Tere eetris on portaal teoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. 50 aastat tagasi maksis üks megabait kõvaketta inforuumi kusagil nelja ja 5000 euro vahel. Kui arvestada vahepealset inflatsiooni Tänapäevase kõvaketta ehitamiseks kulub tuhandeid kordi vähem materjali ja veelgi olulisem osa anne mahustan juurde sadutanu signaali töötlemise in materiaalsel arengule siis seetõttu maksab täna üks megabait kõvaketta mahtu sendi murdosa. Tänu infokandja odavusele ja mingile üritusele vaesusest sünnitatud viimale täidame ka kõiki infokandjad alati mingi materjaliga sõltumata sisse juurde tuleva mahu kasvust. Tõenäoliselt ei ole enamus kogutavast väärtuslik juba pelgalt seetõttu, et pärast talletamist jäävad enamus piltidest, filmidest, muusikast, tekstidest, linkidest ja muudest andmetest igaveseks ajaks kübertolmu alla kolletuma. Siin pole põhjust kellelegi midagi ette heita. Tuleb lihtsalt tõdeda, et selline ongi elu. Infovarade väärtusele hakatakse aga mõtlema sagedasti alles siis, kui nad on ära kadunud. Üks tunne on siis kindlasti seotud nähtud vaevaga, isegi kui annab, ise pole midagi väärt. Paraku esineb ka siiras. Vajadus teatud andmete järele andmeturvalisusega tegeleb McCarthy uuringu põhjal hindavad ülemaailmse küsitluse vastajaid olemasoleva vara keskmiselt 30-le seitsmele 1000-le USA dollarile. Ja ameeriklaste endi keskmine oli koguni kusagil 55000 USA dollarit. See tähendab, et põhimõtteliselt ületab informatsioon seda koguva ja hoidva seadmeid. Kümneid, mõnikord isegi sadu kordi. Ja seetõttu tasub väga tõsiselt suhtuda üha ohtlikumaid vormi võtvasse arvuti viirusesse nimega krüpto locker mille tegevuseks on muuta kõik arvuti kõvakettal asuvad andmed nende omanikule kätte saadamatuteks. Peamiselt siis e-kirjade kaudu levib viirus, krüpteerib kõik dokumendid ja teatab seejärel kasutajale uuest olukorrast. Juhul, kui ta soovib andmeid tagasi saada, peab sooritama kolmesajaeurose ülekande. Mille järel antakse talle esitreerimiseks vajalik võti. Aega reageerimiseks on paar päeva ja seda loetakse sekundi täpsusega ekraanil asuva Keila peaülekande tegemata jätmisel või muul moel väljapressimissegades ähvardatakse muuta andmed lõplikult kätte saadamatuteks kuid esialgu suurendatakse välja presitavat summat. Analoogseid viirused on esinenud varemgi, aga seekordne on tehniliselt probleemsem, et mitte öelda edumeelsem. Alates septembrist levima hakanud viirus paigutub aastalõpuostude perioodi ning varjab end näiteks tuntud rahvusvahelise kullerteenuse paki jälgimise teate sisse. Palvetest hoolimata on inimesed ju kõigest inimesed ja teevad vigu. Isegi kui viiruse käivitamiseks on vaja sooritada mitu sammu. Selle kinnituseks on viiruse massiline levik hinnanguliselt kolm protsenti nakatunud arvutiomanikest maksavad ka. Andmete tagasisaamise eest. Eksperdid hoiatavad. Et viirusetõrje programmid ei saa garanteerida nakatumise eest ning soovitavad panna rõhku preventsioonile, millest esimesel kohal on teha olulistest andmetest turvakoopiaid. Kindlasti peab kontrollima viirusetõrje kuuendast ajakohasust ning teostada tavalisest põhjalikum skaneerimine. Kahtluste puhul saab kasutada viirusetõrjujate veebis välja pandud täiendavaid puhastusprogramme sest andmete krüpteerimine võtab aega ja tähelepanelikult. Arvuti omanikul on veel võimalik protsess peatada. Nagu looduses tasub uut ohtu rakendada. Aga tugevuse treenimiseks ja beebi looduses on selleks just infohügieen, ajakohased baasteadmised ohtudest ning kriisiolukorras kained. Sisemine seda kõik on kordades odavam arendada ilma reaalse nakkuseta. Seega soovin kõigile head info tervist.