Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab nüüd kokku neljapäeva, 21. novembri olulisemad sündmused. Mina olen Liisu Lass. Opositsiooni umbusaldusavaldus kultuuriminister Rein Langile kukkus Riigikogus läbi, kuid minister ütlased palub oma kohal jätkamist. Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on Rein langil raske ministrina jätkata. Kas sihtasutuse kultuurile töötajate palgatõusuks tuleks ohverdada ajakiri muusika on kerkinud küsimused. Kultuurilehe nõukogu esimees Urmas Klaas väidab täna, et sulgemise plaani ei ole. Ukraina valitsus andis täna korralduse peatada ettevalmistused Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe sõlmimiseks. Paljud vaatlejad märgivad, et Ukraina naabruspoliitika võtmeriik ja ilma Ukrainata ootab kogu Euroopa Liidu idapoliitika suurema mõte. Kui ka pool allkirjastab julgeolekuleppe USAga, võib Afganistani jääda kuni 15000 võõrsõdurit, ütles president Hamid Karzai täna. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse saavutamisele Eestis aitavad tõhusalt kaasakvoodid näiteks valimisnimekirjade ja riigiettevõtete juhtkondade moodustamisel, tõdeti täna ümarlauaarvutil. Põhjamaade kogemus näitab, et kvoodid aitavad muuta mõtteviisi ja seejärel pole kvoote. Maksu- ja tolliamet käivitab järgmisest suvest töötajate registri, et vähendada ümbrikupalkade maksmist. Töötaja tuleb registreerida juba enne esimest tööpäeva ja inimene saab ka ise jälgida, kas tema pealt on maksud makstud. Eesti koolides vajaks iga kolmas arvuti kohest väljavahetamist. Kuna riik arvutite ostmist koolidele otseselt ei toeta, siis püüavad omavalitsused arvutid välja vahetada jõudumööda. IT-ettevõtjate hinnangul tehakse seda aga aeglaselt. Spordist. Täna selgub, kas Tarmo Rüütli jätkab Eesti jalgpallikoondise peatreenerina või palkab Eesti jalgpalliliit uue peatreeneri välismaalt. Ilm on öösel ja homme päeval pilves, kohati tibutab vihma ja võib olla udu. Sooja on öösel neli kuni seitse ja päeval viis kuni kaheksa kraadi. Ja kõigest lähemalt 40 kultuuritegelast otsustasid tänases Eesti Ekspressis sirbi ümber toimuva vastu avaldada meelt fotoseeriaga kus neil on suud kinni teibitud. Piltidel on teiste seas Jaan Kaplinski, Anu lamp, Hendrik Toompere juunior, Rein raud, Tõnis Mägi ja paljud teised. Tegemist on kultuuritegelaste kommentaariga segastele sündmustele, ajalehe sirp toimetuses, sihtasutuses kultuurileht ja kultuuriministeeriumis. Riigikogus anti täna ka üle umbusaldusavaldus kultuuriminister Rein Langile, mida kohe täna ka hääletati. Uku toom oli kohal. Umbusaldusavaldusele oli alla kirjutanud 40 sotsiaaldemokraatia keskerakondlast. Selle saalis üle andnud sotsiaaldemokraat Mart Meri süüdistas minister langi valetamises ja vassimisest ja lisas. Aga veelgi olulisem on, et ta on oma mahinatsioonidega riivanud väga paljude tublide inimeste õiglustunnet. Et ta on kahandanud kriitilise piirina, justkui läbipaistvate, justkui avalikkuses kokkulepitud reeglite järgi toimima pidanud otsustusprotsesside usaldusväärsust. Lang eitas valetamist kategooriliselt. Ma lükkan tagasi kõik süüdistused valetamises ja kinnitan üks kord veel siit riigikogu kõnetoolist maa ei ole sekkunud sihtasutuse kultuurileht nõu kogu ega juhatuse tegevusse. Kõik otsused, mida sihtasutus on langetanud juhatuse tasemel, kui nõukogu tasemel on tehtud täiesti vabas õhkkonnas ilma mingi minupoolsete või minu erakonnakaaslaste poolse surveta. Miks keskerakondlased langi vabastamist toetavad fraktsiooni juht Kadri Simson? Keskerakond leiab, et selline kultuuriminister, keda on umbusaldanud 18 loomeliitu, on tegelikult ammendanud võimaluse selles ametis jätkata. Et kui need inimesed, keda ta otseselt keerib, ütlevad, et koostöö jätkamise võimalust nad ei näe siis tegelikult ei saaks seda näha ka minister ja kõige õigemaks tal ise tagasi astuda. Reformierakonna fraktsiooni liider Jaanus Tamkivi ütleb, et fraktsioonil ei ole endiselt kõik asjaolud selged. Nemad ajaleheartiklite põhjal järeldusi tegema ei hakka. Loomeliitude suhtumise kohta ütleb aga nii. Jah, tundub, et levib selline üldine seisukoht järjest enam, et tegelikult on loomeliidud ja meedia see, kes otsustab, kes on valitsuses, kui kaua ta seal on ja millal ta seal kogub. Et üldiselt nagu riigikogul väga suurt rolli pole. Kahju, kui see niimoodi peaks välja kujunema veel ühiskonnas, kui need kalu jaotused selliseks kujunevad. Rein Lang samas küsimuses Ega usaldus ongi üks selline asi, mis ei pea põhinema faktidel Eestis enam. Minu arvates on see äärmiselt suur probleem kui on võimalik Eestis tekitada olukord, kus sünnivad vandenõuteooriad, mis elavad Nädalajagu oma elu, mille sisu on mingisugune poliitiline sekkumine, vaba meedia toimetamisse, mis küll hiljem variseb kokku. Selline vandenõu teooria aga tekitab inimestes mingisuguse fooni ja mingi raevu mingi viha. IRL-i fraktsioon kohtus täna hommikul Rein Langiga fraktsiooni juht Kaia Iva. Meil oli selliseid kolm küsimusteplokki, et miks nii juhtus, mida oleks võinud teistmoodi teha, teine küsimus, et kas minister valetas ja saime sellega ministri kinnituseta ei ole valetanud ja kolmas kuidas siis selline usaldus ja töörahu taastada. Ja meie fraktsiooni otsus siis oli, et me umbusaldamisega kaasa ei lähe? Hääletamisel sai umbusaldusavaldus 38 pooltelt, muuhulgas ka IRL-i liikmelt Andres Herkelit, aga läbi muidugi ei läinud. Suhtekorraldaja Janek Mägi ütleb selle kõige mõttekuse kohta nii. Loomulikult tuli umbusaldust avaldada, et kui on selline võimalus, siis tuleb kasutada ja ühiskond otsustab, et meie inimestel otsustame, me vaatame, tunded muutuvad. Ühel päeval ma tunnen, et lang on ülbed esindajad, ma vaatan, et mul hakkab tast kahju. Praegu on konkreetselt väga kahju, sest ma arvan, et ta ei tee oma tööd nii halvasti, kui seda praegu ühiskonnas väidetakse. Ja ma rõhutan, et on väga palju inimesi, kes arvavad täpselt samamoodi ja ei ole kindel, et Reformierakonna populaarsus sellest langeb. Võib juhtuda vastupidi. Kadri Simson on aga nõus olema oraakel. Ma ennustaksin, et lähinädalatel näeme me siiski uut kultuuriministrit. Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil, et Rein langil on lihtne tulla toime süüdistustega valetamises kuid kui jutt on usalduse kaotamisest, siis on jätkata keeruline. Rein Lang on ise ka öelnud, et ta mitmeid päevi mõelnud sellele, kas kujunenud olukorras on mõtet jätkata ministriametis või mitte, et küllap Rein Lang ka otsuse langetada. Need, kes on otsused langetanud, need ilmselgelt oleks pidanud oma otsuseid põhjendama, üldsusele selgitama, miks just sellised otsused ja mitte teistsugused otsused. Raekoja oli kogu avalikkus. Sisuliselt ilma informatsioonist me ei teadnud isegi, mis täpselt, mis kuupäeval juhtus. Nii nagu ei teadnud avalikkus ei teadnud seda ka valitsus. President Toomas Hendrik Ilves kirjutas Facebookis seoses sirbi ümber toimuv, aga et sõnavabadus ja loomevabadus ei ole Eestis kuidagi ohustatud. Samas tõdes president, et Eesti riigi kommunikatsiooniprobleemid on pikka aega takistanud kultuurielu arengut. President märkis, et kultuurielu ei saa korraldada rahandusametniku kombel exceli tabeliga. Ajalehe sirp kõrval on tekitanud ärevaid küsimusi ka ajakirja muusika saatus. Riina Eentalu räägib lähemalt. Järgmisel aastal soovitakse sihtasutuse kultuurileht töötajate palka tõsta protsenti aga tingimusel, et viis protsenti tuleb leida sisemiselt. Nõukogu arvates on selleks üks võimalus sulgeda ajakiri muusika. Nii on lugeda Päevalehe intervjuus sihtasutuse juhataja Toomas Väljataga. Ka ajakirja peatoimetaja Remmel ütleb, et lisaks tellija numbritele ja müüginumbritele peaks ikka vaatama, missugune ajakiri see on. Ajakiri kajastab muusikaelu väga laialt. Leiavad kajastust klassikalise muusika teemad, siin on džäss, siin on pärimusmuusika alternatiiv, elektroonika ja veel mitmedki muud ilmingud. Ühesõnaga kõik, mis muusikaelus õieti Eestis toimub, see leiab kajastust ajakirjas muusika, mis te vastate neile, kes ütlevad, et muusikat räägitakse ka teistes väljaannetes, SA kultuurilehes on siis kolm väljaannet, kus räägitakse muusikast, teater, muusika, kino, muusika ja sirp, aga nüüd antud olukorras me ei tea, mida ja kui palju hakatakse rääkima muusikast uues sirbis, eesti heliloojat. Liidu aseesimees Märt-Matis Lill ütles oma seisukoha klassikaraadios. Mitte ainult heliloojate Liiduvaid enamikke, muusikuid, ühendavate liitude seisukoht on see, et, et see on meie huve absoluutselt mitte arvestav samm, sellepärast et muusika on praegu selline väljaanne, kus ilmub asju, mis mujal nagu naljalt ilmuda ei saaks. Eilne kohtumine loomeliitude ministri vahel näitas, et loomeliidud ja loomeinimesed on praegu saavutanud enneolematu ühtsustunde ja mulle tundub, et see on ka seotud üldise kodanikutunde kasvamisega. Ühesõnaga me kindlasti ei saa lasta. Mis plaanid siis on ajakirjaga muusika sihtasutuse kultuurileht nõukogu esimees Urmas Klaas. Üks nõukogu liige tõstatas selle küsimuse, siis sellise päevakorrapunkti me kindlasti ka ette valmistame. Kolleeg tõstis küsimuse sulgemisest nii või. Ei mitte sulgemisest, vaid seda, et me just arutasime, et kuidas meil on mitmeid muusikaga tegelevaid väljaandeid, et kasutamisel kirjastuslik platvorm on sobiv. Kindlasti peaksime seda teemat arutama muusikanõukoguga, kui kuskil keegi arvab, et, et nõukogu, tahak või kirjastus tahaks ta ajakirja sulgeda, sellist plaani kindlasti ei ole. Uue aasta alguses kavatseme kohtuda ajakirja muusika peatoimetajaga ajakirja tuleviku üle aru pidada. Aga kust te arvate siis leidvat selle viis protsenti sisemist raha palgatõusuks? Väga tahaks, et meil oleks sellised võimalused, aga sellel heiteks peaksime mingisuguseidki drastilisi võtteid kasutamata, sellega kindlasti ei saaks nõus olla. Ukraina valitsus andis täna korralduse peatada ettevalmistused Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe sõlmimiseks. Milline on Ukraina ja Euroopa Liidu suhete seis praegu, räägib poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas. Mäng käib ja panused tõusevad, võib öelda Ukraina ja Euroopa Liidu suhete hetkeseisukohta. Ukraina valitsuse tänast otsust peatada EL-i ja Ukraina vahel assotsiatsioonileppe sõlmimise ettevalmistamise protsess on Rootsi mõjukas välisminister Carl Bildt jõudnud juba kirjeldada kui sügavat kummardus Venemaa suunas. Selge ei ole siiski, kui sügavuse kummardus on president Viktor Janukovitši otsust selle kohta, kas 29. novembri Vilniuse tippkohtumisel Euroopa Liiduga midagi alla kirjutatakse või mitte, ootavad ühenduse diplomaadid kinni hoitud hingega. Julia Timošenko küsimus seni nii keskne on muutunud teisejärguliseks. Vähemalt näiliselt. Täna lükkas Ukraina parlament tagasi katsed anda vangistatud ekspeaministrile seadusega luba minna ainult Saksamaale ravima Se otsuseid, olnud siiski kaasa märgatavat Euroopa reaktsiooni. Pragmatismi trumpab üle printsipiaalsuse bloki. Valdav konsensus on, et Euroopa liit ei saa endale lubada Ukraina kaotamist Venemaa mõjusfääri. Janukovitš teab seda väga hästi ja seni on tema kapriisne tõlgendatud katsetena Euroopa Liidult paremaid tingimusi välja pressida. Janukovitš jätkas täna kassi-hiire mängu Austrias, kus ta on visiidil kommenteerides Tõmošenko kaasust ütles Ukraina president, et parlament võttis täna vastu ka mitu seadust, mille eesmärgiks on täita Euroopa Liidu lõimumiskriteeriume. Täna lendab Kiievisse olukorda uurima Euroopa Liidu naabrusvolinik Stefan süleEuroopa Liidu diplomaatide ei anna ilmselt alla viima hetkeni, kuna kõik mõistavad, et ukraina staatus tähendab varem või hiljem riigi taaslibisemist Venemaa mõjusfääri. Venemaa on viimase aasta jooksul mitmekordistanud survet Ukrainale, Moldovale ja Kaukaasia riikidele püüdes neid meelitada alternatiivsetesse tolliliitu. Nii on järele andnud Armeenia, mis sõltub Venemaast kaitsepoliitiliselt. Gruusia ja Moldova on löögi all, aga peavad siiani vastu. Mõlemad plaanivad Vilniuses assotsiatsioonilepet parafreerida. Ukraina on naabruspoliitika võtmeriik ilma Ukrainata kaotab kogu Euroopa Liidu idapoliitikas suuremat. Et on selge, et tänavu kümneaastaseks saanud EL idanaabruspoliitika vajab radikaalset remonti. Euroopa Liidu kesktasand ei ole seda täna võimeline sisuga täitma. Ma osutamaks asjalikku vastusurvet Venemaale. Moskva respekteerib vaid jõudu ning seal nõrgunud Brüsselist suurte liikmesriikide pealinnadesse. Väike päikesekiir Ukraina hämaruses on Saksamaa uus koalitsioonile. Ukrainast selles otse ei räägita. Küll aga tahab Berliin ajada selg roogsemat poliitikat Putini Venemaa suunal ning seda koostöös Poolaga. Kui see lubadus kuidagi Euroopa tasandile jõuab ja Euroopa Liidu välispoliitika osaks saab, ei ole naabruspoliitika šansid veel lõplikult kadunud. Euroopa Parlamendi Ukraina missiooni üks juhtidest Alexandre Kwaśniewskil teatas äsja, et järgmisel nädalal Vilniuses peetaval Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisel jääb Ukraina ja Euroopa liidu vahel assotsiatsioonileppe sõlmimata teistest välissõnumites nüüd ülevaate Kristi Sobak. Kui ka puul allkirjastab julgeolekuleppe USAga, võib Afganistani jääda kuni 15000 võõrsõdurit, ütles president Hamid Karzai täna. USA president Barack Obama kirjutas afganistani riigi peale ja milles ta kinnitab, et Ühendriigid austavad afganistani suveräänsust. Ka uue julgeolekuleppega umbes 2500 afganistani poliitikud ning hõimu ja kogukonnajuhte on kogunenud ka pooli suurkogul, et julgeolekulepet arutada. Üks peamine aruteluteema on, kas USA tohivad siseneda afgaanide kodudesse. Eelnõu kohaselt kehtib leping 2024. taastani. Karzai tunnistas suurkogul, et leppe allkirjastamine on keeruline küsimus, kuid soovitas hõimuvanematel sellega nõustuda. Euroopa Liit ja Hiina alustasid täna kõnelusi investeerimisleppe üle, mis tagab investeeringute kaitse ja turule pääsu, ütles Euroopa ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy. Arrampi avaldas veendumust, et sõlmitav investeerimislepe suurendab mõlemapoolseid investeeringuid, mis on praegu liiga väiksed. Eelmisele, kas tal oli Euroopa Liidu ja Hiina vaheline kaubavahetus 546 miljardit dollarit. Aastaks 2020 tahetakse kasvatada triljoni dollarini. Horvaatia pealinna Zagrebi plesso lennujaama töötajad alustasid täna päevast streiki, mistõttu jaam jäi suletuks ja kõik kommertslennud tühistati. Lennujaama veebilehe kohaselt teenindatakse praegu vaid meditsiinisõjas ja valitsuse lende. Horvaatia ametiühingud streigivad selle vastu, et plesso lennujaama võtab üle prantsuse lennujaama operaatori Aeroport Parii juhitud konsortsium, kuna kardavad, et jaama 800 töötaja töötingimused halvenevad, kui nad koondatakse tehingu lõpule viimise järel. Streik peaks lõppema homme hilisõhtul. Rootsi teatas, et annab tuleval nädalal Taanile välja ühe maailma tuntuima arvutihäkkeri Godfrey Vartholm vaari, keda naaberriigi võimud soovivad küsitleda häkkimissüüdistuste asjus. Taani politsei teatas juunis, et kolmekümneaastast Rootsi häkkerit ja failivahetusportaali Baird Bei kaasasutajat Wharton vaarid kahtlustatakse möödunud aasta aprillist augustini ebaseaduslikult politsei toimikut Allalaadimised. Hiina ülemkohus otsustas, et võimuesindajad peavad lõpetama kahtlusaluste piinamisi ülestunnistuse saamise eesmärgil. Ülemkohus selgitas, et külmutamist, näljutamist, kuumuses, hoidmist või tulega kõrvetamisi tuleb pidada ebaseaduslikeks meetmeteks. Nüüdsest tuleb alama astme kohtutel piinamisega saadud tõendid kõrvale lükata ning kõiki asitõendeid kaaluda. Tegemist on valitsuse järjekordse sammuga Hiina politsei ja julgeolekuteenistuste reformimisel. Tagasi Eestisse võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper kutsel arutleti täna riigikogu konverentsisaalis selle üle, kuidas saavutada mõju naiste ja meeste võrdsuse eest seismisel. Kokkuvõtte teeb Kai Vare. Tuules hakati naiste kongressi pidama 2009. aastal kummutamaks aru saama, et ühiskonnas teevad midagi ära ainult mehed. Naiste ülesanne on olla noor, ilus ja kena kehaga. Kongressi mõjuvõim on aasta-aastalt kasvanud. Korraldustoimkonna esindaja, Poola börsi juhatuse liikme Liidia Tamska sõnul on tasapisi toimunud ka muutused. Muutunud on näiteks poliitilise korrektsuse mõiste. Enam ei öelda poolased, mind ei huvita, mida teine pool. Samas. Mõned soovitused ja ideed, millest me praegu räägime, kutsusid 20 aastat tagasi esile iroonilise märkusi või naeru. Praeguseks on olukord veidi veidi parem, ütles Adams kab. Muuhulgas on naiste kongressi survel kirjutatud seadusesse sisse, et erakondade valimisnimekirjades peab olema 35 protsenti naisi. Adams sõnul kaaluti naiste kongressil ka seda, kas oleks vaja naiste huvide eest seisma kaasata mehi jõuti järeldusele kaasata ka sellega edastati oma sõnumeid. Suhtumine peab muutuma, Sam, ta ei. See tees oode, su sõjaidi ja vahel arvatakse, et oma idee paremaks läbisurumiseks peab kompa võtma ka mehed. Muidu ei ole su sõnum piisavalt tugev, aga see ei vasta tõele. Naised võivad kodanike ja vabade inimestena ise edastada sõnumit ühiskonna muutmiseks, rõhutas liidi. Adams kab. Euroopa parlament kiitis äsja heaks muudatused, mille järgi peab aastaks 2020 olema börsiettevõtete nõukogudes 40 protsenti naised. Euroopa Parlamendi liige ja Eesti naisliidu juht Siiri Oviir usub, et see aitab kaasa muutustele ka Eestis. Nii nagu juba on muutunud põhjamaad. Näiteks Taanis olid koodi taastas 77 kuni 96, nüüd ei ole neid enam vaja. Kes on täna väga edukad, on nii-öelda lõunariigid. Ma mõtlen Aafrikat, sest nad on nagu paisu tagant lahti saanud. Möödunud nädalal olin koosnenud Namiibia ministriga välisministriga, neil on valitsuses kaheksa naist 16-st, kusjuures mitte sotsiaal ja kultuuriministrid. Nagu meil Eestis tavaks, on välis-rahandus-justiits-, nii et nemad on läinud kvootide teel, sest nad ütlesid. Meil ei ole aega oodata 100 aastat. Kvootidest loodab tuluga võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. Mina ei näe praegu seda kriitilist massi poliitikuid, valitsuse liikmeid, kes julgeksid võtta sõna sugude võrdsuse teema. Aeg on alles tulemas, ilma koodita läheb võib-olla 50 100 aastat. Et seda on uurinud just poliitiliste otsustuskogude kontekstis. Taani politoloogid ja need teadlased just ütelnud, et, et kui te tahate sadat aastat oodata, et siis on see võimalus kui tahate kiiremaid muutusi, siis peab ka konkreetseid abinõusid kaaluma. Eestis pole teadaolevalt küll ühtegi kooli, kus poleks ühtegi arvutit, ent eesti koolide arvutipark on jõudnud välja vahetamis ikka, leiavad IT-ettevõtjad. Teemat jätkab Mirko ojakivi. Tartus on täna ja homme haridusportaali hariduskonverents kohalik omavalitsus ja ettevõtlushariduses. Ühe teemana võetakse luubi alla ka eesti koolide arvutiparkide probleemid ning nende lahendused. Nii selgub, et üldjoontes on eesti koolide arvutitega hästi varustatud. Ainuüksi kahes Eesti suurimas linnas Tallinnas ja Tartus on üldhariduskoolides ligi 10000 arvutit. Paraku selgub, et arvutid on jäämas ajale jalgu ja neid oleks pidanud välja hakkama vahetama juba kaks kolm aastat tagasi. IT-ettevõtja Krina idee OÜ tegevjuht Margo Luuberg ütles, et kui arvutite väljavahetamisega püsivalt ei tegeleta, siis probleemid kuhjuvad ning korraga ei suuda ükski koolipidaja oma arvutiparki välja vahetada. Margo Luuberg. Koolid ei ole õigel ajal uuendanud enda arvuteid. Täna on siis kasutusele arvutid, mis on viis, kuus, mõningal juhul 10 aastat vanad ja vana arvutiga on ju teada-tuntud probleemid, need on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, seal jookseb tarkvara, millele enam ei ole tuge, on palju otseseid ja kaudseid kulusid. See on nii, siis tõesti kuule, mis näiteks veel ka Windows XP-st vanemaid operatsioonisüsteeme. On ette tulnud, need ei olegi väga palju. Tallinna haridusameti juht Andres Pajula ütles, et pealinnas on arvuteid, mida oleks tarvis välja vahetada, üsna palju seda püütaksegi järgemööda teha. Andres Pajula. Tallinnas on väga erineva vanusega arvuteid, meil on olemas ühe kahe aastased arutleda, aga meil on ka kuue, seitsme aasta vanuseid arvuteid, nii et kui meil täna vaata marti võrku, kus meil on kuskil kuus 7000 arvutit, siis sihuke vanast arvuteid on kuskil 1000 ringis, nii et nendega tegelemine sel aastal ka aasta lõpus me tegelikult saame ühe portsu uusi arvuteid ja siis me need vanemad arvutite kindlasti vahetame välja. Üks aktuaalne probleem, mis on tekkinud, on seotud Microsofti tarkvaraga. Nimelt on suurkorporatsioon asunud Eesti haridusasutustele tehtavaid soodustusi kärpima, mistõttu suurenevad kulutused litsentsitasudele. See sunnib koole mõtlema ka üha enam vabavarale. Tartu Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink ütles, et nende kool mõtleb vaba pärast üsna reaalselt. Toomas Kink. Meie kasutame täna ikkagi Microsofti tarkvara pakett, aga me oleme viimased paar kuud juba mõelnud selle peale, et mis saab siis, kui tegelikult litsentsitasud tõusevad, me ei ole suutelised seda maksma. Ja sel juhul me läheme üle vabavarale ja isiklik kogemus ütleb, et vabavaraga saab teha absoluutselt kõiki samu asju ja võib-olla isegi mõningaid asju paremini kui Microsofti pakettidega ja meil ei ole nagu see probleem, see üleminek ei saa olema eriti vaevarikas. Mirko Ojakivi, Tartu. Spordisõnumid võtab kokku Taavi Libe Täna selgub, kas Tarmo Rüütli jätkab Eesti jalgpallikoondise peatreener närina või palkab Eesti jalgpalliliit uue peatreeneri välismaalt. Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak kohtus täna rüütliga, et tulevikku arutada. Kell seitse toimub jalgpalli liidus pressikonverents, kus avalikustatakse tulevikusuunad Rootsi jalgpalliportaal fot pol. Transfer kirjutas üleeile, et 37 aastane rootslane Magnus Pehrsson on sõlminud kolmeaastase lepingu asumaks Eesti koondise peatreeneriks. Pohlaceberson keeldusid uudist kommenteerimast. Seest on teada, et pärsson käis lilleküla staadionil vaatamas eelmisel reedel toimunud Eesti ja Aserbaidžaani maavõistlust. Indias jätkuval male maailmameistrivõistluste tiitlimatšil sai norralane Magnus Carlsen kolmanda võidu ja tiitlikaitsja Jonathan anani vastu kuus. Kolm juhtima. Üheksandas partiis olid Karzanil mustad malendid ja ta vormistas võidu 28. käigul. 22 aastasel kaptenil on nüüd kolmest matšist vaja veel vaid üht viiki, et kindlustada MM-tiitel. Omaanis algasid purjetamise Laser Standard klassi maailmameistrivõistluste finaalsõidud kuldlaevastikus seilav Karl-Martin Rammo on hetkel 49.. Tänases ainsas sõidus sai Rammo 54. koha. Hõbelaevastikus võistlev Kaarel Kruusmägi lõpetas tänase sõidu 24.-na ja hoiab kokkuvõttes 90 kuuendat kohta. Võistlust juhib brasiillasest mitmekordne maailmameister ja olümpiavõitja Robert Schmidt. Eile Euroopa tugevuselt kolmandas klubisaares euro Challenge hooaja esimese võidu saanud Rakvere tarva korvpalliklubil on veel võimalus alagrupis kahe parema hulka jõuda ja edasi pääseda. Selleks tuleb aga järelejäänud mängudes edukas olla. Vähemalt üks kohtumine tuleb võita võõrsil. Kolmandal detsembril võõrustab Tarvas Hollandi klubi Den Boschi tagamängija Kristo. Saage arvates on mäng võidetav ja edasipääs reaalne. Kõik on siin ühte punti, saatsid meile visioon, isiklikult tundub natukene tugevamad, tugevamad kehade vähile saastast teada-tuntud, et minu arust mängib naljas hästi kehvasti, et kodu täiesti tykki paid hollandlastele 20-ga. Möödaminnes et aga ma arvan, et meil on omad jamad olemuselt nüüd kolmandal korralik mängija ja püüda kätte saada ja siis vaatame, kuidas need kaks mängu lähevad. Rahvusvahelise olümpiakomitee president Thomas Bach kinnitas, et Sotši olümpiamängudel saab dopinguvastane tegevus olema kõigi aegade karmim. Bachi sõnul korraldab ROK Sotši mängudel tunduvalt rohkem võistlusjärgseid ja ka võistlusväliseid dopingu teste. Kui 2010. aasta olümpiamängudel Vancouveris võrreldes mäng kuvariga suurenenud dopingu proovida oleme koguni 57 protsenti. Samuti pööratakse palju teravamad tähelepanu treeningprotsessidele, kus valdav enamus dopinguga patustamis toimubki. Uruguay jalgpallikoondis viigistas koduväljakul Jordaania ka null. Null ja pääses viimase koondisena tuleva aasta MM-finaalturniirile. Võõrsil oli Uruguay Jordaaniat võitnud viis. Null. Ilmast räägib sünoptik. Maile Meius. Tere õhtust. Eeloleval ööl tuleb Eestis pilves ilm, aeg-ajalt sajab vihma, hommikul tekib mitmel pool udu. Puhub lõunakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss neli kuni pluss seitse kraadi. Reede päeval on valdavalt pilves ilm, kohati tibutab ka vihma ja mõnel pool on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss viis kuni pluss kaheksa kraadi. Aitäh, te kuulsite neljapäeva, 21. novembri Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut.