Kuu Aldrin ajastu. Tava tavakord, une ma käin iga lapse vaatorindasa Eesti muld ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta. Praegustel Eestimaa ärevatel päevadel on kõige enam tsiteeritud mees Karlsson katusel. Kuid olgem usklikud või uskmatud, seda tuleb ikkagi tunnistada, et ka pühakojal on sinu üle ütlemata suur rahustav toime. Ja täna kutsume teid kohe üsna tükiks ajaks koos tähemängijatega astume üle kullamaa kiriku läve. Pajatavad ju iidsete kirikute kunstiaarded alati neist paigust, mille elu keskele see ehitis on püstitatud ja tema võlvide all on pühitsetud kõik sünnid. Mad matkajuht Veljo Ranniku kogubki grupi kõigepealt tornialusesse ruumi mille seinal esmalt köidab pilku kullamaakirikuga tihedalt seotud olnud Rudolf Tobiase Joonase lähetamise ilus sinine müürileht. Alles seejärel haarab silm tohutult suurema ent toonist seinapinnaga kokkusulava räit, kiviplaadi. See on siia üle toodud kiriku põrandast, kus teda sajandite jooksul kulutanud tuhanded jalad. Õnneks on reljeefi siiski veel selgelt näha. Nõndaks kaunimaid hauaplaate Eestimaa üldse ja midagi kujutab siin kullamaa lähedal on üks vana mõisakoht teenuse. Tema on tuletatud nimi, stend kuusekivimaja Sten puhvetist on saanud siis säärane teenuse ja see kuulus Maydellidele. Ta pole väga pikka aega Maydelile, sealhulgas on pärit üks küllaltki nimekas graafik Ludwig von manidel kes balti ajalugu ja ka natuke eesti rahva ajalugu seal on siis niiviisi graafiliste lehtede kujutas. Nii et siin on siis üks admiral, kes oli teenuse omanikuks ja temal niukses mõnusas rootsiaegses sõdure riides, tähendab kõigepealt raud, taandan, rõngad seljas mete rinnakaitsed ja puusakaitsed ja ja siis on kuskil niuksed, kenad värvilised püksid ja seal kuskil, kus need jalad nime kaudu tahavad ja siis kõht nagu algab, on kenad värvilised linnukesed, mis tema maskuliinsus rõhutavad niiviisi. Ja siis jälle paksust nahast niuksed, Pottwordid ja kena lipsuga saapad. Et mees on oma elutöö lõpetanud, siis on kiiver võetud peas ja kindad võetud käest ja pandud siis ühele poole jala juurde. Suur ühe rüütlikiiver suletuttidega teisel pool, et maise teekonna lõpp käes on surnu pealuu, mille kohal on liivakell ja mees vaatab siis meie poole, käed ristatud rinnal, toredad vuntsid ja tore pikk habe ja kõrge laupplokkidega. Aga niisugune kenad lokid kahel pool. See aeg oli tore aeg, siis hinnati mõistust. Ja kui mehel ei jätkunud seda mõistnud, siis ta tegi seda juurde, see tähendab seda, et juuksur ajas lauba kõrgelt paljaks, lauk pidi olema hästi avatud ja ilus, siis selles pidi peegelduma niisugune eriline arukus. Renessansi lõpp, baroki algus. No see ongi just niukene, hästi vana Paroclick hauakivi, tähendab ta nagu seisaks väraval teise maailma ja kahele poole jäävad siis tema sugupuumapid, mis on nagu kinnitatud sammastele ja siin sammaste kohal on veel urne lilledega Nazan veel ilmne niukene kaugeneva renessanssi tunnus, pakantus ja kõik muu, see on kaugelt hiljem tulnud barokkvahepeal sai ilma lilledeta läbi ja kõige ülemised vapid ongi Maydellide lapid, näppasin külasele admirali ja nime kohal on kolm kala diagonaalis üle vapikilbi jooksval lindil ja seal öeldakse geni kuule. Ja siis kõige selle ümber hellivad siin keerupi kah kõrgete laupatega jagatud nägudega mõeldud maid kohta veel nii palju, et et ikka kõnge vihjamine on, et, et Maydellidel on eesti verd sugupuus. Mailellide nimelisi paiku on Eestis õige mitu. Üks on Tartu kandis, üks Maidla, üks Maidla on püssi ligidal Kohtla-Järvel, üks on Lõuna-Harjumaal. Et kõik sellest samast sugupuust, mai tellid. Astume kõrgete võlvide all valitsevas hämarasse jahedusse. Kuidagi hirmustutav lause kõlas praegu korduvalt kuskilt loetud või kuuldud aga ometigi väga täpne. Vahest nii palju tuleb lisada, et kullamaa kirik on heade hooldajate kätes. Kõik on siin väga puhas ja korras. Ning üks praegustest peremeestest saadab meid käes kimp võtmeid, mille kõlin ka saates kuulajateni peaks ulatuma. Minu kadunud ei saa ka nii kokkupuutumist viimase padruniga ja kui esimene okupatsiooniaeg tuli, siis palun tall. Minu isakodusse tõi üks kott oli kuivatatud õunad ja siis pidi olema suitsusink seal sees. Aga siis oli midagi selle veel üks niisugune raske dok ja siis minu isaga olid nad head sõbrad, isa oli temalt Užepaks. Liisa ütles, et noh, et mis te siis seasingist minu kujule toote ja et need on ju omad, kes tulevad ja parun ütles, lõik patsutas isolek õla peal, ütlesid ja omad küll, aga need oskavad seasidki süüa küll. Aga tegelikult tal oli kuldsel sees tuli hiljem välja, et kui nüüd vana parm läks ära ja siis ta pojad jäid sinna. Eesti ajaks anti see asukoht mõisasüda ja siis jälle sinna teenused, kes on läbisõit seal jõekaldas. Seal oli üks niisugune Vigalast pärit oli üks kangeärimees ja tahtis nüüd paruni käest saada kaupluseplatsi ja vana parun rendilepingusse panin punkti sisse. Kauplus, loom on avada, aga piinal ei luba minna müüa. Sest mina ei taha. Minu ei ole need Kihnu savale rahva satavalt joodikutaks. Ta oli ta niisugune tasakaalukas mees ja ikka vaatas ka rahva elu, nad olid neist usu pooldajad, armastad inimesi. Me oleme siis ühes Eesti kaunimas ühe löövilises maakirikus. Temal on üks eeskuju kullamaa kirikul, nimelt Haapsalu lossikirik ja eeldatakse, et see on püstitatud mehe poolt, keda me tunneme künnimeistri nime all. Kiriku põrand on peaaegu üleni kaetud hauaplaatidega. Pika ajalugu tunnistab nende suur kulumus. Et hoone omalajal kippus kitsaks jääma, tehti juurdeehitus uue kooriruumi näol. Ka torn on möödunud sajandi keskelt. Kõik muu on väga vana. See hoone püstitati tõenäoliselt 1200.-te aastate lõpul, aga ega ta kohe valmis saanud, Põllimised toimelised hiljem. Ta on siis just niisuguse üleminekul 1200.-te lõpust 1030.-tesse aastatesse ja stiilis on kah kohe tunnetatav. Selline huvitav üleminek tähendab kapiteelidel. Siin seintel on hästi kaunis looduslähedane dekoor varasele kootikale iseloomuliku. Siin te näete üsna meie looduse pärast asja piibelehte maikellukest näete niukse kitsaste saledate kimpudena. Nende talumitel, tähendab, meister oskas arvestada kohalikku rahvast. Ta ei toonud siia veel midagi muud. Meile võõras vaid tõi päris meiepärase taine sellesse Annementikasse akustika on lausa ideaalne. Sest noh, kirik oli omal ajal ehitatud just kõikide meelte tarbeks valgus kujutame endale ette, et siin värviliste klaasidega aknad teiseks ruumi mõju. Ja kolmandaks akustika, need kõik meie meeltele mõjusid öeldakse nii, et ainult maitsemeel jäi kasutamata, kõik muud meeled olid haaratud ühtse ideedeenimisse. Seal siis kirikliku talitus armulaua puhul on ka maitsemeel arvatud, vaata, õigus, näed, see mulle edunudki armulaual on töökas, see kõne alla. Nii ongi väga iseloomulik. Nüüd siin talupoegade poole peal on siis piibelehed ja noh, nagu härrasrahva poole peal kooriruumis, seal on siis viinamarjalehed tagasihoidlikult peidetud sinna kapiteelidele. Triumfikaare alt läbi kirikut toekas palk ja sellel äratab tähelepanu sinna paigutatud kolmikfiguur Kristus ristil ja kahel pool Maarja ning Johannes. Muidu ei oskaks öelda konvest naine umbes meeslasest pikad juuksed on mõlemil, ainult naisel on leina kinnitav rät juustel, noh see on ka tagasiheidetud, et nägu ja juuksed näha oleksid ja neis kõiges nagu hoogu, nagu tuult rõivastes. Noh, see oli iseloomulik selle perioodi Parockile. Tegemist on ühe väga nimeka mehe õpilasega Eilartile õpilasega. Eeldatakse muude Low selle laadi üheks tunnuseks on need näod, on väiksed, näod on pea sama suured kui käed pea nagu taha heidetud, et rohkem rõhutada keha kehason, dünaamika toetatakse ühele jalale, teine jalg on noh, vaba ja siis niisugune liikumine nagu on kehas. Kristlus on kah atleetlik, tema oli tol ajal üks väheseid, keda lubati kujutada alasti. See ei olnud tol ajal meeste puhul nimega kombeks. Muidugi nad on kõik omal ajal korralikult värvitud. Nüüd on värv natukene nagu tuhmu polevast enam sellist sära. Kuid isegi mõningad Natralistlikud elemendid, mis ilmtingimata tol ajal olema pidid, nad ribide alla torgati ühe sõduri poolt oda. Kas ta on surnud ja sealt nagu kirjelduse järgi tuli vett ja Verna tõesti jookseb piki tema keha alla ja naetest, millega kinnitatud käed ristile, kas sealt jookseb veri alla? Hilisemad realistlikud kunstnikud kartsid nagu verd, ütles, et sellega nagu liiga kole ja möödunud sajandi alguses naljas niiviisi verd jooksma piki keha ei pandud. Peatume eraldiga kantslis, mis ühena vähestest renessansi kantslitest Eestis on ülihinnaline kunstimälestis ja matkajuht osutas ühele selle perioodi eripärale, tahvel maalides. Kuiva rockis kasutati domineerivana rohelist erksinist ja kollast värvi, siis siin on riietuses valdav aristokraat punane. Alati alati on aga kirikud vajanud annetusi ja kullamaa kiriku kassa on üpriski tähelepanuväärne. Kiriku kassa 1630 900 on välja raiutud ühest kiviplokist. Ülal on väikene ava, kustkaudu pandi raha sisse ja siin on metallist uks avaneb suured usumisega meile moti, sinu teine võti ja kaks taga on need kokku neli. Neli võtit, teda võis avada nelja mehe juuresolek, kolm-neli meest olid igaüks oma Mega ja ka ilmselt oli kaks essiivse meest, kes siis talupoeg esindasid. Aadlik esindasid vaimulik, kes ütles, et nemad siis selle kassa võtsid korraga lahti. See on väga iseloomulik kõikidele niisugustele kiriku kassa talle, et et ei ava üks mees, üks mees võib midagi ka tasku panna, kes teab, eks ole. Kuigi selles majas seda ei olnud. Nii mina nüüd seisan siin rääkides ühe väga tähtsal hauakivil, tema asukoht on olnud keset kirikut ja temal oli ilus raudaiake ümber, see autodel need hauarõugu kabelis hauaääris alles siia oligi maetud koluveres kunud printsesse Württembergi. Kusjuures ümber paigutati ta siis peale viimast eksamineerimist ja, ja tema maiste jäänuste Äraviinist kodumaale. Tema pojapoeg pidas seda väga oluliseks, et tema ema luud puhkaksid kodumaa mullas siis teisiti ka hauakivi ümber. Need tekstid on siin veel mingil määral peal. See oli, kui ta seal oli, siis oli selle tuli raskusi, sest vanasti käis kirikus väga palju inimesi ja see raudaed inimesed tõmbasid isegi riidiku armulaual hakkasin minema, tõmbasid seal mühinal riideid ja siis seda aeda. Mina mäletan väikse poisina, kui see aed oli veel seal keset ja siis jälle seda tarvitati siis muuseas ka emad tarvitasid väikseid lapsi korralekutsumiseks pandi sinna aeda, kui läksid armulauale, kui poiss näiteks jonnima või tüdruk hakkas, siis teati, et seal ta jäi vaikseks kindlas printsessi aias. Aga siis huvitav on nüüd see asi, et ühed teised ajaloolised andmed ja paljud ajaloolased on ka seda rääkima, hakkas endast täpselt, siin on rääkinud niisugust juttu, et see auk seisab täiesti siin alles või see kesta, aga seekord täiesti ebaõige, ma olen isegi siin laudast käinud, remontimise töötus on täistükk ja siin pole, ääres, oli, nüüd tellis kini, näed. On müüritud müürid, kus nad peale pandud eelmise maailmasõja aegas vene sõjaväelased arvasid, et ei tea, mida siin haudades kulda ja kõike on rahutud, see müüdi ära. Kui ma seda remontisin, siis oli siin Telliskivi ja selle vahekäigul oli sisse murtud, mina toppisin, kõigepealt võtsin tikutoosi kätte ja käed surusin läbi sealt august ja pea kaanlasestamasin tiku põlema. Siin on siis täiast inimese luu käre aga sellest ei saanud ma mitte aru, kas nüüd dist on ära mädanenud või on ta raund aluse peale pandud, aga mulle tundus, et see on nähtavasti asetatud raudteealuse peale. Inimeste surnuluud olid nii, kuidas ta täies hoos. See jutt nüüd muidugi ei käinud enam õnnetu printsessi, vaid ühe naaberhauakambri kohta. Kooriruumi seinal olevat tepitaafion meil topeltpõhjus lähemalt silmitseda. Esiteks kaunis barokk kunsti näidis, teiseks ja veel tähtsamaks, aga. Keskel on tahvel Maal kujutab Hannoveris pärit Göseken ide perekonda Henricus Göseken, Heinrich Göseken oli mees, kes endale kiiresti tegi kohaliku keele selgeks. Ta tuli tööle Eestisse 1641. aastal. Kas siin kuni surmani 40 aastat 1681 eraldikud, siis siin säilinud tema portree, näete, seal seisab tema oma kahe poja ees vasakul ja paremal seisab emand, kolme tütre, aga need kaks poega ja kolm tütart. Üks nendest poegadest ei teadnud, kas esimene või teine on samuti Heinrich, on tema töö jätkaja, nii et meil on jah, see kõige vanem eesti keelega tegelenud kultuuritegelaste portree. Üldse on kullamaa pastorid meie keele ajaloo uurija ei leia, et nad väga hinnalise pärandi juba enam kui sajand enne Gösekeni 1525. On siinsesse vakku raamatusse kirja pandud kolm eestikeelset palve teksti. See niinimetatud kullamaa käsikiri on seni varaseim teadaolev eestikeelse teksti üleskirjutus. Reformatsioon nõudis rahvakeelset kirikuteenistust ja eks oli muulastest hingekarjastele nagu keeleseadus. Kas oli tollane pastor Johann Leelo ise tõlkija või ainult ümberkirjutaja, ei ole teada. Aga tekstides on selgelt kohaliku murdekeelejooned. Heinrich Gösekeni st oli juba juttu tema 1660. aastal ilmunud eesti keele grammatika on viis ja poolsada lehekülge ning sisaldab keele näidistena ka rahvaluule lühivorme. Mees tegi tõhusat tööd ka uue testamendi ja kirikulaulude tõlkimisel seitsmeteistkümnenda sajandi eesti keele fikseerimise eest. Oleme tänulikud ka tema pojale, anrichile ja väimehele. Johann Wolfgang Bäcklerile. Käesoleval aastal möödub 250 aastat eestikeelse piibli ilmumisest. Mis tähtsus on sellel raamatul olnud kõigi kristlike rahvaste kirja keeltele, seda pole mõtet üles rääkida. Piiblitõlke viimistlemisel ja trükki toimetamisel oli Anton Thor Hellele abiks taas kullamaa pastor Heinrich kutsles kellel olid juba varasemalt kogemused uue testamendi avaldamisega 1715.-st aastast. Omakeelne piibel ja lauluraamatud need olid ju talurahvale pikaks ajaks peamised lugema õppimise vahendid. Lugemise oskus on aga vaimuvalguse tee. Siis meie pea kohal on üks tore kroonlühter, neid on siin kolm taolist, ülal on nagu paluster, kus siis mitmekorruselised kohe lausa tulevad, läänelik allan, suur Läbi Suur Muna. Noh, võib öelda nii, et mida vanem, seda suurem, see muna oli hilisematel aegadel akti kokku hoidma, siis tehti muna väiksem, kõige suuremad munad on tehtud nagu käbid sinna alla on tehtud siis Rootsi perioodil, aga üleval on kahe peaga kotkas ja vaat nende kotkastega on lugu, nii et eks püüti olla ka truualandlikud ja kui lühter vajas remonti ja remont tehti Vene kroonu ajal, tähendab, kui me olime Venemaal, siis remonti finantseerinud Parun pani tingimuseks vangis vene, kahe peaga kotkas ka peale, nii et see veel ei lähe. Nõnda et lühter oleks tõepoolest kuskil 1700.-te või hilisematest aastatest pärit rootsiaegne lühter 1600 kuskil tavaliselt annetajate tekstid on seal all ka kirjas. Aga kahe peaga kotkas ülal. Et iga aeg paneb midagi oma juurde. Enne kui kirikuga hüvasti jätame, lubatakse proovida kiriku orelit. Sedasama pilli, millel sajand tagasi mängis noor Rudolf Tobias. Kirikust saime küll välja, kuid see ilusa nimega paik kullamaa on nii rikas kunstiväärtustest, et mitte ei saa veel minema. Matkajuht peatub ühe külgukse kõrval. Kestme ja alguses Eesti kirikud olid üsna demokraatlikud, neil puudus tornfarm, pandi ainult sinna, kus oli vaja kaitseks või noh, nagu sõjabossiks, vaatluspostiks torni. Ja siin samuti torn puudus oli tänud, pikihoone ma võlvikutega kohe mingisugune küllaltki pidulik portaal. Portaalid kohal oli algselt mingi figuur, hilisem Turn ehitusosa portaalist nagu lammutas ja, ja sealt sisse figuuri katkenud, toodi ära ja müüriti siia ühe külgukse juurde seina ja talikaetud krohviga. Alles üks paarkümmend aastat tagasi hakkas nagu krohv pudenema ja siis avastati siit seina seest õli, haruldane figuuri katke. See on siis tõenäoliselt kuskil siis 1000 200003 satet aastate vahestus, ingel, tõsi ta ülemine pool on nagu kaduma läinud, kui tiivad on ikka külgedel näha ja noh, nagu tollele perioodile, see on siis romaanist kootikasse ülemineku periood, nagu sellel ajal iseloomulikke põhiline väljendus on rõivas voldistikus ääretult rikkalik, voldistigmaani varbadki peaaegu näha ei ole. Me näeme, et ta nagu seisaks kaks kätt niiviisi ees nendega mingi rätt peal, noh, see on siis tõenäoliselt see higirätt, millega kuivatati piinades oleva kristlase nägu millele jäi pärast Kristuse näokujutis Se Veronika direction siis siinsele ingli kätte, noh, niisugune võib-olla üks tema tõlgendusi. See on nii siis üks meie Eesti vanimaid kiviskulptuure üldse alles hiljuti avastatud meie jaoks. Teeme veel käigu rohume juurde. Männimetsaga kaetud kõrgendik keset laudsiledat. Andrust nagu eelmises saates juttu oli, asusin praeguse koluvere lossi eelkäija basal Loode-linnus, mis mõõgameeste omavahelistes tülides maatasa tehti. Veel varasemal ajal oli siin eestlaste muinaslinnus. Noh, temast ei ole rohkem teada, kui väljakaevamised on tõestanud linnuse olemasolu, seda hakati nagu maha kaevama kuskil sajandi lõpul Ani tarveteks teele ja kuhu veel, aga kooliõpetajad tavaliselt külakoolmeistrid juhtisid sellele tähelepanu, et tegemist on ikka meie esivanemate mustisega ja au ja kuulsusega jäetigi kaevamine katki, nii et juba tol ajal oli inimeste teadvus oma ajaloo suhtes niivõrd tundlik niivõrd kõrge, et selline rüüstamine kohe lõpes. Rohumägi tähendab siin kassas rohi, peali olevat olnud köstri lambad karjas seitsmesse nimi. Aga selle sajandi alguses tundus, et ikka kui mannetu on, kui meie linna Mäeli kassamets ja ei ole nagu maastikust kõrgemini nähtav ja tuldi, istutati mets peale, nii et see on istutatud männik rohumäel. Nüüd on ta siis kenasti metsa all. Buss vurab mööda maantee, kuni peatub valgusfoori ees. Kasari vana sind ei suuda rohkete autode voolu ju enam muidu üle kanda. Kitsas on. Antakse siis kord luba ühele sõidusuunale, kord teisele üle saavad muidugi kõik, ehkki. Väikese viivitusega meiega bussist välja, alla jõe äärde, kus sillale avaneb kena vaade. See sild hakkab nüüd juba muutuma, meil minevikuks, aga ka säilitatakse arhitektuurimälestis nimelt seda raudbetoonsilda, siin peetakse Venemaa vanimaks raudbetoonsillaks üldse ta siis püstitatud enne esimest maailmasõda. Ja ta on hästi kauni joonega niiviisi noh, juugend dist. Niiviisi inspireeritud ehitus all on siis maa küüdest korralikud härjad, nagu öeldakse, kandjad ja ülal kaunid raudbetoonist kaared. Sellisena oli ta kaua aeg, Eesti pikim sild? No ta on ligi 200 meetrit. Aga nüüd jääb tema alla Pärnu uuele sillale, nii et nüüd on ta juba nagu teisel kohal. Tore on ka see, et ta sõdadest on enam-vähem säilinud, need vähesed purustused ei ole ta meil täitsa likvideerinud, kujutage endale ette, kui oleks ta jõutud õhku lasta algusest lõpuni, selle koha peal oleks olnud üks niisugune tavaline rohmakas raudbetoontala tagasild, siin aga on ikka kaunid kaared. Kullamaa surnuaias nägime son paranoffi oinapeaga vappi. Osutub, et sellele Vene-Liivi sõja lõpul Rootsi poolele üle tulnud vene bojaarile võlgneme oma Kasari jõe nime Cesar paranovile, kes sai Rootsi kroonus kõrgeid ameteid. Anti siiakanti maid. Rajatud mõis sai millegipärast nime tema eesnimest Cesar ja see muganes istlase suuskasariks. Ning mõisa nimi kandus üle tervele suurele jõele. Siiasamma kõrvale jääb ka üks hästi vana mõisa kohtsa seira vana mõisa. 1905. aastal oli see üks viimaseid siia lõuna poole ja lääne poole tulles mõisa kohtimis maha põletati Lihulast juba edasi. Tookordsed mõisapõletajad ei jõudnud seerias Vanemuises aga juhtus niiviisi, et noorparun Park oli kodus. Tartu Ülikoolipoiss oli ja kui talupojad ja, ja töölised Tallinnast läksid siis peauksest sisse, siis Butberg oli vastu. Ja kuna talvine aeg oli tema veel saanud sündmustest midagi aru, tema pahandas ülestõusnute kätte, ärge tulge te rikute mu parki nii ära. Selle asemel võeti ta siis vangi ja tema oli ainus ülestõusnute vange. Nemad sistada, talutasid endaga Vigala suunas kaasa. Noh, ja siis, kuna Parun vangis, noh, nad ei osanud midagi teha ka, nii. Tahtsid nagu natuke selle paruni soola kätte maksta, vaid lasknud kõrval joosta Re kõrval isolid ree peal olnud ja siis öeldakse, et mõni mees piitsaga nagu andnud. Igatahes jõudi Vigalasse välja, siis üks niisugune hella südamega vana inimene oli ta sealt vangistusest vaikselt vabaks lasknud. Noh, eks ta siis hiljem muidugi kui karistusoperatsioon käimas oli. Küllaltki hullusti kätte maksis oma pilastajatele mõis muidugi põletati maha. Tema isa oli tookord rüütelkonna pea ja ka lasti metsas maha kütte. Sealt selle vanamehest on pärika paar. Teist nimetatud meest, keda siinkohal tahaks ära mainida kõigepealt baltisaksa luuletaja Roman Parun. Põrg on fööniks Huusem, tema matusepaik on ka siin metsas. Peale selle on sealt pärit kaks Loviis Ohmenaari vennad. Üks neist oli kunstnik ja graafik. Teine oli metsandus ja majandusteadlane. Ja nad oma mõisates 1801. aastal andsid välja uue korra ja vabastasid talupojad pärisorjusest 1801. See on siis lööviisofinaaride eraõigus. Eraõigus anti välja küll mitte siin, vaid kandle vallas Virumaal. Seda kutsutakse kandle eraõiguseks esimene vabastatud talupoegade kogukond. Nii ja proovige tõepoolest nüüd siis Kasari voo siin silla juures ära, praegu on ilus aegne õitsev niukene roosakasvalge õiega. Timesan luigelill, omamoodi tunnustaim siinkandis, meie luigelille siis omamoodi peame Matsalu looduskaitseala sümboliks, sümbol niukene, toreda bassihäälega linn, keda keegi suurt näinud ei ole, aga kelle Niukest passi häält kuulnud on paljud. Aga lilledest peame Kasari Matsalu lilleks ikka luigelille. Natukene vahane õis, niisukene tugevate, tugevate lehtedega, natuke lillakas, natuke roosat ja ikka valge. Seal keskel on meil väga hea mõnus voolne, lähme käime sees ära. Alguses sisse minna. Nagu kitsas rada viib voogude vahelt läbi ja seal kuskil kaugel keskel paistab tõepoolest kitsuke veekoridor. Aga Kasari on niisuguse kalameeste meelispaik, et ega siin ilma kalamehejutud, et ta läbi isa Jaan septeril on päris tõsilugu varuks. Siit Kasari kaldalt. Lugu ise on selles, et ilmselt vist ainukene hauamonument umbes niukene meetri kõrgune on pandud hukkunud kalamehele. Lugu juhtus 38. aasta aprillis ja sõprade kalameeste puutun püstitatud see hauamonument talle, kuhu kohta jõe ääres täitsa jõekaldas lepikus. Endiselt väga suur auk, kuskil 12 kilone räägitakse, oli olnud. Sattus talle õnge otsas ja ja selle sule rabinaga läks paat ümber ja aprillikuu sees on ikka suurvesi veel siin. Ja juhtus see õnnetus, et mees leiti vist nädal aega hiljem kuskilt roostikust uppununa koos audiga. Juba jõe äärde tulles märkasid mitmed meie grupist valget toonekurge, kes seisis toilises rahus posti otsas teeservas. Meil jutud räägitud ja suplused tehtud, aga tema seisab ikka. Rahvas pärib matkajuhilt aru, miks ta seal seisab, on ta haige? Tal on ju kuskil pesaja pojad, miks ta laste eest ei hoolitse? Kraaksuvad seal niiviisi ja siis siis siis jäävad neli päeva veel või kaks või nii ja siis ronivad maha, sealt pesa pealt jätkuvat, tasapisi vaatama, mismoodi see maailm välja näeb, endale toitu hankima ja siis hiljem liituvad vanadega, aga võib-olla see kah praegu posti otsas ootab niiviisi, et pojad omal käel tegutsema hakkaksid? Päevapealt muutunud absoluutselt ükskõik, kohutavalt hoolitsesid, hoolitsesid järske, vii midagi. Ja need on kah seal posti otsas, nii see vana suur kurg, eks. Pojad luhta läheks omal käel elama, hakkaksid. Kuhu siis Kasari silla juurest ikka mujale minna, kui Lihulasse? Palju sõidetud, tee tuttava suu läbi vanaduliku kere, aga me ei lähe alevi keskele, vaid pöörame teelt ära omaaegse Lihula mõisa juurde. Veljo Ranniku ütleb selle 1820. aasta paiku ehitatud häärberi kohta et see on nagu puhtaim klassitsismi õpik. Kõigepealt see sõna ise klassikus juba räägib enda eest, eeskujuks olid Kreeka ja Rooma arhitektuuriansamblid ja mida lähedasemal oli tema algsetele klassikalistele eeskujudele, seda õilsemaks teda loeti, nii et õigupoolest sest stiil või siis enda, ta muutus niukseks kuivaks ja ja, ja jäljendajaks ja isegi nii öeldi, et ei saanud enam aru, mis hoone taga on kas on kirik või on mingisugune kohtupalee või kõik hooned, olid ühetaolised, olid klassikalised. Noh, see on siis niisugune hea näide. Tähendab, mida püüti teha. Püüti ehitada horisontaalne hoone ja see verstikaalidega liigendada, et kõik oleks kenasti tasakaalus. Ja see oli esimene asi, teine asi, kogu püssirohi põletati fassaadi pääl ära, nagu öeldakse paika tuletan meelde, et Leningrad tema klassikat üsna tõsiselt täis ja seal on olemas ka spetsialiseeritud organisatsioon, len, fassaad, stroy, ainult fassaade vuntsi, tagaküljega, tegelemegi, Remdroy, eks ole, jälle niiviisi. Nii, see on sellelaadne hoone. Hoone on muidugi väga ilus ja korras ka aga eks me oleme nüüd klassitsismi õppetunde oma varasemates saadetes andnud. Nii et täna jätame vahele. Kogu Lihula mõisaansambel on väljapeetud ja stiilne. Kõik abihoonetki on klassitsistlikus laadis kujundusega. Kui aidalonees selline ulualune, kus rästas on toodud kaugele välja tugevad ümar sambad toetavad seda räästaalust, siis teisel aidata on juba poolsambakesed lihtsalt, mis mitte midagi ei toeta, vaid hoonet kaunimaks teevad ja viinaköögile on juba ainult pilastrid seina peal, noh, me oleme alkoholismivastase võitlusega nii kaugele jõudnud, et finantskõike vaja pole, see on ka maha põletatud. See jutt käib aidaa ümarsammaste juures ja ikka leiab matkajuht midagi omapärast, millele tähelepanu juhtida. On ikka nii räägitud, et vaat mis need meieaegsed meistrid on, et teevad nii kuidagimoodi, et vana mõisaaegne meister ehitusmees emale tip-top-s, ma tahan teile näidata, et tol korral ka osati haltuurat teha. Nii kui on taks sammast ja nende vahel on tala, mida on vaja katkestada siis pütika teha niiviisi, et lühem tala toetas sambale ja siis vabatala toetas siis sellele lühemale otsale nagu konsoolile, eks ole, siis tala töötas, näete, kuidas siin on Arturat tehtud samma päält tuleb kandetala läheb peaaegu teise sammuni välja, sisukad kestvas ilusa hammastapiga niiviisi. Ja siis sealt tuleb pealt poolt, et mittetöötav tala ja ripub, ripub praegu alumine tala, järelikult eitas meister laskis selle nii jumala rahulikult kuidagi nii, et last ei panda tähele ja seda ta tegi sunnikeks 150 aastat tagasi, niiviisi seal sama vana on see hoone, tema praak muidugi siiamaani püsib, aga natuke on ikka ripakile. Sa oled nii, et need ka tol ajal ei olnud alati see ehitusmeister nii kõige paremal tasemel lossis ta nii kergelt üle nurga ja vahel te näete ja hoidis materjali kokke, vaenlane etega, niiviisi krohvipinna sees on huvitavad niuksed. Mustrid tähendab tol ajal väga rangelt Te peeti kinni ehitusajast, talvel ei krohvitud, müüritöid ei tehtud, neid tehti ainult suvel, ei jõutud ka alati graafikesse töödega plaani, ei ka natukene isi täitmata, siis külmaga trükiti krohvime ja krohv külmus ja vot need külmamustrid krohvi sees. Siis kohtume teiega, head kuulajad, matkajad taas Lihulas, sest selles paigas ulatab ajalugu klassitsistlikus mõisaansamblist kaugele-kaugele tagasi.