Kahe saatega oleme kuulajaile suutnud pakkuda väidühematka päeva kroonika. Ja kui tänasest alustame teise juulisündmuste ning teadasaamiste kirjeldamist siis ega seegi ühte tükki mahu. Täna sõidame siis üle piiri lätlaste maale. Tuleb välja, et matkajuht Veljo Ranniku oskab naabrite elustki nõnda palju pajatada, et suur osa teksti tuleb jätta vaid Tähe mängijate kaassõitjate teada. Kui teeks, see ei ole nende matkasaadetega alati nõnda olnud. Ent asjad on kokku pakitud ja bussi peidetud. Lahked töö maja pakkunud Hummuli jääb selja taha. Tuleb palav päev. Mitte üksnes inimestel pole oma saatuse ajalugu, vaid kõigil sellelgi, mis meie ümber vaevalt on buss kätte saanud. Sõiduhoo kui Veljo Ranniku osutab Tõrva Valga vana maantee äärde jäävale omapärase kujuga Männile. Tee ääres tuleb üks looduskaitsealale, Mänd. Rahvas ütleb, et see läinud olevat istutatud ladva kallad poole, juured ülespoole, niisugune leinavorm nagu ja neid mänd alandanud kolm tükki järgi on praegu üks ja ikka rahvas, seostamine pärl 12-ga Karl 12., kelle väed kaupasid. Raske lahingu. Olevat oma langenud sõdurite mälestuseks männid püsti pannud. Muidugi, nii see ei oleks, lihtsalt tore vanad põlised männid, mõne vana taluaseme juures. Aga selline pärimus on neile omistatud. Võtad väikesesse Emajõkke, mille kaldal me siis ööbisime, algab see jõgi pühajärvest ametlikult paberite järgi. Aga rahvas ikka natuke Romeetilisemalt algust ja siis On tehtud kiievi tekstiga. Emajõe algus ja see on viidud väikesesse munamäkke. Väikse munamäe poole kõrguse pealt nõrgub väljas väga vaevaline allikas. Niukse nirekesena kaob vahepeal lausa muld ära ja siis ta mäe jalamil uuesti autot väikseks ajaks. Seal kõrval olev Soomeile seisis linte vänta, niiviisi kuplite vahelt jookseb. Venemaa ja rahvas peabki toda tegelikult Emai alguseks. Kummulist Valga poole sõites tuleb Läti piir meile otsekui vastu. Siin põikab ta oma üldisest loode-kagu suunast kõrvale ja teeb lohke põhja suunas. Maantee kulgeb pikalt piki piiri ja on õige käänuline. Esimest maailmasõda ja talle kodusõda, aga see piiri paika panema, siis osalesid selles inglased. Aga ei, esindajad said sellised valitsused ja nad püüdsid siis olla nii objektiivselt kui oskasid. Piirijoon kulges siis talude vahet ja talude peremehe jälg ja siin räägitakse siis ühte lugu, kuidas ühte peresse Astanud? No me ei saa sisse küsinud, kes on talu peremees, kohal olnud naisterahvas, lätlanna ja tema siis muidugi mina kaldun, tehtigi, milles küsimus. Esitati kalu läks Lätti, Naha küla tuli allveeläks tema aia tagant. Pärast oli peremees, koduperemees on eestlane ja see siis nädala pärast sai aru, millise pesuga naine hakkama saanud. Ühesõnaga lätlase. Ta küll väga pahane olnud, aga no mis sa ikka enam teed. Ega see piir tähendab midagi talvel oli väga erinevates läbi peredel on meie oma Eestimaa poole peal Eestimaa Lätimaa poole pealt ja sellepärast ta oli küllalt pingletaside veere joon tähistatud. Kuidagi oli piirivalve ka mingil määral käib aga heina käingi tegemas. Seal, kus just leinan asus vabastab mõnede punktidega piiri toonud ka, kes üle kolme päeva tookord räti tulime, ikka viis ära õiendama. Heinalistele sellest tehtud. Praegu ründavad eestlased Lätis poode ja lätlased Eestis. Mis keegi sellest kaubandusturismist arvab, on igaühe oma asi salakaubaveoks seda igatahes keegi klassifitseerida ei saa. Kui siin oli tonni punktidega riigipiir, oli ka salakaubavedu. Tekstiil ja, ja eriti kalata riia nahakaubad olid sõbralikud, näiteks mõneti odavamad kui Eestis. Ehk siis neid asju tasapisi niiviisi üle piiri, talviti. Aga rahvas oma viletsate väikeste taludega pidas seda üheks kindlaks garanteeritud sissetuleku allikaks. Salakaup. Sellepärast nad olid umbusklikud kõikide võõraste vastu kes kiusasid tallu sakslased ja nad nii püüdsid juttu teha tont teab, kellega tegemist on. Ja sellepärast siis need Mehilase kutsutigi pagannateks ei tahtnud rääkida ja ei olnud mees traditsiooniliste Colomaalase külalise rahvust. Volga kultuurilinnana laseb oma ajaloo raamatust välja kirjutada palju üldtuntud nimesid kuid siinkohal piirduge vaid luuletajate ring muusikutega. Rätsepa poeg Karl viital, kelle tööelu haaras kord Lätit, kord Eestit. Siiski said kõige rohkem tema kaunist häält kuulda tallinlased, kui Viitnal täitis paarkümmend aastat solistirolle Estonia. Klanna, kuid Valgas möödusid tema kooliaastad kaks nimeka pianisti Thekla koha jahiaspekt on siin sündinud ja koolis käinud ja nimetagem veel üht lauljat, Vanemuise solisti n raad luuletajad Uno Laht, kellele see on lapsepõlvelinn ja Ernst Enno, kes töötas siin 10 aastat kooliõpetajana, juhtis Eesti haridusseltsi. Ja kuigi see aeg langes kokku esimese maailmasõja raskete aastatega, oli just see periood kalumine oluliselt väga viljakas. Laulusõnad, mida kohe kuuleme, on pühendatud just Valga algkooli esimese klassi õpilastele. Viis on küll palju hilisem. Läheme meiegi kõndima Pedeli jõest oleme üle, seega juba letimaal Valkas ma ei tea, kuidas on läti poolel jalatsite ja nahk puduhindadega kas maksab vähem või rohkem kui meil. Kuid see on küll selge, et Läti trikotaaž on odavam. Ja siiski ei ilmutanud tahe sõitjad erilist huvi kaupluste vastu. Sellel reisil on muud eesmärgid. Meie tiivis Luke kalmistule kaks kaunist barokset kabelit 18. sajandi teisest poolest ja nende vahetus läheduses üks meiegi jaoks väga tähtis hauasammas. Valgas on nüüd õige mitu kalmistut, enamik neist uued Eesti poole peal aga vanad Valgakad, nemad annavad ühised hauaplatse siin vana suurel põhisesse parki kasvanud kalmistule. Keset kalmistut, kõige pidulikumal kohas on mälestussammas mustest viidist, obelisk, mis on tõstetud kõrgele pjedestaalile, kus on peal eesti, saksa ja lätikeelset teksti ja imi jaanis Cimze nimelt tema kuni surmani töötas Valgas õpetajate köstrite seminari direktorina tõsise seminar. Just nimelt see niinimetatud siinse seminar käsutati Valmierasse 1839 kuni 40 910 aastat töötasite Valmieras, kuid siis toodi ta mingil kaalutlusel üle Valka ja siis siin ta töötaski 1080 900 kuni 1821 oma surmani seminari direktorina. Selles seminaris õppis lätlaste kõrval ka suur hulk eestlasi. Kuni üks neljandik õpilastest olid eestlased ning Nende õpilaste hulgas ikka nimekad meie ärkamisaja tegelased, eelkõige Carl Robert Jakobson, siis Grenzsteini Jürgenstein, niuksed nimed, kes meie ärkamisajakirjanduselus hästi tuntud on, peab ütlema, et selles seminare seal väga kõrgel tasemel ka muusikaline kasvatus. Ja selle tõttu me võime siin siis ka oma noori muusikuid nimetada. Seebelman Aleksander Läte Kunileid ja ridade imesid. Olgu öeldud, et sa ise oli ka väga agar läti rahvaluuleräti rahvamuusika koguja ja sellisena on ta ka veel jäädvustanud oma nime läti kultuurilukku. Siinse seminar andis väga hea hariduse umbes 100-le eestlasele ja 300-le lätlasele kes oma oskused ja Tartus ideed siit paljudesse koduma paikadesse kaasa viisid. Sellepärast siis kolmes keeles kiri sambal oma rahvakooli õpetajate kooli õpetajale tänulik Liivimaa. Istuda ei kata mitte üksnes kultuuri minevikku, vaid nende pinda annavad rikkalikku täiendust. Ülestõusud, revolutsioonid ja eriti rohkesti sõjad. Ühes kõrgesse rohtu kasvanud surnuaianurgas on sammal paksust katnud pika rea mälestusplaate. Ja need on esimese maailmasõja sõdurid sedapuhku siis sakslaste poole sõdurid, kes kas siis haavadesse või veel millessegi siini valges surigi hukkusid. Kellele hiljem? Mälestustahvlit pandi neide haudu, siin ei ole rüüstatud, nad on lihtsalt unarusse vajunud ja niiviisi võssa kasvanud. Plaatidelt eemaldatav sammal avab nimed meile tundmatud nimed, mis kuskil kaugel maal tänapäevani edasi elavad. Meenutagu need kõigist unustatud hauad sõja mõttetust ja inimvaenulikkust kõigile, kellede juhuslikud siia toob. Kõigi nendega pärast valasid Cartisaraid emad, naised, pruudid. Ja polnud need noored mehed ise selles süüdi, et nende tee lõppes siin võõramaamullas. Siit rohtunud haudade juurest lääne kalmistu teise serva kuhu on sängitatud viimases sõjas langenud nõukogude sõjamehed. Suure kaarterritoorium mändide vahel kaetud värske pügatud muruga muru välja läbivat plaatteed ning ümberringi on umbes inimesekõrgune müür, mis kannab plaate sadu plaate langenute nimedega. See on püstitatud graniidist monument ehk läti laadis teostusega ääretult üldistatud kivi, nagu ainult kergelt lahti lõigatud Divi pinnad, kergelt lihvitud, ainult valguse ja varjumängule üles ehitatud ja soodse valguse puhul on näha leinavad tema ja tema juures langenud sõdurit. Näolisi surioonilisega on neil palju uusi suundusi. Alates salas pilsist või alates teistest sellistest rasketest monumentidest raudbetoon, graniit, neil on kuidagi kalmistud palju. Tagasihoidlikumad on üks, kaks graniidset monument. D ja kõik. Leia kalmistu ring ei ole veel läbi. Matkajuht viib meid ühe väga soliidse kõrge hauamonumendi juurde millel peale isikuandmete ja laulusalmide on veel keskealise vuntsidega mehe portree ja rist. Selles pole midagi ebatavalist, aga ebatavaline on küll kahe kauni hobuse, musta ja valge kujutis hauasambal valk. Kalmistu vast kõige nii salapärasem ja põnevam matus on nimetatud mustlase kuninga matus. Meie kohutavalt vähe teame mustlaste elu sise pärast, nendel on omad valitavad juhid, mingid valitavad kohtunikud. Meie nende tiitleid ei tea ja millegipärast kaldume neid, noh, euroopalikud siis nimetame, nimetame hingatakse vorstideks varu näiteks. Kas ta nüüd just kuningas oli, aga väga tähtis meeste igatahes oli nimelt Valga metsamajandis töötas üks tagasihoidlik mees metsavahina. Tal tütar ja poeg, kes töötasid Valga linnas erinevatel ametikohtadel ja noh, käidi temal külas, oli üks või teine mustlane vaheline tema juures peatumas aga midagi enamat, sest mustlased oma saladust oskavad hoida. Ja nüüd mees suri ära ja siis selgub midagi nagu ootamatut. Järsku hakkas Valka saabuma igast Eesti nurgast igast Läti nurgast mustlast, rahvast hobustega ja autodega ja ja siis nad hankisid siin krundi matmiseks vabanesid ise metsa alla, näiteks kolm-neli päeva olid need siin metsseal, kohalik rahvas mäletab, et üks kolm-neli 1000 inimest ja siis kiiruga telliti meistrimeestelt rida töid, nimelt ehitati matuseplatsile maa alla ümber raudbetoonist raudbetoonlaega raudluugiga redeliga alla ja sinna kambrisse paigutati tool. Ja meie sisemaeti istuvas asendis roolile täies riides. Eelnevalt Tartu meedikud olita palsoneerinud. Ja nagu pealtnägijad kinnitavad mehe sülle ja kätele olevat pandud hobuse põhjad ja päitsed ja nii on ka tema hauakivil kujundatud must hobune ja valge hobune. Aga ta ei ole perevee kiiret jooki. Tolvure kauneid silmi, briti ei vaja jagada. See, et meil oli Abi ta aga. Ta. Mitme suure Hiina? Alles jäänud, aga pole see. 100 kivi. Selgeks, et ta ole Ning ei vaja enam jagada. Või veel. Asi elate ja võite. Aga. Ta. Ja. Need Melchiori Volgast väljasõidul möödume toreda nimega kohast pudumäest. Siin omaaegsel linna piiri taga oli kirjanik Hella murrekwooljoe ja näitlejanna Liina Reimanni lapsepõlve mängumaa. Sõidame mööda ka paigast, kus 1873. aastal toimus esimene Läti üldlaulupidu. Mõni sõna üldisemalt selle kandi rahvastest ja nendest seostest, mis, mis me eestialadega on. Nüüd enne kuivatan väikene veiko ojakene. Seda noh, see on eestlaste säde ja õigupoolest alati öeldi nii et kui sa oled üle siis oled nagu lätis, kuni sädeni olid ikka veel Eestis Vanas Ugalas või kui lääne poole minna, siis vanas Sakalas see järgi, need alad olid siin alustatud, siia peale rännanud liiv lastega. Noh, hiljem on taas liivlased hääbunud, lätlased ilusti ütlevad oma päritolu kohta. Läti rahvas kujunes Latgalitest, Semgali test kurelastest, seelidest ja liivlastest. Kui nüüd rahvas nime saab, siis selle nime annavad talle ikka naabritega inimesed iseenesest ei nimeta. Ja nii läti keeles olemegime iga, ons see on siis Ugalased? Ugandi oli kõige lähedasem lätlastele tuntud eestlaste maa ja sealt nad meile Canime andsid, meie andsime lätlastele oma naabritel Latgalite järgi nime. Nüüd aga ootab meid ees midagi ütlemata meeldivat. Saab vete Gauja, mida me vana tava järgi võimega koiva jõeks kutsuda ahvatleb kõrgete liiva kallaste vahel. Veemõnude nautijad on siin peale meiegi sest koht on väga paslik, kuskil ei ole vesi liiga sügav. Puhul on nii kiire, et ega siin tõelisest ujumisest eriti midagi välja ei tule. Vastuvoolu on parim saavutus paigal püsimine. Pärivoolu läheks kähku küll, aga kuidas siis bussi juurde tagasi vantsida mööda päikesest lausa hõõguma kuumutatud männiku alust? See paigal ujuminegi andis hulgaks ajaks palju lusti ja nalja ja karastav oli ta ka. Kui poleks teadnud, et ees ootavad uued jõed, järved, mille poolest Lätimaa on rikas. Ega siis poleks tahtnud üldse veest välja tulla. Lõpuks vurane siiski Smiltenes. Maa meenutab meile Mulgimaal, eks ole, ja eks isegi arhitektuurist võiks otsida sugulutsiooni elamut. Siin tehti siis rehest lahus ja rehi oma ettehoone. Ta on väga tähelepanu väärne amet. Või põhja-Kesk- ja Lõuna-Eesti. Tartumaa ühe katuse alla rahuldas endale nii elu või tootmise, ei tähenda rehetare aluse ja paned kambreid. Siis juba mingis esines. Ehitamist. Ja siin-seal Iirimaal. Ja Latgale Vidzeme viljamaadel. Reeglina rehielamust eraldi. Elama mõnus laudseintega hoone päris lihtsalt katmata palki naljalt ei näegi. Ristnurgaga majaga ikkagi lauk, kate, vanemal lai laud on kitsas ja õrnakene laul. Ja vanematel majadel murtud nurkadega poolkelpkatused. Hästi laiade rahastusega valla taluinventari sai panna koik hõivame kõike sealt nagu Haanjas. Hoolimata siis need viirastused. Need küllaltki küllaltki meenutab meie folgi vahel. Et siin mehhiklane vägilane oli, kas ma siis on ka talud paljude katuste suitsudega ja talvepargis oled ja meie eestaolised taluparkidesse, meid väänab pärnad pandud vaid pandata. Paned lehised mõnest, oled sellega terad arvastatamaks kuuks. Pärn, Peedu laste raha kulub nii, et nad on isegi ühe oma linnadesse nimega ristinud Liepaja. Aga au sees kõikide pidude sümbol on mehine tamm. Tammest tehakse pärjad liigo päeval pähe. Tammega ehitakse hõlmaduse. Ühte väikest eripära tahaks talle veel näidata paremat kätt, põõsaste varjus paistab veel olevat ja lasti seal töötavad väljadele huvita laseb projekt tähendab komme raudbetoonist streerid vahele, niuksed, mõnusad munad paigutatud suured veemahutid, kuna kujulised ja nad väga toredasti ilmestavad maastikku, kui on võimalik ka niisugune argine asi nagu v too ära disainida. Moodsaks maastikuelemendiks. Nagu te näete, on siin kallis palju rohkem õli, Saveesi põliseid, parke, kui seda oli meid mujal Lõuna-Eestis näha. Tõepoolest, vana mõisate võrk siin oli tihedam, maa oli viljakas. Ja metropol raie näol oli ta nagu lähem. Ja sellest siis selline tablettide ja leederokusse linnati. Tark linna, sõidame praegu sooda linna sisse nagu parki. Maju õigupoolest ei näegi. Linn, kuhu jõudsime, On Smiltenes, mis omal ajal sõjas tugevasti räsida sai ja palju vanu hooneid kaotas nendega asemele suurelt jaolt rajati pargid. Aga ta on olnud läbi aegade roheline ja niukseid päris tänav seinu, nagu me oleme väikelinnades harjunud nägema, kus maja maja kõrval siin nagu polegi siin kiriku taga on üks selline tänav, sein, üks majat, kümmekond erinevatest aegadest ja, ja erineva arhitektuurse ilme ja käsitlusega. Väga nii värvikad ja toredat maja, siin on vorme, mida me juba Eestimaal pea ei kohtagi nisukest telliskivi seina näha, kus suured telliskivist laotud tugikaared sees, kitsad aknapilud, vahel. See on omaaegne tuletõrjeseltsimaja, seega siis ka kohalik kultuurikolle, sest pritsimeestepeod olid Lätis niisama au sees nagu meilgi. On ka üks maakivist laotud omaaegne aidahoone mille müürid tunduvad väga tuttavad. Matkajuht kinnitab, et ju seegi on Peipsi-äärsete meeste ilus kätetöö. Siin keskväljaku äärel maakivi müüri taga on arhitektuurimälestisena kaitse all olev kirik, kirik baseerub keskaegsetel vundamentidel, aga ta on hästi kapitaalselt möödunud sajandi lõpul ümber ehitatud ja kuna ta niukse erandliku vormiga või vähemalt omamoodi klassikalise vormiga, mida meil siin Baltikumis nii väga ei leidu, siis ju sellepärast ta siis kaitsealaga võeti, tähendab selt rist, ideoloogia on siis andnud hoonele kuju kõik neli tiiba, ühepikkused? Muidugi ühe tiivaotsal on siis pandud ka mitte just eriti kõrgega silmapaistev torn, aknad on kindlalt kootikas ja ja neil on väga ilusad raamid. Nendes raamides on siis kalapõiekuju risk plaarse, noh, tegemist on uusgootika, see kala põis ise pärineb kootikas ning täpselt kalapõiekuju, millega on saadud kenad kujundit, siis puit raamistusega, akendele. Armasin ainult ühe meie suure soovi jättis ta täitmata. Saldejums'i ei olnud. Oleme taas teel suund võetud, Kaulianud. Siin selles kandis võrdne teiega sõitmas oleme, oleks kummaline killukene eestimaaleibu. Kes veel mäletavad Eesti keelt, on mitu versiooni leidnud, et äkki arvatakse, et võib-olla tõepoolest need olid muistse Ugandi alad ja kui muu käiks sõdades ja katkuda või siis üks saarekene saius seda juba siis muistsest ajast teise variandi, mis tundub tõenäolisemad olevat. Eks taskud aegu Tulad siinse tühjaks juurde, seda küllalt siinse tühjaks ja siis mõisnikud paiskasid seda rahvast ühest ülimoodsast teise platsil mõnes külas, kus rahvast rohkem oli teisi teisale ja seal asustati uuesti mahajäetud muna. Ja tõenäoliselt Neivadki on siis kuskilt Lõuna-Tartumaalt või Võrumaalt või niiviisi siia lõuna poole pöördub. Väga kaua säilitasid oma keele, rahvastanud rätlasteks, noh, tänapäeval muidugi need protsessid on kiiremad, selle seal loomulikult netikeelne, aga selline tillukene eestikeelset rahvast Lätis elada. Lätis on neli suuremat etnograafilist rajooni Miinseme Tsemgale, Kurzeme ja Latgale. Lihtsam on selline vägisem ja meenutab meie Haanjat ja selle tõttu ka Haanja ja toru pärast arhitektuuri, nagu me seal oma tale veel harjunud nägema on ka siin. Siin on teie Järvela rikkam piirkond majas ja on ka toredaid kukleid. Meil on siin suur Munamägi vaid seitse meetrit kõrgel Nende kõrgemast mäest, 310 meetrit. Seitse meetrit vahe ja räägitakse isegi sellist toredat anekdooti, kuidas Läti tudengid kartanud parema MERSiga munamäele ja tähendab mõlemad madalamaks kaevata, olgu siis vähemalt võrdsus, mingisugune. Seitse meetrit tahab leedulaste maa hoopiski madalalt. Võrdluseks siis on 292, üks nendest ja Kaliningradi oblastis on 230 eks kah küllaltki kena tööd, mis. Ma ära võtame siis lähema 300 seitsmeteistkümnega ja temale püstitatud talumegi oleme siis natukene nagu ees. Baltikumi kõrgeim tipp on ikkagi meil. Lätis on suhteliselt vähe. Meie Eestile omast raba Burbis nende keeles ja kui siis ilusamad lubasid on, need ongi siinsamas põhja-lätis, osati seal kellegi nõmme taga, nad on meil kaheliiduvabariigi vahel lausa pooleks, aga siin jah, Smiltenes ümbruses siit Valmiera pole minna, on ikka ridamisi päris ilusaid, suuri kõrgrabasid. Et noh, nii rabarikast maad ikka meil Baltikumis test ei ole, kui meie oma Eesti metsa taga on üldiselt. Meie metsadele sarnased, eriti Põhja-Lätis 50 protsenti puuliikidest mänd seal vastu, Leedu piiril on ikkagi päris valitsemas ilus lopsakas lehtmetssaare metsad ja seal on isegi nisukest meie jaoks sellist looma leida, nagu kilpkonn on sellega Leedus ja on seda ka Lätis. Loomulikult on neil kaitse all. Noh, meil on näiteks Geogult kaitsjal, neil ta veel kaitse all ei ole ja noh, kes oma haigete maksa või või mõnda muud siseorganit ravida tahab, võib ikka rahulikult Lätti minna veel korjama, käokulda. Kui meie Eestis juba loendame küllalt suurel alal karu siis lätlased ikka ütlevad, et aeg-ajalt eesti laenab meile mõne, mõni tuleb jalutama Läti poole peale sisse ja siis läheb jälle tagasi. Et nad ise oma paikseid karusid nagu loendanud ei ole, küll aga fikseerivad neid immigrante Eestist. Selle juures on nende immigrante ka meil leida, need on Euroopa err kes aeg-ajalt ikka selle Läti piir Eesti poole peale sisse tuleb, kuid siia paikseks jäänud ei ole need, mis meil saartel on ju inimeste poolt sisse toodud ja ainult saarealistele tingimustele vastavad, siis nad seal püsivad. Ja veel üks kauni serblane on Lätis liikumas, seda, tõsi küll, jälle Leedu poole peal, son daam, hirv väga, kaunite sarvedega, väga habras loom, natukene emetskide, suurem. Muus osas olevat Me karvaste ja sulelised ega üsna ühtviisi varustatud taimedega enam-vähem ka ikkagi naabrid. Ja teised, kes talle eetiline laskma, need koiva ees on linikud ja paljandi. Väiksed lisa jäikesed. Üsna usinasti on siin tehtud veised, Faizeri ja Läti maanteedemehed väärivad kiitust. Põssa väike paisjärv. Seal on parkimisplats, lõkkekoht ja võimalus. Supelda. See pole ju kes teab, kui suurpeade lihtsate Riia Leningradi maanteedelt Valka pööran, tee ometi selle ääres ka niisugused asjad. Neine ange kohut, maastiku panoraam kaetud pargiga, Leida ristide TikuT lähistes Bratest männikaga park Pätsi kanna salusi, see ongi kausena koiva linn. Siit päästetud kõva torm läbi käinud on kui Sabrina ümber lükanud vanu põliseid tärni lahtreid maha murdnud metsas kaski vahekorda suuremat plekki taga näha. Äikesed on oma teinud äikese-eelsed tuuleiilid. Me jõuame väga ilusa keskaegse lossi Reismete juurde. Esimene mõisahoone, mille juurde jõuame, ei mõju küll ei keskaegselt ega riismetena. Levima maise nõiaga Eestimaa mõisad. Sajandi teisel poolel kujundati väga tihti uus, kas ja kui ei siis oli valmis juba ja põline teda polnud enam vaja ümber teha, siis seda enam tehti kõrvalhoonetesse kootikad, kõik meenutasid losse, kindlusi ja siin on tõesti veel ees sein, vähemalt kolmekordne sein. Nelja torniga ja taga on hoone tegelikult ühekordne äss, järsu teeb katuse alla ja seal on ka natuke väike bluffimine, eks ole. Niukene esinduskülg vastavasse peasissesõitu kolmekordne taga ühekordne. See blufi hoone on tõenäoliselt olnud mõisa õllekoda. Aga LED pidi pisut edasi, mäkke minnes avaneb meile ka keskaeg. Taevas on lõpuks nii pilve läinud, et võivad avaneda ka pilveluugid. Me oleme siis kõige põhilisemas kohas, tähendab koiva teeb siin toredaid silmuseid ja, ja siis kus maa on tugevam olnud, kus on liivakivi ja dolomiit olnud, sinna on jäänud sellised toredad saared või saar, neemikud ja ühte niisugust neemikut siis on ära kasutatud juba varasel keskajal. Ja siit kolmest külmest vetega või vanade jõe sootidega ümbritsetud neemikul püstitatud linnus juba 13. sajandi alguses ei midagi, ta oli ja ma rõhutan, linnus ei valdanud, jäi valitsenud mitte ainult siis lättimaid, vaid valdas ka praegust eesti jala deme alla kuuluv, selline Hargla kanti, Taheva kant tervikuna ei jäägi eriti kaugele, siit mõni kilomeeter juba on praegunegi vabariigipiire. Nii, ta ehitati juba väga kapitaalselt heiteedi, soliidses murtud dolomiidi, seda meenutab kangesti põhjaeestiehitusi. Aga ma rõhutan, et seal diivani dolomiit selle peale meie ordoviitsiumi kivimitega mingit pistmist. Ja kuna see linnus asutus valdavalt hästi kaitstava kõrgustiku linnus ja kuna tasase tähtsal teede sõlmel, siis teda hakati laiendama, rekonstrueerima täiendama vastavalt, kuidas täienesid relvad, tähinesse linnus ka ning lõppkokkuvõttes kujunes siia ülikeeruline ehituste kompleks. Linnuse kuju määras mägi, millele ta ehitati. See on niukene varasem tüüp, aga hiljem säilus. Selline laat tähendab üks tornikene sinna, kus tunti ohtu kõige rohkem, teine tornikene tänna, kus jällegi tundus, et uued relvad võivad müüre purustada ja niiviisi siis seal innus kasvas. Peaks ometi, ootasime ära vihma vähe küll, aga ikkagi vihm. Kerge vihmasagar selles lämmatavas kuumuses on üsna kosutav, mis sest, et märjaks teeb. Muide, see on meie jaoks esimene vihm, ehkki kõuemürinat oleme palju kuulnud ja pilviga taevarannal näinud. Kõnnime ümber linnuse varemete, ronime mööda kivimüüre üles-alla. No siin on näha, kuidas need ülekäigud ja läbikäigud on omal ajal kindlustatud kord paksemalt ja kord lühemate seintega paksemad seinad tulid siis juurde, kui tulirelvad käiku võeti. Kui kõik see, mis ennem kõrgusesse pürgis, tuli nüüd suruda vastu maad ja teha hästi paksuks need kuuldide läbi lööks, noh siis tuli ka ette ehitada niukseid madalamaid kaitse müürimis, lossi jalamilt kaitsesid ja nii siin on veel üks hilisem nüanss ka juures. Seal on kenasti näha sinna niuksed, salapärased, võlvkäigud, läbikäigud, kangialused, mis kõik ei olegi päris algupärasel, vat. Mõisnikud püüdsid natuke kiidelda oma põlise Rüütli minevikuga ja nende jaoks oli väga suur au ja uhkuse asi, kui nende mõisapargis olid vanad keskaegsed varemed ja siis nad meid tasapisi täiendasid, ehitasid juurde ja kohendasid, puhastasid on siin ka nüüd väravatorni alus olemas, aga selle peale on siis nii kena lossi, meenuta nurga tornikestega ja gooti aknad kestega ja igavesti Sikkide sakkidega rinnatisega. Niisugune eraldi hoone püstitatud seal seda lõbusam, et ega keskaegses kindluses klassikalist gootjat Celtic kasutatud gootja teravkari on, aken oli kiriku aken aga mitte kindluse, Ace näod olid ikka neljakandilised, kus sai amb välja pista või püssitoru välja lükata. Laskume keskajas tagasi meile lähemate sajandite juurde. See park on tohutu ja uhkeid hooneid on ka õige palju. Need on siiski omaaegse mõisateenijarahvast ja ametnike mahutanud ning ka lausa majandus hoonetena teeninud. Eestis ausalt öeldes niisugust ansamblit nagu polegi siin annete üks, kaks, kolm, neli, neli suurt kahekordset klassitsistliku hoonet, mis igaüks annab välja tublisti üle keskmise tavalise mõisahoone. Need on siis kolmnurkviiludega keskel, osadele seinad lihtsalt pilastritega, osal lausa sammastega, keskrizaliidid ja hammaslõiked ja kõik muud islased sismi juurde kuuluvad ääretult esinduslikud hooned kenasti ringis. Eks need siis olite ansamblis kunagise peahoonega ilmneb Peeti vajalikuks, ei peahoone ikkagi veel esinduslikumaks rekonstrueerida ja tantsis, nuuskasid siis, mis valmis saanud. Nii et tegemist on siiski väga hinnalise arhitektuuri mälestusega tervikuna, nii kindlus, nii kõrvalhooned kui peahoone on siis tervikuna Lätis riikliku kaitse all. Kao Jena mõisa peahoone seisama uhke loss, mida eelmise nädala raadiolehes näha võisite on praegu ojas vaatsetise nimelise kunstikooli valduses. Klaasitaguse seiskojas võis näha igasuguseid kipspäid ja skulptuure. Siin all sügavoru põhjas on ridamisi tiike ja siin praegu riigi juures midagi näikse ehitatavat tulevad midagi laululava taolist või, või mingisugune estraadi esinemiste jaoks mõeldud ala peab olema ideaalses kohas Eeessweebeegel kõrval kahel pool kõrged järsud mäenõlvad ja siis kuskil seal ülal tammede keskel lumivalge Kolmekordne loss. Siia ilusasse Kauliennosse ehk eesti keeli koivalinna jätamegi oma kuulajale tervest nädalaks, kuni selle saate tegijad selgusele jõuavad, kuidas veel ees olev materjal veel ees olevasse kolme saatesse ära mahutada. Rõõmsat nädalat teile, meie nädalate arvestus käib praegu kolmapäevast kolmapäevani.