Tere õhtust, kell on saanud kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte reedest, 22.-st novembrist MINA OLEN Tõnu Karjatse. Riias on kogu päev jätkunud päästetööd kokku varisenud ostukeskuse rusude alla jäänud inimeste leidmiseks. Viimastel andmetel on ohvreid juba 50 ringis. Ajalehe sirp number osutus oodatult populaarseks, kõiki soovijaid ei suutnud rahuldada ka poolteist 1000 eksemplari suurem tiraaž. Kõik ootavad töörahu, aga selgus, et on veel see, kuidas seda saavutada. Kirjanike liit on asunud aga tegelema sirbi senise toimetuse töötajate koondamise juhtumiga. Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson avaldas kahtlust koondamise seaduslikkuses. Karla teatri nõukogu vabastas täna ametist teatri direktori Heiti Pakku isikliku avalduse alusel. Uue juhi loodetakse teatrile leida kolme nädalaga. Heiti Pakk töötab teatrijuhina veel aasta lõpuni. Veerandsaja aasta tagused sündmused Eesti poliitikas peegelduvad ka tänapäevas Kalle Muuli täna ilmunud raamat kirjutab varjatud murdehetkedest Eesti poliitikas aastatel 1987 kuni 2007. Toompeale kogunenud noortefoorumi hinnangul on noorte suurimaks mureks segadus koolikorralduse ümber. Tartus avati postimaja liiklussõlm, mis muudab Võru suunal kulgeva liiklusvoo varasemalt sujuvamaks ja ohutumaks eesti maalikunsti aastaauhind, vaat näe preemia ja medali sai tänavu Enn Põldroos. Täna selgusid ka kuus Suusasprinterid, kes esindavad Eestit maailmakarikaetapil Davosis. Ilm läheb homme veidi selgemaks, kohati võib siiski tulla veel vähest vihma. Õhutemperatuur langeb öösel nulli. Homme tuleb taas kuni kuus kraadi sooja. Ja nüüd kõigest lähemalt. Riias on kogu päeva jätkunud päästetööd kaubanduskeskuse rusude alla jäänud inimeste leidmiseks. Seni on leitud juba rohkem kui 40, surnukehaohvrite arv tõuseb pea iga tunniga. Tallinnas asuvas Läti saatkonnas avati ka kaastundeavalduste raamat ja pühapäeval hõiskavad kõik riigiasutused riigilippu leinalipuna. Leedu ja Läti kuulutasid homsest välja Kolmepäevase leina. Riiast jätkav Ragnar Kond. Praegu siin sündmuskohal, Riias Zolitude linnaosas Maxima kaupluse juures veel päästetööd jätkuvad ja tundub, et neid jätkub veel kauemaks, sest pole veel kindel, et kõik hukkunud või kõik inimesed, kes veel võiksid elus olla, on rusude alt kätte saadud. Praegu on hukkunute arv tõusnud 47-ni kuid päästetöötajate sõnul ei pruugi see ikka veel olla lõplik ja otsitakse inimesi ka siis mobiiltelefonihelinat kaudu, et kavandatakse rasketehnika vait ja püütakse siis helistada Poes olevate inimeste numbritele, et sedamoodi neid siis veel üles leida. Päästetööd on kulgenud väga raskelt, sest inimesed on jäänud suurte betoonikamakate alla ja vahele lõksu ning neid ei ole sealt kerge leida ja, ja välja tuua ja seda tööd tuleb teha väga ettevaatlikult, et on kohti, kus seda saab teha kiiremini, aga On kohti, kus seda kiiresti teha ei saa. Valitsus on välja kuulutanud Lätis kolmepäevase leina ja maksimaalne, ehk siis poeomanikud on teatanud, et Nad on valmis kompenseerima ka inimeste ravikulusid ja, ja hüvitama midagi ka kannatanutele, aga praeguseks ei ole veel päris täpselt selge, mismoodi see rahastamise skeem võiks toimida. Aga rahvas on üsna üksmeelselt murelik, sest põhjused, miks Läti iseseisvusaja kõige suurem tragöödia juhtus, ei ole veel teada, arvatakse küll, et võib olla tegemist kas siis ehitus või planeeringu praagiga ja teine versioon, mis on ikka veel päevakorral, on see, et selle hoone katusele kavandati niisugust roheala ja sinna kuhjati suurt hulka mulda mis vihmaste ilmadega muutus lihtsalt väga raskeks. Aga praeguseks ei ole veel politsei kinnitanud eksperdid kinnitanud, et kas need versioonid võiksid olla tõesed või, või mitte, sest päästetööd siin veel jätkuvad. Õhtu saabudes on järjest rohkem inimesi toonud selle Maxima poe, et küünlaid ja lilli. Paljudel on siia jäänud tuttavaid või lähedasi. Aga leinama on tulnud ka väga paljud inimesed, kes lihtsalt avaldavad kaastunnet oma kaaslinlastele ja väga paljud on käinud täna ka verd andmas, et raskelt viga saajamaid toetada ja aidata. Täna jõudis lugejateni uue sirbi peatoimetaja kohusetäitja Kaur Kenderi meeskonna toimetatud Sirp. Lehenumbrid müüdi läbi vaatamata sellele tiraaži suurendati Uku toom. Suur töö on tehtud, sirbi peatoimetaja kohusetäitja Kaur Kender paistab rahul olevat. Tuli selline, nagu ta on, et sirp nagu Sirpikaga veidi stiilsem ma endiselt ei tahaks avalikult nagu inimeste nimesid ja kõiki arutada ka need inimesed, kellega me seda sirpi tegime, noh, kõigile meeletu tänu, sest et investeerimispanganduses ei tööta isegi inimesed sellise pinge all, kui seda sirpi tehti. Väga äge kogemus. Sihtasutuse kultuurileht nõukogu esimehe Urmas klaasi kommentaar. Tänane tiraaž on 5000-le 1500, isad 6500 eksemplari. Juba helistatud ja pahandatud, et on otsa lõppenud. Aga nii või teisiti ma hindan teda kindlasti üle keskmise tugevaks numbriks ja järgmisel reedel liigub uuesti. Ükskõik kui hea see uus sirp on, ilmselt vaidlused kaadripoliitika ja selle teostamise vormide teemal ei vaibu. Kas ikka oli vajalik nii radikaalselt ja päevapealt toimetuse koosseisu muuta? Kaur Kender. Ma arvan, et seal on absoluutselt ainuvõimalik, kui seal peatoimetajal mingigi idee või visioon sellest, mida ta teha tahab, siis tal need ideed ja visioonid ikkagi on seotud nagu inimestega. Urmas Klaas leiab samuti, et kõik on normaalne, neli toimetajat küll koondati, aga nüüd on kõik rahulik. Ülejäänud sirbi toimetus ei ole sealt keegi rohkem lahkumisavaldust esitanud ega kuhugi ära läinud. Juhatus on informeerinud, et osad inimesed on haiguslehel. Milliseks võiks aga kujuneda loomeliitude koostöö uue kultuuriministriga Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv? Sõltumata sellest, kes saab uueks kultuuriministriks, kui ta oskab õppida oma eelkäijate headest külgedest ja nende vigadest, siis võib ju loota head koostööd. Teine asi siinjuures on, eks ole, see, et need praegused probleemid, mis tõid endaga Gaza ministri tagasiastumise need tuleb loomulikult lahendada, võiks uuesti tõesti nüüd kuulutada välja uue konkursi päris peatoimetajat ja leidmiseks ja samuti peaks ümber vaatama sihtasutuse nõukogu koosseisu, et ega keegi ei olegi avaldanud ju kahtlustega ega pahameelt selle üle, et, et sirbiga tehakse, tehakse uuendusi, pahameel on selles suhtes, kuidas neid tehti. Milliseid otsuseid teeb sihtasutuse nõukogu ja millal saab teatavaks uue konkursi aeg? Urmas Klaas. Meie nõukogu Me oleme otsustanud, koguneb neljapäeval. See on siis 28. novembril, kus me ka kõik vajalikud teemad läbi arutame ja oma otsused teeme. Sirbi personalimuutuse kommenteerinud Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene leiab, et toimetuse töötajate lepingud võiks lõppeda ametist lahkuva peatoimetaja omast pool aastat hiljem. Nõgen ütles Eesti Päevalehele, et uus peatoimetaja saaks poole aasta jooksul teha oma otsused, kellega edasi minna. Eesti ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni kommentaar. Tänane töölepinguseadus nagu ka eelmine ja üldse rahvusvaheline nagu tööõigus soosivat tähtajatut petamist, ehk siis tegelikult on väga täpselt üles loetud, millistel juhtudel saab tähtajalisi lepinguid teha, et eeldatakse, et inimesed tahavad stabiilsust ja, ja kui nüüd mõistan kantsleritele selle koha pealt, et ilmselt peadvamatele tahetakse anda maksimaalne loominguline vabadus aga minu arvates töötajate turvatunne tõsises ohus, et sellist seaduslikku käitumist, mille sisuks on see, et inimestele antakse nende stabiilsus. Ja ma väidan seda, et seda nii-öelda loomingulist vabadust saab saab rakendada muul viisil, vajadusel kasvõi siis leidis kokkuleppeid inimestega, kes tihti Prokollektiividesse ei lobisenud. Ametiühingu juht leiab, et sirbi toimetuses tehtud koondamised ei pruugi selles valguses olla seaduslikud. See on raudselt meie vaatenurgast küsitav, ei ole näinud küll neid pabereid lähedalt, aga me teame, et meil ajakirjanike liit, et selle teemaga tegeleb ja niipeaaegu paberid ja materjalid koos, on kindlasti juristidega nende asjade sisse vaatama, et minul isiklikult on tõsised kahtlused, et need koondamised on tehtud seaduslikult. Ma tean küll, et, et enamus või need sirbi kaastöötajad ei olnud ajakirjanike liidu liikmed ajakirjanike liidule teatavasti tagavamatilinud kesklitel kriitiliselt kaitse, aga me oleme seda arutanud ja vajadusel me praegu oleme valmis valmis võtma ka nagu selle töö ette kõrvalt. Täna kogunenud Ugala teatri nõukogu vabastas ametist teatri direktori Heiti Pakku isikliku avalduse alusel. Uus juht loodetakse valida juba 20. detsembril. Piret päid riist annab teada. Ugala teatri juhilt oodatakse eelkõige võimekust juhtida taolist tundlikku organisatsiooni, nagu seda on teater. Nõnda ütles meie raadiouudistele teatri nõukogu esimees Kalle Jents. Organisatsiooni juhtimise kogemus, teatud siis ka oskus ja võimekus planeerida, tegevusi raha lugeda teatel läheb ju remonti ja, ja praegu just käib töö selles osas arhitektiga kooskõlastatakse siis muutunud lähteülesannet. Millises majanduslikus seisus on praegu Ugala teater? Ugala teater on natukene kehvemas finantsilises seisus, kui ta oli täpselt ta tagasi. Aga kuna aasta tagasi Ugala teater väga heas finantsilises seisus, siis olid Ugala teatril ka reservid, nii et reservidest on küll jah, kahjuks üks osa ära kulunud, aga tänu sellele on seis normaalne ja probleeme nagu otseselt väga suur ei ole, aga küll see paneb meid vaatama siis väga kriitiliselt järgmise seda eelarve kinnitamisele praegu ei ole veel selge ja veel kuu ja natuke peale on jäänud aasta lõpuni. Et kui suur nüüd siis see puuder tuludest, aga selge on see, et, et tulud olid siiski planeeritud liiga optimistlikud. Millisena näeb Ugala teatri uut juhti, teatri loominguline juht Margus Kasterpalu? Ma saan aru, et tuleks suuresti kasuks, kui see inimene oleks viljandlane niipea kui südamega ja noh, ikka seesama selline vajadus olla meeskonnamängija, et suurt diktaatorit juhti, kes ainuisikuliselt tahaks võtta endale kogu vastutuse, ma päris hästi Ugalased ei kujuta üldiseid, teatrikooslusi saab juhtida ikkagi tandemine ja selles mõttes on mul jätkuvasti kahju, et neid järele läheb. Ugala teatri nõukogu koguneb taas 20. detsembril ja siis juba loodetavalt teatrile uut juhti valima. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Piret taibrist Viljandi. Täna esitleti ajakirjaniku Kalle Muuli raamatut vabariigi sünnimärgid, varjatud murdehetk Eesti poliitikas aastatel 1987 kuni 2007. Reene Leas käis esitlusel. Tegemist on omamoodi järjega raamatule Isamaa tagatuba, mis keskendus mart Laari esimese valitsuse tõusule ja langusele. Raamatuallikad pärinevad põhiliselt kolmest kanalist. Arhiivimaterjalid, tolleaegsed perioodikaväljaanded ning kõige suurema osa moodustavad intervjuud. Seda, et eri allikatel on erinev arusaam mõnest sündmusest, tuli Muuli sõnul samuti ette. Tõsi küll, mitte just tihti. Kalle Muuli. Sel juhul ma olen püüdnud kontrollida, olen Allikatelt ülal küsinud ja mõnel puhul on raamatus isegi märkused. Üks mäletab nii ja teine, nii näiteks on selline situatsioon, kus Edgar Savisaar hakkas IME isemajandava Eesti ettepanekuga Tartusse sõitma. Enne seda istus ajakirjandusmaja kohvikus koos Lauristiniga, kes ka temaga kaasa sõitis. Ja Tiit Made üks ettepaneku autoritest väidab oma raamatutes, et Edgar Savisaar pakkus seda dokumenti alla kirjutamas. Marju Lauristinil analoogilist ning keeldus ja Lauristin väidab, et mitte midagi sellist ei ole olnud. Ta küll istus seal, sõitis aga Tartusse, aga talle ei pakutud allakirjutamiseks ja, ja ta ei teadnud, et tal oleks võimalus alla kirjutatud. Ja nii ongi raamatus toodud joonealuse märkusena. Lauristin mäletab seda asja teistmoodi. Kas ja kuidas on aga tolleaegne poliitika ning toonased otsused mõjutanud tänapäeva Eesti poliitmaastiku? Kalle Muuli sõnul keerleb selle küsimuse ümber pea terve esimene kolmandik raamatust rahvarinde sünd. Ja toob ühe näite. Üks näide, kasvõi on see, et kuna rahvuslased jäid lõpuks põhiseaduse assamblees peale, siis otsustati valimisõigus anda Eesti vabariigi kodanikele ja nende järeltulijad. Tänu sellele meil on just selline riigikogule selline põhiseadus, nagu on. Vastasel korral oleks võib-olla olnud meil ka riigikogu valimised sellised, nagu on näiteks kohalikud valimised Tallinnas. Et see jõudude vahekord, mis tuleneb erinevast valijaskonnast kohalikel valimistel, parlamendivalimistel, see on otseselt tolleaegse poliitika tagajärg otseselt tolleaegse poliitilise võitluse tulemusi. Ajaloolase Küllo Arjakase arvates on just praegu kätte jõudmas aeg, kus toonastest sündmustest saab rääkida kui ajaloosündmustest. Ma arvan küll, et distants on üsna piisav, tinglikult öeldakse kas 20 või 25 aastat on see piir, kus nii-öelda eilne või üleeilne päev või isegi lähiminevik hakkab muutuma ajalooks. Ja eriti nüüd ütleme, 1988. aasta osas, millest 25 aastat ju praegult just möödub aeg ikkagi tahes-tahtmata on juba ajalugu, arvestades, et 88. aasta või ka siis nii-öelda vabariigi tekke aeg tuhankolosse reaalselt ereaeg ja selle tõttu ta võib-olla tundub meile pisut lähemal olema. Riigikogus oli täna koos noortefoorum 101 last, Toompeale on, see on ka suurim noorteparlament Eestis. Kohal käis Birgit tremikil. Tänavu on noortefoorumi fookuseks võetud laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Projektijuht Kerpedeile kunitsin. Ma usun, et 101 last Toompeale kannab endas väga suurt eesmärki, niimoodi me saame näidata, et ka meie tahame kaasa rääkida asjades, mis meisse puutuvad. Minu vaatenurgast vähemalt ongi probleem, see, neisse ei suhtuta kui võrdväärsesse partnerisse sest otsuseid tehakse mehest ära, aga meie oleme need, kes peavad, mille tagajärgedega tema, kes peavad neid asju väga läbi elama. Kas konkreetselt on ka midagi ära tehtud juba siin mõningad aastad tagasi oli 101 last Toompeale, teemaks laste ombudsmani loomine Eesti vabariigile ja tänavlise olemas, et ma usun, et see on juba väga-väga suur näitaja. Et on konkreetsed asjad ka juhtunud ja me suudame mõju avaldada. Oma kõnes noortele rõhutas õiguskantsler ja lasteombudsman otsuste ja valikute tegemise olulisusele viidates sellega eelkõige valimistel hääletamisele. Indrek Teder. Kui oluline on noorte kaasamine otsustusprotsessidesse? Mida rohkem, seda parem, et tuleb ka reaalsetest asjadest rääkida, see on oluline, et sa ei peaks olema alati naiivne, kõik asjad lähevad väga toredalt väga hästi. Ei, mõnikord on ka väga suured probleemid sellest ausalt ka lastega rääkida. Eesti Õpilasesinduste Liidu eesmärk on esindada õpilaste huve liidu esimees Britt Järvet, mis on praegu noorte suurim mure? Ma arvan, et hetkel on see segadus, mis valitseb just koolikorralduses ja selles, kuidas eksamid hakkavad välja nägema, et kuna neid muudatusi nüüd viimasel hetkel päris palju tehtud, siis see teavitustöö ei ole olnud piisav, et see lõplik versioon siis õpilastele ja läks. Aga mida saaks ise ära teha, apteek muret leevendada, kõigepealt peks kindel lõplik versioon paika saama ja ma arvan, tuleviku mõttes peaks natuke vähem rutama, pigem panna tervikpilt kokku kõikide lülide ka arvestada siis edasi liikuda, et praegu on see kuidagi nagu teede lappimine olnud, et me siit natuke paremaks paremaks, aga lõpptulemus on üsna konarlik, et mida kohalikud omavalitsused ja riigi tasandil võib-olla teha saaks, ongi teavitustöö. Et info kõikide õpetajateni jõuaks, et kõigepealt, et lõpuks aru saaksid, mida nad tegema peavad, kuidas õpilasi juhendama ja see võib olla siis, tooks natuke rahuga mainima. Tas avati ametlikult ida ja lääneringtee ühenduseks olev postimaja liiklussõlm koos uuenduse laienduskuuri läbinud ringtee tänavalõikudega. Pireteerim reis annab teada. Postimaja liiklussõlm tartus kujutas endast varasemalt võrdlemisi kitsast fooriga ristmikku, millele järgnes üsna pea aga raudtee ülesõit, põhjustades sageli pikki liiklusseisakuid. Nüüd on Tartu linna ja maanteeameti koostöös kerkinud selle koha peale mitmete ülesõitude ja ringidega liiklussõlm, mis tundub ehk esmapilgul küll keerukas, kuid muudab sellegipoolest lõuna poolt Tartusse tulemise ja siit võru suunas minemise märkimisväärselt kiiremaks ja sujuvamaks. Liiklussõlmes kohtuvad maanteeametiga Matthew Tartu läänering ja linna ehitatav idaring, mille eesmärk peaks olema tulevikus transiitliikluse linnast mööda juhtimine lähemalt, rääkis maanteeameti lõuna regiooni asejuht Janar Taal. Põhiteema on see, et ma nüüd likvideerisime, vastad ajutise Tõrvandi raudtee tänaval liks avariisid või mis seal jälle oli, aga täiesti võõrastele inimestele väga asjakohane ka veel lisaks sellele, et teiseks suureks eesmärk on see, et, et on võimalus ühendada, ütleme tulevikus aasta jooksul ka kaks rahvusvahelist põhimaanteed, siis on Jõhvi-Tartu-Valga ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kui maanteeameti vastutusalasse jäi liiklussõlmest Tallinna poole viiva teelõigu neljarealiseks muutmine, siis Tartu linn tegeles mööda ringtee tänavat Turu tänavani kulgeva lõigu uuendamisega. Tartu linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pooli sõnul on teelõik nüüd täies ulatuses neljarealine ning juurde on tulnud ka paar foori. Järgmine etapp idaringtee-ehituses tegeleb juba üle Emajõe viiva silla ning lammi tänavani viiva tänava lõigu ehitusega. See peaks valmima varemalt tuleva aasta sügiseks. Sealt edasi tuleb aga oodata Euroopa Liidust uut toetust, et jõuda transiitliiklus linnast eemale juhtiva lammi tänava ja Räpina maantee ühenduseni. Järgmiseks etapiks on meil päris suured lootused, et saame ka rahastuse ja, ja siis me jõuame vähemalt Räpina maanteeni. See idaringtee peaks tulevikus kulgema välja kõrvekülani ehk siis ta juba ühendab Jõhvi-Tartu-Valgamaa maanteel Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteega, et, et siis ta muutub nagu tõesti selliseks ühenduse transiittänavaks. Maanteeametil on järgmise etapina kavas jätkata nii Võru suunal kui ka praegu valminud teelõigust Tallinna poole jääval lõigul. Janar Talts. Jätkame Võru suunas, kuni siis kõlitseedeeni edasi arendamas järgmise lõiguga ja ka siis kindlasti me alustame, on siis ilmad sooringist kuni raja tänavani, ma loodan kaaslaselt, olukord on tugevalt paremini all. Täna avatav Tartu Lääne ringi lõik läks maksma veidi üle 18 ja poole miljoni euro umbes samasse hinnaklassi jäiga valminud idaringteelõik, mõlemal puhul tuli suurem osa rahast Euroopa ühtekuuluvusfondist. Piret Erremreis Tartu. Eesti maalikunsti aastaauhinna Konrad Mäe preemia ja medali sai tänavu Enn Põldroos eesti maalikunstnike kõige olulisem tunnustus anti kunstnikule üle tema kodus Viljandimaal Tarvastu vallas. Konrad Mäe teine žüriiliige. Jaan Elken ütles tunnustust üle andes, et kunstnike liidu, maalikunstnike liidu ja Kultuurkapitali esindajatest koosnevale žüriile erimeelsusi polnud. Väga üksmeelne žürii oli ja ega siin faktid rääkisid ise enda keelt, et see oli Põldrazi aasta pudru, seal olid suurepärased näitused, mis võtsid ta hiilgava maalija karjääri kokku, nii et võiks öelda nii, et Põldas kehtestas ennast ka institutsionaalse maalipreemia näol, nii et tegelikult kõigile meil oli suur üllatus, et ta ei ole seda veel enne vanad. Nii juhtub mõnikord, kui sa oled institutsionaalselt angaseeritud, nii nagu põldroos on olnud kunstnike liiduga seotud ja kõrgetel kohtadel ja endale seda preemiat ei olnudki. Laureaat ise nimetas Konrad Mäe preemia saamist iga maalikunstnik unistuseks ja oma loometegevuse tipphetkeks. Suur au või ütleme, maalikunstniku elu eluunistus vaenlasest seda säravat nime saanud kehtib auhind maalijale. See juhtus foku küll niiviisi, et kohe mitu näitas, kus säärased, mida ma nagu pikalt valmistasin ette. Juubeliaastal 80 kukkus ette ja siis tuli midagi teha. Spordiuudised toob teieni Karl Mihkel Eller, palun. Indias toimunud male maailmameistrivõistluste tiitlimatši võitis 22 aastane norralane Magnus Carlsen, kes alistas viiekordse tiitli omaniku Indialase uisu. Nanandi võitja selgus kümnendas partiis, mis jäi viiki. Carlsen võitis tiitlimatši koguskooriga 6,5 3,5, kui võitis viienda, kuuenda ja üheksanda partii. Täna sõideti Orosel suusasprindi katsevõistlus, mille tulemusena pääsesid detsembri keskpaigal toimuvale Davosi MK-etapile Peeter Kümmel, Timo Simon Ladzer ja Raido Ränkel. Sprindikoondise treenerid Christoph šmiidi otsusele Martín neljandas printerina Davosis Kein Einaste. Naistest on Davosi vabatehnikasprindis stardis Kaija Vahtra ja Heidi Raju. Murdmaasuusatamise hooaeg algab järgmisel nädalavahetusel, kui kuulsamas minituuril sõidetakse klassikasprint viie ja 10 kilomeetri klassikadistantsid ning 10 15 kilomeetri vabatehnikasõidud. Rahvusvaheline tenniseliit. ITF valis lõppenud aasta maailma parimaks naistennisistiks ameeriklanna Serena Williamsi. 32 aastane Williams mängis tänavusel sel aastal 82 kohtumist ning võitis neist 78. Turniirivõite kogunes ameeriklanna arvele 11 ning auhinnaraha kogunes üle 12 miljoni dollari. Serena Williamsile oli selle aasta parimaks valimine karjääri jooksul viiendaks korraks ning ameeriklane lõpetab tenniseaasta WTA edetabeli liidrina. Ja nüüd veel ilma jutt ja seda räägib meile Kertu Vait, olge hea. Eeloleval ööpäeval on Eesti kohal väetin. Madalrõhuala on pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest vihma. Mitmel pool udu puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Õhutemperatuur on null kuni pluss kuus kraadi. Päeval puhub edelatuul kolm kuni kaheksa, õhtul rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse kraadi. Öösel on Eesti ilma kujundajaks madalrõhulohk, mitmel pool sajab vähest vihma. Hommikul võib vihmale lisaks ka lörtsi tulla. Päeval hakkab madalrõhulohk kirdes taanduma ja selle järel tugevneb kõrgrõhuhari, sajuhood harvenevad ning õhutemperatuur langeb õhtul miinuspoolele. Tänan, see oli Päevakaja järjekorranumbriga 19199, head õhtut ja kuulmiseni.