Täna on ilus päev, tähistame taas Heino Kaljuste sünniaastapäeva. Muuseas, eile oli sünniaastapäev ka ühel väga olulisel inimesel meie hariduses. See oli meie kunagine haridusminister Ferdinand Eisen. Ja täna aasta möödub 40 aastat esimeste muusikaklasside avamisest Eestis. Selleks esimeseks kooliks oli praegune Westholmi gümnaasium. Ja need on kätte jõudmas see hetk, kus me kuulutame välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste nimelised sisendid, pendiumid. Neid annab kätte lugupeetud Tõnu Kaljuste. Aga ennem seda ma tahaksin tänada meie selle aasta sponsoreid. Kõigepealt Eesti muusikaakadeemiat tegevõpetajale, tugevale õpetajale, silmapaistvale, õpetajale, õpetajale suure tähega. Nii nagu seda oli Heino Kaljuste. Ja teine stipendium kuulub noorele õpetajale, kelle siis me näeme vot sedasama järjepidevust ja potentsiaali et seda vaimsust ja vaimu edasi kanda. Tänavused stipendiaadid on Tartu Karlova Gümnaasiumi direktor ja muusikaõpetaja, Tartu poistekoori peadirigent, laulupidude üldjuht, undel kak. Lubataga mull seda väga auväärset ja tähelepanu väärset CV teile tutvustada. Üldiselt minu noored kolleegid, kes te siin saalis istute ei ole midagi õndsamad muusikaõpetajale. Kui direktoriks on muusik 1977.-st aastast kuni tänaseni see on siis 27 aastat, on kindlakäeliselt juhtinud oma kooli undel kokk, kes on ühtlasi nii direktor kui ka muusikaõpetaja. 1973.-st aastast on undel kokk Tartu poistekoori dirigent ja 92.-st aastast tänaseni peadirigent. On teil kokku on 80.-st aastast alates olnud Tartu Karlova Gümnaasiumi süvaõppega klasside loojaks ja initsiaatoriks. Sellega seoses tuli koostada tunnijaotusplaanid ja ainekavad ja leida õpetajad ja vajalikud õppematerjalid. Tänu selle kooli tekkimisele on Tartus praegu väga tugev poistekoor rääkimata kooli enesekoorides. See on aukartust äratav. Mu noored kolleegid, tulevased teritage nüüd oma hoolega. Kõigepealt on koolis kolm mudilaskoori, sealt algab muusikaõpetus pihta. Koolis on puhkpilliorkester. Õpetatakse lisaks veel instrumente, soololaulu, muusika, ajalugu, alates viiendast klassist 95. aastal komplekteeriti kooli segakoor, et osa võtta kooli segakooride vabariiklikust konkursist Saaremaal kusega ära võideti. Nüüd, kui vaadata mudilaskoori viimaseid saavutusi, siis peab ütlema, et nad on ära võtnud esimesi ja teisi kohti ja eripreemiaid Tamsalus ja Tallinnas toimunud mudilaskooride ülevaatustel dekoor maarjalill 94 ja 96 on sellenimeline koor tamm rest koorifestivalilt toonud ära kuldmedalid. Koolikoor. 2002 jõululaulude konkursil Turus sai see koor parima koori nimetuse ja Tallinna rahvusvahelisel koorifestivalil 2003 saavutas lastekoor oma grupis teise koha. On teil kokku, on ise olnud hääleseade õpetajaks ja 2001.-st aastast peale on ta ka veel õpetaja-metoodik. Ta on pidanud ka Eesti muusikaakadeemias muusikaõpetajate juubelikonverentsil ettekande hääle arendamisest. Nendel kokku fiks ning tagasi. Ja nüüd on palunud sõnaselges eesti keeles oma mõtete väljaütlemiseks undelkok, palun. Head muusikapäevast osavõtjad, mul on olnud au olla Heino Kaljuste õpilane. Võib-olla nii mõnedki teist võivad täpselt sedasama öelda ja tõenäoliselt Eesti koolimuusikas ei olegi selliseid inimesi, kes ei tea, kes oli Heino Kaljuste ja kui lai oli tema tegevussfäär, kui mitmes valdkonnas ta tegutses. Ja võib-olla üheks põhiliseks mureks oli temal hoolitsusest uute muusikaõpetajate ettevalmistamise eest. Kui palju on Kaljust koostanud ja välja andnud koolilaulikuid, kandes hoolt selle eest, et kasvaks õpilaste muusikaline kirjaoskus? Kuhu võib jõuda? Seda kõike kasutades on väga hästi näidanud meie vabariigi tippkoorid ja kollektiivid. Nüüd selle tänase stipendiumi kohta tahaks öelda niipalju, et mõistagi sellise stipendiumi saamine on igale koolimuusikule väga suureks auks. Ja ma tahaksin tänada neid inimesi, kes selle ettepaneku tegid ning sellele stipendiumile esitada. Ja tahaksin tänada seda komisjoni, kes lõppotsuse tegid ühelt poolt. Ja teiselt poolt tänan südamest kogu Karlova gümnaasiumiõpilasi, õpetajaid, eelkäijaga, ka meie kooride lauljaid, kellest üks osa on siin täna teie ees. Suur tänu teile, lapsed. Tahaksin tänada oma kolleege muusikaõpetajaid, kes on kujundanud meie kooli muusikalise näo. Olge te tänatud. Aitäh teile kõigile. On teil koht tänases arvutite ajastul, kuivõrd lihtne või kuivõrd kerge on luua arvutite tagant lapsi eheda muusika juurde? Selle kohta on väga raske ühest vastust anda. Nad on tänapäeva lapsed on kodus mõlemas, nii arvutimaailmas kui ka kaunite kunstide poolest. Ayoton On vaja luua võimalusi vaja, et oleksid olemas juhendajad, kes lastega professionaalselt tegeleksid. Ja ma arvan, et see tulek selles mõttes ongi natukene lihtsamgi arvutite juures siis muusikamaailm. Ma saan asjast aru, et Tartu Karlova gümnaasiumis ei ole probleemi muusikaõpetajate saamisega ja ei ole puudus nendest asja piinlikes juhendajates, kes lapsed muusika juurde toovad. Mul on see õnnelik juhus tõesti juhtunud, kus on kooli saanud tööle võtta just need õpetajad, kes on entusiastid, kes on asjatundjad, kes tahavad seda tööd lastega teha ja see on asja juures kõige suurem asi, sest et käsu korras pole veel keegi hästi laulnud. Eilset pärastlõunat ilmestas lauluga Tartu Karlova Gümnaasiumi lastekoor Maarja-Lill Ave Maria Silla juhatusel. Tüdrukud laulsid sedavõrd kaunilt, et Heino Kaljuste perekonna nimel pidas vajalikuks koori poole pöörduda. Tõnu Kaljuste. Fondi poolt ja kõikide inimeste pooltes kuulasid täis. Tahan öelda teile, aitäh, Te laulsite jah, ilusti meil mitte, ainult laulnud ilusti vete, rääkisite ilusaid tekste meile. Ja kõige toredam me saame sellest aru. See ei olegi nali muide, sest hästi paljude, võib-olla elus hakkate lauljalt kuulemegi, laulab, laulab ja ei saagi aru. Lauldakse. See on üks jube asi. Aga et nii varakult juba lauldakse, nii et publik saab aru, see on suur asi. Ja palju õnne teile selle eest, et te olete selle võimaluse annab teile aitäh.