemisjäänused sellesse kivi kaugemasse kokku või teinekord on ka neid laevamatuse luid niimoodi segatud. Et selline kollektiivse hinge mõiste tundub olema praegu, nagu see kõige tõenäolisem seletamaks, seda selliste inimeste, mitte helistamist üldse. Kollektiivsest ja individuaalsest hingest esivanemate kultusest räägime nädala pärast veel siis lähemalt sellest, kuidas kalmete abil ikkagi on võimalik uurida, mida muistsed eestlased uskusid. Juttu tuleb sellestki, kas eestlastele oli iseloomulik surnukeha põletamine või laiba matmine. Mida sellest järeldatakse. Ja juttu on veel, miks ühel ajalooetapil eestlased kolbakultust harrastasid, just kalmetest kalmete uurimise läbi, selgub tõde eestlaste kuningate kohta. Kirjandusmuuseumi teadur, Tartu Ülikooli arheoloogia doktorant Tõnno joonuks ja toimetaja Piret Kriivan ootavad teid jälle kuulama nädala pärast. Ja kirjutage meile aadressil Eesti lugu, et RÜE ja ümbriku kirja võite saata aadressil Gonsiori 21