Ehtivama kuulajad tervelt nädalaks Lehola Lembitu linnamäele ehkki ise rutasime sealt üsna kähku edasi. Nüüd tagantjärele võime endalt küsida, kas me suudame tänapäeva kiirustamistes lasta ennast vaata ka tunnetest, mida meie kunagise kuulsa maavanema võitlused ja üllad eesmärgid peaksid esile kutsuma. Ei tea, see aeg on nii kauge ja praegune liiga ratsionaalne. Nii et võime endale teadvustada ja põhjendada mõtte. Iga rahvas vajab ilusaid legende, tugevaid ja küllap omajagu idealiseeritud minevikku kangelasi. Oma senise olemasolu õigustamiseks paremate tulevikulootuste taustaks. Palju kasutanud teatud mõtted minevikku mäletamata puudub ka tulevik on aga meie rahvale muutunud üha tähenduslikumaks ja jääb vaid loota, praegune uus ärkamisaeg üha sügavamalt meie tundesfääri suudab tungida samaaegselt meie olemusest tarbijalike huvisid välja tõrjudes. Rahvustunne on ju armastus, armastust aga tajume eriti valus hellalt ohumomentidel. Ja me tahame olla, me tahame jääda vaestus, seda oligi vaja tunda ning mõelda siin Lembitu muistsel linnamäel. Kui Lembitu ja lõhe vere ümber põimunud legendidele annavad kroonikad arheoloogia ajaloolise aluse siis enne tuli põlevasse bussironimist räägib ranniku veel ühe loo millele ei ajaloolased ega bioloogid vist küll tuge ei paku. Aga lugu ise Ongina matkajuht osutab ühele hästi tihedalad väga kuusele. Nõialuud ja, ja noh, eks nad tekivad haiguste tõttu, hakkab ebanormaalselt arenema niiviisi. Aga neil on nihukene, väikene tore pärimus ka, kuidas nad tekivad, kujutage endale ette, nõidadel on seal kuskil põhjalas sabati, nad lendavad sinna kõik luudade seljas, niiviisi kõrgelt ja kaugelt, eks ole, peavad võimsa peo maha kolm-neli päeva, siis tuleb nii üsna väsinud tagasi ja vot siis ei hoia alati kõrgus, mõnikord mõni laseb madalamate, mõni kõrgemalt ja vaat mõnel väga väsinud nõial vaat ei vea läheb puust nii sületriive puu latva. Ja vaat seda puulata, mida nõid üle lennule riivas, sinna otsaga saab uus luud. Seoses Suure-Jaani lähedusega saaksime taas rääkida, kappide suguvõsast. Hüppas lähedus, annaks jutuainet Mart Saarest. Ent oleme juba varasematel matkadel neis paigus käinud. Ja siiamaani võime meenutada linnulaulu lõkkeid muidu nii vaiksel Suure-Jaani kalmistud ning lihtsaid metsalilli, mis ei tookord meie muusikute kalmudele pandud. Ent enne Viljandit tegime ka nüüd lillenoppimise peatuse. Mulgimaa pealinnas oli määratud kohtumine Tartus alles eile tohtri diplomi kätte saanud Sirje ja tema kaasa nädala vanusejuristidiplomiomaniku Mati nelistega. Juurde tulid ka viljandlase anne hirvi Ants Lepik. Ja nimekiri täis, mis täis. Anne töötab Viljandi raamatukogus ja ta üllatas sõitjaid hoolikalt koostatud näitusega pähe. Mängija tarkvara peab küll ütlema. Nii suure muusikakirjandusliku teabematerjali abil. Kui seal oli välja pandud, saab viktoriini lahendaja leida vastused mis tahes kaela, murdvatele küsimustele. Ent aeg kannustab. Tänaseks on ees veel palju kilomeetreid, mis bussil vaja alla neelata. Nägemist, vana hea Viljandi. Ja peatselt heidame pilgu ülevalt Viiratsi mäelt. Viljandi linna Tartu maantee madalamas kohas on puru pikene loodekenam veelahe v päevad paremale minnes Pärnu jõkke, tähendab Liivi lahte. Riia lahte ja vasakule veed lähevad Võrtsjärve, sealt Emajõkke Peipsi järved Narva jõkke ja Soome lahte selle vahel üsna kaosest. Mõni aeg tagasi veel peale jääaega jooksid kõik Peipsi järve veed üle Suur-Võrtsjärve Viljandi alt läbi praeguse Pärnu kaudu tõenäoliselt nimesidki jooksid Liivi lahte. Aga hilisem maa kerge on siis nii palju meile siin teinud. Muutmesi Lääne-Eesti kerkib ja nii mõnigi vesi mis enne Poolas läände jookseb, need ida poole ja Narva jõgi, noor jõgi sealtkaudu nüüd jookseb siis Peipsi välja hoopis Soome lahe poole ja Võrtsjärv kaotas üle poole oma suurusest. Ongi nüüd pirts, järv, nagu maalingud ütlevad niisugune veidi pahura nimega järg. See siis meenutaks seda aega, kui välisseal oli suur puhtaveerina toite vallidega kaugetel ääremaadel metsades, Suurjärv. Eemalt valgete majade tagant paistab hetkeks kuulus Wiiralti Tamm. Aga meie tee pöörab ära. Need männikud sind vanemalt olid küllaltki traagiliste sündmuste tunnistajad okupatsiooni ajal nimelt armeegrupp Nord sõja välja, kohus tegutses Viljandis ja siis saksa armeest. Manotöörid ja vastuhakkajad või tõepoolest tõeliselt vastupanuliikumise mehed, tordid tehti siis Viljandisse sõjakohtusse. Ja kes mahalaskmisel läksime Viljandisse maamulda aga jäi ja vaarikafassaadiga näidata siin, kus kohal inimesi niiviisi seda saksa rahvusest inimesi hukati. Siit mäest piirasse mäelt avaneb haruldane Viljandini nähagi Viljandi veetormile pärast. Viljandi rahvas võitleb. Viljandi rahvas tahab säilitada oma veetorni täpselt sama kujuga ajaloolise kujuga, sest seda on kindlal kohal Viljandi linnapanoraamid. Viiratsid nimetas meie keskkonnakaitsjast matkajuht murelapseks number üks. Siin asub eksperimentaalne seakombinaat, mis on ehitatud põhimõttel, et mida suurem, seda uhkem. Kuid selle uhkuse kasvandikud üksnes ju ei tarbivaid ka produtseerivad noh, teada kinda. Ja seda läga koguneb oma 1000 tonni iga päev, kuhu panna. Me praegu läbime kogu meie ärkamisaja kultuurihälli ja vaba mõtlemise hälli reasteleri, Holstre Pulleritsu mõned nimed siiski veel nimetaksin. Peeter Salmon Petersen. Harkimise tuntumaid poliitikuid, Aleksandrikooli ideede autoreid. Ja nemad alustasid 1864 palvekirjade aktsioone. Saareriik võeti väga tõsiselt. Leilaktsioone, järgnes terve rida parandusi, täiendusi ja muudatusi agraarpoliitikas ja üldse poliitikas balti väikerahvaste suhtes soodsaid muudatusi, kuigi väetisekapsleid sellest sildasid. Postria. Taluperemehe pojana papsi peres sündis rahvanalüüsisu Mägi, kel oli 10000 laulu ja 10 last. Nii-öelda omal ajal Mägi kohta. Noh, siis tore romantik, luuletaja leping, elan Underi mäel sündinud Jaan botaanik. Temaga selle kandi vehi. Kunagi oli siis väike Kolstragronois, selle mõisad said enda kätte Holstre valla mehega kõikidest valla vaja vallamaja juurde ehitati nagu tol ajal ikka, vajalik oli liiga võimas magasiait kera, maakivist, hoone, ilusa rõdu vanusega Me varsti möödume temast. Ja see maga seid pärast kujunes omalaadse skulptuurikoldeks, sina käisid teatrietendusi andmas ja rahvas pidu pidamas ja niisugune tore saal, et lase aga olla ka peale viimast sõda ikka käisid Vanemuine ja Ma ikka andmas selles kuulsas Holstre magasiaidas omi etendusi. Noh, see kolupagas jäit paistab oma kirjatud manageri seinaga kenasti tee äärde kätte. Actually rikas Valde, noh, meil ei ole väga rikka, saite Kaheksateistkümnenda sajandi reedetud vana mõisahoonet kere. Tee ääres vasakul Walestab, sellest sai siis kuulus Holstre meeste vallamaja, mis kujunes omal ajal Eesti ärkamisajakeskuseks. Meile pakkus parajat äratust suplus Holstre järves soe vesi küll, aga õhuga, eriti bussiõhuga võrreldes ikka karastav. Samas on Holstre koolimaja ja selle ees mälestuskivi Pulleritsu koolmeistrile Jaan Adamsonile. 1935. aastal kolis Pulleritsu kuul siia uude majja. Vana kooli küla juurest viib tee meid varsti mööda. Ongi teest paremal kenade tunnis luudega Suurküla Pulleritsu. 155 aasta eest hakkasin tööle kool kus on esimest tarkust kogunud keeleteadlane, luuletaja Mihkel Veske, kirjanik Juhan Under, ühiskonnategelased Aadam ja Peeter Peterson ning Hainsena möödunud sajandi kolmandal veerandil, kui siin oli õpetajaks Jaan Adamson. Ines Pulleritsu kool üheks Eesti rahvusliku liikumise keskuseks. Siit said alguse Aleksandrikooli mõte. Eesti kirjameeste seltsi asutamine. Rõhutati laulu- ja mänguseltside loomisele. Jaan Adamsoni järglane koolmeistrina oli Andres Aavik, kelle poeg, tulevane helilooja Juhan Aavik sündis siin Pulleritsu koolimajas. Muidugi öeldakse, et jah, mulgi vaalal puha ainult suured vanad talu ostutalud ja nii edasi ja nii edasi, siis Kennetiga tagasipäraseid oli ja isegi üksale tee ääres kenasti alles jäänud krossiga sisse. Kolgima rikkur tuli. Kas siis siin olid nukramad, kui eestlane virus, vein põrus? Nii see päris ei olnud, lugu on selles, et need maad olid suuresti jaotatud kraana mõisate vahel päris mõisa nagu siin polnudki, kroonu müüs oma mõisa varem päriseks. See oli üks eeldased, Mulgimaa kerkis teistest erineda, teine eeldus oli see sanduvasse meist ikka üsna kaugele. Ehitati linavead töötav tekstiilivabrik. Siinsed lehed hakkasid usinasti lina kasvatama, Riia turg ostis selle suuresti. Kuulge, kallid katku. Need olemas oli. Meheks sain väga kiiresti oma põllumajandussaaduse lina maha müüa, said sellest korralikud rahad, talud päriseks osta, õlad suuresti kiiremini maha kustutada. Ja, ja seesama sujuv talu, kes sai endale väikse rahavaru luua, saatis oma pojad siis mujale Eestimaale, talusid päriseks ostma. Mehed olid Molgist jorsid Tartus ja Võrus vihust ja nii mõnigi kord Troppasid üle kohalikud, mõnevõrra vaesemad mehed. Aga molkides ta siis nii palju et pärimuse järgi tulnud see nimi eestimaale Abja külje all selle mulgi talupojad, need, kes talu oma osa kätte saime Tartumaale talu, vastad nende käest küsida, kus ta siis olete need. Siis nad ei öelnud, et abiarst või Viljandimaal said mulgid, niuksed, sisenejad, mehed olid. Ja siis neid vorstivanuseid kandvaid mehi hakatigi tasakesi kutsuma ühtedeks. Taluostjate järgi. Noh, ikka oli väga mitut sorti. Suureid alaneb Viljandis põhjapoolsel mulgi. Olgu öeldud, lätlastel on veel üks niisugune väikene versioon, kuidas mulgi neli tekkis ja, ja kui teie hulgas remonti, siis ärge pange seda pahaks. Nimelt selle kandi rahvas, riis, oma linad ise Riiga, nad ei usalda nad ülesostjaid, näiteks igale kandi rahvas ka. Kasvatas lina, aga müüs selle koti laadal maha. No ja nii mõnigi mees, lühis olete kursis selle aastasadu ka maha. Selles siis oli see halb ütlemine koti laadale, see tähendas, et kahtlast isegi aru. Aga sinnani mehed olid kokkuhoidlikud ja ei teinud kulutusi niisuguste asjade peale nagu ülesostja kätte anda, trassid ise korrusele, Leida müüsid seal maha ja nad väga kokkuhoidlikult elasid tee peal. Kui Läti kõrtsmik pakkus seal üht-teist ja panema, siis nad otsisid oma koorma sealt kõik, mis vaja oli. Ja isegi kohvikasvatuse kõrvale, kuni talu raha käes oli. Tulemus oli see läti kõrdsematud hästi talunud siitkandist, rahvas siis hüppasid nendega Ta võiks noh, see läti keeles tähendab midagi niisugust nagu loll või rumal. Nii et see on ka üks võimalik versioon, kuidas Mäkineni tekkis? Mulgi pole seda pahaks pandud. Nüüd seal all on hästi vesiveski väikesel jõekene kastis perele nimede talule nime Veske talu. Ja tõepoolest, seal oli ka kastmiskasvis õues maja ukse ees mõistagi sellest väga hästi juba tema eluajal suurt midagi järgi jäänud laulgi ütleb seda käsk oli ära kuivanud. Tema vennapoeg Juhan hiljem ära kuivanud kase asemele uue noh, ja siis veel tänapäevani seal. Vana veskitalus, proovi täna täiesti olemas. Näete Veske taluteest vasakpoolsele rehe taga mälestuskivimite värskele. Vaat siis on mehed on vahvad selle poolest, et nad kunagi ei lepi kokku, milline nimi, külal, ämber, nad siis valivad lõpuks kaks nime. Nii oleme Karksi-Nuia ja Abja-Paluoja, Tarvastu, Mustla Janeelisid arvestav kirik ja Mustla, nagu ma järge teie paneksite alevile nime. Noh, olemegi mustlaskõrtsi nime järgi puhas. Saaremaa pealinn sai oma Kuressaare nime alles hiljaaegu tagasi. Aga vähemalt üks Kuressaare oli Eestis kogu aeg olemas ja sinna me nüüd lähemegi. Praegu annab siin tooni suurfarm. Kunagi olid siin ilusas suures talud kitsi kleidis Meie esimese 1912. aasta olümpiamedalimehe Martin Kleini sünnikoht. Eksi tamme, kust pärit kolm tuntud inimest. Kooli ja naisliikumise entusiast, sahkapuu tütarlaste põllutöökooli asutaja Mari raamat, tema õde, üks meie esimesi professionaalseid lauljaid, nii kauaaegne laulupedagoog Aino Tamm ja nende vend, metsasarvekunstnik, hilisem Tallinna konservatooriumi professor ja direktor Jaan Tamm. Kitsil oli veel üks taluvaigu talusi, nüüd minu selja taha näete siinsamas kingulse kõrgem puudesalu kahjuks vana põlistaludest. Ja selle talu perekonnalegend pajatab siis niiviisi, et talu peremees, noor lennid oli siis läinud ükskord koduteel heinamaalt mööda ühest noorest kenast vibalikust kasest ja olla selle siis välja kaevanud ja toonud ka see pool nälja, mis ütelnud siis oma teenijatüdrukule, et kuule, et kui see puu kasvama nüüd maja väravas läheb jooma, siis su ära võtta ja puudeks kasvama. Ja tuligi ära võtta, no kes seda teab, kuidas salaja öösel kastmas või? Aga kasvavad, läks, ja see vaigu, kas kasvas veel mõni aasta tagasi talu hoovil? Muidugi ta nüüd nii põline enam ajale vastu ei pannud ja mahamurdunud siin on nüüd noor kena, kas kõrval istutatud? Ei tea, kas nüüd kah mõni istutaja niukses ala soovige ta sinna kasvama pani või kuidas. Aga talust endast on jäänud järgi ainult niukene madal madal kivi varem aga siis 1860 juba seal talus sündis Andres rennid ja tema siis ongi meie ühe kõige popule laarsema ja rahva sees kõige lauldavama. Laulu autor. Laul laiast kivist meile tähendab rõhku fiks lihtsalt. See on niisugune lohukene siin küla keskel, praegu ta on küll suurelauda ja farmi kõrval, aga vanasti oli see niukene küla keskpaik kaskede vahel. Ja karjakoppel siin taga kõrval kuusis õhtuti kõik lapsed kokku jooksid ja mina ikka arvan niiviisi, et õige tunne sellest kivist ja nendest inimestest on siis, kui me sellesama laulu siin kivi juures maha laulame. Suur karbitaoline puudesalu seal targata kalmistu siia kalmistule maetud manalasse hulga ärkamise ja sellele järgneval perioodil tuntud mehi. Ja kuna nemad juba juttu, tegime temaga kalmistu uue osa. Hauad olümpiarõngastega mälestuskivi. Noh, see oli siin kodupõldudel harjutanud need, kes õigupoolest suurt tehnikat tulnud ja kellel lihtsalt visa hing oli ja ja seal ei olnud veel kokku lepitud, kõikides mängureeglites ei tea veel tsunfti võite, lihtsalt mängiti seljatamisele ja kui mu mälu ei peta, oli siis mass oli tundide tundidepikkune, kumbki mees alla kõigil meestel veel näod, need võitlustahet täis ja, ja lihtsalt lasti lõpuni võidelda. Oli võitlus, võitlus. Teatmik ütleb, et see olümpiamatš soomlase asikaisega kestis 11 tundi ja 40 minutit. Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja-ist olulisim osa kultuuriloos oli Hans viinerit kes töötas siin 22 aastat olles samal ajal ka kesteria vallakirjutaja. Ta asutas Tarvastu laulu ja mängukuurid, rajas 1860. aastal siin Eesti esimese rahvaraamatukogu. Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja esimees. Õpetatud Eesti seltsi kirjavahetajaliige, üks Eesti kirjameeste seltsi mõtte algatajaid. Tema kodus siin Tarvastus toimus Eesti Aleksandrikooli peakomitee moodustamise kuusele. Ja ees on pärast kirik siin arvati, et Rimi tulid, haara vastu, vastas ja lasteviis ja siis ristiusku mehed pannud oma pühapaiga vastu. Sellest tuleb kohanimi. Arvatakse ka ürgtarvas, annad kohale nimedeks järsk org, 400 mõnede hööveldatud, aga nüüdki parasjagu järsk. Selle oru kalda, siis pöördutakse Usperdika seene pastoraadi. Ühe nime ma siiski nimetataksegi seoses pastoraadi kera. Nimelt siin oli 1000 sihitise sead aastate teisel poolel pikemat aega vastaseks üks kirjamees Friedrich David Lentax. Noh, temast sai siis Tartu ülikooli esimene eesti ja soome keele lektor. Ja tema poeg mõtles välja tarkus juba niisuguse raske seaduse, mida minu koolipoisi pea kuidagi ei võtnud, seal ei läinud seadus. Noh, temal on nüüd siis ka oma auditooriumi mälestustahvel Tartu Ülikoolis. Ja kui te nüüd tõepoolest käsiksite kellelegi meist seadust meelde tuletage, kontrollime, kas keegi teab elektri? Noh, nii ta on elektriasi, eks ole, kuidagi kudega tuli näidata mingis suunas. Aga me jõudsime ikkagi pärale vooluringi kaldal. Aga üks meesterahvas hääletas tema täpselt, teab need ikkagi kooli. Kuivõrd võrdub selle juhi takistus korda Volgaga ruut korda ajavahemik mille jooksul ta vooleris me kuulsime arusaamatuid mõisteid. Ma arvan, et selles bussis on ka mitu, kohe olen, siis jääb see tegelema, muide sõidaks MRI seal soe. Tõesti palav kompleks nagu olema, aga me oleme ikka reid juba siin lõunaeesti murdepiirkonnas susi siin, kallis tähendab, käes on suvi, soe, tähendab ega olnud. Ja mul ikka tuleb kangesti meelde niukene vana lugu, kuidas Tartu proua ostab Ühed, kohalikud naised turul piima ja tal tekib kahtlus, et tiimi olla natukene niiviisi leige ja küsib, et viimati soe piim ei ole pärinane ehmatatud äss jummal. Mina teha Susi juures messe. Kui nüüd hästi vaadata, siis seal kuskil vasakul hakkab paistmas tuuliku keha ja seal valgete katustega majade juures peaks sisaldama ka Võrtsjärv. Tõsi praeguses sumbus on need õliga teha ligidal. Lase tähistatud valge kiviga seal Juhan Simmi sünnikodu ja vana lambaid fantarkasse, siis temast said põli need Anton ees. Ja samas siinses metsas on veel üks huvipakkuvat kontsa, andsime kalm. Näitejuht ja näitleja vanast vanemusest. Laskis ennast matta oma kodutalumetsa. Suislepa nimi toob keelele samanimelise lunamaitse ja siin üle 100 aasta tagasi. Aretatigi. Sõidame üle Õhne jõe mis talitab põhimõttel, et miks otse minna, kui ringi saab algab veisi järves ja tal oleks naljaasi siit otse Võrtsjärve ninna. Temaga teeb 91 kilomeetri pikkuse tiiru, vahetab vahepeal Lätimaal nimegi ismise vastu ja tuleb siis rahulikult jälle meile tagasi ning läheb ikkagi Võrtsjärve. Tema jalge alla nii kergelt laineline ja tundub, et noh, ega siin mingeid kivise ollagi. Tegelikult kaotasime väga paks, olengi. Areeni. Kohati on nii vähe, et evane liivakivi, paljand Celi paljandid otsin otse Suislepa mõisapargi all olles paljude legendidega koopad lasta veidi ülesse minna, jurite eriti kaugele algavad veel kuulsamalt enne koopas põrguhauani Karksi haual ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga meie jalgealune siin ikkagi kivis, puhati kaetud paksemalt, newatenoreenidega. Vooru mõisa kinkis tsaar Paul esimene valurahaks August hambadze puule kes oli kahtlase poliitilise kirjanikuna Siberisse saadetud. Üldtuntud on faktid, et Saksamaalt pärit Kotzebue rajas 1784. aastal esimese teatri Tallinnast et ta kirjutas üle 200 näidendi, romaane, luuletusi, memuaare, et ta pidas kirjavahetust rüütel ja Beethoven iga. Et viimane kirjutas tema näidendite le muusikat. Aga temale võlgneme tänuga tuli leviku eest. Seda vaevalt et kuigi paljud teavad Kohalik rahvas räägib nii istutanud selle võõrana Viljandis oma aeda. Muidugi pakkunud meile talupoegadele ka jälgimiseks, aga kole hobusliku tont teab, mis mõisas tuleb. Ja alles siis palud valvuri välja kartulid valvama pidanud, vaat siis olid salaja mehed ainult varastanud. Vaata, kui midagi väga valvatakse, system asi väärt olema. Ja nii olevat siis tasakesi kulgemateriga. Kartul, noh, see on nii mõnus suupärane legend. Kartul on meie teine leib ja kartul, isegi ausammas, kartuli ausammas on varisenud. Koidula kolhoosikeskuse ees õigekiri pärale raiutud, ilus korralik kartul. Nutikas talupoeg oskas mõisast üht kui teist kasulikku ülevõtta. Mõisaparkide eeskujul hakati rajama ka rohtaedu ehk taluparke. Tegelikult on olemas veel üks tagasihoidlik talu pargitööd mis on palju põlise ja võib-olla meie hingele isegi lähedasem. Seal talu koppel talu Kaasik, kes sai siis hiljem sirgudes talule torgiks ja Talumees panime maja juurde, pärnasest oli meepuu ja taignast kraadiga arstirohtu viine koor, tuntud ravim, eks ole. Nüüd me jõudsime Valga Rajooni piimja otsetee peres on hästi ilus Kasesalu. Natukene männi sees, nüüd on ta natuke suuremaks kasvanud ja selle kõrval on ka talus. Vot see on üks niisuguseid valuparke, oleme ta võtnud isegi looduskaitse Allases, noh, ta on tõepoolest meie taluarhitektuuri hästi mälestis punas gaasi, kus karjatas, see oli siinsamas, et elu edasi käib majas ja selja taga siis Kaasiku talu. Tee tallu läheb kaskede vahel taluhoovis. Taolisi on Eesti majandust ikka siin-seal veel alles hoitud. Õigupoolest juba alga kant, helme kant on üsna üsna essased. Ja siitkandist siis algi saadi ka kätte. Ja Känno Põlvas oli kunagi teede ristis üks suur pektiivine kõrts, mis tänaseni alles ja selle taga. Kuskil seal siis meelatised, Yaleti kännu tööta. Tolles sai omal ajal nime ja hiljem tema ümber kerkinud asulagi. Looduslikult ütlemata kaunis Õhne jõgi teeb neid lokkeid ja kala järvestik. Käin tunniseid järvi siis. Seda mitte lihtsalt käsitööealiste. Seas oleks pisut nagu suvituspaigaks kolmekümnendatel aastatel. Hendrik Adamson, rollide luuletaja, kes sündis purikas, ei saa siit servast pisut kõrvale täita patsi talus 1891 ning hiljem töötajaskonnast opti juures. Külakoolis oli kooliõpetaja, põline põline mulgi mees ja ta manalasse varises 1946. aastal. Ta maeti seemnekalmistule ja tema hauale pandud hauaplaat, millel on tekst meie jaoks arusaamatus keeles. Asi on selles, et ta oli kirglik Kespiroteste. Tema haual on viisnurkne, mäletad seal esperanto Riisor, roheline viisnurk ja pikk rida esperantokeelseid sõnu. Suri üsna unustuse hõlma vajunud mehena. Kuid nüüd on kohalik Helme kandi rahvas korjanud kodudest temast jäänud esemeid. Ja Helme koduloomuuseumis on isegi toanurgakene tehtud, kus. Noh, asjad mõned rahasid ja mõned linikud ja nii, et ka temal on oma memoriaalnurk olemas. Tõrva järvedel on selline komme, et nad rändavad. No siin me nüüd ühest möödumist suplejaid kenasti täis. See järv on nüüd nagu teest vasakul kalestunud, kombistasid teest paremal madalas udus ja temal olevat niisugune kommenta lihastavadki. Kui keegi musta pesu tuleb, peseme liiga mustlane järve suplema läheb, siis ta tuleb härja kujul maa seest välja rändadele uude kohta ja kaabib endale siis uue asemele ja siis Sinna tekib uus kahtlane, nii et terve, kas peaks väga ettevaatlikud olema oma järvega, viimati jalutad jälle minema? Nüüd edasi tuleb Roobeedee riste. Seal oli kunagi väike roobia, mõisakene last õieti suurt midagi järgi jäänud pargi ja ma nägin joone, aga ma nimetaksin ära tubli mulgiga seoses nimelt salaja kalmistule on ehitatud õige kaabel ja siin on mõeldud sõnni mats. Tõsi, tema haual on juba saksakeelsed kirjad peal ja tema järglased lasid ennast matta juba täis saksa ees nimetajat saksakeelsete tekstidega, kus see mees on, eestlane, perekonna asutaja, pärisori agar ja ettevõtlik mees. Kes noh, nagu öeldakse, rääkis, võitles ennast kaks enne Savisaarele mõtlemist ja oma nooriku. Ka pärast oli ta niisugune ärimehena küllalt nõutas mees, kes ostis alguses enda kätte Ove mõisa pandikirjad, sai temast baltihoidja ja hiljem sai sellest mõisas päris avalikuks ja selle veel küla vana põrisevad rüütlimõisa lai oma kätes ja temast räägitakse, rahvas nagu mitte kinni pannud nägedid, tähendab kuna ta lülitamis avaneksid, pääses maapäevale. Vahel talumees läks seda talumeheriietes mõnusate kastiga saapad jalga ja, ja mulgi kambaga selge, läks, istus või ka maapäevadel antakse nii nagu tõeline mõisa omanik kunagi rääkides sellega sakslaste keskel Jobeda furoori, nendel oli õudus silmis, kui nad nägid talumeest järsku enda keskel. Ah, tema ongi meil siin ees. Nii sai üks tema hobused, teine lugu on selles, et naabermõisnik ei olnud tema juures väikselt riisiviina võtmas. Oli niisugune vaikne viinanina olnud, sealjuures hirmsat pankrotti järve vanad. Välimatsin seda talis kraamikul jätkunud. Ja kuna naabermõisnik oli tsaariarmee ohvitser, siis mõtlesin täitsa välja, kuidas sai meest rääkida. Muretses klaveri klaveri ja muretses Gabriina, kes oskab klaverit mängida. Ja siis või? Palun siukene Pealt alustan vaikset Reina klaveri nähakse klaverit, mängib tsaaririigi, Odessa jaapani laene. Fini? Muidugi seisma kaks kätt kõrval ja niiviisi selges valveseisakus püsti laua taga. Liiga palju ei tohi helistada, nii tähtsad. Nii et ikka mats kuidagimoodi maksis ohvitserile kätte ja parunile käte vahel oli olnud niiviisi, et kolm tundi olid välja mänginud hüti kohe laua taga kogu sarja graniit, ainult vahetevahel ei lasknud paralleeli tõmmata Evani vägivitsratastega jälle seisma. Niisugune pärimus käib kangemaidsi kohta. Põnevusega läheneme Hummulile. Kell on täpselt 19. Kas on keegi loosi õnneta tähe mängijaist meditsiin ootamas. On üks eakamaid mängumehi, Arnold Tiit seisab teeveeres muhe naeratus näol ja see selgub küll hiljem oma keedetud murakamoos portfellis. Ja varsti tule teel täiendust tartlased Andres ja Marek Murumets. Viimane läheb sügisel viiendasse klassi ja on reisiseltskonna noorim mängija. Nii et meestevägi saab täiendust. Seda ongi vaja, sest esimene laagri õhtu on eriti askeldus rohke, kõik toimingud ju alles kokku harjutamate. Kust otsast alata laager on vaja üles lüüa, õhtusöök hakkama panna, hinge ihu ihkavad ujuma. Ja Hummuli loss tuleb ka üle vaadata. Küll jõuab kõike, sest õhtu on pikk, soe ja valge. Lossiesisel muruväljakul on paari aasta eest paika pandud mälestuskivi tähistamaks kooli 200 kahekümnendat aastapäeva. Ilus ja lihtne nagu avatud raamat, eks liibrisega. Olemegi Hummuli, endise mõisa on ees, kus praegu kool sees, see hoone, kui nüüd väga tähelepanelikult jälgida, on nagu kahest osast koos kõigi arhitektuuri sarnased osad. Kõigepealt tugevalt lombitud maagivist kõrge vundament, kel milles aknadki sees korruse jagu ja siis ülal kaks korrust puhtast punasest tellisest nüüd juba vuugi järgi on märgata pool hoonet on ilmselt tublisti vanem, eks ta tõesti olegi eelmise sajandi viimasest veerandist. Siis kui niukene kena naturaalne materjal nagu punane tellis või maakivi moodi jaks. Ja selle kõrval siis on juba uuem juba sellise kvaliteedi teisel natukene viimistletud ja isegi tellise peale lugeda. Hummel Summers How see on siis mõisa saksakeelne nimi ja eks tema siis mesimummu tähendabki, vanem osa on üks seas väljapeetud veel hilises klassitsismi-is või järele aimatud klassitsismi-is. Aga uus osa on juba eht inglise gootika ja need nurgad seal on heidetud talle tore võimas mitmetahuline torn ka kust ülemistel korrustel olla varem avanenud vaade parki ja pargis istutatud puudereale, mis joonistas välja sõna sampson. Nimelt mõisnikud olid Samson von Himmelist herned. Selline olevat veel aastat 10 15 näha olnud, neljanda muidugi mäleti kinni kasvanud ja hääbunud. Koolimajas käib remont nagu suviti ikka aga nendesse ruumidesse, kus tööjärg lausa pooleli ei ole, lubavad lahked õpetajad ka meil sisse vaadata. Mis seal sees on ka rida väga toredaid ruume, eriti uuemas osas, vanemas osas on nad kahtlemata aja jooksul moondunud ja remontidega kaduma läinud, aga uuemas osas on talalagesid kassett, lagesid hästi kenasti profileeritud puidust selliseid Simpse ja karniisi ja need kõik nii tumedamasse spetsitud, nii nagu inglise gootika nõudis, sest inglise keskaegne gootika oli selline tahmane gootika ja siis siis ka laed parasjagu tahmunud. Pisike tore kaheksakandiline tuba. See on tornikamber alumisel korrusel. Küllap on samasugused ka ülemistel. Torniseintel on freeskod, niuksed, romantilised sajandi alguse fresko Tsinon, tuvid ja lilled ja 11 suruvad käed ja no nii nagu sentimentaalne kunst tol ajal nõudis, aga siin on ka lillel kummel tähendab Mesimumm ise metsmesilane ise, mis sellele mõistele nime andis ja väga erksad värvid krohvipinnal, sinisest, sammal, roheliseni ja, ja need on kõik kenasti säilinud, vaatamata, et sellest on juba pea sajand mööda. Millal nad krohvile kanti. Tore on see vana maja oma varjulise hämarusega mõnusalt mägisevate puudepidega. Ruumi on vähe, kuid kõiges on tunda, et sellel koolil on oma kordumatu nägu, mida õpilased ise aitavad kujundada. Ruumipuudus annab kõige valusamalt tunda kooli muuseumis mille tarvis üksainus väike tuba. Hoole ja armastusega on lapsed siia kokku toonud igasuguseid tarbeesemeid, meeste ja naiste tööriistu, kodukandi rahvariideid, pille, kelli, vanu fotosid, kuulutusi, raamatuid. Siin on vähemalt viimase sajandi jooksul meie aladel käibel olnud rahatähed mõned üsnagi haruldased onu, emadki üritustega, õpilasmalevaga seotud sümboolikat, kutsekaarte ja muud. Me 20 aasta pärast on samuti juba ajalugu. Mitte ainult selle kooli, vaid kogu kodukandi ajalugu, mis vääriks ilusat eksponeerimise võimalust, et saaks omadele ja külalistele näidata. Kuulidest kildudest häkitud lossi seinad annavad tunnistust 1944. aasta ägedast lahingutegevusest. Saksa väeosad hoidsid siin küllalt kaua kinni üle Väike-Emajõe Pärnu suunas liikuda püüdvaid kolmanda balti rinde vägesid. Siin Hummuli all oli juba muistsetel aegadel silla koht kust läksita Maglavia Rute noorum murdee venelaste juurde. Siin toimus ka üks põhjasõja-otsustavaid lahinguid, mis andis Rootsi vägedele purustava hoobi. Meiega läheneme nüüd Väike-Emajõele päris rahumeelsete kavatsustega ujuma. Oh, mis mõnu ei tahakski. Ja tulla laagrilõkke Lauravad, ämbrid, isuäratavad lõhnad ja tühi kõht meelitavad suurematki sulistajad lõpuks veest välja. Puutuvad juttu mõnud ja laulumõnud. See oli kõigist teistest laagriõhtutest erinev õhtu sest mitte kunagi varem pole meiega kääres kuulatud raadiot. Aga oli alles esimene juuni reede kauaoodatud konverentsi lõpupäev. Nüüd oli vaja värsked uudised kõik korraga kätte saada, sest päeva jooksul nii palju juhtida. Poliitika tõrjus vähemalt suure osa muusika armastajate jaoks. Muusikas. Ega asjata nimetata praegust kuuma suve ka poliitiliselt kuumaks.