Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere head pühapäeva kõigile, alustame saadet olukorrast riigis, stuudios on Anvar Samost ja Kalle Muuli. Ja tänases saates on meil kavas pikem käsitlus kultuuriajakirjandusest. Aga räägime ka erakondade toetusreitingutest, kus on toimunud ootuspäraseid. Et mitte öelda ennustatavaid arenguid, räägime riigikogu ööistungitest, põgusalt räägime ka ühiskonna hoiakutest inimeste suhtes, kes teisi inimesi tapavad. Võib olla vaeva, peab siis räägime ka prokuratuuris toimuvast, aga kindlasti saate lõpus räägime ühest olulisest tähtpäevast, nimelt 25 aasta eest. Ülemnõukogu võttis vastu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni, aga ennekõike aga meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Esikohale paigutasime siis kultuurilehe sirp toimetuses puhkenud skandaali pärast seda, kui peatoimetaja valimise konkurss oli läbi kukkunud ja ja senine sirbi tegevtoimetaja Lea Larin oli nimetatud peatoimetaja kohusetäitjaks, selgus siis üleööd. Reformierakonna survel tuleb nimetada sirbi peatoimetaja kohusetäitjaks Kaur Kender, kes, kes siis nõudis mitme inimese vallandamist või koondamist sirbist ja siis sellepärast ongi nüüd koondatud neli inimest töölt lisaks veel paar inimest on vist esitanud lahkumisavalduse või on seda tegemas. Nädala pärast siis või järgmisel nädala reedel näeme, mis sellest kõigest on siis ajalehe paberile jõudnud, aga aga seniks peate kuulama meie saadet. Nädala sündmus number kaks ootamatu tööle riigieelarve arutamisel nimelt Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit võtsid tagasi selle käibe- ja tulumaksuseaduse muudatuse eelnõu mis nägi ette ettevõtete autodele ettevõtete autode käibemaksuga maksustamist. See oli väga ebapopulaarne ja tõenäoliselt siis sellise ootamatu käigu põhjuseks oli Reformierakonna toetuse väga kiire langemine. Kolmandaks samuti riigikogu uudis. Kaks ööpäeva kestnud istungõlist olid mingisugused ajad ka seal ja ja päris päris üheksa seda ei saa nimetada, aga sotsiaaldemokraadid siis. Võitlesid lastetoetuse suurendamise eest riigieelarve arutelul sellega, et võtsid pidevalt kodu korras võimaldatud ja ette nähtud vaheaegu venitasid istungit nõudega suurendada praeguseks praegu 11 eurost 19 eurost lapsetoetust lõpuxis. See venitamine siiski lõpetati ja, ja riigieelarve teine lugemine sai lõpetatud. Nädala sündmus number neli statistikaametist Eesti majanduskasv oli kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõigest 0,4 protsenti ehk siis sisuliselt majanduskasvu ei ole ja viimati oli nii vilets majanduskasv 2010. aasta alguses ehk siis sisuliselt selle Lehman Brothersi ka alanud majanduskriisi lõpus. Ja viiendaks selgus siis see, et Haapsalus või Haapsalu lähedal nelja inimese surmaga lõppenud autoõnnetuse autoõnnetuse autojuht oli kahe koma kahepromillises joobes mida peetakse siis keskmiseks joobeks ja mis, mis auto juhtimiseks on ikka täiesti kõlbmatu seisund. Viies õnnetuses või autos olnud inimene, siis noor tütarlaps, 15 aastane on teadaolevalt siiani siiski elus, ehkki väga raskes seisundis. Olukorrast riigis. Aga hakkame siis kultuurilehe sirp ümber toimuvast peale, võib-olla peab siin alguses tegema mõned sellised olulised märkused või, või teavitused, esiteks Kalle tööandja on samuti sihtasutuse kultuurileht, kus ta on õpetajate lehe peatoimetaja ehk siis noh, ma arvan, et kuulajad mõistavad, kui kalle võib-olla mõningates küsimustes hoiab ennast tagasi, vastupidi, on, on hoogsam, kui, kui peaks olema, ma ei oska öelda, kumma, kumma variandi valib. Ma olen siin siiski lepinguga praegu raadio kahe-ga sõlmitud lepingu alusel, nii et ma ma täidan seda lepingut siin ja nendes ruumides, et et õpetajale töölepingut ma täidan alates esmaspäeva hommikul kella üheksast jälle ja, ja, ja nii see asi on, aga kui nüüd tausta mõttes tahta väga täpne olla, siis. Ma tõepoolest, minu töökabinet asub täpselt selle kabineti peal, kus istub Toomas Väljataga, nii et ma olen korrus kõrgemal ja kui ma aknast välja vaatan ja väga pime ei ole veel varahommikul või hilisõhtul, et siis ma näen, kuidas sirbi töötajad tööle tulevad esmaspäeval siis loodetavasti ka Gaucenderit. Ja kuidas nad seal toimetavad, nii et tõesti silmside ja, ja vahetu isiklik kontakt sündmustega on täiesti olemas. Teine selline oluline oluline asi, mida peaks ära märkima, noh, ma ainult enda eest rääkida selles mõttes, et võib-olla Kallel on mingi muu plaan, aga mina ei kavatsesin järgneva oma ja 15 või 20 minuti jooksul rääkida sellest mida Kaur Kender-il või ükskõik kellel teisel on kavas silbis ette võtta või et kas see uus sir on kuidagi halvem või parem sellest silbist, mis oli, et see tegelikult ei ole üldse oluline. Oluline on tegelikult see, millisel viisil tänases Eestis aastal 2013 õigusriigi demokraatia tingimustes aetakse asju ja, ja ega mis siin ikka nagu pikalt keerutada asju aetakse ja niimoodi. Et ma täpset kuupäeva ei oska nimetada, aga millalgi kas siis selle nädala alguses või eelmise aasta lõpus helistas Kaur Kender. Sihtasutuse kultuurileht juhatajale Toomas Väljataga-le, ütles. Kuule nüüd on niimoodi. Oleme Rain Rosimannusega ja Kristen Michaliga kokku leppinud. Et minust saab sirbi peatoimetaja. Ja Toomas Väljataga, ma nüüd ei oska küll öelda, et mis põhjustel, aga tundub olevat selline kuulekas ja lojaalne ja rahulik inimene. Tema oli ainult küsinud, et kas. Kult siis sihtasutuse kultuurileht nõukogu esimees Urmas Klaas ja. Kultuuriminister Rein Lang, mõlemad samuti reformierakondlased on selle asjaga kursis mehe peale. Kaur Kender oli öelnud, et ära muretse, küll neile homme öeldakse. Ja öeldigi, et kes siis, kes siis teisest küljest on Rain Rosimannusega, Kristen Michal, nad on kaks reformierakondlast ja ma arvan, et nad on palju asju niimoodi kokku leppinud ja ära otsustanud, ilma et ilma et selleks tegelikult mingit mingit avalikku või, või, või kuidagi kontrollitavad nagu põhjust või rolli oleks. Kui siin paar aastat tagasi käis suur Reformierakonna rahastamisskandaal, siis no 99 teater lavastas tõi lavale ühe tüki, mida mängiti täpselt ühe korra ja, ja mille tekst on ka ajakirjanduses ilmunud, iga üksik tagantjärgi lugeda seda mille nimi oli Reformierakonna juhatuse koosolek. Ja seda tükki lugedes tegelikult ma arvan, et saab väga adekvaatse pildi sellest, millega tegelevad Rain Rosimannus, Kristen Michal, milline on nende roll reformierakonnas praeguses valitsuskoalitsioonis? Kuidas nad on enda kätte koondanud mõjuvõimu Reformierakonna fraktsiooni üle? Kuidas nad samas peaaegu mitte millegi eest ei vastuta. Kristen Michal on küll, tal on mõningad avalikud rollid, erinevalt Rain Rosimannusest, aga noh, siiski põhimõtteliselt ei vastuta eriti mitte millegi eest, poliitilises mõttes. Aga teevad olulisi otsuseid ja, ja, ja jama on antud juhul selles, et või üldse üldiselt on jama selles, et keegi kunagi ei räägi sellest. Sellepärast et sellest ei rääkinud seekord Toomas Väljataga, sellest rääkinud Urmas Klaas sellest noh, loomulikult ei räägi Rein Lang, kuigi nad kõik teavad seda, kõik vaikivad või oletavad. Ja sellest on äärmiselt kahju sellest tegelikult ei peaks tänases Eestis asjaajamine käima sellisel viisil, see on pigem oma omane mingile Putini Venemaale. Et see on piinlik, sellest on kahju ja sellele jamale tuleks panna. Nii ma ei tea, kes need helistajad olid ja, ja, ja kas need olid just Rain Rosimannus ja Kristen Michal. Aga selge see on, et kogu see asi on aetud mööda minnes kultuurilehe nõukogust ja möödaminnes ka varasematest otsustest ja selge see, et kultuurile, juhatusele, nii nagu viisakalt väljendudes väljendatakse ja, ja öelda, et tegemist on ainult ühe inimesega. Toomas Väljataga on jõhkrad, parteilist survet avaldatud ja, ja kõikidest struktuuridest kõikidest ette nähtud asjaajamiskordadest kõikidest sellest välisest nii-öelda fassaadist, mis meil on ilusasti demokraatlikult ju ajatud, kuidas meil inimesi valitakse ja kuidas tehakse, on on mööda mindud, et. Ma saaksin veel aru, et kui seda oleks teinud kultuuriminister või kui seda oleks teinud nõukogu Juht riigikogu kultuurikomisjoni komisjonist Urmas Klaas et neil on vähemalt mingi puutumus asjaga, üks otsustab rahaasju ja, ja või osaliselt rahaasju ja teine otsustab, on, on tõesti nõukogus tegema. Et aga kui see tõesti tuleb kuskilt väljastpoolt mingisugusest parteikontorist, kes sisuliselt ei vastuta selle eest ega, ega tea mitte midagi sellest ega, ega ole ka varasemate asjadega kuidagi kursis olnud vaid lihtsalt kirvemeetodil. Ajab asju siis, noh jah. Ma ei oskagi ütelda. Mõned inimesed on siin siin arvanud, et Toomas Väljataga oleks pidanud sellises olukorras tagasi astuma. Aga mina isiklikult arvan, et, et selliseid samme võib lubada endale inimene, kes vastutab ainult enda töökoha eest. Et kui Sirbi toimetaja Valle-Sten Maiste andis avalduse, lahkus, et see, see on mõistetav ja, ja arusaadav samm ja, ja, ja sellel kohal tõesti ta ainult oma töökohaga piirdub ja ja see on tema isiklik otsus, aga samas välja taga nii-öelda alluvuses või hallata kultuurile kaudu on ju palju teisi välja anda. Et kas me tahaksime näiteks praeguses olukorras need sama jant puhkeks tema ametikoha ümber, et siis oleks kuidagi see elu parem ja turvalisem ka teistel väljaannetel, kui sinna nii-öelda piltlikult öeldes jutumärkides mingi Kender pannakse või, või hakatakse mingit parteilist janti tegema. Ent leidub niikuinii, et selles mõttes ma arvan, et vähemalt praegu ei ole minu meelest põhjust küll kuidagi nõuda Toomas Väljataga tagasiastumist või, või või ütelda, et ta on mingi vale otsuse teinud. Et. Ta suutis siiski vähemalt mingi osa sirbi toimetusest säilitada, mis oleks ju Kendri algse nõudmise kohaselt samuti pidanud koonduma või või vallandama või mis iganes, et sinna vähemalt suutis ta alles jätta need inimesed, kes on võimelised lehte välja andma. Nii palju, kui seal seda vana koosseis on, nii kaua või on ka garanteeritud, et see leht siiski ilmub ükskõik millise ja lehe puhul siiski on see oluline, ta ilmuks, kui teda ilmu, siis teda ei olegi olemas, seda kaubamärki ka mõne aja pärast. Teine asi, et kui vaadata, mõni sirbist koondatud inimene on siiski endale uue töökoha leidnud ja leidnud uue töökoha siiski just selles samas kultuurileheväljaandes, millest võib järeldada, et see on siiski Toomas Väljataga teened, Doris Kareva kuskile palgale sai ja nii edasi ja nii edasi, et mina arvan, et kui välja taga praegu ameti maha paneks siis oleksid löögi all ka teised väljaanded ja, ja niikaua kui tal siiski õnnestub või on võimalus mingil määral seda asja leevendada. Ma arvan, et me ei peaks teda ründama ja me ei peaks teda teda, kest, kes ta niigi pandud väga kehva olukorda ja, ja ja, ja sunnitud tegema asju, mida ta kindlasti ei taha teha. Et me peaksime vaatama ikkagi nende inimeste poole, kes seda kõike korraldavad mitte nende, nende poole, kes on tegelikult ju ka ohvrid. No sellest ma räägingi, ega ma ei ründa tooma selja taga, et ma arvan Toomas Väljataga võiks lihtsalt natukene ennast kokku võtta ja tõtt rääkida. Või lihtsalt rääkida. Ma ei taha öelda, et ta praeguseni valetanud on, et võib-olla on lihtsalt teatud osa asju rääkimata. Aga mõtle, kui sürreaalne see olukord on, kus me praegu oleme. Et oleks nagu sellesama raadio kahe arvuteid täisstuudioga rännanud ajas, ma ei tea, 30 aastat tagasi ja räägiksime mitte ajalehes sirp ja vasar ja räägiksime stiilis, et nad tegelikult Vello Pohla on päris hea mees, ta ikka nagu üht-teist ju laseb kirjutada seal sirbis, et ärme nüüd teda nii teravalt kritiseerijat, ta niigi pingutab ju. No ikka see ju mingi teatriarvustuses, ma ise lugesin ridade vahelt tuli välja, et Eesti iseseisvus on õige asi, eksju. No kurat, see on ebanormaalne. Ma ma Anwar, veider, aga, aga ma mõtlesin omaette peaaegu, et samasuguseid võrdlusi küll võib-olla nii konkreetsete nimedega mitte, aga aga ma mõtlesin, et tegelikult valikud ongi inimestel muutunud sellisteks, nagu nad nõukogude ajal olid, et et kas mängida osaliselt kaasa ja püüda seda kõike mahendada või minna tõesti katla kütjaks ja, ja hakata selle vastu protestima. Et, et kaks valikut ongi astuda tagasi või, või siis kollaboreeruda ja mängida kokku ja proovida sealt veel päästa, mis päästa annab, päästame loomingu ära või päästame mõned sirbi töötajad ära. Et eks seal olegi see valiku koht, et kuidas keegi nüüd otsustab, mis hetkel on see see hetk, kus ta ei saa rohkem selle olukorraga leppida ja ja peab siis lahkuma tagasi astuma, et, et ma olen sinuga nõus, et, et me oleme jõudnud olukorda, kus valikud on tegelikult sellised, kus, mis, mis nad olid nõukogude ajal või diktatuuri ajal või, või kommunistliku partei juhtimise all. Et uskumatu küll, aga fassaad on ilus, eks ju, kõik on olemas, parlament töötab ja, ja, ja meil on parteid ja, ja opositsioon ja, ja siis on nõukogud ja konkursikomisjonid ja isegi see valikuprotseduur on, on selline väljakuulutamine, nõuded, arutamine, esimene voor, teine voor. Hääletamised, kõik toimib, eks ju. Ja järsku on kuskil. Rosimannus helistab ja kuskil on mingisugune, kellelgi tuleb tuju, arutatakse mingeid saunas, mingit asja. Kuule, aga meil on soderkender. Me oleme võlgu talla, mis pagana värk on? Äkki paneks ta sinna? Kuule, aga see oleks hea asi, et saaks kaks kärbest ühe hoobiga kuule, et saaks talle nagu teene ära tasuda ja siis saaks selle kuradi mingisuguse mõttetu tarandi lehe saaks nagu põhjalikult alla lasta. Kristen. Kuule vaata, äkki on sul Väljataga number Mablased, helistame kohe ära, ras kindel, isa helistab, kurat, mis meie hakkame asju ajama, niimoodi jää mingit jälge ka. Jah, jaa. Ja siis lähebki pärast, pärast ütleme langile klaasile, et nemad ei tea midagi, et juhatus juhatuse esimees vastata. Kui mingid ajakirjanikud hakkavad mölisema naguniikuinii hakkavad seal mölisema, siis ütleme, et kallid inimesed paranoiast lolliks läinud ega meie ei kinnita, ei peatoimetajat, meie ei, ma kuulen selliseid jutte tihti enda kohta, aga meie lainega otsustavaid asju mingi Keskerakonnast levitavad selliseid ausõnadega ja siis ütleb kultuuriminister, et aga miks peaksin mina seda kommenteerima, võib-olla on tal isegi õigus, tõesti, miks TEMA kommenteerima otsust, mis mitte mingit pistmist jumala õiele? Jah ma veel tahaks nagu rääkida sellest, et, et seesama Reformierakonna rahastamisskandaal, mille keskne tegelane Kristen Michal oli, et lugege tolleaegseid nagu neid intervjuusid ja uudiseid ja ka seda 15.-st oktoobrist 2012 pärinevad prokuratuuri määrust selle asja lõpetamise kohta, et te saate nagu ülevaate nende inimeste sellistest väärtustest ja moraalsest palgest. Et ego valetamine ei ole mingisugune erakordne asi nende inimeste jaoks on täiesti tavaline ja, ja kui ma vaatan, mis eile näiteks Delfist Vahur Koorits sa noh, nii-öelda intervjuud, siis Kristen Michaliga ega ta isegi ei valeta, ta lihtsalt ütleb, et mina Rain Rosimannus ei kinnita sirbi peatoimetaja jutt jumala õige, nii ongi, ei kinnitata, see ei puutu asjasse ja siis räägitakse, et kindel on hea kirjanik jälle jumala õige jutt, mulle tema esimene raamat täitsa meeldis. Ja, ja, ja, ja siis Ta ei eita, et kindel on Reformierakonnale teenuseid osutanud nad tõepoolest jälle jutt jumala õige. Mees lihtsalt räägibki tõtt nagu seekord, nagu väiksed väiksed õppetunnid on võetud, ta ei valeta lihtsalt. Mõnes mõttes see kõlab nüüd küll jõhkralt sellise nagu. Halvasti tõlgendatav ana, aga mõnes mõttes on hea, et sirbi skandaal puhkes, et kui, kui keegi arvab, et see oli nüüd esimene kord, kus riiki juhitakse telefoniõigusega mööda minnes kõikidest selleks ettenähtud komisjonidest nõukogudest ja juhatustest, et siis siis kindlasti see nii ei ole. Ma arvan, et see on ja, ja tean, et see on toiminud juba pikemat aega. Lihtsalt praegu ta tuli eriti õhkal kombel ja selgelt nähtavale, et noh, kui me vaatame kas või möödunud nädalaga sündmusi, ärme kaugemale lähegi siis ka ju Maret Maripuu konkursi võit. Uskumatu küll, konkurss oli väga raske, nagu Maret Maripuu isegi kinnitas ja ja nii edasi. Aga kes saaks uskuda, et seda ei otsustatud jälle kuskil mujal kui konkursi komisjonis või väljaspool seda. Aga aga on veelgi suurem ja veelgi nähtamatu osa, mida on väga raske kirjeldada. Alati ei jõua, kõik need telefonikõned ja kõik need jutuajamised kuskile eetrisse või ajaleheveergu enamasti ei jõua ja enamasti ei saa ka või, või sageli ei saa ka isegi öelda, et kas see otsus oli nüüd tõesti tehtud sel põhjusel, mida, nagu ettekäändeks tuuakse, tõesti võis olla kellelgi eelarves mingi puudujääk, kellelgi võis olla mingi asjaajamisega mingi segadus. Ja inimene lahkub töölt tõesti probleemi tõttu, aga, aga mis see tegelik põhjus on? Ja veelgi hullem on see, et arukad inimesed saavad ju aru, mis toimub, paljudel on vaja liisingut maksta, paljudel on vaja lapsi kasvatada, paljud mõtlevad oma töökoha peal, kas maksab ikka kobiseda siin raadio kahe eetris, et, et võib-olla mul oleks mõistlikum vait olla ja, ja vaadata seda asja kõrvalt, et mine tea, millal jõutakse minuni, millal avastatakse, et mul on mingisugune probleem ja, ja kas, kas ikka on vaja pidada sellel ametikohal sellist meest, kes nii palju, või naist, kes nii palju lõugu lõõtsutab. Ja ma arvan, et Me ei ole sellest vaikivast ajastust väga kaugel, et väikses ühiskonnas on võimalik seda ka ilma kaitsepolitsei abita või, või ilma mingisuguse jõhkra jõustruktuuri abita saavutada sellest, et inimesed peavad parema meelega ja endale tervislikumaks ja, ja, ja kasulikumaks materiaalselt kasulikumaks lihtsalt vait olla, aga, ja suitsuruumis sosistada, kui julgevad veel. Ja, ja nii see asi läheb, et selles mõttes sirp on toonud meile tänuväärse OFF-i ja ma arvan, et need need, need koondamise teel asjata. Üldiselt võiks saata muidu ära lõpetada selle koha peal, et ei olegi millestki muust, kuulutame välja vaikiva oleku. Oleme 34 minutit vait kuni kella üheni. Aga räägime siiski. Räägime siiski veel, et räägime siis kolmest asjast, mis on omavahel kõik väga selgelt seotud, et võib-olla peaks alustama sellest. Autoettevõtete ettevõtetele kuuluvate autode käibemaksust et ja, ja ka ja ka käibe deklagatsioonidele, uute nõuete kehtestamisest me oleme siin-seal paar korda rääkinud, et siis kui riigieelarve valitsuse poolt riigikogule üle anti kuu aega tagasi, siis oli seal üks väike väike seaduste pakett kaasas käibemaksu ja tulumaksuseaduse muutmised vist. Millega siis taheti tagada seda, et edaspidi ühegi ettevõttele ostetava auto hinnast ei saaks rohkem käibemaksu maha arvata kui 2000 eurot. Ja enamasti ka veel vähem ja, ja teise, teine, teine oli siis nagu käibedeklaratsioonidel väga madala sellise kohustusliku määra kehtestamine vist oli 1000 eurot. Ja Parlamendis jõudis asi üsna kaugele läbis, läbis seal palju arutelusid, kuni siis sel nädala alguseni, kus täiesti ootamatult Reformierakond, ma arvan eelkõige IRL polnud sellest ideest vist üldse nagu vaimustuses teatasid, et, et see võetakse nüüd tagasi, et autode maksustamist puudutav osa võtta välja ja mis neist käibemaksude käibemaksudeklaratsioonidest sai, sellest ma aru ei saa, et see nii segaseks jäänud, et nagu me eelmine rääkisime, et pole seda deklaratsiooni näidist müügil üldse millestki võimalik aru saada, mis seal saama hakkab, aga igal juhul 40 miljoni euro väärtuses nagu tulusid on siis riigieelarvest maha tõmmatud. Ja enne seda toimus see vot see suur arutelu, kus oli kõik huvigrupid, olid kohal ja avalik riigikogu rahanduskomisjoni arutelu, mina austus oma küünilisuse, siis mõtlesin, et see on selline. Kuidas öelda siis avalikkuse tagantjärgi kaasamise sellise selline supernäide et enne jõudnud kaasata nüüd kaasa, pärast aga teeme ikkagi ära, et kõik saaksid ennast nagu tühjaks rääkida ja siis öeldakse, et ups midagi teha ei ole, et tegema riigieelarvest kuskilt mujalt raha ei saa, et see autode käibemaksu asi nagu tuleb, näed, ei tulnudki ja, ja, ja alati kui poliitikud käituvad eriti Reformierakonna poliitikud käituvad kuidagi ebaratsionaalselt või loogikavastaselt, siis tuleb nagu küsida, mis on juhtunud nende reitinguga. Ja tõepoolest, nüüd, kui reedel tulid õhtul rahvusringhäälingu poolt tellitud Emori värsked toetusnumbreid, siis selgus, et Reformierakonna reiting oli kukkunud 22 protsendi pealt 18 protsendi peale ja noh, olgem täpsed, juba nädala alguses oli kuulda Toompeal, et need numbrid on lekkinud, tõsi küll, pisut nagu teises variatsioonis räägiti seitsmeteistkümnest protsendist, aga noh, kuna see Emori küsitlus on kahes järgus siis võib-olla selle esimese järgus oligi 17 protsenti, mis oli veel dramaatilisem. Ja kui me vaatame, kes on need grupid ühiskonnas, keda see autode, ettevõtete, autode, käibemaks ja käibedeklaratsioonid kõige rohkem puudutavad, need on sellised väiksemat sorti ettevõtjad, väikeettevõtjad nagu Jürgen Ligi ise ütles, et ettevõtted, kus ei ole käivet, küll aga on liisitud auto. No seda kindlasti, et see Grupp võib-olla ei ole küll väga suur, aga on väga mõjukas just Reformierakonna valijate seas kes niisuguste asjadega tegelevad või kelle, kelle eluvaldkond see on, ma ei mõtle nüüd petmine, aga, aga ettevõtluse mõttes, et, et kellel on firmad ja, ja kes ostavad nendele firmadele autosid mitte ainult petmise mõttes, vaid ka selleks, et autot on vaja firmal. Et ja kellele nende käibedeklaratsioonide üle 1000 euroste summade. Deklareerimine äramärkimine Alexis, tekitanud päris suurt tüli ja, ja kulu. Aga võib-olla peaksime siin ütlema selgelt ja kõva häälega, et seda, mida ei ole väga sageli üteldud või ei ole ammu öeldud, et riigikogu ei ole kummitempel, et antud juhul siiski oli seal riigikogus nii palju jõudu, et nad kohendasid ja parandasid seda asja osa sellest asjast lükkasid ka selgelt tagasi, hoolimata sellest, et minister vastav rahandusminister Jürgen Ligi on ilmselt siiamaani seisukohal, et need seadused oleks tulnud vastu võtta ja ära teha. Et, et selles mõttes ikkagi täitevvõimule antud juhul ei loodud sellist rohelist teed ega ei pandud umbsil umbes silmi sinna hääletusnupule lihtsalt vajutama ennast. Et midagi seal toimub. Teisest küljest need arutelud, mis riigi riigikogus praegu toimuvad või toimusid, need oleks tulnud teha selle seaduse ettevalmistamise. Kas nende algusjärgus, aga suhteliselt ikkagi seal kuskil rahandusministeeriumi osakonna juhataja tasemel juba ära ja kokku kutsuda need huvilised ja nendega läbi arutada, mida see endaga kaasa toob, palju kulusid kaasneb, mis see piir peaks olema, kas 1000 eurot või 2000 eurot või 500 eurot, et, et hakata seda riigikogus arutama? Noh, muidugi võib, aga, aga ma arvan, et riigikogu jookseb omadega umbe, kui ta igat seaduseelnõu peab hakkama sisuliselt algusest peale ette valmistama, kaasa arvatud kõik need kaasamised ja ühiskondlike organisatsioonide läbirääkimised. Riigikogul lihtsalt ei ole nii palju jõudu, kui neid seadusi on rohkem kui üks. No ma ei tea, ma pean vist kuulajatele siis ka omalt poolt pettumuse valmistama, ütlen, et ma arvan, et riigikogu roll ei olnud seal nii palju oluline, kui sa seda kirjeldada, et ma arvan, et oluline oli Reformierakonna ma siis ei tea, kelle jälle mingite siis need, kes teevad reformima. Otsuseid, et minister ei, mis te minu käest küsite, ütlevad, saab ju tagantjärgi teada et vestlesin. Vestlesin sel nädalal mõningate poliitikute ja mõningate ajakirjanikega ja kõigil neil jäi selline mulje, et Jürgen Ligi tõepoolest siit tagantjärgi teada selliseid hakkasin mina seda kommenteerima, ta piltlikult öeldes tõmmati vaip alt ära, kui soovite ja ta oli väga nördinud selle peale ja ma arvan, et mingis mõttes nagu õigusega, kuna maailma käis nagu teatud hetkel nagu ühtemoodi teatud hetkest hakkas maailm käima mingist teistmoodi. Et noh, jah, et, aga see selleks, et iseenesest muidugi on õige, et sellisel viisil ettevõtetele ja muudele isikutele ootamatult ilma kaasamata ilma arutelud, et ta lihtsalt sellepärast, et raha on vaja, ei seata mingeid maksukohustusi, mida, mida varem pole nagu lubatud seada. Aga tuleb nüüd reitingute juurde tagasi, et tegelikult Reformierakonna toetus vist ei ole 2005.-st aastast nii vilets olnud. Ja kui me vaatame, nagu kui me vaatame nagu põhjuseid, siis ma arvan, et põhjuseks kindlasti on seesama üks põhjustest on nagu, nagu ka reformi fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi tunnistas, on seesama naljakas maksuseaduste pakett, mis ootamatult ei kuskilt tekkis. Aga ma arvan, et teiseks põhjuseks on ikkagi see nagu asjaajamise ja avalikkusega suhtlemise viis, mida Reformierakond nüüd järjest hoogsamalt nagu viljeleb see, millest me siin ka eelmine kord rääkisime, et kõik on lollid, ainult meie teame, kuidas riiki valitseda. Olge vait, ärge segage, et teatud piirini on see nagu mõistetav ja mõistetav ka nende nii-öelda põhi ja, ja tuum valijate poolt igal erakonnal. Aga, aga ma arvan, et mingil hetkel hakkavad ka need tuumvalijad vaatama, et no vot, see on igas mõttes nagu talumatu, et nüüd on küll üle piiri mindud, et et eriti kui eriti, kui sellega kaasneb nagu sinu enda rahakoti kallale minek Minu meelest on ära kadunud ka, ükskõik, kes seal kuluaarides neid niite tõmbab, aga tal on ära kadunud ka ka selline elementaarne poliitiline kuulmine, mis kindlasti kunagi oli olemas, aga võtame kas või selle sirbi näite? No see ei ole ju mingi poliitiline küsimus, see ei ole suur, mingi riigieluline küsimus, millega peaks tegelema üldse kuskil kuskil tagatoas või, või, või mingi niiditõmbaja. See ei ole üldse asi, mille pärast Reformierakonna mainet peaks hävitama. Sirbi peatoimetaja võiks rahulikult olla nii, et tõepoolest parteikontori ei teagi, kes õieti on, kui, kui lehte just kontoris ei käi. Et see ei ole asi, mis peaks üldse parteisse väga palju puutuma. Selleks on igasugused muud asjad ja see ei määra mitte midagi, ei parteide suhetes ei poliitikas mitte midagi. No hea küll, ilmub seal ühesuguseid või teistsuguseid artikleid 2000 või 4000, et trükiarv, suhteliselt kitsas lugejaskond, kultuurivaldkond, et, et kui vaadata ka reitingu või, või mingisuguse lugeja või hääletajaskonna seisukohalt, see ei ole, see on 130 kolmandajärguline küsimus riiki valitsevale parteile. Ja, ja selle nimel nüüd lastakse ennast taguda nädalate viisi, et panna sinna Kaur Kenderi ametisse. Täiesti arusaamatu. Ei ole arusaama, et ei ole arusaamatu vaata sina lähtud sellest, et tegemist on inimestega, kes teevad poliitikat ja kellel on mingi maailmavaade või mingisuguseid ideaalide huvid. Poliitikat tegema, läheksin poliitiline, neil on võlg Kaur Kenderi ees, kes on kaks aastat Reformierakonda, aga ilmselt Rain Rosimannust isiklikult nagu suhtekorralduslikult toetanud. See võlg tuleb kuidagi. Tasuda siis mine küsi sponsoritelt raha ja tasuse võlg ära, siis tegeleb võla tasumisega, aga mitte mitte oma partei maine täis tegemisega. Selle nimel, et mingi tühine võlg mingile vennale ära tasuda, et, et selles mõttes see poliitiline kuulmine on täiesti kadunud ja ma ei usu, et siin tekib pööret kui, kui ei vahetata isikuid või positsiooni, et, et kui nad selle ratta pealt maha astuvad seal nagu jäärennisõit. Bobikelguga kiirus on tohutu. Vaateväli on hästi kitsas ja, ja aru ei saa, et paned muudkui allamäge ja, ja siis, kui kelk lõpuks seisma jääb ja välja tuled sellest, et siis saad aru, et mis, mis tegelikult on nagu toimunud ja maailm on hoopis teistsugune, palju laiem ja, ja palju ilusam. Aga räägime natukene nendest ööistungitest ka tegelikult kui ma päris ausalt ütlen, et ka mulle see sotside lapsetoetuse jutt noh, ei, ei, ei tundu veenev ja põhjusega ja no sellest ei olegi Austrias väga mõtet rääkida, et et millest ma tahan jälle rääkida. Paraku me jõuame kogu aeg nüüd ainult ühte punkti välja, aga mis teha, Eesti elu on selline, nagu et ma hea meelega räägiks millestki muust. Kaks asja, mis mind tegelikult ikkagi veel suutsid nagu hämmastada, kuigi ei peaks. Et esimene oli see, et raip, Rait Maruste tubli reformierakondlane, väidetavalt seal ka fraktsioonis üks väheseid iseseisvaid iseseisva mõtlemisvõimega inimesi, kui kui mõnda tema kolleege uskuda, kuigi pealtnäha seni ei paista. Tegi vist ettepaneku, kui ma õigesti mõistan muuta riigikogu kodukorda sellisel viisil, et opositsioonil ei oleks võimalik selliste 10 minutiliste vaheaegade võtmisega parandusettepanekute läbi hääletamisel riigikogu tööd takistada. Ma küsiks, milleks jääda poolele tööle poolele teele? Äkki keelaks opositsiooni lihtsalt hääletamise ära, lihtsalt võivad seal istuda ja vaadata, aga hääletada ei saa. Minu meelest suurepärane mõte, nagu et noh kuidas ma ütlen, et tegelikult selline mõte saab tulla ainult liberaali peast. Et minu ettepanek on nädal aega on veel jäänud, täpselt nädala pärast on aasta liberaali väljakuulutamine Rait Maruste aasta liberaaliks. Milleks üldse opositsiooni mingid õigused ära võtta, mis sa kurat, käivad jalus seal? Meie teame, kuidas asjad käivad, kõik, ülejäänud on lollid, nagu on öeldud. Teeme ära, ei ole probleemi ja, ja tõesti nii see on. Minu meelest sa oled pealiskaudne, olen ilmselt tulenes meie vanusevahest, aga, aga mõte asjad lõpuni läbi, enne kui sa hakkad raadioeetris inimestele rääkima. Milleks üldse opositsiooni lubada? Selleks, et igal pool maailmas on opositsioon olemas, keelame opositsiooni isegi vene riigi. Samas on opositsioon olemas, kas sa sellinovskist oled kuulnud midagi, et kommunistidest nad on täiesti olemas, isegi mingisugune liberaalne erakond on seal olemas, ma olen kuulnud. Kui nüüd rääkida istungitest tõsisemalt, siis, siis mina räägin väga tõsise, siis. Ma olen alati mõelnud, eks, eks neid ole ennegi olnud ja päris palju, et vahepeal tegin need Keskerakond. Olen kunagi ma mäletan, kui tegid seda reformierakond Heiki Kranichi juhtimisel, ma mäletan seda, oli selline aeg. Eks, eks kõik, või enam-vähem, kõik vist talle teinud seda, et et seda tõesti ei taipa kõiksuguse libe liberaalsuse ja, ja, ja demokraatiast juures, et miks nad seal öösiti peavad istuma, et võiks teha ju tööd päevasel ajal, et ega pigem võiks ära keelata riigikogu istumise öösiti, et istungeid võib pidada sellest kellast selle kellanit kõikidel töötajatel onju, oma tööajad ja on ka ette nähtud kord, kuidas võib seda tööaega ületada või, või, või millistel tingimustel võib inimesi panna tööle öisel või õhtusel ajal või riigipüha ajal. See on nii tasustamise korrad kui, kui ka piirangud ja töötundide piirangud samuti, et minu meelest riigikogu võiks selles suunas oma tööd küll korrastada. Et noh, ma ei tea, õhtul peale kella kümmet ei töötata või õhtul peale kahteteist töötan seal arutagu seal omavahel asju, võtku vaheaegu ja, ja tehku, mis tahab. Et see oleks normaalne, et inimesed langetavad otsuseid siis, kui nad on puhanud, värsked ja, ja ka kained. Ja sellel oleks nagu mingi mõte, et võtku neid kümneid vaheaega lõppude lõpuks, ega Meil ei ole ka selle riigieelarve arutamisega praegu tuline kiire ka valitsuse vaatevinklist vaadates et alles esimene märts on see kuupäev, kui riigikogu peaks laiali minema. Kui ma õigesti mäletan seadust, juhul kui ei ole riigieelarvet vastu võetud, nii et põhimõtteliselt oleks võinud seda palju kauem arutada ja oleks võinud ka päeva ajal teha. Et kui, kui rääkida sellisest väljamängimise poolest, siis sotsid üsna kehvasti mängisid oma nõude tõesti välja, et kõlama jäi see, et teeme ööistungi, on ööistung, aga mis puhul söö istung on, see 19 eurot kindlasti oli, oli, oli justkui teisejärguline seal küsimus, et ei kerkinud esile ja esitatud seda väga veenvalt, et see ööistung oli märksa eespool ja märksa kõlavam, sellest ma ei saa iseenesest arvan, et kui pidada seda lastetoetust õiglaseks ja vajalikuks, siis muidugi naeruväärne summa. Et kas seda peaks üldse sellisel kujul maksma, on, on iseküsimus ja peaminister on siin juba ammu seisukoha võtnud, et see on, see on lennukilt külvamine. Aga samas teine valitsuspartei Isamaa ja Res Publica Liit, kui keegi viitsib meenutada ühtedel valimistel enam aastanumber mulle ei meenu. Seadus ja selle oma esimeseks loosungiks igale lapsele 1000 krooni toetust. Tänapäeval oleks see siis umbes 60 millegiga eurot. No 19-ga võrreldes on vahe kolme-neljakordne, vähemalt. See on hea, et sa peaministri mulle meelde tuletasid, oleksime peaaegu unustanud, et teine asi, mis ma tahtsin seoses istungitega öelda, on see, et et kui Rait Maruste, noh, ütleme niimoodi, käitus siiski minu jaoks mõnevõrra ootuspäraselt siis Andrus Ansip, tema on selline iseseisva mõtlemisega inimene, tema ikka valmistas mulle tõelise üllatuse. Et noh, Ansip on tuntud selle poolest, et ta ütleb asju, mida ei ootaks, ta ütleb ja nii ka see nädal valitsuse pressikonverentsil. Andrus Ansip hakkas arvustama Sven Mikseri palka. Sven Mikser on teatavasti siis sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, riigikogu liige ja tsiteerin. Ma arvan, et meie, riigikogu opositsioonipoliitikud on väga hästi tasustatud. Sven Mikser saab palka. 4543 eurot kuus ja selle raha eest ootaks väga kvaliteetset tööd, mitte tsirkust. Jutumärgid lõppevad. Mis toimub, kas kas mingi aine on kuskil vette sattunud või? Nii see on, et peaminister on riigikogu poolt ametisse nimetatud. Riigikogu või parlament on tema tööandja, lugegu põhiseadust. Ja, ja see, et riigikogu liige saab 4500 eurot kuus palka, see on täiesti jama, aga sama selles mõttes saab liiga vähe palka. Ja minu meelest seal mõnda aega tagasi Andrus Ansip ise umbes samasugusel positsioonil. Et. Müstika. Et kui sa tähele paned, siis rünnakud muutuvadki alati isiklikuks. Et ja see palga teema on, on väga sageli, kui enam midagi muud võtta ei ole, siis tuleb Silver Meikari ütelda, et ta tal oli, mingisugune sai kuskilt mingisugust Neeme Järvi, Neeme Järvi oli, oli, oli vale palgaga ja, ja seda seda kasutada, see väga sageli see tekitab, peaks tekitama nagu rahva viha nende inimeste vastu, kes saavad liiga palju palka. No või vähemalt normaalsed saavad palka, teevad öösiti tsirkust ja tiri teerivad seal arusaamatu tegevus, eks igaüks võib kesta ühest vehkida, et mille eest. Et et nii see on, et, et kui enam midagi muud võtta ei ole, et kui, kui ei saa, ei saa ütelda, et lihtsalt loll on, et siis ütled, et saab liiga palju palka. Olukorrast riigis. Räägime siis nüüd taas Haapsalu liiklusõnnetusest, mis ei olegi sellest rääkinud tegelikult, mis, mis on? Mis on ehk mitme aasta peale suurima peast ei mäletagi, millal viimati midagi sellist juhtus, et ühe avariiga sai neli inimest surma ja üks raskelt vigastada. Pikka aega oli selle sündmuse ümber noh, minu meelest ka õige hoiak, et kaastunne ja, ja. Ja kurb sündmus, mille puhul ei ole kellelegi suurt midagi ette heita. Või parastada, nii nagu õnnetuste puhul ikka. Aga 2,2 promilli joovet. Teiste inimeste omasid ei tea jääga. Selles mõttes ei ole ka see oluline, et nendest see õnnetus ei sõltunud välja arvatud see, et istusid sellise autojuhi juhitava autojuhi autosse. Ma arvan, et 2,2 promilli on selline joove, mida peaks ikkagi ka väljast oleme aru saada. Keskmise joobe puhul. Kui ma nüüd õigesti joobe tunnuseid mäletan, siis see tähendab, et inimene kui kõnnib, siis ta ikka kõigub, seisab siis ta kaduigub. Ja no lõppude lõpuks võib ju oletada, et kui autojuhil oli 2,2 põlema, milline joove, et siis ikkagi auto seltskond pidi kas selle joobe tekkimise juures ka olema või kuidas kuidagi nad pidid koos koos seda hetke nägema, nii et ma arvan, et küllap see seltskond oli ka sellest väga hästi teadlik, kelle autosse nad istuvad ja ja et tegelikult oleks mõtet ennast sealt eemale hoida. Et kui ma, kui ma olen praegu vaadanud, et võetakse selline hoiak, et no küll on suur õnnetus, siis tegelikult ikkagi tegelikult oli ikkagi põhimõtteliselt mõrva või, või isegi tapmisega tegemist. Ei peaksin vähemalt kaasa tundma selle koha pealt, et sellised inimesed autoautosid, juhivad. See on jah, kõik need reaktsioonid seal kohalike inimeste poolt, kes tundsid, võib ju mõista emotsionaalselt, võib-olla mina, mina ei oska mõista, oligi stiilis tubli noormees, autosportlane alati oli valmis sõpradele appi tulema ka tol ööl ja nii edasi, et et hea küll, aga viinaklaasid. Viinaklaasid õnnetuspaigal küünalde vahel. See on täiesti nagu müstiliselt arusaamatu jällegi et mis on need väärtushinnangud, mis on see maailm justkui justkui elaks nende inimestega samas Eestis üldse. Siis tubli inimene, kes need küünlad sealt hukkumispaigalt kokku korjas, kilekotipanija, mõned kilomeetrid hiljem, siis ei osanud midagi paremat teha, kui viskas metsa, et see on jälle mingisugune selline teatud väärtusraamistiku sobiv käitumine paraku. Et väga pahasti on, et kui asjad niimoodi lähevad, et et sõidetakse purjus peaga teadlikult ise ise peetakse ennast autosportlaseks. Et noh, nelja inimese surma kohale, kus on alkohol mängus olnud, tuuakse klaasitäite kaupa viina. Väidetavalt nende inimeste vanemate poolt. Et küünlad koristatakse, kokku, visatakse metsa alla. Midagi on ikka väga halvasti. Noh, selles mõttes võiks ütelda, et see õnnetus ei olnudki õnnetus või juhus, et seal oleks varem või hiljem pidanudki juhtuma sellise suhtumise sellise käitumise juures kui võib nende leinajate käitumist ümber ümber kanda, aga ka nende ohvrite autos olijate käitumisele. Et. Raske on siin hinnanguid anda. Ma mäletan, kui oli Pärnus metanoolitragöödia ja president Lennart Meri astus väga jõuliselt välja ja ütles, et need inimesed on ju ise oma surmas süüdi, sellepärast et nad jäidki solki ja püüdsidki salaalkoholi osta, seda endale manustada, siis see reaktsioon oli umbes selline, et nüüd minnakse surnute kallale. Aga tegelikult kui mõtelda selle autojuhi peale, et praegu läks nii, et hukkus see seltskond, kes oli autos ja jagas selle autojuhi saatust ka enne seda õnnetust. Kui see auto oleks kuskil mujal teinud hoopis teistsuguse õnnetuse ja, ja, ja oleks mõni mõni mõni laps või, või, või mõni täiesti asja puutumatu inimene selle selle joodiku auto alla jäänud, et siis minu meelest oleks oleks asi hoopis teisest vaatevinklist. Et praegu võime ütelda, et mingis mõttes oli see isegi õnnelik õnnetus, ehkki tagajärjed on väga kohutavad. Et ma ei tea, kust otsast hakata sellise seltskonna või sellise Ma ei teagi, mis seal rahvakiht suhtumist muutma või, või kuidas seda teha, ma arvan, et paljalt sellise hukkamõistva kriitikaga ei ole väga palju pihta hakata, see peab ikkagi hakkama kuskilt maast madalast mingi kasvatus pihta peab, peab olema mingeid inimesi, kes kes tegelevad ja räägivad on see kool, on see kodu, aga kui kodu on samasugune, ma ei tea, milline see kodu muidugi on, aga aga, aga, aga, aga tundub, et see on ikkagi mingisugune selline eluhoiak või ilmavaade. Jama on selles, et need on ju kõik meie inimesed, Eesti inimesed neid kõiki kokku on nagu väga vähe. Ja, ja ei ole ju võimalik tõesti öelda niimoodi, et, et aga, aga noh, lõikamegi siis selle osa nagu. Tas sõidavad ennast surnuks või, aga mis teha? Seadke ennast ja. Ma arvan, et kui, kui, kui oleks selline üks kanget, mida saaks tõmmata kuskilt haridusministeeriumi või sotsiaalministeeriumi seina pealt, et siis seda kangi oleks juba tõmmatud, et tegelikult selleks on ikkagi vaja mingeid riiklikke programme, mingisuguseid summasid ja, ja mingisugust tahet ja, ja poliitilist otsustavust, et selle asemel, et jamada sirbi peatoimetaja kohusetäitjaga võiks, võiks ennast pühendada nendele asjadele, et kuidas, kuidas kasvõi mõned eludki päästa. Sellisest jooma surmast või joomas peaga surnuks sõitmise surmast. Nii, ja meil on siin mõnevõrra veel aega jäänud, et saaks rääkida ühest ajaloosündmusest. 25 aastat tagasi. Tuli äkki täpselt. Täna, see oli täpselt eile teile, 16. novembril ja eile oli laupäev, tol päeval oli 16. november, kui ma õigesti mäletan. No see ei ole küll nüüd nii pikk mälu, et mul oleks sellest ajast peale meeles, aga aga ma hiljuti lugesin neid pabereid, minu meelest oli see kolmapäev, kui 88. aastal ülemnõukogu kümnetunnise istungjärgu lõpuks võttis vastu siis Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ja, ja muutis Eesti NSV konstitutsiooni, millest tähtsam oli 74. paragrahvi muudatus, kus ühelgi siis, et edaspidi kehtivad Eestis ainult need üleliidulised seadused. Mis on Eesti NSV ülemnõukogu poolt heakskiidetud ehk Eestis kehtivad ainult Eesti seadused ja see oli selles mõttes ikka väga kõva sõna. Et sisuliselt Eesti küll jäi nii-öelda Nõukogude Liidu osaks, aga kuulutas, et me oleme sisuliselt sõltumatud, et me otsustame siin oma asju ise ja pole ühtegi seadust. Meid, mis kehtiks siin ilma ilma meie tahtjate otsuseta, et võiks ütelda, et eesti kuulutas ennast tol päeval tõesti sõltumatuks Et need inimesed, kes selle otsuse seal ülemnõuhääletamise tulemusel tegid, kes seda ette valmistasid et kui nad ju väga mustvalgelt suhtudes võiks kõigi nende kohta öelda, et need olid kõik, olla porgandid, et inimesed, kes kuulusid 1988. aastal ülemnõukogusse või, või töötasid kuskil seal ülemnõukogu aparaadis või, või mujal nii-öelda kommunistliku partei poolt lubatud poliitikas, need olid kõike kolla, porgandid, kõigil oli mingisugune põhjus kollaboreeruda. Kõigil oli midagi kaotada ja vaatamata kõigele sellele need inimesed kõik tegid õiget asja riskides noh, mitte ainult oma mingisuguse materiaalse heaolu kaotusega vaid ka sellega, et sõna otseses mõttes pannaksegi vagunisse See võib-olla see kolaboreerumine isegi tuli paljude inimeste puhul asjale asjale kasuks sest suur hulk hulk sellest, nendest saadikutest, kes seal saalis olid, tol ajal oli ülemnõukogu on märksa suurem, kui riigikogu praegu olid ikkagi noh, umbkeelsed venelased, suured Liidu pooldajad, kes hääletasid siis tänu sellele, et kompartei käskis nii hääldada, hääletada ehk Vaino väljas, juhtis istungit ja, ja vaatas kõigile tõsiselt otsa ja ja, ja, ja Arnold Rüütel ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees, siis tegi ettekande ja rääkis, kui vajalik on, et see kuulekas käsu täitmine paljude puhul kindlasti. Oli oli sellele otsusele kasuks, aga peab küll ütlema, et ega ülemnõukogusse tol ajal ei olnud valitud demokraatlikul viisil ühtegi inimest. Vahetult enne ülemnõukogu kokkutulekut olid küll asendusvalimised, kuhu valiti juba päris demokraatliku mõtteviisiga inimesi. Sinna valiti muide Edgar Savisaar asendusliikmena Vaino väljas ise ja oli veel kolm-neli-viis inimest, ma arvan, et Toomas korkeki valiti, et kes olid juba nagu rahvarinde inimesed või uue aja inimesed ja, ja kes töödest, aga enamik sellest ülemnõukogust 95 protsenti, see oli lihtsalt kompartei poolt oma omal ajal määratud sinna kvoodi järgi ja, ja selles mõttes on see kodus ikka täiesti eriskummaline. Kompartei poolt enda enda poolt määratud inimesed ja okupatsiooni poolt määratud inimesed eesotsas selle kompathy esimehega kuulutavad, et me ei taha enam Moskva võimu all olla. Et noh, ma arvan, et selliste, lihtsate sõnadega nagu kollaborant, kommunist või, või, või okupant või mis iganes või okupatsioonivõimu käsilane ei ole nende protsesside analüüsimine või nende asjade mõistmine üldse võimalik. No mida ma tahangi öelda, on see, et tegelikult neil kõikidel inimestel oli väga palju kaotada, enamusel siiski oli, et seal me ei näinud neid inimesi, kes tulid aasta või poolteist hiljem seal tõesti olnudki mitte midagi kaotada, nagu ma ei tea, Mart Laar või Tunne Kelam või kes iganes nendel inimestel oli palju vaatada, kui ometi nad leidsid enda seest üles kuskil selle vajaduse, südametunnistuse eneseväärikuse, nad tegid nagu õiget asja. Ja tänu sellele me täna ei räägigi nendest kui kulla, Borantidest või kommunistidest, vaid me räägime nendest tublidest Eesti asjadest. Enamikust küll jah, eks, eks seal oli ka päris sellist seltskonda, kes on ammu Eestist lahkunud või, või või kes oli lihtsalt kohatäiteks pandud ja, ja, ja küllap oli isegi selliseid inimesi, kes ei saanud arugi, mille poolt nad vastu või kuidas nad seal hääletasid, lihtsalt tõstsid kätt. Aga need inimesed, kes seda asja läbi viisid, juhtisid eelkõige siis Arnold Rüütel, Vaino väljas, Arnold Green? Teen küll paljudele liiga, sest ei suuda neid peast siin kiiresti meenutada, et Nendele me kindlasti oleme selle sündmuse eest tänu võlgu. See oli suur vastavat nõukogude liidule, mis väga vihastas. Nõukogude Liidu juhtkonda ja mis oli veel oluline Nõukogude Liidu juhtkond, millele protestiks üldse tekkis see otsus, oli see, et Nõukogude Liidu juhtkond samal ajal valmistas ette konstitutsioonimuudatusi, mis oleks liiduvabariikidelt õigusi vähemaks võtnud ja sellise asja üldse ära keelanud, mida tehti nii et see oli suur vastuhakk ja need inimesed olid väga tublid ja vääriksid, et noh, igal aastal sellel päeval meenutamist Sellega tänaseks ka lõpetame, ajakirjanikud Anvar Samost ja Kalle Muuli loodetavasti eetris järgmisel pühapäeval aitäh.